2-21-13866/70 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

07. juuli 2023.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-13866

Tsiviilasi

Puffet Invest OÜ hagi Eesti Tõstespordiliit vastu võlgnevuse

8524,98 euro, viivise 4923,45 euro ja täiendava viivise

saamiseks

Hagihind

14 132,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Puffet Invest OÜ (registrikood 10672835, asukoht

Suve tn 2, 15322 Tallinn)

Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Arsi Pavelts ja

Heili Püümann (Advokaadibüroo NOVE, Estonia pst 9, 10143

Tallinn; e-post arsi.pavelts@nove.ee)

Kostja: Eesti Tõstespordiliit (registrikood 80039619, asukoht

Harku tn 16, 11612 Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann (Viru Platsi

Õigusbüroo, Gonsiori 3-20, 10117 Tallinn; e-post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

12.04.2023.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts

Kostja lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann

Resolutsioon

1. Keelduda hageja 17.05.2023 esitatud tõendi (SEB Panga 20.06.2014 maksekorraldus)

vastuvõtmisest.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 8524,98 eurot.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seisuga 07.07.2023 summas 6291,32 eurot.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 8524,98 eurot VÕS § 113 lg 1

2. ls sätestatud määras arvates 08.07.2023 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

7. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulu summas 8265 eurot.

8. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (8265 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Puffet Invest OÜ esitas Harju Maakohtule hagi Eesti Tõstespordiliit vastu võlgnevuse

8524,98 euro, viivise 4923,45 euro ja täiendava viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt korraldas kostja 2013.a sügisel (21-28 september) Eestis

rahvusvahelised tiitlivõistlused.

1.2.

Hageja (turundusagentuur) oli kostjale võistluste korraldamisel üheks

koostööpartneriks. Kostja tellis hagejalt ajaperioodil 2013.a. august – november

eelkõige võistlustega seonduvalt erinevaid töid ja teenuseid. Peamiselt varustas hageja

kostjat erinevate reklaammaterjalidega (voldikud, bännerid, flaierid, plakatid jms).

Reklaammaterjaliga varustamise töö hõlmas endast nii materjali kujundamist

(disainlahenduste väljatöötamine) kui ka materjali tootmist (valmistamist). Lisaks

tegeles hageja kostja tellimusel temaatilise kodulehe (www.weightlifting.ee)

uuendamisega (kodulehele sisu tootmine ja disain) ja tegeles turundusagentuurina

võistluste nö turunduspoole juhtimisega (projektijuhtimise töö). Hageja teostas kostja

tellimusel võistlusega seonduvalt ka muid väiksemaid töid ja lahendas jooksvaid

küsimusi.

1.3.

Tehtud tööde eest esitas hageja kostjale arve nr 1300933 summas 5848,32 eurot (arve

esitati 03.12.2013, maksetähtaeg 17.12.2013) ja arve nr 1300934 summas 3821,40

eurot (arve esitati 03.12.2013, maksetähtaeg 17.12.2013). Kostja tasus arve 1300933

üksnes väikeses osas, antud arvest on endiselt tasumata 4126,08 eurot. Arve nr

1300934 summas 3821,40 eurot on kostjal täiel määral tasumata. Seega on kostja

võlgnevus hageja ees 7947,48 eurot.

1.4.

Kostjal puudusid hageja poolt teostatud tööde ja osutatud teenuste osas pretensioonid.

Kostja jättis tellitud tööde eest esitatud arved tasumata üksnes majanduslikel põhjustel

(kostjal ei olnud arvete tasumiseks vabasid vahendeid).

1.5.

Alates arvete maksetähtaja saabumisest kuni sisuliselt tänase päevani on kostja

tunnistanud enda võlgnevust hageja ees ja andnud erinevaid lubadusi ja kinnitusi

tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja on andnud selliseid kinnitusi ja lubadusi

võlgnevuse likvideerimise kohta hagejale püsivalt ja minimaalselt korra kolme kuu

jooksul.

1.6.

Kuivõrd kostja ei teinud pärast viimast pöördumist hagejale rohkem tõsiseid

ettepanekuid enda võlgnevuse likvideerimiseks, siis edastas hageja seekord juba

esindaja toel kostjale 11.05.2021 nõudekirja, milles nõudis võlgnevuse kohest tasumist.

Kvalifitseeritud õigusabi kaasamine tekitas hagejale täiendavaid kohtueelseid kulusid

summas 577,50 eurot.

1.7.

Kahju hüvitamise nõudelt (sh põhinõude osalt, mis hõlmab endast kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamist) arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega

palub hageja mõista kostjalt välja lisaks põhisummale ja hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivisele (mis on arvutatud tasumata arvetelt) ka

viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates hagiavalduse

esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni, arvutatuna kogu põhisummast 8524,98 eurot.

Seega palub hageja lisaks põhinõudele mõista kostjalt välja ka viivitusintressi, millest

sissenõutavaks muutunud viivitusintressi suuruseks on 4923,45 eurot ning ülejäänud

viivise palub hageja mõista välja alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase

täitmiseni.

1.8.

Hageja soovib etteruttavalt märkida, et hagejale osa müügilepingust tulenev nõue

kostja vastu ei ole aegunud, kuivõrd kostja on enda võlgnevust hageja ees läbivalt

tunnustanud.

1.9.

Võlgnevuste tunnistamise ja seeläbi deklaratiivse võlatunnistuse andmise tulemusena ei

saa kostja põhimõtteliselt esitada hageja nõuetele vastuväiteid, sh et hagejal puuduvad

nõuded kostja vastu või et hageja nõuded on. Võlatunnistusega on kostja tunnistanud

hageja ees võlgnevuste olemasolu ja loobunud kõigist vastuväidetest nõuetele lõplikult.

1.10.

Hageja nõuded ei ole aegunud JT kostja juhatuse liikmeks ja presidendiks oleku ajal.

Võttes arvesse, et hageja nõuded said kõige varem muutuda sissenõutavaks 2013.a

lõpus või 2014.a alguses, siis ei saa hageja nõuded olla aegunud enne AP poolt kostja

presidendiks saamist 07.11.2016, kui JT on hageja nõudeid vähemalt ühe korra

tunnistanud. JT antud selgitustest nähtub, et tegelikkuses toimus arvete tasumise osas

hageja ja kostja vahel suhtlus pidevalt (korra kuus, minimaalselt korra kolme kuu

jooksul) ja kostja kinnitas hagejale läbivalt, et tasub võlgnetavad kohustused.

1.11.

Hageja nõuded ei ole aegunud ka AP kostja juhatuse liikmeks ja presidendiks oleku

perioodil, s.o ajavahemikus 07.11.2016 kuni 15.10.2020. AP antud selgitustest nähtub,

et kostja ja hageja on AP presidendiks oleku ajal pidanud korduvalt läbirääkimisi ning

kostja on läbivalt lubanud ja kinnitanud, et ta on võlgnevustest teadlik, ei vaidle

võlgnevustele vastu ja kavatseb need tasuda.

1.12.

Võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse kohtusse 03.09.2021, saaksid hageja

nõuded olla aegunud üksnes juhul, kui kostja ei ole kordagi tunnistanud hageja nõudeid

peale 04.09.2018. Kui kostja on hageja nõudeid tunnustanud ka peale 04.09.2018, ei

ole hageja poolt 03.09.2021 hagi esitamisel möödunud hageja nõuete kolmeaastast

aegumise tähtaega.

1.13.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv ja

esindajakulu summas 13255 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused ning vastuhagi nõuded

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

2.1.

Kostja vaidleb tööde tegemisele vastu. Kostja avaldab, et hageja väited tema poolt

teenuste tellimisest ja osutamisest on üld - ja paljasõnalised. Hageja ei ole esitanud

ühtegi tõendit, mis nimetatud asjaolusid ka tõendaks.

2.2.

Eluliselt täiesti ebausutav on ka see, et tunnustatud nõude (mille üle puudub justkui

vaidlus) tasumine viibiks 7-8 aastat nagu ka see, et selle aja vältel on korduvalt peetud

võla tasumiseks läbirääkimisi ja nö „läbivalt lubatud nõude tasumist.“ Eluliselt

ebausutav on ka see, et sellises majandus - ja kutsetegevuses toimunud nõude

tunnustamisest ei oleks mitte ainsatki kirjalikku jälge, mis pärineks sellest nõude

tekkimise või tunnustamise ajast, mille tõttu on tarvis kohtule esitada hageja endiste

juhatuse liikmete tagant järele antud enam kui küsitava väärtusega kirjalikke nö

„kinnitusi“.

2.3.

Isegi kui nõue oleks põhistatud ja tõendatud (mida ta aga ei ole), on nõue tulenevalt

TsÜS § 142 lg-st 1 aegunud. Hageja põhinõue on aegunud alates 31.12.2016. Aegunud

on ka viivisnõue. Kostja ei nõustu (seejuures täiesti põhistamata) hageja käsitlusega

sellest, et kostja on tunnistanud võlgnevuse olemasolu ja sel põhjusel on hagi aegumine

katkenud ja uuesti alanud. Aegunud nõuet ei ole võimalik enam ka tunnistada ja sellega

aegumist katkestada. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks nõude

tunnustamist, rääkimata selle tunnustamisest aegumistähtaja kestel.

2.4.

Pärast oma ametiaja lõppu antud juhatuse äriühingu juhatuse liikmete tahteavaldused ei

saa olla käsitletavad äriühingu nimel ega eest tehtud tahteavaldustena ja ei saa

äriühingule kaasa tuua kohustusi. Nii JT kui ka AP ei ole oma kinnitusi allkirjastanud

ka kostja juhatuse liikmena, mis on ka mõistetav, kuivõrd kinnituste andmist hetkel

kumbki isikutest enam kostja juhatuse liige ei olnud. Nii ei saa need kinnitused kaasa

tuua ka kostja nõude aegumist välistavaid asjaolusid.

2.5.

JT poolt 22.07.2021 digitaalselt allkirjastatud kinnituse digikonteineris oleva MS Word

vormingus faili meta-andmetest nähtub, et kõnealune dokument on loodud samal

päeval ja selle dokumendi autorina on märgitud NOVE. Nii on see dokument koostatud

hagejat esindavate advokaatide advokaadibüroos Nove. Sarnasus kinnituste ja hageja

lepingulise esindaja koostatud nõude tekstide vahel tõendab ühemõtteliselt, et nii on see

ka AP antud kinnitusega. Mõlema kinnituste tekstis on kasutatud sisuliselt samalaadset

sõnastust.

2.6.

Eluliselt ei ole usutav, et JT kostja juhatuse liikmena mäletaks 2021. aastal 2013. aastal

ehk 8 aastat varem hageja poolt kostjale väljastatud viie erineva arve numbreid. Veelgi

eluliselt ebausutavam on see, et kostja endine juhatuse liige AP kinnitab detailse

täpsusega võlgnevust arvete alusel ja „tööde kättesaamist“ ja nende „nõuetekohasust“

arvete ja tööde osas, mille väidetav teostamine ja väidetav väljastamine eelnesid aastaid

AP ametiaja algusele kostja juhatuse liikmena. APil puudus üldse mistahes vahetu

kokkupuude ja kogemus 2013. aastal sündmustega, kuivõrd ta valiti kostja juhatuse

liikmeks alles kolm aastat hiljem, s.o. 2016. aasta novembris.

2.7.

Hagile lisatud arved on fabritseerimise tunnustega. Hagile lisatud kahest arvest nähtub,

et ühel ja samal päeval on kostja esitanud hagejale kaks erinevat arvet, mille selgitused

„osutatud teenustest“ on enam kui üldsõnalised. Arve nr. 1300934 kohaselt on hageja

väidetavalt kujundanud reklaammaterjale ja neid tootnud tüki hinnaga 4873,60 eurot.

Arve nr. 1300934 kohaselt on hageja väidetavalt kujundanud plakateid ja flaiereid

taaskord tükihinnaga 334,50 eurot, uuendanud veebilehe sisu 350 eurose tükihinnaga ja

tegelnud EM projektijuhtimisega hinnaga 2500 eurot tükk. Kõiki neid teenuseid on

osutatud ja reklaammaterjale kujundatud ja toodetud seejuures ühe ja sama

kaubakoodiga, ometigi on sama kaubakoodiga teenuste eest arveid ühel ja samal päeval

esitatud kaks.

2.8.

Hageja on oma nõude kooseisus esitanud ka nõude kohtumenetlusele eelnevat

õigusabikulude hüvitamiseks, mis seostuvad justkui kostjale 11.05.2021 nõudekirja

koostamisega. Hagile lisana 13 lisatud arvel nähtub, et kõnealuse nõudekirja

koostamiseks on hageja esindajal kulunud kokku 3,5 tundi. Kostja hinnangul on selline

ajakulu ilmne liialdus, kuivõrd sedavõrd lihtsakoelise nõude koostamiseks ei sa

kogenud advokaadil kuluda enam kui 1 tund.

2.9.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista esindajakulu summas

6972 eurot.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 442 lg 5 alusel lahendab kohus otsuse resolutsiooniga poolte veel lahendamata

taotlused. Kohus lahendab küsimuse seoses hageja poolt pärast asja sisulist arutamist

tõendi esitamisega.

4.1.

Nimelt esitas hageja peale asja sisulist arutamist 12.04.2023 istungil koos 17.05.2023

kirjalike kohtukõne teesidega uue tõendina (II kd lk 148-149, dtl 521-522)

maksekorralduse JTlt hagejale.

4.2.

Kohus keeldub hageja 17.05.2023 esitatud tõendi (SEB Panga 20.06.2014

maksekorraldus JTlt hagejale) vastuvõtmisest. Pooltel tuli kõik taotlused ja tõendid

esitada hiljemalt 14.03.2023 (II kd lk 96 ja 106), mis oli eelmenetlust lõpetav tähtaeg.

12.04.2023 toimu asjas kohtuistung, kus lõpetati asja sisuline arutamine ja anti pooltele

tähtaeg vaid kirjalike kohtukõne teeside esitamiseks ning anti teada lahendi

kuulutamise aeg. Hageja tõend on esitatud hilinenult (TsMS § 238 lg 3 p 3). Kui

tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem

tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331 sätestatut järgides. Hageja ei ole põhistanud, et

tõendi hilinenult esitamiseks oli mõjuv põhjus. Kuna kohus oli tõendi esitamise ajaks

juba määranud kohtuotsuse kuulutamise aja, põhjustaks tõendi menetlusse võtmine

menetluse lahendamise viibimise (TsMS § 331 lg 1). Kuna dokument, mida kohus

vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada.

5. Asjas on poolte vahel vaidlus järgmises:

1) Kas hageja on kostjale 2013. aastal teinud mingeid töid või osutanud teenuseid, mille

alusel tekkis kostjal kohustus hagejale tasuda.

2) Kui kostjal tasumise kohustus tekkis, siis kas hageja nõue on aegunud.

5.1.

Kohus selgitas pooltele õiguslikku ja menetluslikku olukorda, sh. tõendamiskoormisega

seonduvat, 24.11.2021 kirjas (I kd lk 140-141) ja 17.10.2022 e-kirjas (II kd lk 1). Asjas

toimus korraldav istung 18.10.2022 ja sisuline istung 12.04.2023.

6. Esmase vaidlusküsimusena tuleb kohtul seega tuvastada, kas hageja on kostjale 2013.

aastal teinud mingeid töid või osutanud teenuseid, mille alusel tekkis kostjal kohustus

hagejale tasuda.

6.1.

Hageja tugineb hagis tööde eest kostjale esitatud 03.12.2013 arvele nr 1300933

summas 5843,32 eurot (I kd lk 9), millest hageja väitel tasumata on 4126,08 eurot, ja

arvele nr 1300934 summas 3821,40 eurot (I kd lk 10), mis on tervikuna tasumata.

Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt 7947,48 euro tasumist, millele lisanduvad

viivised. Hageja väitel korraldas kostja 21-28.09.2013 Eestis rahvusvahelised

tiitlivõistlused, juunioride ja U23 vanuserühma Euroopa meistrivõistlused tõstmises.

Kostja tellis hageja väitel talt ajaperioodil 2013.a. august – november eelkõige

võistlustega seonduvalt erinevaid töid ja teenuseid: peamiselt erinevaid

reklaammaterjale (voldikud, bännerid, flaierid, plakatid jms). Reklaammaterjaliga

varustamise töö hõlmas endast nii materjali kujundamist (disainlahenduste

väljatöötamine) kui ka materjali tootmist (valmistamist). Lisaks tegeles hageja kostja

tellimusel temaatilise kodulehe (www.weightlifting.ee) uuendamisega (kodulehele sisu

tootmine ja disain) ja tegeles turundusagentuurina võistluste nö turunduspoole

juhtimisega (projektijuhtimise töö). Hageja teostas kostja tellimusel võistlusega

seonduvalt ka muid väiksemaid töid ja lahendas jooksvaid küsimusi (hagiavalduse p

2.2, I kd lk 1p).

Kostja väitel ei ole tööde ega teenuste tellimine ega tegemine või nende vastuvõtmine

tõendatud.

6.2.

Kohus järgnevalt analüüsib, kas ja mida on hageja menetluses tõendanud seoses tööde

tellimise ja tegemisega.

6.2.1.

Hageja tugineb tööde tellimise ja tegemise tõendamisel kostja endise juhatuse

liikme kirjalikule kinnitusele (I kd lk 7). Hageja poolt esitatud see kinnitus (ja

muud kirjalikud kinnitused) on käsitletavad dokumentaalse tõendina (vt. nt

Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-74-11, p 26; nr 3-2-1-115-15, p 18; nr 2-18-

10961/41, p 11.3). Kohus on need tõendid vastu võtnud ja hindab neid tõenditena.

6.2.1.1.

Kohus tuvastab, et JT oli kostja juhatuse liige 24.04.2006-07.11.2016 (I kd lk

18p). Vastavalt registrikaardile kantud esindusõiguse erisuste kohaselt oli alates

16.04.2008-07.11.2016 JTl õigus esindada kostjat ainuisikuliselt. Seega oli JT

kostja seaduslik esindaja vaidlusaluste arvetega seonduval perioodil, mistõttu on

tema kirjalik kinnitus asjakohane tõend.

6.2.1.2.

JT poolt 22.07.2021 digitaalselt allkirjastatud kirjalikust selgitusest (I kd lk 7-8)

nähtuvad järgmised asjaolud:

-

Kostja koostööpartneriks 2013.a sügisel juunioride ja U23 vanuserühma

Euroopa meistrivõistlused tõstmises korraldamisel Tallinnas oli hageja,

kellelt kostja tellis erinevaid töid.

-

Hageja varustas kostjat reklaammaterjalidega (voldikud, bännerid, flaierid,

plakatid jne), mis hõlmas nii nende kujundamist kui tootmist, tegeles kostja

kodulehe uuendamise ja projektijuhtimisega ning muude jooksvate küsimuste

ja töödega, mida kostja hagejalt tellis. Tööde teostamine toimus perioodil

august – november 2013.a.

-

Hageja poolt esitatud arvete nr 1300933 ja 1300934 aluseks olevad tööd

teostati kostja juhatuse teadmisel ja nõusolekul.

-

Kõik hageja poolt teostatud ja arvete aluseks olevad tööd olid tehtud

kohaselt, kätte saadud ning on kostja juhatuse nõusolekul vastu võetud.

Kostjal pole hageja poolt teostatud tööde osas mingeid pretensioone olnud.

-

Hageja esitas teostatud tööde eest kostjale arved 2013.a detsembris. Arvete

tasumine kostja poolt viibis, kuna kostjal puudusid likviidsed vahendid.

-

JT kostja juhatuse liikmeks oleku ajal ei ole kostja kunagi seadnud kahtluse

alla hageja poolt teostatud töid ja esitatud arveid. JT kostja juhatuse liikmena

on alati arvete üle peetud aruteludes lubanud, et kuna kostja on tööd tellinud

ja hageja on tööd korrektselt teostanud, siis saavad kostja poolt võlad tasutud.

-

Kostja juhatuse vahetumisel 2016. aasta sügisel andis ametist tagasiastunud

juhatus kõik raamatupidamisdokumendid koos ostu- ja müügireskontroga üle

kostja uuele presidendile, APile. Kuna 2016.a sügiseks olid endiselt hageja

ees eksisteerivad võlad osaliselt tasumata, arve nr 1300934 oli täielikult

tasumata, arve nr 1300933 oli suures osas tasumata, siis teavitas JT sellest

kostja uut juhatuse liiget APit ja selgitas talle olukorda. JT selgitas APle, et

kostja on kõik hageja teostatud tööd kätte saanud, kostjal pole teostatud tööde

osas olnud hagejale mingeid pretensioone ja tasumine on viibinud kostja

majanduslikel põhjustel.

6.2.2.

Hageja tugineb tööde tellimise ja tegemise tõendamisel hageja endise töötaja, JS,

kirjalikule kinnitusele (I kd lk 156), milles nähtuvad järgmised asjaolud:

-

JS töötas hageja juures aastatel 2003-2016 disainerina ja loovjuhina. Tema

ülesannete hulka kuulus ka otsesuhtlus mitmete püsiklientidega.

-

Kõik 2013. aasta Tallinna Tõstespordi EM raames hageja poolt toodetud

trükised jt materjalid kujundas JS. Tööd oli väga palju (voldikud, plakatid,

bännerid, töö kodulehega jne), tähtajad äärmiselt lühikesed ning tööd tuli

teostada kõrge operatiivsusega. Tööde teostamine toimus valdavalt perioodil

juuli kuni september 2013. JT oli tööde teostamisega kursis ja nõustus

nendega.

-

JS kujundas üritusele logo ja korporatiivse stiili. Tema kujundatud ja hageja

poolt toodetud trükiste seas olid muuhulgas lavakujundusekangad ja

bännerid, nimelised kaelakaardid kõigile osalejatele, samuti erinevad

abimaterjalid, näiteks teleülekannete vahegraafika.

-

Suhtlus toimus LMga alguses e-posti teel, kuid ürituse lähenedes, kui tekkisid

operatiivsed vajadused erinevate infomaterjalide, suunaviitade ja siltide järele

võistluspaigas ning hotellis, siis saabusid mitmed tellimused LMlt ka telefoni

teel.

-

Kuna suur osa töömahust selgus jooksvalt (nt kaelakaartide arv, sildid jpm),

siis ei olnud võimalik tööd teostada eelnevalt kinnitatud eelarve alusel, vaid

eelarve moodustus jooksvalt lähtuvalt tellitud töödest, mille hinnatase ja

tingimused olid kostjale eelneva koostöö ja hindade põhjal teada.

-

Kulunud töötunnid ning tootmiskulud arvutas JS kokku mõned nädalad

pärast 2013. aasta EM võistluste lõppu, kui ta oli saanud kätte vastavad

arved hageja allhankijatelt, ning panin nende põhjal kokku arve kostjale,

mille kostja president JT vastu võttis ning mille sisu JSle teadaolevalt ei ole

vaidlustatud.

-

JS kinnitab, et kõik arvete nr 1300933 ja nr 1300934 aluseks olnud tööd on

täielikult teostatud ja kostjale üle antud. Mingeid pretensioone seoses tööde

sisu ja mahuga ei ole talle teada olevalt kostja hagejale kunagi esitanud.

Kostja jäi hageja töö ja operatiivsusega väga rahule.

6.2.3.

JS on oma kirjalikule kinnitusele lisanud näidised kostja tellimusel tema poolt

kujundatud ja hageja toodetud töödest (I kd 157-160p), millele ta on oma kirjaliku

kinnituse tekstis ka viidanud.

6.2.4.

Hageja on esitanud kostja endise juhatuse liikme, AP, kirjaliku kinnitusele (I kd lk

154), milles nähtuvad seoses tööde tellimise ja tegemise tõendamisega järgmised

asjaolud:

-

Hagiavaldusele lisatud „Kinnitus võlgnevuse kohta“ (I kd lk 11) on

allkirjastatud AP poolt omakäelisena 2021. aasta kevadel.

-

Kui AP sai kostja presidendiks 2016. aasta sügisel, informeeris JT teda kostja

võlgadest eelmisest perioodist, sh kostja võlast hageja ees tulenevalt arvetest

nr 1300933 ja nr 1300934. JT kinnitas APle, et kõik arvete aluseks olevad

tööd on teostatud tema nõusolekul ja teadmisel ning tööd on kohaselt tehtud,

vastu võetud ning kostjal hagejale nende osas mingeid pretensioone ei olnud.

JT selgituste järgi viibis arvete tasumine seoses kostjal selleks raha

puudumisega.

6.2.4.1.

Kohus tuvastab, et AP oli kostja juhatuse liige 07.11.2016-15.10.2020 (I kd lk

18p). Vastavalt registrikaardile kantud esindusõiguse erisuste kohaselt oli APl

õigus esindada kostjat ainuisikuliselt. Seega oli AP kostja seaduslik esindaja

pärast JT, ta on vaidlusaluste arvetega olnud enda kinnitusel seotud, mistõttu on

tema kirjalik kinnitus asjakohane tõend.

6.2.5.

Kohus kuulas 12.04.2023 istungil tunnistajana üle JT (ütlused protokollitud II kd

lk 128-130). Tunnistaja ütlustes nähtuvad seoses kostja (kelle seaduslikuks

esindajaks tunnistaja vaidlusaluste arvete koostamise ajal oli) poolt tööde tellimise

ja tegemise tõendamisega järgmised olulisemad asjaolud:

-

Tunnistaja kinnitas, et jääb 22.07.2021 digitaalselt allkirjastatud kirjalikust

selgituse (I kd lk 7-8) ja selles toodu juurde (mida kohus käsitles eelnevalt

otsuse punktis 6.2.1).

-

2013. aastal, kui toimusid Tallinnas Euroopa meistrivõistlused, siis koostöö

hagejaga algas varem, oli kestnud aastaid enne seda üritust. Leidsime firma,

kes tegi meile kõiki diplomeid, bännerid. Kui saime korraldusõiguse,

jätkasime hagejaga, koostöö oli meeldiv, asjad olid täpselt ja kvaliteetselt

tehtud. Seoses selle üritusega, põhiline tööperiood oli suvi 2013 – november

2013. Kogu protsessi jooksul tellisime hagejalt kõik kujundustööd, bännerid,

voldikuid, nende poolne oli projekti juhtimine, mis haldas, kust ta tööd tellis,

kõik transpordid spordihalli, bännerite ülespanekud. Kõik sujus, olime

töödega rahul.

-

Kokkulepped hageja ja kostja vahel sõlmisin mina, protsessi oli kaasatud ka

Mürgimäe, kes oli peasekretär.

-

Lepingu allkirjastasime hageja ja kostja vahel mina ja hageja poolt HR.

Lepingu sisuks oli visuaalne pool, mida hagejalt tellisime. Tööd tellisin mina

telefoni või meili teel, tellis ka peasekretär, kuna tema alaliitu ainuisikuliselt

esindada ei saanud, siis käis see minu alt enne läbi. Suhtlesin JS ja HRga

(hageja juhatuse liige – kohtu märkus). Otsene töö teostaja oli JS, HR haldas

seda projekti suuremalt. Töö vastuvõtmine toimus nii, kui tellisime

trükimaterjale, siis käisin mina või peasekretär trükistel järel. Koht oli

bussijaama taga, Masina tänav ehk. Tellisime ka kodulehe võistluste jaoks.

Koduleht laeti üles, nii töö vastuvõtmine käiski. Hinnas kokkuleppimise

kohta tehti hinnapakkumine, tasumine oli vastavalt esitatud arvetele. Tehti

hinnapakkumine, mina aktsepteerisin, peale seda läks tellimus töösse.

Hinnapakkumiste protsess oli pidev, tuli pidevalt töid juurde, igale tööle tehti

eraldi konkreetne hinnapakkumine. Selliseid asju ei olnud, et me mingeid

arveid või töid ei aktsepteerinud. Tööd tehti kõik hästi, arved aktsepteerisime,

need läksid raamatupidamisse ja lubasime tasuda.

-

Vaidlusalused arved, mida tunnistajale näidati, on talle tuttavad. Kostja tellis

hagejalt sellised tööd seoses EM-iga.

-

Tööde näidised I kd lk 157-160 pöördel olid tunnistajale tuttavad. Kõik

sildid, bännerid, logod, visuaalid, voldikud tellisime hagejalt, nemad ka

paigaldasid. Kõik kujundused tegi ainult hageja, teisi reklaamibüroosid või

agentuure me selle töö juures ei kasutanud. ERR portaalis olev videoklipp,

selle valmistas ilmselt ka hageja, see visuaal on hageja tehtud.

-

Arvel nr 1300934, mida tunnistaja istungil vaatas, näidatud tööd on kostja

tellinud. Need olid seotud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadud

toetuse ja nende tingimusel väliskülalistega ehk turismi edendamisega.

Lasime võistluse jaoks teha eraldi kodulehe, et kõik väliskülalised saaksid

sealt vajaliku info kätte, ajakavad, info Eesti kohta, kõik uus info läks sinna.

Selle kodulehe administraator oli JS, läbi tema laadisime uut infot pidevalt

sinna üles. Kodulehe tellisime hagejalt, selle tegi JS. Projekti juhtimine

hõlmaski kogu lepingut, kõik tööd kokku viia, tellimuste vastuvõtmine,

transpordid spordihalli, koosolekud, kus arutasime visuaale ja kinnitasime.

Kõik, mis on arvel, on õige, tellitud, kätte saadud ja tehtud väga hästi. Tööd,

mis arvel on kirjas, on tellitud tunnistaja teadmisel ja nõusolekul, ühtegi

tellimust ei läinud hagejale nii, millest tunnistaja ei oleks teadnud. Kui töö

käigus peasekretäril tekkis kiire vajadus siltideks siis jõudis info tunnistajani,

kes kinnitas, et on vaja, töö käis kiirelt. Kõik tööd on vastu võetud. Hagejalt

tellitud tööde osas kostjal kunagi pretensioone ei olnud.

-

Kui töö telliti, arve esitati, siis teadis tunnistaja täpselt, kuidas need asjad

arvel on. Projekti lõppedes mäletas, et kaks arvet esitati hageja poolt. Ei oska

öelda, miks kaks arvet. Võis olla tulenevalt EAS-i aruandest, et ühe arve

saime panna toetuskõlbulikuks, teist mitte, aga täpselt ei mäleta. Asjad, mis

arvetel olid, olid tehtud. Tunnistaja tegi alati aruanded toetustele, vastavalt

nendele summadele võis olla vaja arve lüüa pooleks, kuna ühes aruandes olid

juba kulud täis, teises aruandes tuli kulud täis panna, et see võis olla seotud

aruannete esitamisega, aga täpselt ei mäleta. Projektijuhtimise tasu,

hindasime töömahtu enne lepingu sõlmimist, rääkisime sellest tasust, lõpuks

võis taanduda tundidele, mille JS või HR kirja panid. Projekti juhtimine oli

kõige haldamine, kogu visuaal, see võis olla kokkuleppeline summa. Ma ei

mäleta, millal hindasime projektijuhtimise töömahtu, eeldan, et leppisime

selles kokku enne lepingusse minemist.

-

Mitte keegi peale tema ja peasekretäri ei suhelnud hagejaga. Juhatuse

koosolekutel rääkisime kõikidest tegevustest, andsime ülevaate teistele

juhatuse liikmetele, selle kaudu olid teised juhatuse liikmed kursis hageja

arvetega.

6.2.6.

Kohus kuulas 12.04.2023 istungil tunnistajana üle JS (ütlused protokollitud II kd lk

133-134p). Tunnistaja ütlustes nähtuvad seoses kostja poolt tööde tellimise ja

hageja poolt nende tegemise tõendamisega järgmised olulisemad asjaolud:

-

Tunnistaja töötas hageja ettevõttes aastatel 2003-2016 detsember.

-

Tunnistaja pani kirjaliku selgituse (I kd lk 156-160p) kirja oma parimate

teadmiste juures, need vastavad tõele, tunnistaja kinnitas, et jääb nende

juurde.

-

Seoses EM 2013 töödega, esimesena tuli teha logo, siis tuli ette valmistada

võistluse jaoks veebileht, mis oli põhiliseks info kanaliks kõigile. Need olid

materjalideks, mida sai esimeses faasis teha. Järgmisena, vahetult enne

võistlusi, hakkasid tulema trükised, lavakujundusbännerid, kaelakaardid.

Trükise saab kujundada siis, kui on info, info selgus vahetult enne võistlusi,

näiteks sponsorite ja osalejate nimekiri täienes. Kui võistlus juba käis, tulid

sildid, infomaterjalid, ekskursioonide info ja muu jooksev info. Seoses

veebilehega oli vaja ka selle jooksev uuendamine. Trükise kujundamine

algab kujunduspõhjast, aga selleks hetkeks peab olema teada, kui palju

tekstilist ja faktilist infot sinna peale läheb. Kui kujundus on paigas, siis

klient täpsustab veel infot, kui kliendiga on kujundust edasi-tagasi põrgatatud

ja klient kinnitab, tuleb teha tootmisfail, anda trükikotta tootmiseks ja kui

valmis, toimetada kliendini. See on projekti juhtimine. Siin oli projekti

juhtimine tunduvalt suurem, infot uuendati pidevalt ja lõplik info saabus

viimasel hetkel ning tähtajad trükikodades valmimiseks olid ülimalt

lühikesed. Ühe trükise partii jaoks pidi keegi välja sõitma, et see jõuaks

kliendini. Tunnistaja mäletab toodetud lavakujunduselemente, diplomeid,

kaelakaarte, infomaterjalid hotelli, viidad, spordisaali pandud täiendavad

infomaterjalid, VIP-lounge silt. Oli ka reklaamplakateid, flaiereid, erinevaid

formaate, flaiereid jagati, plakatid on olnud kõikidel üritustel, ka varasematel.

Kirjaliku kinnituse juuresolevad kujundused mõtles välja tunnistaja,

kooskõlastades tellijaga. Tootmise organiseeris HR. Need asjad on teostatud

hageja poolt. Delfi vahegraafika oli loodud ja teostatud tunnistaja poolt. Selle

järgi vajadus selgus sel hetkel, kui tuli, ei olnud eelnevalt ette prognoosinud.

-

Projekti juhtimine koosnes koosolekutest, mis olid koosolekud kliendiga ka

enne võistlust ning välkkoosolekud kiiremal ajal. Samuti olid mitu korda

päevas nõupidamised tunnistaja ja HR vahel, tunnistaja andis ülevaate

saabunud tellimustest, HR hankis JTlt vajaliku kooskõlastuse. Projekti

juhtimine HR poolt oli kogu protsessi orkestreerimine, sest kujundustele tuli

leida tootjad, graafikute juures, mis on tavapärasest kordades kiiremad.

Tegemist oli pideva protsessiga kogu võistluse vältel ja eelnevalt. Projekti

juhtimine algas kuu aega enne võistluseid, läks järjest tihedamaks, väljus ka

tööaja raamidest. Võis olla juba ka juulis-augustis. Projekti juhtimine hõlmab

ka seda, kuidas asjad, mis loodi, lavale üles saada, selle planeerimine toimus

suvel. Koosolekud olid samuti juba suvel. Koosolekutel osalesid JT ja kostja

peasekretär LM ning tunnistaja ja HR. Arutasime üldiselt, milliseid materjale

on vaja toota, milline võiks visuaalne lähenemine olla, samuti ajagraafikute

osas, töö korraldamine, operatiivsus ja kinnitused, kuidas kasutada aega

võimalikult tõhusalt. Põrgatasime ideid, kuidas üritust turundada, keda

kaasata, et meedias kajastatud saada, arutasime kontakte. Koosolekutel arutati

hageja põhitöid ka, nimekiri pandi üldjoontes paika, aga täpsemalt mitte.

-

Lavakujunduseks kasutatavate materjalide mõõt selgus siis, kuidas see

kinnitatakse, kaelakaartide hulk selgus siis, kui selgus osalejate hulk. Esialgu

rääkisime lavakujundustest, taustabänneritest, kaelakaartidest, plakatitest,

veebilehest, mis info seal kuvatud peaks olema. Veebilehe kujundas

tunnistaja, organiseeris selle valmimise, tehnilist poolt enam ei mäleta.

Tunnistaja mäletab, et pidi igapäevaselt lehe sisu uuendama, lähtuvalt sellest,

kuidas uus info kostjalt tunnistajani jõudis. Üks ülesannetest, mis töödega

kaasnes oli projekti juhtimine. See on tavapärane praktika ja teenus

reklaamiagentuuridel.

-

Tootmised organiseeris HR, paigaldused ka. Kõik kokkulepitud tööd said

lõplikult valmis, üle antud, kliendi poolt aktsepteeritud, klient oli rahul.

Kliendi all mõeldi JT, kelle heakskiiduga loeti tööd üleantuks. Tööd edastas

mulle kostja peasekretär LM telefoni teel, kuna tal ei olnud spordisaalis

arvutit. Meil olid mitu korda päevas HRga nõupidamised, tunnistaja andis

ülevaated tellimustest ja HR kooskõlastas need JTga ise. Seal olid kaks

tasandit, operatiivse poole pealt tunnistaja ja kostja peasekretär LM,

strateegilise poole pealt JT ja HR.

-

Tunnistaja pani EMiga seotud tööde puhul HRle projekti lõpus kokku

erinevatele töödele kulunud aja ja teised tunnistajale teadaolevad kulud, selle

hinna pani lõpuks kokku HR. Tunnistaja vaatas kooskõlastatud arve üle,

leidis, et vastab tunnistaja poolt antud tööde nimekirjale summa poolest.

-

Tunnistajal kulunud aeg projekti juhtimiseks võis olla kümnetes tundides,

päevas 3 tundi võis olla projekti juhtimist. Lisaks teostas projekti juhtimist

osaliselt HR.

-

Klassikalist skeemi, kus kõigepealt hinnapakkumine ja klient aktsepteerib,

see võis HRl esialgsete tööde puhul olla, aga tunnistaja teab, et kui kostja

peasekretär talle tellimusi esitas, siis sellist protseduuri ei olnud võimalik

järgida. Meil oli kostjaga pikk koostöö, koostöö käiski nii, et kliendile esitati

hiljem arve, lähtuvalt kulunud ajast. Püsiklientidega valdavalt kulub aega

vähem. Jooksvad tööd telliti suuliselt, telefonitsi, HR kinnitas, tunnistaja sai

tööga alustada. Tunnistaja oli peaaegu kindel, et HR ja JT kooskõlastasid

omavahel telefoni teel tellimused, pikaaegsete klientidena olid meil omavahel

usalduslikud suhted. Hinnakirja hagejal ei olnud, kõik tööd olid niivõrd

eriilmelised. Lähtusime ligikaudsest toonastest reklaamiagentuuride

hinnakirjast. Kostja puhul võeti suund, et pigem teeme sellest hinnast

soodsamalt.

-

Tunnistaja tegeles EM projekti puhul loovtööga, tootmine oli valdavalt HRi

pärusmaa.

-

Tunnistaja pidas tööaja kohta arvestust päeva lõpus, kirjutades üles, mitu

tundi tal ligikaudselt mingi projekti peale läks. Kui EM oli läbi, esitas

tunnistaja HRile meili teel ülevaate töödest koos ligikaudsete aegadega, mis

sinna kulus. See oli HR otsustus, kuidas ta kliendi jaoks selle töö lõpuks

hinnastas, aga tunnistaja vaatas koos temaga arve üle, see vastas tunnistaja

poolt esitatud andmetele, HR oli lisanud sinna kulud. Tunnistaja selle

võistluse arveid ei koostanud.

-

EM arvete ülevaatamine oli umbes novembris, mõnda aega pärast võistlust.

Hageja ootas allhankijate arveid. Arvele ei pandud eraldi loovtööd ja

tootmist, need olid niivõrd eriilmelised tööd. JTl küsimusi ei tekkinud, ta oli

summa ja selgitustega nõus, mis arvel oli.

-

Kõik tööd arvetel lõpuga 933 ja 934 on teostatud lühikese aja jooksul enne

EM ja EM ajal, nende hulgas ei ole varasemate aastate töid, need on kõik

kliendile üle antud ka kliendi poolt kinnitatud tööd.

-

Tunnistajale näidati vaidlusaluseid arveid, nende summad olid talle tuttavad.

Selgitused tavaliselt kirjutaski hageja arvetele niimoodi.

6.2.7.

Kohus kuulas 12.04.2023 istungil tunnistajana üle AP (ütlused protokollitud II kd

lk 124-125p). Tunnistaja ütlustes nähtuvad seoses kostja poolt tööde tellimise ja

hageja poolt nende tegemise tõendamisega järgmised olulisemad asjaolud:

-

Tunnistaja kinnitas, et jääb kõigi 28.12.2021 kirjalikus kinnituses (II kd lk

154) väljatoodud asjaolude juurde, niimoodi ta neid asju teab ja mäletab,

need on tunnistaja tahte kohaselt kirja pandud.

-

2016. aastal, valiti tunnistaja kostja presidendiks ja juhatuse liikmeks,

tookord sai JTga kokku lepitud dokumentide ja asjade, varade üleandmine

kahe kuu jooksul, tunnistaja sai peale presidendivalimisi JTga vähemalt kolm

korda kokku. JT selgitas tunnistajale, et hageja arved on seotud Euroopa

juuniorite meistrivõistlustega ja need arved kuulusid tasumisele. JT seletas

tunnistajale tööde sisu, need olid erinevad trükised, voldikud, rinnasildid,

ekskursioonidega seotud voldikud, kõik olid aktsepteeritud ja vajalikud

väljamaksmiseks, ei olnud kahtlust, et ettevõte, kes on teinud oma töö, et ei

tuleks neile maksta. Võistluste hea läbiviimine oli selgelt näha, tunnistaja oli

üks võistluste toetajatest oma ettevõttega. JT ei seadnud kahtluse alla tööde

tellimist, teostamist, mina samuti seda ei teinud. Reaalsed arved ja reaalsed

tööd. Enne, kui tunnistaja sai presidendiks, oli ta kostja juhatuse liige, ta oli

kursis, millest võlgnevused tekkisid, sellest, et planeeritud kulu ja saadav

toetus ei kattunud omavahel, oli teada, et arved tuleb tasuda, aga hilinevalt, ei

saanud seda koheselt teha. Olid toetajad, kes lubasid toetada, mille arvelt

telliti tööd, aga pärast võistlusi selgus, et toetus ei olnud piisavalt suur ning

rahast jäi puudu.

6.3.

Kohus eelviidatud tõenditele tuginedes tuvastab, et kostja tellis hagejalt 2013. aastal

info- ja reklaammaterjalide ja kodulehe kujunduse ja tootmise töid ja teenuseid. Seega

sõlmiti poolte vahel töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes. Hageja tegi tööd, kostja

võttis need vastu ning hageja esitas kostjale tehtud tööde eest tasumiseks vaidlusalused

arved nr 1300933 ja 1300934. Tööde sisu ja maksumus on kirjeldatud arvetel. Kostja

selleaegne juhatuse liige, JT, kellel oli õigus kostjat ainuisikuliselt esindada, kinnitas

tööde tellimist nii kirjalikus kohtule esitatud kinnituses kui ka kohtuistungil vande all

antud ütlustes. AP kinnitas, et kostja juhatuse liikmeks saades aastal 2016 andis JT talle

hageja poolt tehtud tööde ja tasumisele kuuluvate summade kohta ülevaate ning ta oli

sellega kursis juba varasemast kostja juhatuse liikmeks oleku perioodist. Hageja endine

töötaja JS kinnitas nii kirjalikus kohtule esitatud kinnituses kui ka kohtuistungil vande

all antud ütlustes tööde tegemist hageja töötajana. Tunnistajate ütlused haakuvad

omavahel ja teiste asjas kogutud tõenditega, kohus ei näe alust nende pidamist

ebausaldusväärseks.

6.3.1.

Töövõtulepingule ei ole seadusega ette nähtud kohustuslikku vormi, seega võis

selle sõlmida suuliselt ning kohtule ei pea olema esitatud kirjalikku lepingut.

Samuti võis tööde üleandmine toimuda vabas vormis. Kohtu hinnangul on hageja

esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et ta töid kostjale tegi ja kostja need vastu

võttis. Olukorras, kust hageja on enda väite tõendamiseks tõendeid esitanud, ei

piisa kostjal hageja positsiooni ümberlükkamiseks vaid selle eitamisest ja enda

paljasõnalistest väidetest.

6.3.2.

Riigikohus on 26.10.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-19-7379 punktis 20

selgitanud, et TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta Riigikohtu 25. veebruari

2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 18 ja 13. novembri 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17). Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt

hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks. Seetõttu ei saa kostjale

ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid

oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid enda

väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus

oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud

olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb

vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud

asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21. juuni

2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13 ja 13. novembri 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17).

6.3.3.

Kostja on peamiselt kritiseerinud hageja isikuliste tunnistajate usaldusväärsust,

kuid ei ole omalt poolt oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Kostja

kriitika tunnistajatena üle kuulatud isikute aadressil ei ole pannud kohut kahtlema

nende poolt antud ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajad selgitasid kostjaga seotud

erimeelsuste asjaolusid 12.04.2023 istungil ning kohtule ei jäänud muljet, et need

võiksid mõjutada tunnistajaid vande all kostja kahjuks valetama. Isegi kui kostjal

oli tunnistajatega mingeid vaidluseid, erimeelsusi või isegi tülisid, ei tähenda see

tingimata, et nad kättemaksuks või muul madalal ajendil hakkasid kostja kahjuks

andma teadvalt valeütluseid, pannes sellega toime kuriteo ja riskides nii

kriminaalkaristusega. Ka kohtuistungil küsitleti tunnistajaid nende suhete kohta

osapooltega ning võime kohta anda asjas erapooletuid tõeseid ütluseid, mida

tunnistajad kinnitasid.

6.3.3.1.

Peale selle tuleb märkida, et kostja ei ole väitnud, et JS oleks kuidagi kostjaga

tülis või vaidlustes. Seega ei ole kostja kritiseerinud teda a priori

ebausaldusväärsena kostjaga seotud asjaolude kohta ütluseid andmast. JS ütlused

aga haakusid JT ütlustega. JS suure osa kostja tellitud tööde reaalse teostajana

kinnitas sisuliselt samasid asjaolusid, mis JT, sh kinnitas arvete tegelikkusele

vastavust.

6.4.

Seega asub kohus seisukohale, et hageja esitatud tõenditega kogumis on leidnud

tõendamist, et kostja tellis hagejalt tööd, hageja teostas need, kostja võttis need vastu ja

kiitis heaks ning kohustus nende eest tasuma vastavalt 03.12.2013 arvele nr 1300933

5848,32 eurot ja 03.12.2013 arvele nr 1300934 3821,40 eurot hiljemalt 17.12.2013.

6.5.

Hageja (töövõtja) tasunõue muutus sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi

töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Antud juhul tuvastas kohus, et kostja

(juhatuse liikme JT isikus) võttis hageja tehtud tööd vastu. Vastavalt kohtupraktikas

juurdunud seisukohale eeldatakse olukorras, kus kostja on töö vastu võtnud, et

vastuvõetud hageja tehtud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab

tõendama kostja. Kostja vastavaid väiteid ega tõendeid selle kohta käesolevas asjas

esitanud pole.

7. Kuivõrd kohus otsuse eelmises punktis tuvastas, et kostjal hagejale tasumise kohustus

vastavalt arvetele nr 1300933 ja 1300934 tekkis, siis edasi kohtul kostja taotlusel

tuvastada, kas hageja nõue on aegunud.

7.1.

Hageja nõue põhineb töövõtulepingul. TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva

nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu

maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub

sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude

aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

7.1.1.

Hageja esitas kostjale arved 03.12.2013, seega algas hageja nõuete aegumine 2013.

aasta lõppemisest ehk 01.01.2014 ning üldjuhul oleks aegunud 31.12.2016 kl

00:00. Hagiavaldus esitati kohtusse 03.09.2021.

7.2.

Hageja tugineb sellele, et nõude aegumine on perioodil alates arve väljastamisest kuni

vähemalt 2020. aastani katkestas aegumise kostja poolt võlgnevuse tunnistamine ja

hagejale antud korduvad lubadused selle tasumiseks.

7.2.1.

TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt

nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 1 järgi võib nõude tunnustamine seisneda

õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise

andmises või muus teos.

7.2.2.

TsÜS § 158 lg 1 eeldab, et nõuet tunnustab kohustatud isik. Nõude tunnustamine

selle sätte tähenduses väljendub eeskätt võlgniku tahteavalduses (TsÜS § 68),

millest järeldub sõnaselgelt tahe nõude olemasolu tunnistada (vt Riigikohtu

16.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-18-8699, p 15 teine lõik). Kui kohustatud isik ei

tunnusta nõuet tehingule omase tahteavaldusega (TsÜS § 67 jj), vaid muu

käitumise või teoga, toob TsÜS § 158 järgi aegumise katkemise kaasa siiski vaid

niisugune tegu (avaldus), mis vähemalt avalduse tegija tahte vaba kujundamise, sh

teovõime ja esindusõiguse, osas vastaks kehtiva tehingu tunnustele. Nõude

tunnustamist TsÜS § 158 lg 2 tähenduses, mille kohaselt võib nõude tunnustamine

seisneda mh õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside

maksmises, tagatise andmises või muus teos ja mis ei kujuta endast tahteavaldust,

tuleb lugeda tehingusarnaseks toiminguks (vt samas, p 16 esimene lõik). Võlgniku

ühepoolse mittetehingulise tunnistuse andmisel võlgnik üksnes konstateerib võla

olemasolu või teatud asjaolude esinemist, soovimata õiguslikku siduvust. Sellise

tunnistuse tagajärg on aegumise katkemine (TsÜS § 158) ning seda võib

kohtumenetluses käsitada dokumentaalse tõendina nende asjaolude osas, mille

olemasolu tunnistusega kinnitatakse (vt Riigikohtu 3. juuni 2021. a otsus

tsiviilasjas nr 2-19-5601/61, p 16.1).

7.3.

Kohus leiab, et hageja on järgmiste tõenditega tõendanud nõude aegumise katkemise ja

asjaolu, et nõue ei olnud kohtusse hagiavalduse esitamise hetkeks aegunud.

7.3.1.

Kostja endise juhatuse liikme JT 22.07.2021 digitaalselt allkirjastatud kirjalikust

selgitusest (I kd lk 7-8) nähtub seoses aegumise katkemisega järgmine:

-

JT oli hagejaga (juhatuse liikmega HR) arvete tasumisega seoses kontaktis ja

arutas arvete tasumist kostja poolt jooksvalt alates arvete esitamisest. Kuna

võlg hageja ees oli üleval ja kuulus kostja poolt tasumisele, siis tundis hageja

(HR) pidevalt huvi, millal võlgnevused saavad tasutud. Sellised arutelud

arvete tasumise üle hagejaga (HR) toimusid enamasti igakuiselt, minimaalselt

korra ühe-kolme kuu jooksul.

-

JT kostja juhatuse liikmena lubas arvete üle peetud aruteludes, et kuna kostja

on tööd tellinud ja hageja on tööd korrektselt teostanud, siis saavad kostja

poolt võlad tasutud. Sellised kontaktid hagejaga (HR) toimuisid igakuiselt,

minimaalselt korra kolme kuu jooksul. Võlgnevuste tasumine venis, kuna

kostjal olid majanduslikud raskused. Üksnes hea läbisaamine hagejaga (HR)

tagas selle, et hageja ei pöördunud kostja vastu kohtusse. Kostja juhatuse

liikmena kinnitas JT hagejale kostja juhatuse seisukohta, et kostja võlgu ei

jää ja kõik võlgnevused saavad tasutud. Mõlema poole huvi oli olukord

rahumeelselt lahendada.

7.3.2.

Kostja endise juhatuse liikme, AP, kirjalikust kinnitusest (I kd lk 154) nähtub

seoses aegumise katkemisega järgmine:

-

AP üks ülesanne kostja presidendiks ja juhatuse liikmeks saades oli suhelda

edaspidi hagejaga ja korraldada võlgnevuse tasumine.

-

Alates 2016. aasta sügisest on AP pidanud aastate jooksul korduvalt hagejaga

(HR) läbirääkimisi ja AP on kostja presidendina alati kinnitanud, et kostja on

arvetega nr 1300933 ja 1300934 seotud võlgnevusest teadlik ja kavatseb

arved tasuda. Selline suhtlus toimus esmakordselt 2016. aasta lõpus, edaspidi

enamasti kord kvartalis või pooles aastas, vahel ka tihedamini.

-

AP kinnitas hagejale (HR), et ei vaidle võlgnevusele vastu ja nõustub sellega

ning vaatamata rasketele aegadele kavatseb kotja kindlasti kõik võlgnevused

tasuda.

7.3.3.

JT 12.04.2023 istungil tunnistajana antud ütlustest (protokollitud II kd lk 128-130)

nähtub seoses aegumise katkemisega järgmine:

-

Arvete (nr 1300933 ja 1300934) tasumise osas perioodil 2014-2016

november, on tunnistaja HRiga arvete tasumist arutanud küll. Poolte koostöö

jätkus peale võistlusi ka seoses järgmiste võistlustega. Kui kostja tegi hagejalt

tellimusi, siis HR alati küsis, millal vanad arved makstud saavad. Tunnistaja

ütles, et need saavad tasutud, aga läheb aega, kui tuleb raha, siis saavad arved

tasutud, tunnistaja lubas arvete tasumist. Jutt arvete tasumisest võis olla iga

3-4 kuu tagant, enne iga võistlust oli ilmselt juttu nendega ka vanadest

arvetest. Tunnistaja ütles HRile, et kõik saab makstud, ei olnud põhjust

arvetest keelduda, kostja lubas kõik ära maksta hagejale. Kuna koostöö

jätkus, leppisime hagejaga kokku, et jooksvad tööd tasume kohe ära, et ei

tekiks võlgnevusi, vana võlgnevust maksame jupi kaupa. Hagejale see

lubadus sobis, ilmselt seetõttu nad olid ka kannatlikud. Koostöösuhted

paralleelselt jätkusid.

-

Tunnistaja kinnitas, et on saanud hagejalt 13.04.2015 e-kirja (II kd lk 80),

milles HR viitab kahele suuremale arvele (ja palub kostjal leida nende

tasumise võimalused aasta esimeses pooles). Sellele kirjale vastuseks andis

tunnistaja ilmselt lubadused, kirjutasin ilmselt vastu, et kust rahad tulevad ja

millal me tasuda saaksime.

7.3.4.

AP 12.04.2023 istungil tunnistajana antud ütlustest (protokollitud II kd lk 124-

125p) nähtub seoses aegumise katkemisega järgmine:

-

Hageja võlgnevusest oli tunnistajal meeles, et oli 5 arvet, uue (kostja)

juhatusega oli arutelu, kuidas maksta saame, otsustasime juhatuses, et algul

maksame väiksemad arved, et võlgnevust vähendada natukenegi. HR helistas

tunnistajale, küsis, millal arved tasutud saavad. See oli 2016-2020, kui kostja

oli hagejaga koguaeg seotud. Alati kui midagi tellis kostja, siis küsis

võlgnevuste kohta, tunnistaja andis teada, kui palju suudab kostja maksta.

Tunnistaja suhtles paari kuu tagant HRga, räägit uutest tellimustest,

võlgnevustest, tasumisest, see puudutas kogu tunnistaja presidendiks olemise

perioodi, 2016-2020, tellis trükiseid. Iga kord kui midagi kostja tellis

hagejalt, siis ta arvete tasumise kohta küsis. Rääkisime tasumise võimalusest.

Tunnistaja ja juhatuse seisukoht oli arved tasuda esimesel võimalusel, kasvõi

osade kaupa. Presidendi ja juhatusena soovisime võlgnevuse kahtlemata

tasuda ja lubasime seda HRle mitmeid kordi. Tunnistaja lubas HRle hageja

arvete lõpuga 33 ja 34 tasumist ning seda kostja ka soovis. Nende arvete

tasumise lubamine võis olla üks kord kuus, kuid vähemalt kord kvartalis.

7.3.5.

AP digitaalselt allkirjastatud saldoteatis 04.01.2017 (II kd lk 71-72). Saldoteatis

kinnitab kostja, et seisuga 30.11.2016 võlgneb kostja muu hulgas hagejale

vaidlusaluste arvete nr 1300933 ja 1300934 vastavalt 5848,32 eurot ja 3821,40

eurot.

7.4.

Kohus tunnistajate JT ja AP eelviidatud ütluste ja nende poolt antud kirjalike kinnituste

hindamisel kogumis tuvastab, et kostja vähemalt kord poole aasta jooksul kinnitas

hageja ees vaidlusalustest arvetest tulenevaid võlgnevusi ja andis lubadusi nende

tasumise kohta. Neid kinnitusi ja lubadusi tuleb käsitleda kostja mittetehinguliste

tunnistusena, mis katkestas aegumise. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis üldjuhul oleks

nõuded aegunud 31.12.2016 kl 00:00. Tunnistaja AP kirjalikust kinnitusest tulenevalt

toimus selline suhtlus hagejaga tema poolt juba 2016. aasta lõpus. Seega katkes

aegumine ja algas uuesti aegumine enne 2016. aasta lõppu. Kohtu hinnangul ei ole

käesolevas kohtuasjas aegumise katkemise tuvastamiseks vajalik tuvastada kuupäeva

täpsusega, millal see on toimunud. Perioodil 2013-2020 kostja juhatuse liikmeks olnud

isikud on tunnistajana kinnitanud, et andsid korduvalt (vähemalt kord poolaastas)

hagejale lubadusi ja kinnitusi seoses vaidlusaluse võla tasumisega. Pooltel jätkusid

koostöösuhted ka pärast võla tekkimist, mistõttu on see ka eluliselt usutav. Seega ei ole

kordagi eksisteerinud kolmeaastast perioodi, mil hageja nõuded oleksid saanud aeguda.

Samuti on usutavad tunnistaja AP ütlused selle kohta, et andis hagejale kinnitusi võla

tasumise kohta kogu oma ametiaja jooksul 2016-2020, s.t. vähemalt 2020. aastani.

7.5.

Seega 04.01.2017 kostja saldokinnituse andmise hetkeks ei olnud nõue aegunud ning

see omakorda katkestas aegumise. Ühtlasi on selle saldokinnituse näol tegemist kostja

deklaratiivse võlatunnistusega nimetatud arvetega seotud võla osas (VÕS § 204 lg 2).

Selle tagajärjeks on kostja poolt tõendamiskoormise ümberpöördumine nõude

tõendamise osas ning kostja poolt nõude osas vastuväidetest loobumine (vt Riigikohtu

03.06.2021 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-5601 punkt 16.3).

7.6.

Seega asub kohus seisukohale, et tulenevalt kostja endiste juhatuse liikmete JT ja AP

poolt antud kirjalikest kinnitustest ja ütlustest tunnistajana ei olnud hageja nõue

aegunud hagiavalduse kohtusse esitamise hetkeks 03.09.2021.

7.7.

Hageja väide, et kostja tunnistas võlga ka sellega, et on arve nr 1300933 osaliselt

tasunud. Kostja on arve osalist tasumist eitanud ning hageja ei ole selle kohta tõendeid

esitanud. Kostja esitas oma arveldusarve väljavõtted (II kd lk 137-139) hageja küsitud

perioodi kohta (vt 12.04.2023 istung, II kd 119p, 00:11:45), millelt ei nähtu hageja arve

osalist tasumist.

7.8.

Kostja poolt esitatud kostja üldkoosoleku 21.08.2020 protokoll (I kd lk 60-61p) ei

tõenda, et kostjal oleks kohustus hageja ees puudunud ega muuda ebausaldusväärseks

ka AP ütluseid võla olemasolu kohta. AP selgitas 12.04.2023 istungil nimetatud

koosolekul toimunut ning mida ta seal kõneledes silmas pidas. Kohtule tundus usutav,

arvestades asjas esitatud teisi tõendeid (I kd 20-22), et AP pidas seal silmas olukorda, et

kostja endiselt peasekretärilt kohtuotsusega väljamõistetud summade arvelt oleks

võimalik kõik vanad võlad seoses Tallinnas 2013 peetud EM-iga tasuda.

8. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud on ja rahuldamisele kuulub hageja põhinõue

7947,48 eurot, mis põhineb arvetel nr 1300933 ja nr 1300934. Arve nr 1300933 alusel

palub hageja hagiavaldusega kostjalt välja mõista 4126,08 eurot (seega osalises summas)

ja arve nr 1300934 alusel 3821,40 eurot (seega terves summas). Kohus on tulenevalt

TsMS § 439 seotud hageja poolt esitatud nõude piiridega.

9. Lisaks töövõtulepingust tulenevale põhinõudele nõuab hageja kostjalt kahju hüvitisena ka

kohtumenetlusele eelnenud õigusabikulude hüvitamist (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3 ja §

127 lg 1-3 tähenduses). Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb professionaalset

õigusabi kohtueelses vaidluses pidada mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavaks.

9.1.

Kohus nõustub, et advokaadi kaasamine kohtueelsetesse läbirääkimistesse võib aidata

kaasa kokkuleppe saavutamisele, mistõttu on kohtupraktika kinnitanud, et sellega

seotud kulud saavad olla VÕS § 128 lg 3 alusel hüvitatavad. Hageja lepinguline

esindaja on pöördunud kohtuväliselt kostja poole ettepanekuga võlg tasuda (I kd lk 25-

27) ning pooled on selle üle läbirääkimisi pidanud kuni 21.05.2021 (I kd lk 169-171).

9.2.

Hageja on kandnud kohtueelses menetluses asjaga seonduvalt õigusabikulusid 577,50

eurot (I kd 28 ja pöördel). Arve selgituste kohaselt hõlmab see lepingulise esindaja tööd

3h 30m perioodil 03.05.2021-25.05.2021 ja koosneb: kohtumine kliendiga, materjalide

ja õiguslik analüüs. Nõudekirja koostamine kostjale. Kostja vastustega tutvumine,

kirjavahetus kostja esindajaga. Nõupidamised kliendiga. Tunnitasuks on 165 eurot

(lisaks käibemaks), mis arve summaks teeb 577,50 eurot (lisandub käibemaks). Kohus

leiab, et tegemist on mõistliku ja vajaliku kuluga eesmärgiga vaidluse kohtueelseks

lahendamiseks, mis kuulub hagejale hüvitamisele.

10. Seega kuulub rahuldamisele hageja põhinõue kostja vastu 8524,98 eurot (töövõtulepingust

tulenev nõue 7947,48€ pluss kohtueelse õigusabi kulu kahjuhüvitis 577,50€).

11. Hageja on esitanud ka VÕS § 113 lg 1 2. lausest tulenevas määras viivitusintressi

tasumise nõude.

11.1.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kuivõrd hageja ja kostja vahel puudub teistsugune kokkulepe viivise arvestamise

kohta, siis lähtub hageja viivisenõude esitamisel seaduses ettenähtust.

11.2.

Esmalt nõuab hageja viivist töövõtulepingu tasu 7947,48 eurot maksmisega

viivitamisega perioodil 17.12.2013-31.08.2021. Kostja ei ole hageja viivise

matemaatilisele arvestusele ega erinevate seadusjärgse viivise määrade kohaldamise

perioodidele vastuväiteid esitanud (et see oleks valesti kokku arvutatud).

11.2.1.

Arvete nr 1300933 ja nr 1300934 tasumise tähtaeg oli 17.12.2013 (I kd lk 9-10).

Kostja ei ole arve tasumise tähtaja osas vastuväiteid esitanud (vaid on leidnud, et

kogu tasunõue on põhjendamatu). Kostja ei ole samuti väitnud, et arvete tasumise

tähtaega muudeti (pikendati). Kostjate endised juhatuse liikmed JT ja AP on

tunnistaja kinnitanud nende arvete saamist. Seega lähtub kohus sellest, et arvete

tasumise tähtaeg oli 17.12.2013.

11.2.2.

Seega oli kostja arvete tasumisega viivituses alates 18.12.2013. Kuni 31.08.2021

teeb see viivitatud päevade arvuks 2814 päeva. Vastavalt

www.viivisekalkulaator.ee arvestusele on seadusjärgse viivis summalt 4126,08

eurolt (hageja poolt arve nr 1300933 alusel nõutav summa) 2555,14 eurot ja

summalt 3821,40 eurot (hageja poolt arve nr 1300934 alusel nõutav summa)

2366,46 eurot.

11.2.3.

Kokku on arvete nr 1300933 ja nr 1300934 tasumisega viivitamise seadusjärgne

viivis hageja poolt nõutud 31.08.2021 seisuga 4921,60 eurot, milline hageja nõue

kuulub rahuldamisele.

11.3.

Hageja palub mõista kostjalt välja lisaks töövõtulepingu järgsele põhisummale ja

hagiavalduse esitamise seisuga sellelt sissenõutavaks muutunud viivisele ka

viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kogu nõudelt (s.o. koos

kohtueelse õigusabikulu kahjuhüvitisega) alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude

kohase täitmiseni, arvutatuna kogu põhisummast 8524,98 eurot.

11.3.1.

Kahju hüvitamise nõudelt (sh põhinõude osalt, mis hõlmab endast kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamist) arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi

(VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kostja ei ole sellele viivise nõude alusele ega arvestusele

vastuväiteid esitanud (välja arvatud, et nõue kui selline on põhjendamatu ja

alusetu).

11.3.2.

Kohus leiab, et hageja nõue kuulub selles osas rahuldamisele. Kohus arvutab välja

viivise summa kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga (07.07.2023). Hagi summas

8524,98 eurot esitati 03.09.2021, seega on kohtuotsuse tegemiseni 673 päeva.

Vastavalt www.viivisekalkulaator.ee arvestusele on seadusjärgse viivis summalt

8524,98 eurot selle perioodi eest 1369,72 eurot (viivise määr kuni 31.12.2022 8%

aastas, edasi kuni 30.06.2023 10,5% aastas ja alates 01.07.2023 12% aastas).

11.4.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks lisaks põhinõudele väljamõistmisele viivis seisuga

07.07.2023 summas 6291,32 eurot.

11.5.

Rahuldamisele kuulub hageja nõue mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt 8524,98

eurot VÕS § 113 lg 1 2. ls sätestatud määras arvates kohtuotsuse tegemisest kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

12. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 14 132,30 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Ehkki hagiavaldus

rahuldatakse osaliselt, on rahuldamata jäänud osa (ühe päeva seadusjärgne viivis

töövõtulepingujärgselt tasult) niivõrd marginaalne, et see ei õigusta menetluskulude

jaotust muul viisil ehk proportsionaalselt.

14. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 700 eurot ja esindajakulu summas 13

255 eurot (II kd lk 145-146;159). Kostja vaidleb hageja menetluskulude suurusele vastu

(II kd lk 170-172).

15.1.

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 700 eurot, s.o

hagiavalduselt 650 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg

2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 650 eurot. Hagi tagamise

taotluselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot kostja poolt hüvitamisele ei kuulu, kuivõrd

kohus on jätnud hageja taotluse hagi tagamise abinõu kohaldamiseks 06.09.2021

kohtumäärusega rahuldamata.

15.2.

Hageja esindaja tunnitasu määr on 165 eurot ja 185 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kostja antud tunnitasu määradele vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu

määr 165 eurot ja 185 eurot ei ületa sarnase kvalifikatsiooniga õigusabi osutaja

tunnitasu turuhinda ning on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu

11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 p 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a

kohtuotsus kohtuasjas nr 3-3-1-82-14).

15.3.

Hageja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 75 tundi. Kohus leiab, et

hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 75 tundi

on kohati ülepaisutatud ning ei vasta esindaja poolt teostatud menetlustoimingute

mahule ning asja keerukusele. Kostja vaidleb samuti hageja esindajakulu suurusele

vastu.

15.3.1.

Kohus nõustub kostjaga, et hagiavalduse koostamisele kuulunud ajakulu 14 tundi

on ülepaisutatud. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele

on 8 tundi, kuivõrd hagi iseenesest on 4 leheküljel ja ülejäänud osa moodustab hagi

tagamise taotlus, millise kohus on jätnud rahuldamata.

15.3.2.

17.10-18.10.2021 teostatud kostja vastuse analüüs ja seisukoha koostamine sellele

ajakuluga 7,5 tundi kuulub vähendamisele, kuivõrd kostja vastus hagile on

sisuliselt 2 leheküljel ning hageja vastus sellele on 5 lehel (korrates juba

hagiavalduses esitatut). Seega on põhjendatud ajakulu 4 tundi.

15.3.3.

Perioodil 27.12-28.12.2021 teostatud materjalide analüüs ja tõendite kogumine

ning seisukohtade koostamine kohtule 8 tunni ulatuses on põhjendatud osaliselt.

Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et 28.12.2021 esitatud dokument on sisuliselt

6 leheküljel ning sisaldab varem hageja poolt esitatud seisukohti. Seega on

põhjendatud ajakulu 28.12.2021 menetlusdokumendi koostamiseks 4 tundi.

15.3.4.

Hageja on märkinud, et 28.12.2021 menetluskulude nimekirja koostamiseks on

kulunud 1 tundi. Kohus leiab, et vastava dokumendi koostamise põhjendatud

ajakulu on 0,5 tundi, arvestades selle mahukust ning keerukust.

15.3.5.

17.10-18.10.2022 ajakulu kohtuistungiks ettevalmistumiseks, istungil osalemiseks

ja nõupidamistega kliendiga kokku 4,5 tundi on põhjendatud osaliselt, kuivõrd

istung on kestnud 18.10.2022 33 minutit. Nimetatud perioodi põhjendatud ajakulu

on kohtu hinnangul 2 tundi.

15.3.6.

30.11.2022 ja 05.12.2022 märgitud ajakulu kokku 4,5 tundi ei ole kohtu arvates

põhjendatud, kuivõrd kohtul puudub võimalus kontrollida vastava kulu tekkimist

ning selle vajalikkust (vt. ka Riigikohtu lahendit nr 2-18-10073 punkti 22).

15.3.7.

14.12-15.12.2022 on tekkinud hageja esindajal ajakulu 8 tundi seoses kostja

24.11.2022 seisukohtade analüüsiga ning kohtule seisukoha koostamiseks. Kohus

leiab, et põhjendatud ajakulu on 6 tundi, kuivõrd hageja kordab juba varasemalt

esitatud seisukohti.

15.3.8.

10.04.2023 ja 11.04-12.04.2023 tekkinud ajakulu seoses ettevalmistusega

kohtumiseks kliendiga, kohtumine kliendiga ning ettevalmistus istungiks ja

istungil osalemine kokku 13 tundi on põhjendatud osaliselt, s.o kokku 3,5 tundi.

Kohus arvestab seejuures, et põhjendatud ei ole ajakulu hüvitamine kostja poolt

seoses esindatavaga kohtumisega, s.h selleks ettevalmistamine, kuivõrd kohtul

puudub võimalus kontrollida vastava kulu tekkimist ning selle vajalikkust.

12.04.2023 toimunud kohtuistung kestis ligikaudu 6 tundi ja selleks

ettevalmistumise põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Seega on põhjendatud hageja

esindaja ajakulu 10.04.2023 ja 11.04-12.04.2023 8 tundi.

15.3.9.

Hageja esindaja kohtuvaidluse teeside koostamise põhjendatud ajakulu on kohtu

hinnangul 3,5 tundi, kuivõrd tegemist on kokkuvõtliku menetlusdokumendiga.

15.3.10.

Hageja 31.05.2023 koostatud menetlusdokumendi põhjendatud ajakulu on kokku 3

tundi, kuivõrd sisaldab varasemaid hageja seisukohti ja esitatud vastuväiteid.

15.3.11.

Ülejäänud hageja esindaja ajakulu (17.11.2021, 10.01.2022, 14.03.2023,

17.05.2023 menetlustoimingud) on põhjendatud ning vähendamisele ei kuulu.

15.3.12.

Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 43 tundi ehk 7615 eurot (17

tundi x 165 € = 2805€, 26 tundi x 185€ = 4810 €; 2805€+4810 € = 7615€).

15.4.

Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu

summas 8265 eurot, millest riigilõiv summas 650 eurot ja esindajakulu summas 7615

eurot.

15.5.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2025. a otsusega nr 2-21-13866.