2-21-17612/40 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-21-17612

K O H T U O T S U S

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Menetluse käik Hageja on esitanud blanketse hagi, millega soovib tunnistada lubamatuks kohtutäitur

Tarvi Söömeri menetluses oleva täiteasja nr XXX, milles hageja suhtes on sissenõudja M. L. (XXX)

avalduse ja Tallinna notar Liivi Laos 02.09.2020 notariaalsed dokumendid 1793 (jõustus 02.09.2020)

alusel algatatud täitemenetlus. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et ta võttis M. L. lt 3500 eurot

laenu, notari juures vormistati laenusuma 4200 eurot kuna M. L. ei soovinud makse maksta.

Tegelikult sai hageja raha 3500 eurot. Mõni nädal hiljem võtsin M. L. lt veel 750 eur laenu, ilma

notarita, käsitsi kirjutatud paberile ja kirja läks summa 1000eurot. Kokku sai hageja laenu 4250 eurot.

Viivistes kokku ei lepitud. Hageja leiab, et nõue 9068,95 on liiga suur ning ta ei nõustu seda maksma.

2. Kohus võttis 09.12.2021 määrusega L. T. i hagi menetlusse.

2.1.

Kohus pidas asjas 14.05.2022 kohtuistungi, milles määras: anda pooltele läbirääkimiste

pidamiseks täiendavalt aega kuni 29.03.2022;juhul kui poolte vahelised läbirääkimised

1 (6)

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2023.a, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Leanika Tamm

Tsiviilasja number

2-21-17612

Tsiviilasi

L. T. hagi M. L. vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr XXX

Tsiviilasja hind

3500,00 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

XXX. Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L. T. , IK XXX, elukoht XXX, e-post XXX

Kostja M. L. , IK XXX, elukoht XXX, e-post XXX

Kostja lepinguline esindaj: Ants Kuningas HÜÜS OÜ,

registrikood 14890121 A. Weizenbergi 10-10, Tallinn

e-post: XXX

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui 10.12.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L. T. i hagi M. L. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr XXX osaliselt.

2. Tunnistada täiteasja sundtäitmine lubamatuks summas 3629,47 euro ulatuses.

3. Sundtäitmine jätkub rahuldamata nõude osas summas 5439,48 eurot.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

2-21-17612

ebaõnnestuvad, siis tuleb hagejal esitada oma seisukoht menetluse jätkamise osas

29.03.2022. Kostjal on õigus hageja esitatavale seisukohale esitada oma seisukoht hiljemalt

04.04.2022.

2.2.

Edasi määras kohus 18.08.2022 asjas kirjaliku menetluse ja selgitas

tõendamiskoormist, vaidlusaluseid asjaolusid ja õiguslikku käsitlust ning andis pooltele

oma lõplike seisukohtade ja tõendite esitamiseks menetlustähtajad ja määras kindlaks

kohtuotsuse tähtaja 13.09.2022.

2.3.

Kostja esitas tähtaegselt 29.08.2022 oma täiendavad tõendid ja arvamuse, mis on

hagejale e-toimikus koheselt nähtavaks tehtud. Hageja ei ole kohtu määtatud tähtjaks

kohtule mingeid täiendavaid seisukohti esitanud.

2.4.

Kohus uuendas menetluse ning nõudis kohtutäiturilt välja ja võttis tõendina käesoleva

tsiviilasja juurde täiteasja nr XXX täitetoimiku. Samuti esitas kohus kohtunõude hagejale

hagi asjaolude ja haginõude täpsustamiseks kuna hageja on esitanud sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõude tervikuna sundtäitmise vastu. Samas hageja poolt

menetluse vältel esitatud seisukohad nõude osalise tunnustamise osas ei kajastu. Hageja ei

ole täpsustanud, kas ta taotleb eeltoodust tulenevalt sundtäitmise osalist või täielikku

lubamatuks tunnistamist. Kohus määras hagejale tähtaja haginõude korrigeerimiseks ning

hagi nõude formuleerimisel selgesõnaliselt kindlaks määrata, kas ja millises ulatuses hageja

täitemenetluses esitatud nõuet tunnistab.

2.5.

Kohus määras asja arutamiseks täiendava istungi, mis toimus XXX.

3. Hageja lõplik nõue ja selle asjaolud. Hageja tunnistab nõuet ja on nõus tasuma 6200 eurot,

maksegraafiku alusel, mis on 1950 eur rohkem kui laenuandjalt saadud summa (tegelikult

saadud raha 4250 eur). Kõik teised laenuandja nõudmised ei ole hagejale mõistlikud ega

põhjendatud. Hageja leiab, et M. L. lt saadud laenuraha muudab kuidagi oma olekut, nimelt

notari juures laenu vormistamisel, notar küsis, miks on hüpoteek u. kaks korda suurem kui

laenu summa. M. L. vastas, et temale antakse seda raha ka sellistel tingimustel. Kohtuistungil

tuli välja, et sellest rahast on vahepeal saanud töövõimetu pensionäri isiklikud säästud? Hageja

võttis laenu kuna soovis Inglismaalt tagasi tuua oma sadulveokit Scania. Kui auto oli jõudnud

Eestisse tulid hageja juurde M. L. tuttavad, sooviga auto ära osta, pakkudes hinnaks vähemalt

kaks korda väiksemat summat kui tegelik turu hind (nende pakkumine oli 6000 eur ja turuhind

u. 12000 eur). Hageja leiab, et M. L. soov oli tema veok endale kavaldada alla turuhinna.

KOSTJA SEISUKOHAD

4. Kostja hagi ei tunnista ning palub selle jätta rahuldamata. Hageja on kinnitanud kohtule, et

tunnistab nõuet summas 6200 eur. Hageja on seejuures väitnud, et nõustub kohustuse täitma

maksegraafiku alusel, kuid hageja ei ole siiani võlgnevust tasuma hakanud, kuigi laenu

tagastamise tähtaeg möödus 01.11.2020. Võttes arvesse, et hageja on kostjalt saanud 5200 eur

laenuna, kuid ei ole laenu tähtajaks tagasi maksnud, moodustuvad raha tagastamisega

viivitamisest tulenevad viivised 23.01.2023 seisuga 934,60 eur (lisa 1). Hageja ei ole seejuures

esitanud kohtule seisukohta ka sundtäitmisega seotud kulude kohta, mis kohtuistungi seisuga

moodustasid täitemenetluse alustamise tasust 1044 eur ja kohtutäituri tasust 996 eur. Hageja

väited kostja raha päritolu kohta, samuti hageja poolt nõude tagamiseks kostja kasuks seatud

hüpoteegi suuruse kohta ei puuduta käesolevat tsiviilasja. Kostjal on õigus oma varaga teha

mida iganes, mis ei ole seadusega vastuolus. Samuti ei puuduta vaidlust hageja väited hageja

sadulveok Scania kohta. Vaidlust ei ole selles, et kostja on andnud hagejale laenu ja laen on

tagatud hüpoteegiga. Hageja ei ole kostjale laenu tagastanud ja ei ole maksnud laenult intresse

ning raha tähtajaks tasumata jäämisega seotud intresse. Kostja on teinud laenu

sissenõudmiseks kulutusi. Kulutused on suurenenud ka kohtumenetluse käigus õigusabikulude

näol.

2 (6)

2-21-17612

Kostja on esitanu viiviseraporti, mille kohaselt on võlasummalt 5200 eurot perioodil

03.11.2020-26.03.2023 (viivitatud päevade arv) viiviseid VÕS § 113 lg 1 toodud seadusjärgse

viivise määra järgi kogusummas 1163,83 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldada osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

2. Hageja palub tema vastu algatatud sundtäitmine lubamatuks tunnistada täiteasjas nr XXX.

Hageja põhjendab, et ta ei nõustu haginõude suurusega, samas tunnistades nõuet summas

algselt 4250 € hiljem aga 6200 €.

3. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue

on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi

kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on

täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus

võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt

Riigikohtu 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena

peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.

4. TMS § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette

kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud

eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või

registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada

sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige

põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 kohaselt saab

võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191

nimetatud täitedokumentide puhul, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik

vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma

5. Kohus rahuldas kostja taotluse täitetoimiku väljanõudmiseks, et selgitada käesolevas

menetluses välja, millise nõude on kostja sundtäitmisele pööranud.

Kohus tuvastas, et täiteasja nr XXX (kohtutäitur Tarvi Söömer) toimikust /dtl 159-189/

nähtub, et täitmisel on sissenõudja M. L. nõue L. T. i vastu. Nõude sisuks on märgitud:

hüpoteegiga tagatud nõue - 9068,95 EUR hüpoteegiga tagatud nõue 9 068,95 eurot,

kohtutäituri tasu 996,00 EUR ja menetluse alustamise tasu 144,00 EUR. Täitedokumendiks on

02.09.2020 sõlmitud notari ametitegevuse raamatu registri nr 1793 hüpoteegi seadmise leping,

asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus /dtl 162-167. Lepingu punktist 3 nähtuvalt omanik ja

hüpoteegipidaja lepivad kokku ning omanik seab hüpoteegipidaja kasuks käesoleva lepingu

3 (6)

2-21-17612

punktis üks üks (1.1) nimetatud kinnistule hüpoteegi esimesele vabale järjekohale summas

kümme tuhat (10 000) eurot. Notariaalsele lepingule on lisatud kaks laenulepingut /dtl 168 ja

170/ ning kinnituskiri /dtl 169/ mille kohaselt on hageja L. T. võtnud M. L. lt laenu summas

5200 eurot ning laenu tagastamise tähtaeg on 02.11.2020.

6. Kohtutäitur Tarvi Söömeri 18.03.2021 hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamisega seotud

nõuete detailsest arvestusest /dtl 174-/ nähtub, et nõue koosneb:

Laenuleping summas 5200 eurot (nõude alus: laenuleping ja 02.09.2020 Tallinna notari Liivi

Laos poolt koostatud ja tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ning

kinnistamisavalduse (edaspidi leping) p 4.1 1.)

hüpoteegiga tagatakse võlgniku poolt antud kinnituskirjas (võlatunnistus) toodud summa 5200

eurot; viivised summas 104,88 eurot (nõude alus lepingu p 4.1.2.) Võlgnik kohustus tasuma

laenu hiljemalt 02.11.2020. Võlausaldajal on õigus arvestada VÕS § 113 alusel viiviseid kuni

laenu tagastamiseni. Võlgnik ei ole laenu tagastanud.

Viiviseid arvestatakse perioodi 03.11.2020 kuni 02.02.2021, s.o 92 päeva eest. Kuna

laenulepingus ei ole viivist märgitud, võetakse viivise arvestamise aluseks VÕS § 94 alusel

arvestatud viivised. Seadusjärgne viivisemäär 2020. aastaks on 8% aastas (0,022% päevas).

Viivise arvestus laenujäägilt 5200 eurot on (5200x 1,14 x 92) 104,88 eurot. Leppetrahv

summas 104,00 eurot (nõude alus 4.1.2 ja p 4.8)

Lepingu p 4.8 kohaselt on hüpoteegipidajal õigus nõuda leppetrahvi tasumist määras 2%

laenujäägilt, kui võlgnik ei täida lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingujärgseks kohustuste

rikkumiseks on laenu tagasimaksmise tähtaja rikkumine ning Kulutused õigus- ja finantsabile

summas 3000,00 eurot (nõude alus lepingu p 4.1.2).

Hüpoteegipidaja on kandnud laenulepingu ja lepinguga õigusabi kulutusi summas 3000,00

eurot (kuludokumendid XXX OÜ reg kood XXX arve ja selle tasumist tõendav dokument

lisatud), notari tasu allkirjaõigsuse tõestamisel summas 30,60 eurot (nõude alus lepingu p 4.1.2)

lisaks ka kulutused kütusele summas 629,47 eurot (nõude alus lepingu p 4.1.2). Kostja on

esitanud kütusekulu kinnitamiseks tšekid kohtutäiturile /dtl 184-187/ ning XXX OÜ arve

summas 3000 eurot tasumist tõendav dokument /dtl 188/

7. Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et laenu tagasimakse kohustust

hageja täitnud ei ole. Sisuliselt ei ole vaidlust ka selle üle, et võlgnik tunnustab nõuet (sh. põhi-

ja kõrvalnõudeid) osaliselt ning on pakkunud erinevas ulatuses kompromissisummat.

8. Tulenevalt TsMS § 37 lg 1 on täitekulud on kohtutäituri tasu, käesoleva seadustiku § 24 lõike 2

alusel täitmisteate ja selle lisadokumentide võlgnikule kättetoimetamise kulud ning kohtutäituri

ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks

tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas: isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks tehtud

päringute tasud ja lõivud; täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud; arestitud

vara veo, ladustamise ja valve kulud, sealhulgas üleandmise märke alusel kohtutäiturile

üleantud sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud asja äraveo ja hoidmisega seotud kulud, ning

muud vara hoidmisega seotud kulud; ruumide või muude esemete avamise, sulgemise,

teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud; täitetoimingutega seotud sõidu- ja

majutuskulud; võlgniku sundtoomise kulud; enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas

ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud. TMS § 37 lg 1 p 7 teise lause kohaselt ei loeta

vajalikeks kulutusteks täitemenetluse alustamisel või menetluse käigus tekkinud õiguslike

küsimuste lahendamiseks kohtutäituri või sissenõudja poolt kasutatud õigusabi kulusid. Samuti

ei loeta vajalikeks kulutusteks kohtutäituri büroo majandamise kulusid.

4 (6)

2-21-17612

9. Sissenõudja on esitanud täitemenetluses täidetavate kulude hulka Kulutused kütusele summas

629,47 eurot (nõude alus lepingu p 4.1.2). Kostja on esitanud kütusekulu kinnitamiseks tšekid

kohtutäiturile /dtl 184-187/ ning XXX OÜ arve summas 3000 eurot tasumist tõendav dokument

/dtl 188/. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TMS § 37 lg 1 p.7 teises lauses sätestatust puudus

kostjal sissenõudjana õigus esitada täitemenetluses väidetavalt õigusabi eest XXX OÜ-le

tasutud 3000 euro eest, kuna tegemist on täitekulude hulka mittekuuluvate kulutustega.

Tulenevalt TMS § 37 lg 1 p .5 kuuluvad täitemenetluse kulude hulka täitetoimingutega seotud

sõidu- ja majutuskulud, kuid sissenõudja on esitanud 13 kütusetšekki perioodist 23.09.2020-

06.11.2020 /dtl 184-187/ mille seotus täitetoimingutega ei ole välja toodud. Kohus tuvastas, et

täitetoimiku kohaselt on täiteasi menetlusse võetud 19.03.2021 /dtl 159/ mistõttu ei ole

tegemist täitemenetluses täitetoimingutega seotud sõidukulutustega. Kostja on viidanud, et

nimetatud nõuete aluseks on hüpoteegi seadmise lepingu punkt 4.1.2. ja 4.1.3, mis sätestavad

alljärgnevat:

4.1.2. kõik käesolevast lepingust tulenevad hüpoteegipidaja nõuded (sh leppetrahvinõuded,

teatamiskohustuste või pandiesemega ümberkäimise kohustuste rikkumisest tulenevad nõuded)

L. T. ’i (isikukood XXX) vastu;

4.1.3. käesoleva lepingu punktides neli üks üks (4.1.1) kuni neli üks kaks (4.1.2) nimetatud

nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvisest,

hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile

ning kinnistusosakonnale.

10. Kohus on seisukohal, et sissenõudja nõue kogusummas õigusabi kulutustele summas 3000,00

eurot (kuludokumendid XXX OÜ reg kood XXX arve, tasumist tõendav dokument lisatud)

ning kulutused kütusele summas 629,47 eurot ei kuulu ka kostja viidatud lepingupunktide

kohaselt hüvitamisele hageja poolt.

11. Seega on täitemenetluses nr XXX tegemist alusetu nõudega kogusummas 3629,47 eurot,

millises osas tuleb hageja hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada TMS § 3 lg 1 p 7 alusel

lubamatuks 3629,47 euro ulatuses. Muus osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et arvestades antud kaasuse asjaolusid, seda, et hageja ka kogu menetluse vältel

tunnistas võlgnevuse osa nõudest koos kõrvalnõuetega ning võlgnevuse sissenõudmine on

iseenesest õige, kuid kostja on täitemenetluses alusetult esitanud 3629,47 euro ulatuses

täitemenetluses sissenõudmisele mitte kuuluvate kulude nõude, on kostja tegevus põhjustanud

käesoleva vaidluse. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

13. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

5 (6)

2-21-17612

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik Leanika Tamm

6 (6)