2-14-3271/177 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-14-3271

Kohtuasi

XXi kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. aprilli 2023. a määrus (kohustustest

vabastamisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

XXi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Janika Drobot

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

Swedbank AS, esindaja Kristel Steinberg

Maksu- ja Tolliamet (Riigi Tugiteenuste Keskus), esindaja

Maris Toomessalu

Ektornet Project Estonia I OÜ, seaduslik esindaja Raimo

Juurikas

osaühing Lundet, seaduslik esindaja Andres Hermet

Osaühing Kinnisvaramaailm, seaduslik esindaja Margus

Puis

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. aprilli 2023. a määrus ja saata asi samale

maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise uueks otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-14-3271

2 (9)

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli XXi (avaldaja, võlgnik) avaldus enda pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Harju Maakohus kuulutas 18. märtsi 2014. a määrusega välja pankroti.

3. Maakohus kinnitas 19. augusti 2015. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses

jaotusettepaneku, mille kohaselt võlgnikul on järgmised tunnustatud nõuetega võlausaldajad:

pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus Swedbank AS tunnustatud nõudega

210 342,73 eurot, Riigi Tugiteenuste Keskus – 319,55 eurot, Ektornet Project Estonia I OÜ

(endise ärinimega Ektornet Land Estonia OÜ) – 43 002 eurot, osaühing Lundet – 448 385,52

eurot, Osaühing Kinnisvaramaailm – 266 745,05 eurot; PankrS § 153 lg 1 p 3 rahuldamisjärgus

Osaühing RTR AUTONDUS (äriühing kustutatud 7. veebruaril 2020) tunnustatud nõudega 55

594,05 eurot.

4. Maakohus lõpetas 7. jaanuari 2016. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu

ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras võlgniku enda täitma

usaldusisiku kohustusi. Määruse kohaselt oli võlausaldajatel võlgniku pankrotimenetluses

tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt: Swedbank AS – 210 342,73 eurot;

Riigi Tugiteenuste Keskus – 319,55 eurot; Ektornet Land Estonia OÜ – 43 002 eurot; osaühing

Lundet – 448 385,52 eurot; Osaühing Kinnisvaramaailm – 266 745,05 eurot; Osaühing RTR

AUTONDUS – 55 594,05 eurot.

5. Maakohtu 6. juuni 2017. a määrusega keeldus maakohus võlgniku kohustustest

vabastamisest ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse.

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. septembri 2017. a määrusega maakohtu 6. juuni 2017. a

määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule tagasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

jätkamise otsustamiseks.

7. Maakohus määras 29. mai 2018. a määrusega jätkata võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust.

8. Maakohtu 12. märtsi 2021. a määrusega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust kuni 7. jaanuarini 2023.

9. Võlgnik esitas viimase aruande kohustustest vabastamise menetluses 18. veebruaril 2023.

Aruandest nähtuvalt on võlgnikul arvelduskontod Swedbank AS-is ja teistes Eesti

krediidiasutustes, kuid kuna kohtutäitur Urmas Tärno on arvelduskontod arestinud, ei saa

võlgnik internetipanga väljavõtteid kohtule esitada. Võlgnik kinnitab, et talle teadaolevalt ei ole

asjassepuutuval perioodil tema arvelduskontodel toimunud märkimisväärseid raha liikumisi.

Võlgnik on alates 11. jaanuarist 2018 töötu ja registreeritud töötuna Xxxxxxx töötukassas.

Võlgnik osaleb Xxxxxxx töötukassa (Yyyyyyyyyyy) ja Xxxxxxx sotsiaalkindlustusameti

(Ccccccccccc) juhitavas töö- ja arengugarantii programmis. Võlgniku sotsiaalne ja majanduslik

olukord ei ole muutunud. 2022. a-l jätkas võlgnik haridusteed ja otsis tööd. Töö- ja

arengugarantii programmis osalemise ajal maksab sotsiaalkindlustusfond võlgnikule hüvitist

Xxxxxxx

krooni

ühe

tööpäeva

eest

koos

maksudega.

2022.

a-l

maksis

sotsiaalkindlustusfond võlgnikule kokku 100 251 Xxxxxxx krooni. Lisaks saab võlgnik iga kuu

2-14-3271

3 (9)

Wwwwww vallalt finantsabi, mis arvutatakse vastavalt riiklikule normile. Võlgniku sissetulek

oli 2022. a-l Xxxxxxx riikliku elatusmiinimumi piires. Sotsiaalkindlustusfond kontrollib kõiki

esitatud aruandeid ja selle tulemusena makstakse võlgnikule töötuskindlustushüvitist. Võlgnik

jätkab ka praegu osalemist Xxxxxxx sotsiaalkindlustusameti programmis ja saab sellest

tulenevalt jätkuvalt toetust. Võlgnik tegeleb järjepidevalt ka Xxxxxxx keele õppimisega, et

parandada oma väljavaateid võimetekohase töö leidmiseks Xxxxxxx tööturul. Aruande

kohaselt õpib võlgnik Xxxxxxx Kaitseülikoolis magistriõppes. Oma pankrotisituatsiooni

arvestades on võlgnik viinud oma elamiskulud miinimumini. Võlgniku kulud toidule on

ligikaudu 4250 Xxxxxxx krooni kuus ja transpordikulud 970 Xxxxxxx krooni kuus. Võlgniku

kulud toidule ja rõivastele jäid toimetulekupiiri piiresse. Võlgnikul ei ole olnud võimalik teha

võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik ei ole esitanud pensionikeskusele avaldust II

pensionisambast raha väljavõtmiseks.

10. Maakohus tegi 23. jaanuaril 2023 järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja

Tolliametile (MTA), Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja Pensioniregistrile. Võlgnikul

on 25. jaanuari 2023. a seisuga AS-is SEB Pank arvelduskonto nr EExxxxxxxxxxxxxxx saldoga

1,01 eurot ja kogumishoius nr EEyyyyyyyyyyyyy saldoga 0,92 eurot. Võlgniku Luminor Bank

AS arvelduskonto nr EEcccccccccccc on 13. juunil 2019 suletud. Võlgniku Swedbank AS

arvelduskonto nr EEjjjjjjjjjjjj saldo on 9,60 eurot. Eesti Töötukassa andmetel ei ole võlgnik

töötukassalt saanud ühtki makset alates 7. jaanuarist 2016 kuni käesoleva ajani. MTA andmetel

on võlgnikule makstud 2020. ja 2021. a-tel brutotulu 0 eurot. Sotsiaalkindlustusamet ei ole

võlgnikule alates 7. jaanuarist 2016 kuni käesoleva ajani väljamakseid teinud. Võlgniku nimel

on Pensioniregistris avatud pensionikonto, kuid võlgnik ei ole esitanud raha väljavõtmise

avaldust. Võlgnik ei ole liitunud ka täiendava kogumispensioniga.

11. Võlausaldaja OÜ Lundet teavitas kohut, et kohustustest vabastamise menetluse ajal, s.o

alates 7. jaanuarist 2016 ei ole OÜ Lundet nõude katteks laekumisi toimunud. Võlgnik tuleb

jätta kohustustest vabastamata.

12. Võlausaldaja Swedbank AS leidis, et võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks, kuna on alates 2018. a-st töötu ning ei ole võlausaldajale teinud 7 aasta

jooksul ühtki väljamakset. Juhul, kui võlgnikul on olnud niivõrd pikalt võimatu leida Xxxxxxxs

tööd, tulnuks võlgnikul pöörduda tagasi Eestisse ning Eestis mõistlikult tulutoova tegevusega

tegeleda. Võlausaldaja palus kohtul lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja

jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

13. MTA avaldas kohtule esitatud seisukohas, et pärast kohustustest vabastamise menetluse

pikendamist, s.o alates 12. märtsist 2021 ei ole Eesti Vabariigi (MTA kaudu) nõude katteks ega

Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks laekumisi olnud ning nõuete jäägid on endiselt

vastavalt 576,40 eurot ja 240,20 eurot. MTA jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu

otsustada.

14. Võlgnik avaldas 22. märtsi 2023. a ärakuulamisel, et ta on töötu ja tema sissetuleku

moodustab sotsiaaltoetus. Võlgnik õpib kõrgkoolis kaitsevaldkonnas. Võlgnik lisas, et ta on

järjepidevalt kandideerinud erinevatele töökohtadele, sealhulgas vähetasustatud töökohtadele,

kuid ei ole valituks osutunud. Varasemalt on võlgnik tegelenud äritegevusega

logistikavaldkonnas. Võlgnik tegeleb puude vormistamisega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

15. Maakohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetas võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse. Kohus otsustas jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 7 teise lause kohaselt võlgniku kanda.

2-14-3271

4 (9)

15.1. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68

lg 2 kohaselt enne FiMS-i jõustumist, s.o 1. juulit 2022 esitatud pankrotiavalduste, kohustustest

vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse PankrS redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis

kehtisid 2022. a 30. juunini. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi (p 1),

võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt (p 2) ja võlgnik on kohustuse süülise

rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve (p 3).

15.2. Võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik on alates 2018. a-st töötu ning registreeritud

töötuna Xxxxxxx töötukassas. Võlgnik ei tegelenud terve kohustustest vabastamise menetluse

vältel mõistlikult tulutoova tegevusega. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik ei ole alates 2018. a-

st leidnud töökohta. Juhul kui võlgnik oli võimetu leidma Xxxxxxxs tööd, tulnuks võlgnikul

kaaluda alternatiive tulutoova tegevuse leidmiseks, sh tegeleda Eestis mõistlikult tulutoova

tegevusega, ning seeläbi rahuldada võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses. Võlgniku

aruannetest ei nähtunud, mis põhjusel ei osutunud võlgnik ühelgi töökohal valituks.

15.3. Võlgnik rikkus oma kohustusi süüliselt. Võlgnikul tuli kohustustest vabastamise

menetluses teha väljamakseid kuuele võlausaldajale. Võlausaldajatel oli võlgniku vastu

nõudeid 1 024 388,90 eurot. Võlgnik tegi vaid ühe makse MTA-le summas 79,35 eurot.

Kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle 7 aasta. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul

ei olnud võimalik teha võlausaldajatele rohkem makseid. Võlgnik ei suhtunud kohustuste

täitmisse täie tõsidusega. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on rahuldada

võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses ning tasuda võlgnevusi vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Võlgnik seda ei teinud.

15.4. Võlgniku rikkumine kahjustas võlausaldajate huve. Võlgnik eelistas osasid

võlausaldajaid teistele ning pärast kohustustest vabastamise menetluse pikendamist tegi

väljamakse üksnes ühele võlausaldajale, s.o MTA-le 79,35 eurot. Teistele võlausaldajatele

võlgnik väljamakseid teinud ei ole. Seega jättis võlgnik arvestamata teiste võlausaldajate huvid

ning jaotusettepaneku kinnitamise määruses ettenähtud jaotised.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

16. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus,

millega võlgniku taotlus rahuldada ja vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

16.1. Võlgniku väitel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi ning hindas

ebaõigesti asjaolusid ja tõendeid.

16.2. Kohus järeldas ekslikult, et võlgnik eelistas MTA-d teistele võlausaldajatele. Võlgnik ei

teinud MTA-le väljamakset 79,35 eurot ise, st ei saanud selle raha MTA-le ülekandmist

mõjutada. Võlgnik esitas kohtule MTA 11. aprilli 2018. a otsuse nr 8-3.1/15438, millega jäeti

rahuldamata võlgniku tulumaksu tagastusnõue ja millega on tasaarvestatud MTA nõue

võlgniku tulumaksu tagastusnõudega. Seega ei laekunud vaidlusalune 79,35 eurot kunagi

võlgniku kontole. Võlgnikul oli nõue MTA vastu 79,35 euro tagastamiseks, mille MTA

tasaarvestas enda maksunõuetega nimetatud summa ulatuses.

16.3. Võlgniku elukoht on Xxxxxxx, kus ta on osalenud ja osaleb ka praegu

tööhõiveprogrammides. Kohus jättis tähelepanuta tõenditena esitatud Xxxxxxx Yyyyyyy

kommuuni kinnitused, et võlgnik otsib aktiivselt tööd, mis on eelduseks võlgnikule toetuse

maksmiseks Xxxxxxxs. Kuna võlgnikule Xxxxxxxs makstav toetus vastab elatusmiinimumile,

2-14-3271

5 (9)

siis sellest toetusest võlausaldajatele maksete tegemine on võimatu. Lisaks on võlgnikule

Xxxxxxx tööbörsil määratud mentor, kelle kohustus on tunda huvi võlgniku tööotsingute vastu,

sest tema hinnangust sõltub eelnimetatud toetuse maksmine.

16.4. Ebaõige on väide, et võlgnik ei ole otsinud tööd Eestis. Võlgnik on ka Eestis tööd otsinud,

mh kandideerinud Swedbank AS-i väljakuulutatud konkursil, kuid ei ole osutunud valituks.

Kohtu etteheide, et võlgnik ei ole selgitanud põhjuseid, miks ta ei ole osutunud valituks

töökohtadele, millele ta on kandideerinud, on eluvõõras. Üldjuhul ei avalda tööandja tööotsijale

teavet selle kohta, miks ta eelistas teist kandidaati või mis põhjustel tööotsija ei osutunud

töökohale valituks. Sellist kohustust tööandjal ei ole. Seega saab võlgnik üksnes aimata, miks

ta ei ole osutunud valituks. Võlgadest vabastamise menetlust alustati ajal, mil võlgnik oli yy-

aastane. Tänaseks on võlgnik xx-aastane. Võlgniku konkurentsivõime tööturul oli juba

võlgadest vabastamise menetluse algatamise hetkel kesine ning menetluse edenedes ja

vananedes on see üksnes halvenenud. Järelikult on võlgniku võimalus otsida ja leida tulutoov

tegevus oluliselt ja objektiivsetel asjaoludel piiratud.

16.5. Võlgnik täitis kohustustest vabastamise menetluse kestel PankrS §-s 173 toodud

kohustusi, mh andis oma tegevuse ja varalise seisundi kohta kohtule täpset ja tõest teavet. Kohtu

poolt „elulise usutavuse“ eelistamine faktidele ei ole põhjendatud.

16.6. Kohus ei seadnud kahtluse alla võlgniku sissetulekut. Võlgnik ei ole oma sissetulekuid

varjanud.

16.7. Võlgnik on teinud kõik, et leida endale tasuv töö. Kohtu etteheide tasuva töökoha otsimata

jätmise kohta on sisustamata. Kui kohus heidab võlgnikule ette, et ta pole leidnud tasuvat tööd,

tulnuks kohtul selgitada, milline on kohtu hinnangul tasuv töökoht.

16.8. PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi tuleb sisustada iga võlgniku puhul individuaalselt

– seda nii isiku vanust kui ka elukutset arvestades. On selge, et nooremas eas isikute puhul, kes

on (ümber)õppimisvõimelisemad ja üksnes oma ea tõttu tööturul konkurentsivõimelisemad,

kehtivad mõnevõrra teised kriteeriumid kui pensionieelikutest võlgnikele. Võlgniku vanust ja

senist töökogemust arvestades tasuva töö leidmise võimalused üksnes ahenevad. Võlgnik oleks

ehk saanud kandideerida või võtta vastu töö, mille eest oleks saanud miinimumpalka, kuid ka

sellise töötasu juures oleks jäänud väljamaksed võlausaldajatele tegemata.

17. Võlausaldaja Swedbank AS vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik ei

andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuivõrd ta on kogu menetluse

kestel olnud töötu ning ei ole teinud võlausaldajale seitsme aasta jooksul ühtki väljamakset.

Võlgnik on kahjustanud sellega võlausaldajate huve ning ta tuleks jätta PankrS § 175 lg 2 p 2

kohaselt pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

18. Võlausaldaja MTA leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja õiguslikult põhjendatud.

Maakohus viitas asjassepuutuvatele sätetele, kohtu siseveendumus on jälgitav ja arusaadav.

19. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

2-14-3271

6 (9)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause ning § 656

lg 1 p 5 ja lg 2 koostoimes §-ga 659 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi

tuleb saata samale maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise uueks otsustamiseks.

Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

21. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses hinnanud seda, millise riigi õigus vaidlusele

kohaldub. Kuna võlgnik väidab, et ta on Xxxxxxx kodanik ja elab Xxxxxxxs, esineb asjas

rahvusvaheline element.

Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 art 3 p 1 ning preambuli p 23 ja art 4 p-de 1 ja

2 alusel kohaldatakse maksejõuetusmenetlusele, sh PankrS-s sätestatud füüsilisest isikust

võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele selle liikmesriigi seadusi, kus menetlus algatati,

kui pole sätestatud teisiti. Seda, et Eesti Vabariigis algatatud kohustustest vabastamise

menetlusele kohalduvad Eesti Vabariigi õigusaktid, kinnitab ka Euroopa Liidu Nõukogu

rakendusmäärus (EL) nr 663/2014, millega asendatakse määruse (EÜ) nr 1346/2000 A, B ja C

lisa (Riigikohtu 5. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16, p 12).

Praegusel juhul on võlgniku pankrotimenetlus algatatud, toimunud ja lõpetatud Eesti

Vabariigis. Samuti algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Eesti Vabariigis. Seega

kohalduvad võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele Eesti Vabariigi õigusaktid, millest

maakohus ka lähtus.

22. Maakohus viitas õigesti füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-le 2, mille

kohaselt enne FiMS-i jõustumist, s.o 1. juulit 2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduste

alusel algatatud menetlustele kohaldatakse PankrS redaktsiooni, mis kehtis 2022. a 30. juunini.

Nimetatud PankrS redaktsiooni § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik

kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima. Lõikest 2 tulenevalt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

23. Maakohus põhjendas võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumist sisuliselt sellega, et

võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 lg-st 1 tulenevat kohustus tegeleda kogu

kohustustest vabastamise menetluse vältel tulutoova tegevusega; võlgnikul oli võimalik

rahuldada võlausaldajate nõudeid oluliselt suuremas ulatuses, kuid ta ei teinud seda; võlgnik

kahjustas võlausaldajate huve sellega, et ta eelistas ühte võlausaldajat teistele ning pärast

kohustustest vabastamise menetluse pikendamist ei teinud võlausaldajatele ühtki väljamakset.

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud vaidlustatud määruse olulises osas

põhjendamata, rikkudes TsMS § 465 lg 2 p-i 8 ning 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 koosmõjus § 463

lg-ga 2. Maakohus ei ole viidanud vaidlustatud määruse põhjendavas osas mitte ühelegi

tõendile. Seega pole määruse põhjal aru saada, millele maakohtu järeldused tuginevad. Samuti

ei ole maakohus käsitlenud suurt osa võlgniku väidetest.

25. Maakohtu järeldus, et võlgnik on süüliselt rikkunud TsMS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida, on nõuetekohaselt põhjendamata ja

tõenditega sidumata. Seega võib see järeldus olla ennatlik.

2-14-3271

7 (9)

25.1. PankrS § 173 lg 1 järgi tulutoova tegevuse (või selle otsimise) mõistlikkuse hindamisel

tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 18). Seega selleks, et hinnata võlgniku tulutoova tegevuse (või

selle otsimise) mõistlikkust, tuleb kohtul tuvastada need asjaolud ja omadused, mis mõjutavad

konkreetse võlgniku tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Kohtul on

seejuures võimalik arvesse võtta mh võlgniku isikut, oskusi, haridust, varasemat tegevust

(töökogemust), toiminguid pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal,

tööjõuturu üldist olukorda jne.

25.2. Maakohus leidis, et ei ole eluliselt usutav, et võlgnik ei ole alates 2018. a-st leidnud endale

töökohta. Maakohus nõustus ühe võlausaldaja seisukohaga, et kui võlgnik oli võimetu leidma

Xxxxxxxs tööd, tulnuks tal tegeleda Eestis mõistlikult tulutoova tegevusega. Maakohus viitas,

et võlgniku esitatud aruannetest ei nähtu, mis põhjusel ta ei ole osutunud ühelgi töökohal

valituks.

25.3. Maakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud võlgniku esile toodud asjaolusid

ja menetluses esitatud tõendeid, mille alusel võlgnik väidab, et ta tegeles võlgadest vabastamise

menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega või otsis seda.

Võlgnik on menetluse jooksul korduvalt esitanud maakohtule temalt nõutud infot ja tõendeid.

Maakohus määras 7. jaanuari 2016. a määrusega võlgnikku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi ning asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik esitanud usaldusisiku aruandeid ja muid

menetlusdokumente oma kohustuste täitmise kohta mh 31. märtsil 2017 (I kd, tl-d 146 – 146

pöördel ja lisad), 13. aprillil 2017 (I kd, tl 154 ja lisad), 16. juunil 2017, 27. detsembril 2017,

16. mail 2018, 25. veebruaril 2019 (III kd, tl-d 11–12 ja lisad), 15. veebruaril 2020, 6.

septembril 2020, 19. oktoobril 2020 (III kd, tl-d 121–123 ja lisad), 11. veebruaril 2021 (III kd,

tl-d 154–156 ja lisad), 27. veebruaril 2022 (IV, tl-d 3–4 ja lisad) ning 18. veebruaril 2023 (IV

kd, tl-d 127–129 ja lisad). Vaidlustatud määruses ei ole maakohus nendele dokumentidele ja

dokumentide lisadele viidanud ning pole aru saada, kas ja millisel määral maakohus nende

sisuga asja lahendamisel arvestas.

Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik väitnud, et ta töötas ajavahemikul 26. oktoober 2015 –

19. aprill 2016 osaühing Xxxxxxxxxxx tehnilise töötajana (III kd, 115 pöördel) ja ajavahemikul

16. august 2017 – 10. jaanuar 2018 Osaühingus Yyyyyyyy samuti tehnilise töötajana (mh III

kd, tl 11 pöördel), kuid sai mõlemas töökohas tasu miinimumpalga ulatuses. Alates

11. jaanuarist 2018 on võlgnik olnud töötu ja registreeritud töötuna Xxxxxxx töötukassas (IV

kd, tl 127 pöördel). Samas on võlgnik väitnud, et osaleb Xxxxxxx töötukassa ja

sotsiaalkindlustusameti töö- ja arengugarantii programmis, mis hõlmab aktiivset tööotsimist

(III kd, tl 121 pöördel). Lisaks on võlgnik maakohtule esitatud aruannetes väitnud, et ta on

tegelenud järjepidevalt töö otsimisega, seda mh erinevatel ametikohtadel (nt manager, insener,

tehnik, logistik, spetsialist, müügiesindaja, laotöötaja jne), kusjuures nt novembris 2019 saatis

ta kandideerimistaotluse 212 ametikohale ja detsembris 2019 157 ametikohale (III kd, tl 55),

ning töö leidmise soodustamiseks mh õppinud Xxxxxxx keelt ja läbinud koolitusi. Võlgnik on

esitanud ka tõendeid, mis peaksid kinnitama tema väiteid tööotsimise kohta (nt 15. veebruari

2020. a, 19. oktoobri 2020. a ja 11. veebruari 2021. a usaldusisiku aruannete lisad), samuti

Xxxxxxx keele õppimise ja koolitustel osalemise kohta (nt 27. veebruari 2022. a usaldusisiku

aruande lisad). Samuti on võlgnik väitnud, et jätkas 2022. a-l haridusteed ja õpib Xxxxxxx

Kaitseülikoolis (IV kd, tl 127 pöördel). Maakohus ei ole enamikku neist väidetest ja nende

kinnituseks esitatud tõendeid hinnanud.

Samuti ei nähtu vaidlustatud määrusest, et maakohus oleks võlgniku tegevuse mõistlikkuse

hindamisel tuvastanud ja hinnanud võlgniku isikust tulenevaid asjaolusid ja omadusi, sh tema

2-14-3271

8 (9)

oskusi, haridust, tausta ja töökogemust, samuti vanust ja selle võimalikku mõju võlgniku

konkurentsivõimele tööturul. Seda arvestades on ennatlik ka maakohtu seisukoht, et võlgnik

oleks pidanud Xxxxxxx asemel otsima tööd Eestis, kuna mh pole maakohus tuvastanud, kas

võlgnik üldse valdab eesti keelt (võlgnik on avaldanud, et ta on vene keelt kõnelev isik, nt II

kd, tl 141; samuti on võlgnik vajanud kohtuistungitel tõlgi abi) ja millised on tema seosed

Eestiga. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik Xxxxxxx kodanik, kelle elukoht on Xxxxxxx.

Jättes olulised asjaolud tuvastamata ning võlgniku esitatud väited ja tõendid hindamata, on

maakohus

rikkunud

võlgniku

kohustustest

vabastamise

otsustamisel

lisaks

põhjendamiskohustusele ka diskretsioonipiire.

26. Maakohus leidis vaidlustatud määruses ka seda, et võlgnikul oli võimalik rahuldada

võlausaldajate nõudeid märkimisväärselt suuremas ulatuses, kuid võlgnik seda ei teinud; kohtu

hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud seitsme aasta jooksul võimalik tasuda

võlausaldajatele rohkem kui 79,35 eurot. Ka need maakohtu seisukohad on asjas esitatud

tõendite ja nende põhjal tuvastatavate asjaoludega täielikult sidumata. Ringkonnakohus

nõustub määruskaebuse väitega, et maksete tegemise võimalikkuse hindamise kriteeriumiks ei

saa olla üksnes eluline usutavus, vaid aluseks tuleb võtta võlgniku tegelik sissetulek ja hinnata,

kas võlgniku sissetulek ületas TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud arestimisele mittekuuluvat

määra, mille alusel võlgnikul tulnuks võlausaldajatele väljamakseid teha (Riigikohtu 5.

oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16, p 12). Asja materjalidest ei nähtu, et

maakohus oleks määruses hinnanud nt võlgniku pangakonto väljavõtteid, mida võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluses korduvalt kohtu nõudmisel esitanud või mida

krediidiasutused on esitanud kohtule viimase nõudmisel. Maakohtu määrusest jääb ebaselgeks,

kas maakohus heidab võlgnikule ette ka tulude ja vara varjamist (selliselt on määrusest saanud

aru võlgnik ise, vt määruskaebuse p 18). Igal juhul ei ole maakohus vaidlustatud määruses

toonud välja ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et võlgnik oma tulusid või vara varjaks.

27. Maakohtu seisukoht, et võlgnik on süüliselt eelistanud üht võlausaldajat teistele, ei ole

maakohtu tuvastatud asjaoludel põhjendatud.

27.1. Maakohus pidas võlausaldajate süüliselt ebavõrdseks kohtlemiseks seda, et võlgnik on

teinud MTA-le väljamakse 79,35 eurot, samas kui teistele võlausaldajatele ei ole väljamakseid

tehtud. Ehkki maakohus ei täpsustanud konkreetselt, mille alusel ta selle asjaolu tuvastas (kohus

viitas, et see nähtub võlausaldajate seisukohtadest), pidas maakohus eelduslikult silmas MTA

14. oktoobri 2020. a seisukohas avaldatut, et Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse

kaudu) nõude katteks on laekunud 30. oktoobril 2017 67,90 eurot ja 21. augustil 2018 11,45

eurot (III kd, tl 115 pöördel) (67,90+11,45=79,35).

27.2. Kolleegium leiab, et 79,35 eurot, mille võlgnik on väidetavalt MTA-le välja maksnud, ei

ole võlgniku kohustuste kogusummat (üle miljoni euro) arvestades piisavalt suur summa, et

selle maksmist saaks lugeda võlausaldajate ebavõrdseks kohtlemiseks. Ebavõrdse kohtlemisega

võiks tegemist olla eelkõige olukorras, kus võlgnik eelistab järjepidevalt mitmete väljamaksete

tegemisel

üht

võlausaldajat

või

on

ühele

võlausaldajale

väljamakstud

summad

märkimisväärselt suuremad võrreldes teistele võlausaldajatele tehtud väljamaksetega. Praegu

ei ole maakohus selliseid asjaolusid tuvastanud.

27.3. Teiseks ei ole maakohus tuvastanud kõnealuste väljamaksete tegemise asjaolusid ega

võimaldanud võlgnikul neid selgitada. Määruskaebuses on võlgnik välja toonud, et ta ei ole

MTA-le väljamakset 79,35 eurot ise teinud. Võlgniku väitel oli tal nõue MTA vastu 79,35 euro

tagastamiseks, mille MTA tasaarvestas enda maksunõuetega nimetatud summa ulatuses

selliselt, et vaidlusalune 79,35 eurot ei laekunudki kunagi võlgniku kontole. Asja uuel

lahendamisel tuleb maakohtul võtta nende väidete osas seisukoht.

2-14-3271

9 (9)

28. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik on esitanud menetluse jooksul kohtule arvukalt

Xxxxxxxkeelseid dokumente ja tõendeid, mis on eesti keelde tõlkimata. TsMS § 32 lg 1 järgi

toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Eesti keeles toimub nii suuline kui ka

kirjalik kohtumenetlus, mis hõlmab mh kõiki menetlusosaliste poolt esitatud dokumente ja

tõendeid. TsMS § 33 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne

tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde.

Maakohus on nõudnud võlgnikult üksnes 16. juunil 2017 ja 21. juunil 2017 esitatud

dokumentide tõlgete esitamist (kd II, tl 118) ning andnud võlgnikule menetlusabi üksnes

16. juunil 2017 ja 21. juunil 2017 esitatud Xxxxxxxkeelsete lisade tõlkimise kulude kandmiseks

(sama määruse põhjenduste kohaselt pidas kohus siiski põhjendatuks tõlkida vaid osad neist

dokumentidest (II kd, tl-d 163–164)). Võlgniku ülejäänud võõrkeelsete menetlusdokumentide

ja lisade puhul ei ole maakohus nõudnud tõlgete esitamist ega määranud selleks tähtaegu.

Seejuures on võlgnik menetluses korduvalt avaldanud, et tal puuduvad dokumentide tõlkimise

korraldamiseks vahendid. Seega tulnuks maakohtul vajadusel selgitada võlgnikule võimalust

taotleda tõlkekulude

kandmiseks menetlusabi. Eelnevaga on maakohus rikkunud

menetlusõiguse norme, mis on ühtlasi kaasa toonud selle, et suurt osa võlgniku menetluses

esitatud tõenditest ei ole kohus saanudki menetluses hinnata.

29. Tulenevalt TsMS § 656 lg 1 p-st 5 ja lg 2 esimesest lausest koosmõjus §-ga 659 tühistab

ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud

asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule mh siis, kui

esimese astme kohus ei ole lahendit seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja

ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Lõike 2 teise lause kohaselt koosmõjus

§-ga 659 on ringkonnakohtul õigus määruskaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese

astme kohtu määrus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

määruskaebemenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on maakohtu

minetused, sh põhjendamiskohustuse rikkumine sedavõrd ulatuslik, et ringkonnakohtul ei ole

võimalik neid rikkumisi määruskaebemenetluses kõrvaldada. See eeldaks enamiku võlgniku

esitatud väidete ja tõendite (sh seni üksnes võõrkeelsena esitatud tõendid) hindamist ja

asjaolude esmakordset tuvastamist ringkonnakohtus ning põhjenduste lisamist kogu

vaidlustatud määruse ulatuses. Seetõttu on praegusel juhul põhjendatud maakohtu määrus

tühistada ja saata asi võlgniku kohustustest vabastamise uueks otsustamiseks samale

maakohtule. Asja lahendamisel oluliste asjaolude esmakordne tuvastamine maakohtu poolt on

ka menetlusosaliste huvides, kuna sel juhul säilib neil võimalus tõendite hindamist ja asjaolude

tuvastamist ringkonnakohtus vaidlustada.

30. Asja õigeks lahendamiseks tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel otsustada võlgniku

poolt võõrkeelsena esitatud dokumentide (tõendite) vastuvõtmine, mh võlgniku kohustamine

tõlgete

esitamiseks

või

võlgnikule

tema

taotluse

alusel

menetlusabi

andmine

menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmiseks.

31. Maakohtu määruse tühistamise tõttu osas, mis puudutab asja sisulist lahendamist, tuleb

määrus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jääb

menetluskulude jaotus asja uuel lahendamisel maakohtu otsustada.

32. Kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 5 lg 2 ja § 175 lg 6 kohaselt võib praeguse määruse

peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa