2-22-102673/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

07.07.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-102673

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi S M vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

703 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

AS

ÜHISTEENUSED

(registrikood

11052490), lepinguline esindaja A T

Kostja S M (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS ÜHISTEENUSED hagi S M vastu võlanõudes rahuldamata.

Menetluskulud

2. Jätta menetluskulud AS ÜHISTEENUSED kanda. Määrata kindlaks, et S Ml

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagi kohaselt teostab hageja xxx parkimisalal parkimiskontrolli xxx korteriühistuga 2014

veebruaris

sõlmitud

teenuse

osutamise

lepingu

nr

xxx

alusel.

Sõidukile

registreerimisnumbriga xxx on vormistatud 17 leppetrahvi xxx parklas põhjusel, et sõidukil

puudus parkimisluba (sh elektrooniline). Hageja parkimistingimuste kohaselt loetakse

sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille

kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel.

Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklates. xxx elanikel on lubatud parkida selles

parklas nõuetekohase parkimisloa (elektrooniline või füüsiline) alusel.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 680 eurot, transpordiametile

tasutud riigilõiv summas 8 eurot ning sissenõudmiskulud 15 eurot. Samuti palub hageja

2(4)

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude

rahaline suurus.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostjal on kinnisasja kaasomanikuna õigus oma asja

vabalt kasutada. Hageja ja xxx vahel sõlmitud võlaõiguslik leping ei mõjuta kostja õigust

kaasomandi eset kasutada ega saa seada kostjale omandikitsendusi. Kuna kostja ei ole hageja

ja xxx vahel sõlmitud lepingu pool, ei saa sellest lepingust kostjale kohustusi tulla. Lisaks ei

ole õiguslikult võimalik seada kostjale asjaõiguslikke kitsendusi kolmandate isikute vahel

sõlmitud võlaõigusliku lepinguga. Hagejaga sõlmitud võlaõiguslik leping ei saa piirata

kaasomaniku õigust oma asja tasuta kasutada.

4. Kostja õiguse parkida hoovialal saaks välistada vaid kõigi korteriomanike kokkuleppel

(vt RKTKo nr 3-2-1-151-10, p 10). xxx korteriomanikud ei ole sellist kokkulepet sõlminud.

Puudub korteriomanike kokkulepe, mis kostja õigusi kitsendaks või hooviala kasutamist

piiraks. Ka kinnistusraamatust nähtuvalt puuduvad III jaos koormatised ja kitsendused.

Seega ei ole kostja õigusi piiratud ning tal on kinnisasja kaasomanikuna õigus oma asja

vabalt kasutada, mh hoovis sõidukit parkida. Endale kuuluvale kinnisasjale sõiduki parkimist

ei saa käsitada kostja nõustumuse väljendusena.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus jätab hagi rahuldamata.

6. Kohus täitis 18.05.2023 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (dtl 123-124).

7. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Kostjale kuulub

xxx asuv korteriomand, mis hõlmab xxx mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruumi nr xxx.

Kostja on kantud kinnistusraamatusse 10.06.2019 korteriomandi omanikuna 03.06.2019

asjaõiguslepingu alusel (dtl 104-105). Kostja ei vaidlusta asjaolu, et ta on

sõiduki xxx numbrimärgiga xxx omanik. Kostja pargib xxx hoovialal endale kuuluvat sõidukit.

Kinnistusraamatus ei ole märget hooviala kasutuskorra kohta. Hageja ja xxx korteriühistu

vahel on veebruaris 2014 sõlmitud teenuse osutamise leping nr xxx, mille kohaselt hageja

kontrollib parkimise reeglite täitmist ning parklas on lubatud parkida xxx elanikel

nõuetekohase parkimisloa (elektrooniline või füüsiline) alusel (dtl 66). Kõnealusel perioodil

puudus kostjal elektrooniline parkimisluba. Elektrooniline parkimisluba on loodud hagejale

13.04.2020 (dtl 67).

8. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS

§ 108 lg 1). Kui lepingus on kokku lepitud leppetrahvis, võib võlausaldaja lepingu rikkumise

korral nõuda lepptrahvi maksmist (VÕS § 158 lg 1 ja § 159 lg 1). Hagi rahuldamiseks peab

kohus tuvastama, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping, lepingutes oli kokku

lepitud leppetrahvis, kostja rikkus kohustust, milleks leppetrahv oli kokku lepitud, ja kostjale

on esitatud leppetrahvinõuded. Kõiki nimetatud asjaolusid peab tõendama hageja.

9. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul

viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on

piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et leping võidaks sõlmida parklasse sissesõiduga, kui

parkimiskorralduse teates on tahe leping sõlmida selgelt väljendatud (RKTKo 3-2-1-75-10,

p 12).

3(4)

10. Hagiavalduse kohaselt on xxx territooriumil parkimine korraldatud selliselt, et

parkimiseks on vaja korteriühistu poolt väljastatud parkimisluba. Kostja on seisukohal, et

parkimise korraldamine korterelamu territooriumil eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut,

mida käesoleval juhul ei ole. Hagiavalduse kohaselt teostab hageja xxx parkimisalal

parkimiskontrolli korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja selgituste kohaselt loetakse

hagejaga parkimisleping sõlmituks sõiduki parklasse parkimisega, sõidukijuhil peab

parkimiskoha kasutamiseks olema parkimisluba ning see tuleb paigutada nähtavale kohale.

Lepingu rikkumisel peab sõidukijuht maksma hagejale leppetrahvi.

11. Riigikohus on selgitanud, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike

parkimiskohtade

kindlaksmääramine

on

käsitatav

kaasomandi

kasutuskorra

kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike

jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud

tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse

ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus

(RKTKm nr 3-2-1-151-10, p 10).

12. Alates 01.01.2018 reguleerib korteriomandi koosseisu kuuluva kaasomandiosa kasutust

eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ning küsimustes, mis on KrtS-is

reguleerimata, asjaõigusseadus. KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus

kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Riigikohus on selgitanud, et

korteriomanditeks

jagatud

kinnisasja

puhul

võivad

korteriomanikud

korraldada

korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust erinevalt juhul,

kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1) (RKTKm 2-18-15391, p 11).

13. Kohus leiab, et kõnealune parkimiskorraldus, kus korteriomanikul on õigus parkida

korterelamu parkimisalal vaid parkimisloa alusel, eeldab korteriomanike kokkulepet.

Korteriühistu üldkoosoleku otsused ei ole üldjuhul korteriomanike kokkulepped.

Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes

juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise

poolt (vt RKTKo nr 3-2-1-146-10, p 11). Sarnasele seisukohale on kohus asunud nt ka

tsiviilasjades 2-22-106961 ja 2-20-118130.

14. Seega tuli hagejal tõendada, et hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud teenuse osutamise

lepingu sõlmimiseks oli olemas korteriühistu korteriomanike kokkulepe. Kohus selgitas

nimetatut hagejale 18.05.2023 määrusega. Hageja enda tõendamiskoormist ei täitnud ning

korteriomanike kokkulepe on tõendamata. Vastavalt on tõendamata hageja poolt

parkimisteenuse osutamise õigus.

15. Samuti ei ole hageja tõendanud parkimislepingu sõlmimist kostjaga. Kohtule esitatud

fotolt on näha peatumiskeelu märk ja selle all tähis „välja arvatud xxx loal“ (dtl 66).

Nimetatud keelava sildi all paiknevad hageja tüüptingimused, mille kohaselt loetakse AS

Ühisteenused ning sõiduki omaniku või kasutaja vahel sõlmituks eraparkla kasutamise

leping. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud pakkumust lugeda tehtuks viisil, et seda pidada

siduvaks pakkumuseks VÕS § 16 lg 3 kohaselt sõlmida parkimisleping hageja

tüüptingimustel. Nimetatud sildist ei ole võimalik aru saada, et kostja sõlmib auto

parkimisega kohta, kus see ei ole lubatud, parkimislepingu. Seega ei ole tõendamist leidnud

hageja ja kostja vahel parkimislepingu sõlmimine. Vastavalt ei tule edasi analüüsida teisi

hageja nõude rahuldamise eeldusi.

16. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

4(4)

MENETLUSKULUD

17. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Kostjal

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TSMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik