3-23-348/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-348

Haldusasi

X. X kaebus Mustamäe Linnaosa Valitsuse 13.01.2023 otsuse

õigusvastasuse tuvastamiseks, millega eraldati Y. X ajutiselt

perekonnast ja määrati viibimiskoht kuni 72 tunniks alates

perekonnast eraldamisest

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, volitatud esindaja Andreas Lunden (varasem

nimi Andrei Tšerednik)

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Terje Krais

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X. X poolt koos 18.04.2023 menetlusdokumendiga ja

Tallinna linna poolt koos 03.06.2023 menetlusdokumendiga esitatud tõendid, v.a kaebaja

menetlusdokumendi lisa 5 0-02-0a-27a (dtl 114).

2. Tagastada kaebajale 18.04.2023 menetlusdokumendi lisaks 5 olev foto 0-02-0a-27a (dtl

114).

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kõigi otsuses mainitud isikute nimed ja aadressid

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.08.2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Seoses Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-21-11229 teostasid Mustamäe

Linnaosa Valitsuse (LOV) lastekaitse spetsialistid 22.12.2022 kodukülastuse aadressil Xxxxxx xx

xx-xx, kus lisaks tsiviilkohtumenetluses puudutatud 7-aastasele Z. Z viibis alaealine Y. X. Kui

ametnikud alustasid vestlust oli Y. silmnähtavalt pinges ja tema füüsiline ja vaimne seisund

tekitas ametnikes kahtlust, et sellegi lapse elu ja tervis võib olla ohus. 03.01.2023 kohtumäärusega

haldusasjas nr 2-21-11229 eraldati Z. Z emast ja arvates sellest ajast elab ta isaga.

2. Lastekaitsespetsialistid vestlesid Y. ga koolis 11.01.2023. Y. rääkis, et ema peksab teda ja tirib

juustest, ähvardab lastekodu ja politseiga, on käskinud tal kodust ära minna, piirab suhtlust

koolikaaslastega ega luba tal käia huviringides. 12.01.2023 suhtlesid lastekaitsetöötajad lapse

1(8)

isapoolsete vanavanematega, kes selgitasid, et ema ei luba lapsel nendega suhelda, kuna kardab, et

seeläbi võib saada ilmsiks lapse väärkohtlemine.

3. Lastekaitse poolt tuvastatud asjaolude ja info põhjal võeti seisukoht, et ema on Y. t vaimselt,

emotsionaalselt ja kehaliselt väärkohelnud sh last alaväärtustades, hirmutades ja karistades sellisel

viisil, mis ohustab lapse vaimset, emotsionaalset ja füüsilist tervist ning tuginedes asjaolude

tõsidusele sekkumise vajaduse ajakriitilisusele otsustati laps 13.01.2023 emast eraldada ja

usaldada ta vanavanemate hoole alla. Samal päeval kell 13.30 teatas lastekaitse 72 tunniks Y.

eraldamise otsusest lapse emale. Otsus vormistati kell 23.04. Otsus edastati ka Haabersti Vene

Gümnaasiumile. Samuti esitas Tallinna Linnavalitsus 13.01.2023 Harju Maakohtule taotluse

esialgse õiguskaitse korras X. X (kaebaja) hooldusõiguse peatamiseks alaealise Y. X suhtes ja

ajutise eestkostja määramiseks. Taotlus rahuldati 16.01.2023 kell 13.30 määrusega tsiviilasjas nr

2-23-712. Lapse ajutiseks eestkostjaks määrati Tallinna Linnavalitsus mitte kauemaks kui

16.07.2023.

4. 22.01.2023 tegi Mustamäe LOV politseile avalduse Y. väärkohtlemist puudutavalt.

5. Harju Maakohus võttis 27.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-712 menetlusse Tallinna

Linnavalitsuse 15.02.2023 avalduse X. Xlt alaealise Y. X isiku- ja varahooldusõiguse

äravõtmiseks ning lapsega suhtlusõiguse piiramiseks, lapse üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja

määramiseks.

6. 17.02.2023 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse Mustamäe LOV 13.01.2023 otsuse

õigusvastasuse tuvastamiseks, millega eraldati Y. X ajutiselt perekonnast ja määrati viibimiskoht

kuni 72 tunniks alates perekonnast eraldamisest.

7. Tallinna Halduskohus võttis 08.03.2023 määrusega haldusasjas nr 3-23-348 kaebuse

menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

8. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

8.1 Haldusakt tehti teatavaks suuliselt (helistati), millist võimalust haldusmenetluse seadus (HMS)

ette ei näe. Haldusakt ise on koostatud ja alla kirjutatud 13.01.2023 kell 23:04, st 8 tundi peale

lapse eraldamise faktist ja peale teabenõude esitamist 13.01.2023 kell 14:24:23 ehk 24 minutit

peale eraldamist. See kõik toimus ka peale lastekaitseametnike tööpäeva lõppu, st rikutud on HMS

§ 29 lg 1 ja 2. Haldusakti ei ole vabatahtlikult kaebajale kätte toimetatud ja seda tehti alles 7 päeva

pärast teabenõude esitamist ja 5 päeva peale selle kehtivuse lõppemist.

8.2 Haldusaktil puudub registreerimise number ning pole võimalik aru saada, millal see on vastu

võetud. Pole ka võimalik kindlaks teha selle väljaandmise aega. Haldusakti resolutsioon ei vasta

selle vastuvõtmise ajale. Kaebajale ei ole selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Kaebajat ei ole

menetlusse kaasatud.

8.3 Lisaks formaalsetele rikkumistele ei ole haldusakt õiguspärane ega proportsionaalne ning

rikutud on kaalutlusõigust. Ilma õigusliku aluseta on kasutatud kõige äärmuslikumat meedet.

8.4 Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit ega fakti lapse ema vägivalda ja lapse sõnu tõendavate

asjaolude kohta. Laps on juba varasemalt koolis ja politseis valetanud. Süüdistused tulevad

vanaema, Q. Q, poolt, kes vihkab kaebajat. On kindlaks tehtud fakt, et ema ei karista lapsi

füüsiliselt, mistõttu on kindlaks tehtud, et 13.01.2023 otsuses toodud väited, et ema ohustab lapse

vaimset ja füüsilist tervist ei vasta tõele. Q. Q poeg ei ole last kunagi ametlikult tunnustanud,

mistõttu puudub Q. Ql alus olla lapse vanaema.

8.5 Lastekaitsetöötajal peab arvamuse andmiseks olema lapsest ja tema olukorrast terviklik

ülevaade. 22.12.2023 külaskäik ei vasta tõele, sest puuduvad andmed ja tõendid kohal käimise

2(8)

kohta. Koostatud ei ole ühtegi dokumenti. Pole teada, millistel tingimustel ja korras on kirjutatud

otsusele lisatud lapse omakäeline kiri. Y. on vanaema poolt kallutatud. Perekond Q annavad

lapsele suured summad raha ja kommi. Politsei tegi kindlaks, et peksmist ei ole toimunud ja

kriminaalasi lõpetati. Laps mõtles selle välja. Pole ühtegi tõendit väärkohtlemise kohta. Laps on

sellest ka vaid üks kord 2019. aastal rääkinud, kui vanaema käskis tal seda teha. Selleks, et lapse

saaks emalt ära võtta, peavad olema kogutud olulised tõendid, et ema on vägivaldne ja peksab last.

Kui tõendid oleksid olnud, oleks lastekaitse pidanud tegutsema juba 22.12.2022. Lastekaitse jättis

väidetavalt ohus oleva lapse veel kolmeks nädalaks ema juurde. Seega pole valitud meede

praegusel juhul proportsionaalne. Laps kinnitas, et ema ei ole ohtlik. Samuti tekib vestluse põhjal

lapsega küsimus, et kes siis valetab, kas ema, kes oma väiteid tõendab või laps, kes on korra juba

politseile valetanud kolmanda isiku palvel. Vestlusel ametnikega jaanuaris 2023 kinnitas laps, et

füüsilist väärkohtlemist aset leidnud ei ole.

8.6 Otsuse tegemisel ei ole kaasatud spetsialisti, lapse ema ega ole hinnatud lapse abivajadust.

Tegemist on paljasõnaliste väidetega, mida vastustaja ametnikud on otsusesse kirjutanud.

Hädaohus oleku olukorda ei olnud. Muidu ei oleks laps ajavahemikuks 22.12.2022-13.01.2023

ema juurde jäetud. Ametnikud on ise kinnitanud, et hakkavad asjaga tegelema peale

koolivaheaega, mis tähendab, et hädaohtu ei olnud. 13.01.2023 otsuses peaks olema välja toodud

reaalne oht lapse elule ja tervisele. Seda aga ei ole. Pigem on olemas lapse soov suhelda

vanavanemaga, kes on lõhkunud lapse psüühika ja meelitanud teda rahaga.

8.7 Kohus ei küsinud ka asjas nr 2-23-712 osapoolte arvamust ega suhelnud laste advokaadiga.

Kohus tegi määruse kiirustades ning kaebaja on selle vaidlustanud. Samas ei oma tsiviilasi antud

asja puhul mingit tähtsust.

8.8 Õige ei ole vastustaja väide, et nad ei pidanud asjas andma haldusakti LasteKS § 33 lg 1 järgi.

Samuti ei võimalda seadus haldusakti suuliselt kätte toimetada. Dokument teadlikult tehti ja

edastati hiljem. Dokument koostati vaid seetõttu, et kaebaja edastas teabenõude. Kirjaliku

vormistamise nõue tuleneb ka alates veebruarist 2023 kehtiva Lapse heaolu spetsialisti

ametijuhendi punktist 4.5.1.

8.9 Vastustaja 10.04.2023 vastusega esitatud kodukülastuse akt on võltsitud ja fabritseeritud

tõend. See on allkirjastamata, sellel kajastatud info on ametniku subjektiivne arvamus. Meta

andmete kohaselt on nimetatud akt loodud vahetult enne kohtule edastamist. 22.12.2022 seisuga

kodukülastuse akti tehtud ei ole. Akt on loodud 09.04.2023 kell 14:58. Akt on tehtud tagant järgi

ja kohtu jaoks.

Vastustaja seisukoht

9. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

9.1 Vastustaja sai Y. X võimalikust abivajadusest aimu 09.01.2023 vestlusest kooliga. Lapse

reaalsest abivajadusest sai linn teada 11.01.2023 (vestlus Y. ga) ning tõendatud kinnituse lapse

hädaohus viibimise kohta 12.01.2023 (vestlus vanavanematega). Teadaolevalt toimus Y.

eraldamine vägivaldsest emast 13.01.2023 ja seega teostati Y. eraldamisele suunatud toimingud ja

langetati eraldamise otsus 5 päeva jooksul ehk ranges kooskõlas lastekaitseseaduse (LasteKS) § 29

lg-ga 3.

9.2 Kohaliku omavalitsuse 13.01.2023 kell 14.00 tehtud otsus kehtis 72 tundi, millele vahetult

järgnevalt asus sama rolli kandma Harju Maakohtu 16.01.2023 kell 13.18 tsiviilasjas nr 3-23-712

tehtud kohtumäärus.

9.3 Ehkki LasteKS § 33 lg 1 ütleb selgelt, et valla- või linnavalitsusel ei ole üldse kohustust

vormistada lapse perest eraldamist haldusaktina, seda antud juhul siiski tehti. Kõnealuses otsuses

on tõesti mõned vormistuslikud puudused, kirjavead jmt. Vaidlust ei saa olla ka selles, et tekkis

viivitus selle kirjaliku otsuse kättetoimetamisel. Eeltoodu ei muuda aga tõsiasja, et õiguslikult on

3(8)

ka kell 23.04 allkirjastatud otsus korrektne, selle motiivid on arusaadavad (adressaadid on Y. ja

X. X, mitte PPA), osundatud on ka otsuse vaidlustamise korrale jne. Kõik see pole aga isegi

oluline arvestades, et reaalne ja tegelik otsus tehti 13.01.2023 ennelõunal ja see toimetati ilma

igasuguste viivitusteta X. Xle telefonitsi kätte. Et kaebaja ärakuulamine ei olnud vajalik nähtub

selgelt HMS § 40 lg 3 punktidest 1 ja 4.

9.4 Jaburad on kaebaja väited nagu oleks Tallinna linna teenistujate poolt ametiasutuse tööaja

välisel ajal tehtud toimingud, haldusaktid ja vastused jms eos seetõttu tühised. Haldusakte või

kirju ei ole üritatud kaebajale ega tema esindajale öisel ajal ega nädalavahetustel isiklikult kätte

toimetada. Materjalide elektroonilisele kättetoimetamisele kellaajalised piirangud teadaolevalt ei

kehti. Meelevaldne on ka väide, nagu tingiks numbri puudumine kirjade või otsuste

õigusvastasuse.

9.5 Vastustaja ei soovi kommenteerida kaebaja väited, mille kohaselt laps vaid valetab ja seetõttu

on otsus lapse eraldamisest õigusvastane. Vastustaja kinnitab vaid, et usub X. X kahe lapse (Y. ja

Z) kattuvaid väiteid nende ema vägivaldse käitumise kohta ja asjas nr 2-23-712 tehtud

kohtumääruses usub seda ka maakohus.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS 163 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel esitamata taotlused.

10.1 Kaebaja esitas koos 18.04.2023 menetlusdokumendiga digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel

79-122 olevad tõendid. Tõenditega soovib kaebaja tõendada kaebaja ja lapse vanavanemate

suhtlust, lapse igapäevase elu toiminguid ning kaebajat iseloomustavaid andmeid. Kohus võtab

tõendid asja materjalide juurde, v.a digitaalse kohtutoimiku leheküljel 114 oleva foto, kuivõrd

fotol on lapsed praktiliselt ilma riieteta ning foto lisamine asja materjalide juurde ei ole lapse huve

arvestades kohane. Kohus tagastab kaebajale digitaalse kohtutoimiku leheküljel 114 oleva foto.

10.2 Vastustaja on esitanud koos 03.06.2023 menetlusdokumendiga dokumendid, mis kinnitavad

lapse põlvnemist ning dokumendid, mis iseloomustavad kaebajat. Kohus võtab ka nimetatud

dokumendid asja materjalide juurde. Kaebajat iseloomustavad dokumendid on küll koostatud

peale vaidlustatud otsuse tegemist, kuid nendes kajastatud andmed kajastavad kaebaja käitumist

enne nende koostamist.

10.3 Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

11. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

12. Asjas on vaidlusaluseks küsimuseks Mustamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) 13.01.2023 kell

23:04 alla kirjutatud otsuse (dtl 21-27) õiguspärasus, millega otsustati kaebaja alaealine laps Y. X

eraldada ajutiselt perekonnast alates 13.01.2023 kell 14:00, kuid mitte kauemaks kui 72 tunniks

ning määrata lapse viibimiskoht lapse jaoks turvalise isiku Q. Q juurde Õismäe tee 4-3. Kaebaja

on seisukohal, et otsus on õigusvastane, selle tegemisel rikuti vormi- ja menetlusnorme ning

otsusel puudub õiguslik alus.

13. Mustamäe LOV lähtus otsuse tegemisel LasteKS §-dest 30-33.

14. Tallinna Ringkonnakohus on oma 29.12.2022 otsuses haldusasjas nr 3-20-2200 (p-d 21-24)

selgitanud, et LasteKS eristab abivajavat ja hädasolevat last. Abivajav laps on laps, kelle heaolu

on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu

lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute

heaolu (LasteKS § 26). Hädaohus laps on laps, kes on elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps,

kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist (LasteKS § 30). Abivajavale

lapsele tuleb osutada abi, mis parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid (LasteKS § 29

lg 1). Tegemist ei ole siiski akuutse, väga kiiret sekkumist vajava olukorraga, mistõttu tuleb esmalt

hinnata lapse vajadusi ning seejärel planeerida erinevad lühi- ja pikaajalised tegevused koostöös

4(8)

pere ja teiste osapooltega (vt LasteKS eelnõu 677 SE seletuskiri lk 56-57). Hädaohus last seevastu

tuleb viivitamata abistada ning likvideerida lapse elu või tervist ohtu seadnud olukord. Vajaduse

korral võib hädaohus oleva lapse toimetada ohututesse tingimustesse kuni ohu möödumiseni,

küsimata selleks lapse hooldusõigust teostava isiku nõusolekut (LasteKS § 32 lg 1). LasteKS § 33

lg 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus hädaohus lapse perekonnast eraldada ning

vajaduse korral määrata lapse ja vanema suhtluskorra enne hooldusõiguse piiramise kohtumäärust,

kui lapse jätmine perekonda või vanema ja lapse vaheline suhtlus ohustab lapse tervist või elu, sh

kui lapse ohtu sattumise on põhjustanud lapse hooldusõigust teostav isik oma tegevuse või

tegevusetusega (p 1). LasteKS eelnõu seletuskirja kohaselt on hädaohus lapse perekonnast

eraldamine erandlik ning tuleb kõne alla siis, kui vanem ei taha või ei suuda last aidata või on

põhjust uskuda, et vanem kahjustab last jätkuvalt. Lapse perekonnast eemaldamine on vajalik vaid

siis, kui ohu lapsele on tekitanud perekond ja ohtu ei ole võimalik muul viisil peatada (lk 64). Igal

juhul tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuste

kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuste

tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest (LasteKS § 5 p 3 ja § 21 lg 1). Kohus leiab, et

ringkonnakohtu poolt välja toodud printsiibid on asjakohased ka käesolevas haldusasjas.

15. Kohus leiab, et otsuses on põhjalikult selgitatud asjaolusid, mis tingisid vaidlustatud otsuse

tegemise ning põhjendamiskohustust rikutud ei ole. Otsuses on põhjendatud lapse perest

eraldamist sellega, et seoses Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-21-11229

teostasid Mustamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) lastekaitse spetsialistid 22.12.2022 kodukülastuse

aadressil Xxxxxx xx xx-xx, kus lisaks tsiviilkohtumenetluses puudutatud 7-aastasele Z. Z viibis

alaealine Y. X, kelle füüsiline ja vaimne seisund tekitas ametnikus kahtlust, et lapse elu ja tervis

võib olla ohus. Lastekaitsetöötajad tuvastasid võimaldatud vaatluse aja jooksul, et 11-aastase Y.

heaolu on tugevas ohus – ta on erakordselt suure emotsionaalse pinge all, mis väljendus tema

tardunud ilmes ja pinges kehahoiakus, eakohatus emotsioonituses ning hirmunud silmavaates.

Kuna kodukülastus sattus koolivaheajale, siis otsustati lapse turvalisuse huvides Y. abivajaduse

välja selgitamise toiminguid alustada peale koolivaheaega.

09.01.2023 võttis lastekaitse spetsialist ühendust Haabersti Vene Gümnaasiumiga, kes avaldas, et

laps on varem koolis rääkinud, et ema on kuri, et kui laps otse koolist koju ei lähe, tuleb suur

pahandus. Kool avaldas, et lapse käitumisest on püsivalt näha, et ta väga kardab oma ema

reaktsioone. Kool avaldas, et laps on pidevalt hirmunud olekuga, väga kõhna, isutu, kurb ja

eakohatult tõsine. Tema emotsionaalsest ja füüsilisest olekust on aru saada, et midagi väga tõsist

vaevab teda.

Lastekaitsespetsialistid vestlesid Y. ga koolis 11.01.2023. Y. rääkis, et ema peksab teda ja tirib

juustest, ähvardab lastekodu ja politseiga, on käskinud tal kodust ära minna, piirab suhtlust

koolikaaslastega ega luba tal käia huviringides. 12.01.2023 suhtlesid lastekaitsetöötajad lapse

isapoolsete vanavanematega, kes selgitasid, et ema ei luba lapsel nendega suhelda, kuna kardab, et

seeläbi võib saada ilmsiks lapse väärkohtlemine.

16. Tuginedes eeltoodule leidis Mustamäe LOV, et ema on Y. t vaimselt, emotsionaalselt ja

kehaliselt väärkohelnud sh last alaväärtustades, hirmutades ja karistades sellisel viisil, mis ohustab

lapse vaimset, emotsionaalset ja füüsilist tervist ning tuginedes asjaolude tõsidusele sekkumise

vajaduse ajakriitilisusele otsustati laps 13.01.2023 kell 14:00 emast eraldada ja usaldada ta

vanavanemate hoole alla.

17. Vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda asjaoludest, mis olid Mustamäe

LOV-le otsuse tegemise ajal teada (HMS § 54, HKMS § 158 lg 2). Vastustaja uurimis- ja

põhjendamiskohustuse täitmisele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et hädaohus olevat last tuleb

aidata viivitamatult (LasteKS § 32 lg 1 ls 1). Kohus leiab otsuses kajastatud informatsioonile

tuginedes, et vastustajal oli 13.01.2023 seisuga piisavalt alust arvata, et Y. X elu ja tervis on ohus,

ohtu põhjustava olukorra on põhjustanud kaebaja ning oht tuleb esimesel võimalusel kõrvaldada.

Vastustaja seadis 13.01.2023 otsuses õigesti esikohale lapse huvid ja heaolu, eelistades lapse huve

5(8)

nendega vastuolus olevatele kaebaja huvidele. Valitud meede oli põhjendatud ning vastustaja on

koheselt peale otsuse tegemist esitanud Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras

kaebaja hooldusõiguse peatamiseks alaealise Y. X suhtes ja lapsele ajutise eestkostja

määramiseks. Vastustaja poolt 13.01.2023 kell 14:00 tehtud otsus kehtis 72 tundi, millele vahetult

järgnevalt asus sama rolli kandma Harju Maakohtu 16.01.2023 kell 13:18 tehtud kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-23-712 (dtl 64-68).

18. Iseenesest on õige kaebaja tähelepanek, mille kohaselt tuleb hädaohus olevat last viivitamatult

abistada (LasteKS § 32 lg 1). Sellest tulenevalt ei ole kohtule täielikult arusaadav, miks pidas

vastustaja vajalikuks oodata olukorra uurimise ja meetmete rakendamisega 22.12.2022 kuni

09.01.2023. On usutav, et koolilt vastava info saamine oli koolivaheaja tõttu raskendatud. Samas

oli võimalik vestelda lapse isapoolsete vanematega ning korraldada vajadusel uus kodukülastus.

Samas ei muuda asjaolu, et vastustaja ei võtnud meetmeid tarvitusele varem, veel 13.01.2023

otsust õigusvastaseks. LasteKS § 29 lg 3 küll kohustab kohalikku omavalitsust võtma vastu otsuse

juhtumikorralduse alustamise või alustamata jätmise kohta 10 päeva jooksul abivajavast lapsest

teada saamisest, kuid nimetatud sätet ei tohi kohtu hinnangul tõlgendada lapse huve kahjustavalt.

Kohtu jaoks on praegusel juhul usutav, et vastustaja pidas oluliseks koguda täiendavat teavet

koolilt ning vestelda lapsega koolis ilma vanema juuresolekuta. Nimetatu oli võimalik peale

koolivaheaja lõppu. 09.01.2023 koolilt saadud info, 11.01.2023 lapsega toimunud vestluse ja

12.01.2023 vanavanematega toiminud vestluse põhjal järeldas Mustamäe LOV nendest asjaoludest

õigesti, et laps on hädaohus ja tuleb eraldada teda ohustavast vanemast esimesel võimalusel, st

13.01.2023 kell 14:00.

19. Antud asjaga ei oma puutumust kaebaja poolt kirjeldatud juhtum 2019. aastal, mil

vanavanemad pöördusid politsei poole. Asjaolu, et lastekaitseametnikud ei tuvastanud tol ajal ohtu

lapse elule ja tervisele ei tähenda, et lastekaitse spetsialisti hilisemad õigused lapse heaolu

kontrollida oleksid kuidagi piiratud. LasteKS § 32 lg 1 kohaselt tuleb hädaohus olevat last

viivitamata abistada. Nimetatu tähendab sekkumise kohustust igal ajal, mil tuvastatakse, et laps on

tema elu või tervist ohustavas olukorras.

20. Kohus selgitab kaebajale, et ehkki 13.01.2023 otsust lapse eraldamise kohta ei vormistatud

koheselt kirjalikult ei tähenda see seda, et otsuse saab lugeda tehtuks alates selle kirjalikust

vormistamisest, st selle allkirjastamisest kell 23:04. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 2

kohaselt antakse haldusakt kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.

Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Isiku taotlusel, kellel

on selleks põhjendatud huvi, tuleb muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult

vormistada. Kuivõrd lapse huvides tuli lapse eraldamise otsus teha viivituseta ning kavatsus lapse

kell 14:00 eraldamiseks tehti suuliselt kaebajale teatavaks kell 13:36, tuleb haldusakti andmise

ajaks lugeda 13.01.2023 kell 14:00, millisest ajast hakkas kulgema ka lapse vanemast eraldamise

ajapiirang. Otsus vormistati kirjalikult viivitamatult, st samal päeval kell 23:04. Seega ei ole

otsuse hilisem kirjalik vormistamine toimunud õigusvastaselt. Ka suuline haldusakt on haldusakt.

21. Asja materjalide juures on 22.12.2022 kell 18:00 toimunud kodukülastuse ülevaade (dtl 46-

48). Kaebaja viitab õigesti, et nimetatud dokument ei ole allkirjastatud (või vähemalt ei ole seda

allkirjastatud kujul kohtule esitatud). Samas ei ole kaebaja eitanud, et 22.12.2022 kodukülastus

toimus. Kohtu jaoks ei ole äratuntav lastekaitse ametnike huvi kajastada kodukülastuse aktis

tegelikkusele mitte vastavaid andmeid või koostada dokumenti sündmuste kohta, mida

tegelikkuses ei toimunud. Praegusel juhul on hilisemas menetluses leidnud kodukülastuse aktil

kirjeldatud kahtlused kinnitust (koolilt saadud selgitused, lapse seletused, vanavanemate

seletused), mistõttu ei ole kohtul alust kahelda 22.12.2022 aktil kajastatud teabe õigsuses. Kohtule

jäävad arusaamatuks kaebaja viited nagu oleks kodukülastuse akt koostatud oluliselt hiljem kui

sellel näidatud kuupäev. Kaebaja on esitanud arvuti ekraanifoto (dtl 97), millelt nähtub, et mingil

ajal on dokument kusagile salvestatud. Dokument ei anna mingit teavet selle kohta, millal

22.12.2022 akt on koostatud, st ei kinnita kaebaja väiteid.

6(8)

22. Kohus ei näe antud asjas põhjust kahelda lapse poolt väljendatus, mida on kajastatud

vaidlusaluses otsuses. Lapsel ei ole põhjust lastekaitse ametnikele valetada. Otsusest nähtub, et

laps ei soovinud algselt rääkida ning avanes alles vestluse käigus. Nimetatu viitab ilmselgelt

asjaolule, et laps rääkis tõtt ning kartis algselt rääkida, kuivõrd kartis oma vanemat. Lapse poolt

öeldut kinnitas lastekaitse ametniku poolt tuvastatud ja vaidlusaluses otsuses välja toodud lapse

kinnine ja pinges olek. Ka koolist saadud ja otsuses kajastatud teave kinnitab, et lapsel on mingi

mure, mis teda väga vaevab. Kooli sotsiaalpedagoog on oma 26.05.2023 vastuses vastustajale (dtl

157) selgelt välja toonud, et ajal, mil Y. elas emaga oli tüdruk kogu aeg kühmus seljaga, endasse

tõmbunud, nagu oleks oodanud kusagilt lööki. Vestluste ajal, kui see toimus koridorides, vaatas ta

kogu aeg ehmunult ringi. Jäi mulje, et ta kardab, et keegi näeb teda kellegagi rääkimas. Vastuses

on selgitatud, et alates ajast, mil Y. asus elama vanavanemate juurde, on tema käitumine väliselt

märgatavalt muutunud. Ka nimetatud tõend haakub vaidlusaluses otsuses kirjeldatud asjaoludega

ning kinnitab, et otsuses kajastatu kirjeldab tegelikke asjaolusid. Kohus selgitab, et olukorras, kus

vanem käitub lapsega vägivaldselt ongi kõige olulisemateks tõenditeks kaudsed tõendid (lapse

seletused, koolilt ja tema vanavanematelt saadud teave jms). Otseseid tõendeid (st et keegi

vahetult nägi vägivalda jms) tavaliselt ei ole. Kohalik omavalitsus saabki teha otsuse mõneti

piiratud tingimustes, tuginedes saadud info usutavusele ning lapse seisundile viitavale välisele

käitumisele, seades esikohale lapse huvid.

23. Kohtuga samal arvamusel on olnud ka Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-23-712 tehtud

kohtumääruses (dtl 64-68), millega kohus peatas esialgse õiguskaitse korras kaebaja isiku- ja

varahooldusõiguse lapse Y. X osas tsiviilasja kohtumenetluse ajaks ja määras lapse Y. X ajutiseks

eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse kuni lapsele eestkoste seadmise ja eestkostja määramise

otsustamiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks, s.o kuni 16.07.2023. Kohus leidis, et

käesoleval juhul on vanema hooldusõiguse peatamise ja eestkostja määramise tingimused

avalduses toodud asjaolusid arvestades kohtu hinnangul ilmselt täidetud. X. X ei ole erinevatel

põhjustel lapse heaolu, turvalisust ja stabiilset elukorraldust tagama. Avaldusest nähtub, et X. X

väärkohtleb oma alaealist tütart nii hingeliselt kui ka füüsiliselt. Lapse selgituste kohaselt on ema

teda peksnud, tirinud juustest, hirmutanud politsei ja lastekoduga, tõstnud lapse koos asjadega

korteri ukse taha trepikotta ja öelnud, et kasi minema, lapsel on tihti kõht tühi – laps kardab oma

ema. Kool on avaldanud, et lapse käitumisest on püsivalt näha, et laps on pidevalt hirmunud

olekuga, väga kõhna, isutu, kurb ja eakohatult tõsine, kardab väga oma ema reaktsioone, lapse

ema käitumine on äärmiselt reaktiivne ja ründav. Kohtule järeldub esitatud asjaoludest, et lapse

heaolu ja turvalisus on tema vanema poolt ohustatud, mistõttu on lapse huvides vajalik viivitamatu

esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine. Tallinna Ringkonnakohus jättis nimetatud

kohtumääruse oma 21.04.2023 kohtumäärusega muutmata. Seega ei ole ka Tallinna

Ringkonnakohus näinud määruskaebuse menetlemisel põhjust kahelda vastustaja ja lapse

avaldatus. Nagu ülal märgitud, ei näe kohus selleks alust ka käesolevas asjas.

24. Vastustaja on esitanud asja materjalide juurde Harju Maakohtu 26.05.2023 kohtumääruse asjas

nr 2-23-712 (dtl 152-155) millega kohustati kaebajat leidma endale pereterapeut ja alustama

Vägivallast Loobumise individuaalnõustamisega. Nimetatud määrus tõendab vaidlusaluses otsuses

kirjeldatut, mille kohaselt on 11-aastane laps kogenud ja kannatanud pikka aega kodus oma ema

vaimse ja emotsionaalse vägivalla all. Lapse stressitase on olnud pikka aega püsivalt kõrge. Lapse

ema ei ole võimeline olukorra kriitilisust iseseisvalt hindama ega aru saama, kuidas mõjutab tema

käitumine ja suhtumine lapse elu, tervist ja arengut. Oma vanemliku võimetusega on ta seadnud

ohtu lapse elu ja tervise. Kohus märgib, et ehkki nimetatud määrus on tehtud peale 13.01.2023,

siis kirjeldatakse selles asjaolusid, mis on aset leidnud enne määruse tegemise kuupäeva ning mis

lõppkokkuvõttes tingisid 13.01.2023 otsuse tegemise. Seega kinnitab ka nimetatud tõend seda, et

kaebaja oli lapse suhtes vägivaldne ning seadis ohtu tema heaolu, tervise ning elu. Sellises

olukorras ei saa vastustajale ette heita sekkumist ning vaidlusaluse otsuse tegemist. Nimetatut ei

lükka ümber kaebaja poolt esitatud tõend, mille kohaselt ei esine kaebajal psüühikahäirena

esinevat vaimse tervise kõrvalekallet (dtl 112). Asjaolu, et psühhiaater kaebajal haiguslikku

7(8)

seisundit ei tuvastanud ei tähenda, et kaebaja käitumises lapsega ei esineks häireid ning välistatud

oleks vaimne vägivald. Selline käitumine ei seondu alati psühhiaatri poolt tuvastatud haigusliku

seisundiga.

25. Eeltoodut ei lükka ümber kaebaja poolt edastatud fotod, milledelt on näha lapse igapäevaseid

tegevusi (dtl 108-120). Fotod ei anna ülevaadet lapse tegelikust olukorrast ja tema suhetest oma

emaga ning näitavad vaid hetki, mida kaebaja kohtule näidata soovib. Samuti ei kinnita kaebaja

väiteid kaebaja ning lapse vanavanemate vaheline suhtlus (dtl 79-88). Nimetatud tõendid näitavad

üksnes kaebaja ja Q. Q halba läbisaamist, kuid ei tõenda väidet, et kaebaja ei ole olnud lapse

suhtes vägivaldne.

26. Kohus nõustub kaebajaga, et kirjalikult vormistatud haldusakti kättetoimetamisel esines

viivitusi. Kaebaja on 13.01.2023 kell 14:24, st koheselt peale otsuse tegemist esitanud vastustajale

teabenõude, milles palub teavet lapse eraldamise õigusliku aluse kohta (dtl 17). Vastustaja on

kaebajale vastanud alles 20.01.2023 (dtl 19). Samas ei muuda nimetatud rikkumine haldusakti

õigusvastaseks, kuivõrd ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Vastustaja on

vaidlusaluses haldusaktis välja toonud asjaolud, mis tingisid vajaduse teostada vajalikud

toimingud enne haldusakti kirjalikku vormistamist. Samuti teatati kabeajale otsuse tegemisest

telefoni teel 13.01.2023 kell 13:36. Nimetatut on kaebaja ise kaebuses kinnitanud.

27. Kohus ei nõustu kaebajaga, et enne otsuse tegemist oleks pidanud kaebaja ära kuulama. HMS

40 lg 3 p 1 näeb ette, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid

ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja

viivitamatult tegutseda. Saades info hädaohus olevast lapsest ja arvestades lapse ema eelnevat

käitumist, ei saa sotsiaalosakonna ametnikule ette heita, et ta tegutses kiiresti ilma kaebajat ära

kuulamata.

28. Põhjendamatu on kaebaja väide, mille kohaselt ei olnud haldusakti kirjalik vormistamine peale

ametniku ametliku tööpäeva lõppemist õigustatud. Kohus ei näe kaebaja poolt viidatud õiguslikest

argumentidest tulenevat piirangut ametniku tööaja osas. Avaliku teenistuse seaduses toodud

piirangud ametniku tööaja osas on sätestatud ametniku õiguste kaitseks, kuid ei näe ametnikule

ette keeldu teha tööd peale nn ametliku tööaja lõppu.

29. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et Mustamäe LOV 13.01.2023 otsus on

õiguspärane ja selle õigusvastaseks tunnistamiseks puudub alus. Kaebus jääb rahuldamata.

MENETLUSKULUD

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud kaebajate kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule

esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja

§ 109 lg 1).

ISIKUTE NIMEDE ASENDAMINE LAHENDIS

31. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või

muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas

kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed ja aadressid tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiia Nurm

8(8)