3-22-790/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja Villem

Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-790

Haldusasi

Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Keskkonnaameti

1. märtsi 2022. a raieloa nr 50000543699 õigusvastasuse

tuvastamiseks, metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside

automatiseeritud menetluses registreerimise keelamiseks

ning menetlusse kaasamise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. aprilli 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, esindaja v.adv

Villy Lopman

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja SL

Menetluse alus ringkonnakohtus

Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

13. aprilli 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-790 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet registreeris metsaregistris 01.03.2022 metsateatise nr 50000543699

(edaspidi raieluba), millega kiitis heaks raietööd (lageraie 12,52 ha) Eesti Vabariigile kuuluval

Häädemeeste vallas asuva Orajõe metskond 1 kinnistu (registriosa nr 7280250; katastritunnus

21303:005:0123; pindala 2295,38 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) kvartali OJ261

eraldisel 7.

2. Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas Tallinna Halduskohtule 06.04.2022 kaebuse

Keskkonnaameti 01.03.2022 raieloa nr 50000543699 tühistamiseks ja vastustaja keelamiseks

registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi ja metsakaitseekspertiise Orajõe

3-22-790

2(8)

metskond 1 kinnistul, samuti Keskkonnaameti kohustamiseks kaasata kaebaja Orajõe metskond

1 kinnistul metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimise menetlusse. Kaebaja on

keskkonnaorganisatsioon (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg 2 ja § 31 lg 1 p

1) ning vaidlustatud raieloaga on lubatud raietööd katastriüksusel, millel asub I kaitsekategooria

linnuliigi must-toonekure elupaik. Must-toonekurg vajab elamiseks metsamassiive, mistõttu on

ohuks ka elupaigast mitme kilomeetri kaugusel tehtavad suuremahulised raietööd. Raieluba on

vastuolus ka Häädemeeste valla üldplaneeringuga (ÜP), sest vaidlusalune ala asub ÜP kohaselt

rohevõrgustiku alal. Kuna vastustaja ei järgi raielubade andmisel haldusmenetluse nõudeid ja

hea halduse tava, on põhjendatud ka keelamis- ja kohustamisnõuete esitamine. Senine praktika

näitab, et metsateatisi esitatakse ja registreeritakse ebakorrapäraselt ja suvalistel aegadel ilma

avalikkust ja puudutatud isikuid teavitamata. Seetõttu tuleb kaebajal oma õiguste kaitseks

pidevalt jälgida metsaregistrit. Raielubade leidmine registrist on keeruline. Keskkonnaameti

praktika välistab sisuliselt KeÜS §-st 28 tuleneva õiguse osaleda olulise keskkonnamõjuga

otsuste tegemisel ning on põhjendamatult koormav. Kaebaja ei saa enne raielubade väljastamist

esitada nende suhtes ettepanekuid või vastuväiteid. Isegi kui kaebaja saab uutest raielubadest

teada enne kaebetähtaja saabumist, võib tekkida olukord, kus load on kaebuse esitamise ajaks

realiseeritud. Metsateatiste automatiseeritud menetlus on õigusvastane, sest põhiseadus ei anna

tehisintellektile õigustust kaalutlusotsuste tegemiseks. Kaebus tuleks liita haldusasjaga nr 3-22-

410, milles on samad menetlusosalised ja vaidlustatud samale kinnistule väljastatud raieload.

Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras kuni kohtumenetluse lõpuni peatada vaidlustatud

raieloa kehtivus, keelata Orajõe metskond 1 kinnistul raie teostamine, keelata Orajõe metskond

1 kinnistul automatiseeritud menetluses uute raielubade andmine, kohustada vastustajat viima

iga metsateatise puhul läbi sisuline haldusmenetlus ja kaasata sellesse kaebaja, lisaks kohustada

vastustajat teavitama kaebajat Orajõe metskond 1 kinnistul registreeritud võimalikest uutest

metsateatistest ja metsakaitseekspertiisidest samal päeval kaebaja e-posti aadressil ning seadma

kõigile raielubadele tingimuse, et nende realiseerimine on lubatav alles pärast vaidlustamiseks

ette nähtud kaebetähtaja möödumist. Kaebaja eesmärk on kaitsta must-toonekurge ja säilitada

rohevõrgustiku toimimiseks vajalik mets. Keskkonnaamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus

(RMK) on ka varem esialgse õiguskaitse kohaldamisel püüdnud plaanitud raied uute raielubade

alusel ikkagi teostada (vt haldusasjad nr 3-20-2500, 3-20-2386, 3-21-2942, 3-22-466). Kaebus

ei ole perspektiivitu ja looduskaitseline avalik huvi toetab esialgse õiguskaitse kohaldamist.

3. Keskkonnaamet palus 11.04.2022 seisukohas jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Orajõe metskond 1 kinnistul paiknev must-toonekure elupaik asub planeeritud

raiealast ca 3,3 km kaugusel ja raieala ei asu Häädemeeste valla ÜP rohevõrgustiku koridoris.

Tühistamiskaebus ei ole tähtaegne, sest raieluba anti 01.03.2022 ja kaebus esitati 07.04.2022.

Kaebajal oli võimalik saada raieloast teada metsaregistri WFS-teenuse kaudu, mis võimaldab

tellida e-postile teavitusi raielubade andmise kohta. Keskkonnaorganisatsioon peab ise olema

aktiivne oma huvi realiseerimisel ning korraldama teda puudutavate otsuste pideva jälgimise ja

õigeaegse vaidlustamise, sh õppima kasutama metsaregistri WFS-teenust.

Taotletud ulatuses esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole proportsionaalne ega vajalik kaebuse

eesmärgi saavutamiseks. Pole arusaadav, millise eelise annaks kaebajale mitteautomatiseeritud

menetlus, sest kontrollitakse samu andmeid ja vastavust samadele õigusaktidele. Metsateatise

menetlus ei ole ulatuselt võrreldav nt keskkonnaloa menetlusega ja tuleb lõpule viia 15 päevaga

(vt keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu

ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 2 lg 3), mida

ei saa haldusmenetluse seaduse (HMS) § 33 lg 5 alusel lisaks pikendada. Automatiseeritud

menetlust ei ole pidanud õigusvastaseks kohtud (nt haldusasjad nr 3-21-1187 ja 3-20-580) ega

õiguskantsler. Täiendavat hindamist vajavad metsateatised suunatakse tavamenetlusse ning

3-22-790

3(8)

automatiseeritud menetluses antakse raieload üksnes nende alade suhtes, millele ei ole seatud

metsa majandamise kitsendusi. Kitsenduste puhul (nt kui ala kattub mõne EELIS-e objektiga)

hindab metsateatist alati ametnik. Looduskaitseliste piiranguteta majandusmetsas ei ole kuidagi

põhjendatud piirata automatiseeritud menetluse kasutamist ja suurendada sellega vastustaja

halduskoormust. Kuigi kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, ei pea teda menetlusse kaasama

ega ära kuulama. Arvestades lühikest menetlustähtaega ja HMS § 49 lg-s 2 sätestatut, ei oleks

kaebaja kaasamise ja ärakuulamise korral võimalik viia menetlust lõpule seaduses sätestatud

tähtaja jooksul. Metsateatise menetluses ei kalduta ka kõrvale metsateatises esitatud andmetest

(vt HMS § 40 lg 3 p 2).

Ilmselgelt ebamõistlik oleks kohustada vastustajat teavitama kaebajat raielubade andmisest,

sest kaebaja saab metsateatiste esitamist ja raielubade andmist katastriüksuste kaupa jälgida

WFS-teenuse abil. Kaebaja taotletud kõrvaltingimuse seadmine oleks vastuolus metsaseaduse

(MS) § 41 lg-ga 13. Pole ka arusaadav, millist vaidlustamise tähtaega kaebaja silmas peab, sest

vaide- ja kohtupraktika põhjal on kaebaja hinnangul vaidlustamistähtaeg sisuliselt piiramatu.

Seega oleks kõrvaltingimus mh vastuolus õigusselguse põhimõttega. Põhjendatud ei saa olla

kaebaja taotletud rangete keeldude rakendamine kogu Orajõe metskond 1 kinnistu suhtes, sest

võimalikel uutel metsateatistel võib puududa igasugune seos praeguse vaidlusega.

4. RMK teavitas 11.04.2022 vastuses, et vaidlustatud raieluba on täielikult realiseeritud ning

raie lõpetati 29.03.2022.

5. Häädemeeste vald selgitas 11.04.2022 vastuses, et kuigi ÜP kohaselt on rohevõrgustiku

koridori aladel lubatud üksnes valikraie, ei paikne Orajõe metskond 1 kinnistu kvartali OJ261

eraldis 7 ÜP järgses rohevõrgustiku koridori alal ja seega ei ole seal lageraie keelatud.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 13.04.2022 määrusega kaebuse ning jättis esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kuna raieluba on realiseeritud, ei ole tühistamisnõue enam

lubatav. Kuna raieluba ei ammendunud kohtumenetluse ajal, puudub vajadus anda kaebajale

võimalus minna üle tuvastamiskaebusele. Seega ei saa lähtuda tuvastamiskaebusele ülemineku

reeglitest (vt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12), vaid lähtuda tuleb üldistest

tuvastamiskaebuse esitamise piirangutest (HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2). Kaebajal võiks olla

tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivne eesmärk vältida vastustaja jätkuvat või korduvat

õigusvastast tegevust. Kuna kaebaja on juba esitanud kaebuse haldusasjas nr 3-22-410, kus ta

samuti vaidlustab Orajõe metskond 1 kinnistule antud raielubasid (sh must-toonekure kaitseks),

siis ei ole uue tuvastamiskaebuse esitamine vajalik ega ökonoomne. Kaebaja preventiivne huvi

on saavutatav haldusasjas nr 3-22-410. Keskkonnaameti halduspraktika muutmise soov ei ole

tuvastamiskaebuse esitamiseks piisav (vt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 13).

Kuna vaidlustatud raieluba on realiseeritud, siis ei saa samale alale aastakümneid väljastada

uusi raielubasid ja õigusvastase tegevuse kordumine sellel alal sisuliselt välistatud. Selleks, et

hinnata raielubade kumulatiivset mõju, ei ole tarvis tuvastada kõigi raielubade õigusvastasust.

Tühistamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel selle eesmärgipäratuse tõttu ning

tuvastamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Orajõe metskond 1 kinnistul uute metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside automatiseeritud

menetluses registreerimise keelamise nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (vt ka HKMS § 45 lg 1 piirangud). Keskkonnaamet on

piisavalt selgitanud automatiseeritud menetluse olemust (nn tavamenetlusega võrreldes puudub

sisuline erinevus). Abstraktne võimalus, et raielubasid võidakse anda automatiseeritult, ei anna

alust eeldada kaebaja õiguste rikkumist. Asjaolu, et 2295 ha suurusel kinnistul paikneb must-

toonekure elupaik, ei tähenda, et kogu kinnistu raames tooks automatiseeritud menetlus kaasa

3-22-790

4(8)

potentsiaalselt õigusvastaste haldusaktide andmise. Ka praegusel juhul on selgunud, et raieluba

ei antud rohevõrgustiku koridori ega must-toonekure elupaiga lähedusse. Viide õigusvastaste

haldusaktide andmise võimalusele on keelamiskaebuse esitamiseks liiga üldine. Kaebaja jaoks

on tulevikus tõhusam õiguskaitsevahend tühistamisnõue koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

Väited raielubadest teada saamise raskendatusest ei ole põhjendatud, sest metsaregistri WFS-

teenus töötab ja võimaldab olla kursis raielubade andmisega. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal

puudub võimalus WFS-teenust kasutada või on teenuse kasutamine nii keeruline, et seda ei saa

temalt oodata. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon ja soovib vaidlustada paljusid raielubasid,

mistõttu tuleb tal WFS-teenust tundma õppida. Asjaolu, et uute kaebuste esitamine on koormav,

ei ole piisav, et väita õiguste hilisema kaitse võimatust.

Orajõe metskond 1 kinnistul metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside menetlusse kaasamiseks

kohustamise nõue tuleb samuti tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub

subjektiivne õigus seda nõuda. Kaebaja viitab KeÜS §-st 28 tulenevale õigusele osaleda olulise

keskkonnamõjuga otsuste tegemisel, kuid MS-st kui eriseadusest ei tulene kolmandate isikute

kaasamise kohustust ning puudub ka vastuolu hea halduse tavaga. Iga raieloa andmine ei ole ka

olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kohus ei saa vastustajale abstraktselt ette kirjutada, kuidas

haldusmenetlust läbi viia, vaid selles osas on Keskkonnaametil endal otsustusruum.

Raieloa kehtivuse esialgse õiguskaitse korras peatamiseks puudub vajadus, sest see on täielikult

realiseeritud. Orajõe metskond 1 kinnistul raie teostamise keelamise taotlus on laiem kui nõue

keelata vaidlustatud raieloa alusel toimuv raie. Kuna üldiseks raiete keelamiseks ei ole eraldi

nõuet esitatud, tuleb lugeda, et kaebaja taotleb raie keelamist üksnes vaidlustatud raieloa alusel.

Kuna lageraie on juba teostatud, jääb see taotlus rahuldamata. Kui kaebaja taotles siiski kogu

kinnistul raie keelamist, jääb taotlus rahuldamata põhjusel, et see väljub kaebuse piiridest ning

sellise keelamisnõude esitamiseks puuduks kaebajal HKMS § 45 lg-st 1 tulenevalt kaebeõigus.

Taotlused keelata esialgse õiguskaitse korras Orajõe metskond 1 kinnistul automatiseeritud

menetluses raielubade andmine ja kohustada Keskkonnaametit hindama kõiki metsateatisi n-ö

tavamenetluses lähtuvad küll kaebuse põhinõuetest, kuid kaebajal puudub selles osas esialgse

õiguskaitse vajadus, sest tal ei ole selliste nõuete esitamiseks kaebeõigust. Kaebajale ei tulene

pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, kuna ta saab haldusakte vaidlustada pärast

nende andmist. Sisuliselt soovib kaebaja oluliselt laiendada raiekeelu ala Orajõe metskond 1

kinnistul, mis ei ole võrreldav olukorraga, kus Keskkonnaamet annab uue raieloa täpselt samale

alale või selle lähedale, millele antud varasema raieloa kehtivus on esialgse õiguskaitse korras

peatatud. Kuna kaebajal on WFS-liidese kaudu võimalik jälgida raielubade andmist, puudub ka

vajadus kaebajat uutest haldusaktidest teavitada. Isegi kui esineb võimalus, et uued raieload

jõutakse realiseerida enne kaebuse esitamist, tuleks taotlus Keskkonnaameti keelamiseks ja

kohustamiseks jätta rahuldamata. Kuna kaebaja saab jälgida raielubade andmist, on võimalik

oht avalikule looduskaitselisele huvile pigem väike, samas kui vastustaja ja RMK suhtes oleksid

sellised esialgse õiguskaitse abinõud pigem ebaproportsionaalsed, sest nii suure kinnistu puhul

võivad asjaolud (nt kaugus kaitsealuse liigi elupaigast ja ÜP-st tulenevad nõuded) olla oluliselt

erinevad. Lisaks on Tallinna Halduskohus 31.03.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-410 juba

kohaldatud esialgset õiguskaitset ning keelanud konkreetsetele Orajõe metskond 1 kinnistu

eraldistele raielubade andmise ja kohustanud vastustajat teatud tingimustel teavitama kaebajat

kinnistul uute raielubade andmisest. See oli siiski seotud kindlate metsateatiste ja väiksemalt

piiritletud aladega. Nii ulatuslik keelamine ja kohustamine, nagu kaebaja seda praegu taotleb,

ei ole mõistlik ega põhjendatud. Taotlus kohustada seadma uutele raielubadele lisatingimus, et

neid võib realiseerida alles pärast vaidlustamistähtaja möödumist, tugines nõudele kohustada

vastustajat andma raielubasid n-ö tavamenetluses. Kuna selles nõudes jäi esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata, ei ole alust rahuldada ka kõrvaltingimuse seadmiseks kohustamise nõuet.

3-22-790

5(8)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Päästame Eesti Metsad MTÜ palub 28.04.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 13.04.2022 määrus ja saata asi halduskohtule uueks otsustamiseks. Kaebaja on

nõus, et vaidlustatud raieloa realiseerimisega on tühistamisnõue ära langenud, kuid ei nõustu

halduskohtuga tuvastamisnõude lubatavuse osas. Tuvastamisnõude preventiivseks eesmärgiks

on muuta Keskkonnaameti senist halduspraktikat ja välistada selle jätkamine. Keskkonnaamet

ei täida jätkuvalt Riigikohtu 28.10.2020 määrusest nr 3-20-580 (p 13) tulenevat kaasamise

kohustust, eriti olukorras, kus kaebaja huvi seoses vaidlusaluse kinnistuga pidi olema teada.

Keskkonnaamet ei ole lisaks lähtunud kehtivast Häädemeeste valla ÜP-st, sest vaidlusalune

eraldis asub ÜP kaardi järgi rohevõrgustiku alal. Tallinna Halduskohus tuvastas 31.03.2022

määruses haldusasjas nr 3-22-410, et Keskkonnaamet käitub pahatahtlikult, automatiseeritud

menetluses esineb puudusi ja asjast huvitatud isikuid ei teavitata ning see viib olukorrani, kus

kaebaja õiguste kaitse on näiline. Kuna raieload ammenduvad väga kiiresti kas realiseerimisega

või kehtivusaja möödumisega (MS § 41 lg 13), siis tähendaks kohtuliku kontrolli üksnes

tühistamiskaebusega piiramine, et raielubade sisuline ja mitmeastmeline kohtulik kontroll ongi

praktiliselt välistatud. Raielubade õigusvastasuse tuvastamise nõue on seega ainus ja tõhusaim

viis kaebaja õiguste kaitseks. Tühistamiskaebus ei ole MS-st tingitult tõhus õiguskaitsevahend.

HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2 nõuded tuvastamisnõude esitamiseks on täidetud.

Keelamis- ja kohustamisnõuete esitamiseks kaebeõiguse puudumine ei saa olla ilmselge.

Orajõe metskond 1 kinnistule antavad raieload võivad kahtlusteta rikkuda kaebaja õigusi.

Halduskohus on tuvastanud, et vastustaja on väljastanud vaidlusalusele kinnistule suure hulga

raielubasid (sh korduvalt). Esineb reaalne oht, et vastustaja võib väljastada uusi raielubasid

sama rohevõrgustiku tuumalal ja must-toonekure elupaigas või selle läheduses, Natura aladel

või nende vahetus läheduses paiknevatel metsaeraldistel. Kui on põhjust arvata, et vastustaja

kavatseb samadel asjaoludel anda uued raieload ja need võidakse viivitamata realiseerida, siis

on kaebajal võimalik pöörduda halduskohtusse keelamiskaebusega (Tallinna Ringkonnakohtu

14.07.2021 määrus nr 3-21-1187, p 19). Vajadus pidevalt vaidlustada uusi raielubasid oleks

kaebajat ebamõistlikult koormav. Kinnistu suurus (2295 ha) ei mõjuta keelamiskaebuse

lubatavust. Ühe suure kinnistu puhul ongi vastustajal lihtsam tagada rakendatud keelu järgimist.

Tähtsust ei oma, kas võimalikud uued raieload antakse must-toonekure elupaiga lähedale või

sellest kaugemale. Keelamiskaebuse rahuldamise tagajärjeks oleks üksnes see, et raielubade

andmine peab toimuma tavamenetluses. Õigusriigile kohaste nõuete järgimine (sh teavitamine

ja kaasamine) ei ole kindlasti odavaim lahendus, kuid see ei mõjuta nende nõuete olemasolu.

Kuna haldusmenetluse nõudeid tuleb järgida mh automatiseeritud menetluses, pole arusaadav,

kuidas koormaks tavamenetlus vastustajat oluliselt rohkem.

Kohustamisnõude esitamise eeldused on täidetud, sest haldusasjas nr 3-22-410 on tuvastatud,

et Keskkonnaamet ei teavita raielubadest kõiki kaebeõigust omavaid isikuid, kelle eriline huvi

raielubade vaidlustamiseks on vastustajale teada. Kaebeõiguse seisukohast ei oma tähtsust, kas

MS nõuab kolmandate isikute kaasamist või mitte. Õiguskorras tuleb tagada KeÜS § 28 täielik

realiseerumine. Iga raieluba ei pruugi olla olulise keskkonnamõjuga, kuid praegusel juhul tuleb

arvestada must-toonekure eripäraga, mh on tegemist pesapaiga suhtes äärmiselt valiva liigiga.

Isegi väga kiire kohtusse pöördumise korral võivad raietööd olla esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamise ajaks juba tehtud. WFS-teenus tagab info kiire liikumise üksnes tagantjärele, kuid

mitte enne raieloa andmist ega selle menetlemise ajal. Praktikas ei tööta lahendus, et kaebaja

peab olema iga päev valmis esitama kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Ka metsandusele

keskendunud keskkonnaorganisatsioonilt on ebamõistlik eeldada metsaregistri kõigi andmete

pidevat jälgimist ning igapäevast valmisolekut pöörduda raielubade vaidlustamiseks kohe

halduskohtusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2018 määrus nr 3-17-2275, p 19).

3-22-790

6(8)

8. Keskkonnaamet palub 17.05.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajal

ei ole kaebeõigust preventiivse eesmärgiga tuvastamiskaebuse esitamiseks, sest puudub reaalne

oht õigusvastase tegevuse kordumiseks. Kaebaja väiteid hinnatakse haldusasja nr 3-22-410

raames, sh kas raied Orajõe metskond 1 kinnistul on kooskõla kehtiva ÜP-ga ning kas raied

ohustavad must-toonekure elupaika. Kaebaja põhjendusi järgides tuleks igasugune raietegevus

Eestis keelata, sest alati saab väita, et metsaeraldis asub mõnele kaitstud loodusobjektile liiga

lähedal. Kaebaja ei ole tõendanud, et 3,3 km kaugusel teostatav raie kahjustab must-toonekure

elupaika. Keelamiskaebuse esitamise eeldused ei ole samuti täidetud, sest üksnes asjaolust, et

Keskkonnaamet võib Orajõe metskond 1 kinnistule anda mõne raieloa, ei saa järeldada kaebaja

õiguste rikkumist. KeÜS § 30 lg-s 2 sätestatud keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse eesmärk

ei ole võimaldada tal sisuliselt valimatult ja piiramatult vaidlustada iga keskkonnaalast otsust.

Kaebaja tegevusest (sarnastest kaebustest) nähtub, et tema eesmärk ei ole kaitsta konkreetseid

keskkonnaobjekte, vaid sisuliselt takistada metsaraiesüsteemi. Halduskohus saab teostada vaid

üksikjuhtumi kontrolli. Eesmärk keelata raielubade andmine automatiseeritud menetluses on

liiga üldine. Kaebaja ei ole siiani selgitanud, mis on n-ö tavamenetluse eelis automatiseeritud

menetluse ees, arvestades, et mõlemal juhul lähtutakse samadest andmetest ja õigusaktidest.

Haldusorgani tegevust ei saa keelata argumendiga, et kaebajale oleks koormav kõiki antavaid

haldusakte vaidlustada. Riigikohtu 28.10.2020 määrusest nr 3-20-580 ei tulene kohustust

kaasata kaebaja iga raieloa menetlusse ning vaidlusaluse raieloa andmine ei olnud olulise

keskkonnamõjuga otsus, millest tulnuks avalikkust laiemalt teavitada. Keskkonnaamet ei saa

ilma õigusliku aluseta lühendada aega, mil metsaomanikul on õigus raiet teha (MS § 41 lg 13).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kuna vaidlustatud 01.03.2022 raieloa nr 50000543699 kehtivus ammendus 29.03.2022

ehk enne 06.04.2022 kaebuse esitamist, järeldas halduskohus, et kaebaja taotleb alternatiivselt

realiseeritud raieloa õigusvastasuse tuvastamist. Kuivõrd vaidlustatud haldusakt ammendus

enne kohtusse pöördumist ja see sai kohtule teatavaks enne kaebuse menetlusse võtmist ning

haldusasja materjalidest ei nähtu, et raieloa varasem kehtivus võiks kaebaja õigusi mõjutada,

oli põhjendatud tühistamisnõue HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada selle eesmärgipäratuse

tõttu. Kaebaja ei ole vaidlustanud tühistamiskaebuse tagastamist ega halduskohtu hinnangut, et

selle asemel sooviti esitada preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebus.

10. Raieloa õigusvastasuse tuvastamise nõude tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Tuvastamisnõude esitamisel peab kaebaja põhjendama,

miks see on tema õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4) ning tuvastamiskaebuse võib

esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2).

Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga)

tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus

asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase

järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14.02.2023

otsus nr 3-19-2164, p 17). HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangud

ei laiene üksnes HKMS § 152 lg 2 alusel nn jätkutuvastuskaebusele üleminekul (nt Riigikohtu

28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12).

11. Kaebaja on põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamist nii eesmärgiga vältida tulevikus

samasugusel viisil raielubade andmist kui ka argumendiga, et raieloa lühikese kehtivusaja tõttu

ei oleks tühistamiskaebuse alusel toimuv kohtulik kontroll sisuliselt tõhus, sest edasikaebamise

korral ei jõustuks otsus ilmselt enne raieloa kehtivusaja lõppemist. Kaebaja ei ole toonud välja,

millist tema õigusi puudutavat konkreetset tagajärge aitaks vaidlustatud raieloa õigusvastasuse

tuvastamine ära hoida. Vaidlusaluse raieloaga lubatud raietööd (lageraie) olid 29.03.2022 juba

3-22-790

7(8)

teostatud, mistõttu ei saaks sama ala kohta lähiajal väljastada uusi raielubasid. Kaebaja eesmärk

saavutada Keskkonnaameti halduspraktika muutmine metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside

menetlemisel on liiga üldine, et pidada seda kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks (nt Riigikohtu

28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 13). Kuigi see ei saaks olla tuvastamiskaebuse tagastamise

iseseisvaks aluseks, on halduskohus samas põhjendatult viidanud, et kaebajal oli võimalik oma

vastuväited Keskkonnaameti halduspraktikale (sh automatiseeritud menetluse kasutamise ning

kaasamise ja raielubadest teavitamise küsimustes) esitada haldusasjas nr 3-22-410, milles ta

vaidlustas samuti Orajõe metskond 1 kinnistule väljastatud raielubasid (Tallinna Halduskohus

on jätnud 16.01.2023 otsusega nr 3-22-410 Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebuse rahuldamata,

kuid kaebaja ei ole halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud). Kaebajal on oma

õiguste kaitseks lisaks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Tühistamisnõuet

ei saa pidada ebatõhusaks pelgalt seetõttu, et edasikaebamise korral raieloa kehtivus suure

tõenäosusega kohtumenetluse ajal lõppeb, sest sellises olukorras saab minna HKMS § 152 lg 2

alusel üle nn jätkutuvastuskaebusele. Kuna tuvastamisnõue ei ole HKMS § 45 lg 2 kohaselt

lubatav, siis tagastas halduskohus selle nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt.

12. HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 3) esitada üksnes juhul,

kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja

õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

Seega eeldab keelamiskaebuse esitamine, et kaebaja õiguste rikkumist poleks hiljem kohase

kaebusega (nt haldusakti tühistamiseks) võimalik ära hoida või kõrvaldada ega heastada või

hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline või koormav (nt Riigikohtu 24.11.2017

määrus nr 3-17-1398, p 12; 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-84-11, p 22). Halduskohus kontrollib

üldjuhul halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt

haldusorgani tegevusse. Keelamiskaebuse esitamine ei eelda siiski, et kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmine peab olema kindel, vaid piisab juba põhjendatud kahtlusest (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 13.07.2022 määrus nr 3-22-1220, p-d 16 ja 19).

13. Kaebaja on taotlenud Keskkonnaameti keelamist anda automatiseeritud menetluses uusi

raielubasid Orajõe metskond 1 kinnistul. Kaebaja hinnangul rikub automatiseeritud menetlus

tema kui keskkonnaorganisatsiooni õigusi, sest välistab kaebaja osalemise raieloa andmisel kui

KeÜS § 28 tähenduses olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemisel. Kaebajal on põhjust arvata,

et vastustaja väljastab ka edaspidi automatiseeritud menetluses raielubasid Orajõe metskond 1

kinnistule, kuid nende hilisem vaidlustamine tühistamisnõudega ei pruugi olla tõhus raietööde

ärahoidmiseks. Automatiseeritud menetlus on kaebaja hinnangul juba iseenesest õigusvastane.

14. Ringkonnakohus märgib esmalt, et raielubade andmist automatiseeritud menetluses ei saa

pidada iseenesest õigusvastaseks, kui elektrooniline süsteem on kujundatud nii, et võimaldab

tõhusalt ja õiguspäraselt täita elektroonilises vormis haldusakti andmisele kehtestatud nõudeid

(vt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 9). Kaebaja õigusi ei saa iseseisvalt rikkuda

see, millisel viisil on vaidlusalust metsateatist menetletud. Kaebajale ei tulene MS-st ega muust

õigusaktist subjektiivset õigust nõuda metsateatiste menetlemist temale sobival viisil ja kaebaja

ei saa Keskkonnaametilt nõuda raielubade andmist väljaspool automatiseeritud menetlust (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määrus nr 3-22-1220, p 19). Kaebaja õigusi ei saa rikkuda

seegi, kui esitatud andmete põhjal võiks järeldada, et metsateatiste automatiseeritud kontrolli ja

nn tavamenetlusse saatmise kriteeriumite põhjal ei pruugi alati jõuda õiguspärasele tulemusele.

Kaebaja õigusi saaks rikkuda ainult see, kui just vaidlusaluse metsateatise automatiseeritud

kontrollimine on toonud kaasa raie õigusvastase lubamise.

15. Põhimõtteliselt ei saa välistada kaebaja õigust taotleda Keskkonnaameti keelamist anda

konkreetsel maa-alal raielubasid automatiseeritud menetluses või ilma HMS § 53 lg 1 p-s 1

3-22-790

8(8)

märgitud kõrvaltingimuseta (Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määrus nr 3-22-1220, p 19).

Selline keelamisnõue ei saa aga olla abstraktne, vaid peab olema piisavalt määratletud, et oleks

võimalik hinnata nii konkreetse tegevuse lähemas tulevikus realiseerumise tõenäosust kui ka

kaebaja õiguste võimalikku rikkumist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2023 määrus nr 3-

22-1389, p-d 11–15). Praegusel juhul tuleb arvestada, et Orajõe metskond 1 kinnistu pindala on

2295 ha (sh metsamaa 2222 ha). Kuigi see kinnistu jääb osaliselt Häädemeeste valla ÜP-s

määratletud rohevõrgustiku koridori, kus on lubatud üksnes valikraie, ning kinnistul paikneb

vähemalt üks I kategooria kaitsealuse liigi elupaik, ei oleks sedavõrd suurel kinnistul tervikuna

raielubade andmise keelamine või menetluslike piirangute seadmine põhjendatud, sest puudub

võimalus piisava konkreetsusega hinnata nii uute raielubade andmise tõenäosust kui ka kaebaja

õiguste rikkumise võimalikkust. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses pidanud vajalikuks oma

nõuet täpsemalt piiritleda, vaid piirdunud üldiste väidetega, et pole välistatud, et vastustaja võib

väljastada uusi raielubasid Orajõe metskond 1 kinnistu sellistel metsaeraldistel, mis jäävad

rohevõrgustiku tuumalale, kaitsealuse liigi elupaika või selle lähedusse või ka Natura alale või

selle vahetusse lähedusse. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus keelamiskaebuse HKMS § 121

lg 2 p 1 alusel õigesti tagastanud, sest HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud.

16. Kaebaja on lisaks taotlenud Keskkonnaameti kohustamist kaasata teda tulevikus Orajõe

metskond 1 kinnistut puudutavate metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside menetlusse, leides,

et vastasel korral ei oleks kaebajal võimalik raielubasid tõhusalt vaidlustada. Ringkonnakohus

on pidanud mõningatel juhtudel lubatavaks kohustada vastustajat esialgse õiguskaitse korras

kaasama kaebaja mõnda kindlasse haldusmenetlusse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2022

määrus nr 3-22-716, p-d 28–35; 05.05.2022 määrus nr 3-22-657, p-d 18–23). See eeldab samas,

et asjaomane haldusmenetlus on piisavalt määratletud (sarnaselt eelmises punktis kirjeldatud

keelamisnõude esemele). Esialgse õiguskaitse taotluse saab esitada üksnes kohtumenetluse

esemeks oleva põhinõude piires (HKMS § 251 lg 1; Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-

1245, p 16). Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kaebaja esitatud üldise sisuga keelamiskaebus

ei ole piisavalt määratletud ja sama kehtib menetlusse kaasamiseks kohustamise nõude kohta.

Kuna puudub selline käimasolev või ettenähtav haldusmenetlus, millesse kaebaja kaasamiseks

oleks kohtul võimalik vastustajat kohustada, siis ei saa esineda ka kaebaja õiguste rikkumist

ning halduskohus on kohustamisnõude põhjendatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud.

17. Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse õiguspäraselt rahuldamata. Kuna

vaidlustatud raieluba oli realiseeritud juba enne kaebuse esitamist, siis ei olnud selle kehtivust

enam võimalik peatada. Kuna raietööd olid tehtud, ei olnud samuti võimalik keelata lageraie

teostamist Orajõe metskond 1 kinnistu kvartali OJ261 eraldisel 7. Taotlus Orajõe metskond 1

kinnistul tervikuna raiete tegemise keelamine väljuks kaebuse piiridest ja ei ole seetõttu lubatav

(nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-1245, p 16). Selline taotlus ei oleks lubatav ka siis,

kui aktsepteerida kaebaja esitatud keelamisnõuet, sest Orajõe metskond 1 kinnistule raielubade

automatiseeritud menetluse tulemusel andmise välistamine ei tähenda, et kinnistul ühtegi raiet

ei lubataks. Seega ei saaks olla ka alust kõiki mõeldavaid raietöid keelata. Kaebuse esemest

väljuksid ka taotlused teavitada kaebajat kõigist metsateatistest ja metsakaitseekspertiisidest

ning seada kõigile raielubadele kõrvaltingimus, millega lubatakse raieid teostada alles pärast

vaidlustamistähtaja möödumist, sest selliseid kohustamisnõudeid ei ole esitatud. Isegi kui oleks

esitatud, tuleks need kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada, sest on liiga üldised (st sisuliselt

ei taotletaks kohtult mitte üksikjuhtumi lahendamist, vaid üldreegli kehtestamist).

18. Eelneva põhjal jääb Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 13.04.2022 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)