2-22-104223/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-104223

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-104223

Tsiviilasi

Agetech OÜ hagi Sanehex OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

2776,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Agetech OÜ (registrikood 14634375), lepinguline

esindaja L. K.

Kostja Sanehex OÜ (registrikood 12793158), lepinguline

esindaja advokaat K. K.

Kohtuistungi toimumise aeg

6. september 2022, edasine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista Sanehex OÜ-lt välja Agetech OÜ kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 2500 eurot,

2.2. viivised 76,10 eurot,

2.3. viivised tasumata põhivõlgnevuselt alates 22. märtsist 2022 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta menetluskulud Sanehex OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks Agetech OÜ menetluskulude rahaline suurus. Mõista Sanehex OÜ-

lt välja Agetech OÜ kasuks menetluskulud 2770,60 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul,

kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21).

Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Agetech OÜ (hageja) esitas 3. veebruaril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ja 21. märtsil 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse Sanehex OÜ (kostja) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt hageja majandus- ja kutsetegevuseks on ehituslik insener-tehniline

projekteerimine ja nõustamine. 14. juulil 2020 tegi hageja kostjale pakkumise teenuse osutamiseks

fikseeritud hinnaga, s.o 500 eurot kalendrikuus koos märkusega, et pakkumisega nõustumine

väljendub hageja seadusliku esindaja registrikandes majandustegevuse registrisse kostjaga seotud

isikuna. 15. juuli 2020 seisuga on majandustegevuse registris kinnitatud kanne hageja seaduslikust

esindajast kui kostja vastutavast isikust veevarustuse või kanalisatsioonisüsteemiga seoses. Seega

on kostja nõustunud hageja pakkumisega ning poolte vahel on sõlmitud käsundusleping.

Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule kohustus hageja seaduslik esindaja osutama kostjale

hageja kaudu vastutava spetsialisti teenust ning kostja tasuma hagejale osutatud teenuse eest 500

eurot kalendrikuus. Pooltevaheline koostöö sujus ilma pretensioonideta kuni augustini 2021, mil

senine regulaarne maksedistsipliin katkes ning seda ilma igasuguse näilise põhjuseta. Oktoobris

2021 poolte vahel aset leidnud kirjavahetus lubas eeldada kostja jätkuvat huvi lepingu kehtivuse

vastu, mistõttu hageja jätkas kostjale teenuse osutamist. Kostja soovis hagejalt teenust, kuid

lubadusest hoolimata võlgnevuses olevaid arveid ei tasunud. 3. detsembril 2021 teavitas hageja

kostjat, et eemaldab end majandustegevuse registrist. Sellega ütles hageja üles poolte vahel

sõlmitud lepingu. Hageja seadusliku esindaja seos kostjaga lõppes 5. detsembril 2021. Hagejal on

kostja vastu rahaline nõue, millise moodustavad tasumata arved 1. juulist 2021 kuni 30. novembrini

2021 osutatud teenuse eest summas 2500 eurot.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2500 eurot, hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 76,10 eurot ja viivised põhinõudelt seadusjärgses

määras alates 22. märtsist 2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja on seisukohal, et pooltevahelist suhet tuleb pidada töövõtuks. Hageja ülesanne oli

kontrollida kaetud tööde ja survestamise akte ning need allkirjastada. Selliste konkreetsete

eesmärkide saavutamine vastab kostja hinnangul töövõtulepingu tunnustele, mitte käsundile.

Hagejal ei olnud kohustust teha üksnes pingutusi selleks, et akte kontrollida ja neid oma allkirjaga

kinnitada, vaid hageja pidigi akte kontrollima ja neid allkirjastama, st saavutama kokkulepitud

tulemuse. Ei ole ühtegi eluliselt usutavat ega majanduslikku põhjust, miks kostja sõlmis hagejaga

lepingu ainuüksi selleks, et viimane oleks märgitud majandustegevuse registrisse. Kuna hageja ei

ole teostanud kokkulepitud tööd, ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Ka

käsunduslepingu puhul tuleb oma kohustused täita. Ka juhul kui tegemist oleks käsunduslepinguga,

ei ole hageja lepingujärgseid kohustusi täitnud. Seega võib kostja omapoolse kohustuse täitmisest

keelduda.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

4. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 15. juulil 2022 lepingu. Hageja seaduslik esindaja Age

Stimmer kanti majandustegevuse registrisse kostjaga seotud pädeva isikuna ning kostja kohustus

tasuma hagejale osutatud teenuse eest 500 eurot kalendrikuus (dtl 27-28). Pooled vaidlevad selle

üle, mis oli hageja poolt lepingu alusel osutatava teenuse sisu ning kas leping vastab käsundus- või

töövõtulepingu tunnustele.

5. Hagiavalduse kohaselt kohustus hageja seaduslik esindaja osutama kostjale hageja kaudu

vastutava spetsialisti teenust. Sellele viitavad ka lepingu alusel kostjale esitatud arved, millel on

teenuse nimetusena märgitud „vastutava spetsialisti tasu“ (dtl 33-36). Hageja on selgitanud, et tema

ülesanne oli olla usaldusisik registris, ta oli registris vastutav ja pädev isik, et kostja saaks esitada

hinnapakkumisi ja võtta töid; lisaks hageja kontrollis ja allkirjastas kostja koostatud akte.

Dokumentide allkirjastamine toimus bauhub.ee keskkonnas. Hageja taotlusel nõudis kohus Bauhub

OÜ-lt välja andmed Age Stimmeri poolt bauhub.ee keskkonnas allkirjastatud ja allkirjastamata

jäänud dokumentide kohta. Bauhub OÜ esitatud andmetest (dtl 141 jj) ja hageja pangakonto

väljavõttest kostja poolt lepingu alusel tehtud maksete kohta (dtl 29) nähtub, kostja on osutatud

teenuse eest tasunud ka kuudel, mil puudus vajadus dokumentide allkirjastamiseks (juuli 2020,

august 2020, detsember 2020, jaanuar 2021, märts 2021, aprill 2021, mai 2021). Kui hageja on

seoses tasumata arvetega kostja poole pöördunud, on kostja hagejale 21. oktoobril 2021 vastanud,

et „Võite arve ära teha ja endiselt on vajalik teie MTR“ (dtl 30). Seega on kostja jaoks olnud vajalik,

et hageja seaduslik esindaja oleks kantud majandustegevuse registrisse kostjaga seotud pädeva

isikuna. Kohus loeb eelnevaga tõendatuks, et hageja poolt kostjale osutatud teenuse sisu seisnes sh

selles, et hageja seaduslik esindaja Age Stimmer oli kantud majandustegevuse registrisse kostjaga

seotud pädeva isikuna, ning kostja kohustus maksma hagejale kokkulepitud tasu ka juhul, kui

konkreetsel kuul puudus vajadus aktide kontrollimiseks ja allkirjastamiseks.

6. Arvestades eelnevalt tuvastatud asjaolusid lepingu alusel osutatud teenuse sisu osas, leiab

kohus, et poolte vahel sõlmitud leping vastab käsunduslepingu tunnustele (VÕS § 619).

7. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle

selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 I lause kohaselt kui käsundisaajale

maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku

möödumisel.

Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata arved 20/21 (tasu juulikuu eest), 23/21 (tasu

augustikuu eest), 28/21 (tasu septembri- ja oktoobrikuu eest) ja 33/21 (tasu novembrikuu eest) (dtl

33-36). Kuna pooled olid kokku leppinud igakuiselt makstavas tasus, on hageja tasunõue 2021. a

juuli-, augusti-, septembri- ja oktoobrikuu eest muutunud sissenõutavaks.

8. Käsundusleping, kui see on tasuline, on vastastikune leping – käsundi täitmise kohustusele

vastab tasu maksmise kohustus. Vastastikuse lepingu puhul võib VÕS § 111 lg 1 kohaselt üks

lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud,

täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS §

111 lg 3 kohaselt ei või kohutuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik

või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas

või oluliste puudusteta täitnud.

Bauhub OÜ on esitanud andmed hageja seaduslikule esindajale allkirjastamiseks esitatud

dokumentide kohta Exceli failina, mille ühel lehel on andmed allkirjastatud ja teisel lehel

allkirjastamata dokumentide kohta. Exceli faili alalehelt „allkirjastamata kutsed“ nähtub, et ridadel

2-25 on edastatud kutsed allkirjastamiseks seoses projektidega OA tn. 37/39/41 (26. novembril

2020) ja Aiandi 8 (13. juulil 2021). Arvestades tabelist nähtuvaid kutsete saatmise ja kutsete

kustutamise aegasid, on kutsed vahetult pärast nende saatmist kustutatud. Exceli faili alalehelt

„allkirjastatud kutsed“ nähtub, et OA tn ja Aiandi projektidega seotud dokumendid on kostja poolt

hilisemalt allkirjastatud. Seega hageja seaduslik esindaja on allkirjastanud kõik kuni

septembrikuuni (k.a) talle allkirjastamiseks edastatud dokumendid. Hageja seadusliku esindaja

poolt on allkirjastamata jäänud Exceli faili alalehel „allkirjastamata kutsed“ ridadel 26-43 toodud

kutsed, mis on edastatud 28. oktoobril 2021 ja 15. novembril 2021. Nende kutsete osas on hageja

selgitanud, et dokumendid jäid allkirjastamata, kuna hageja jäi ootama kostja poolt lubatud

võlgnevuse likvideerimist ning kostja dokumentide allkirjastamist hagejale meelde ei tuletanud.

Vaidlust ei ole selles, et oktoobri- ja novembrikuus oli kostja võlgnevuses varasemate arvete

tasumisega. Hageja pöördus 15. oktoobril 2021 kostja poole, viitas tekkinud võlgnevusele ning

uuris, kas võib ennast eemaldada MTR-st. Kostja vastas 21. oktoobril, et hageja olemasolu MTR-s

on endiselt vajalik, lubas võlgnevuse oktoobri lõpuks likvideerida (e-kirjas ilmselt ekslikult

märgitud „septembri lõpuks“) ning viitas allkirjastamata aktidele. (dtl 30) 21. oktoobri 2021 seisuga

allkirjastamata akti on hageja seaduslik esindaja samal päeval allkirjastanud (hageja 14. novembri

2022 seisukoha lisa 17). Kostja ei täitnud lubadust oktoobri lõpuks võlgnevus likvideerida ning

puuduvad andmed selle kohta, et kostja oleks 28. oktoobril 2021 ja 15. novembril 2021

allkirjastamiseks edastatud dokumentide allkirjastamise vajadust hagejale meelde tuletanud.

Hageja seaduslik esindaja oli kantud jätkuvalt majandustegevuse registrisse kostjaga seotud pädeva

isikuna kuni 5. detsembrini 2021. Kohus on eelnevalt leidnud, et tasu oli kokku lepitud sh selle

eest, et hageja seaduslik esindaja oli kantud majandustegevuse registrisse kostjaga seotud pädeva

isikuna. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kostjal ei olnud õigust tasu maksmise kohustuse

täitmisest keelduda, kuna hageja oli oma kohustused suuremas osas täitnud.

9. VÕS § 113 lg 1 I lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama sätte II lause VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Hagiavalduse esitamise aja seisuga

on sissenõutavaks muutunud viivis 76,10 eurot, mis moodustub alljärgnevalt:

Arve

nr

Maksetähtaeg Summa

(eurot)

Viivise

algus

Viivise

lõpp

Viivise

kestus

(päeva)

Viivise

määr (%

päevas)

Viivise

summa

(eurot)

20/21 09.08.2021

500,00

10.08.2021

21.03.2022 224

0,02

22,40

23/21 13.09.2021

500,00

14.09.2021

21.03.2022 189

0,02

18,90

28/21 04.11.2021

1000,00

05.11.2021

21.03.2022 137

0,02

27,40

33/21 06.01.2022

500,00

07.01.2022

21.03.2022 74

0,02

7,40

Kokku:

76,10

10. Arvestades hageja nõuet ja kooskõlas TsMS §-ga 367, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

alates 22. märtsist 2022 välja viivise protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud

ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud

11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

12. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 385 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 3070,40 eurot (sh käibemaks). Lisatud spetsifikatsioonist nähtub, et

hageja lepingulise esindaja osutas hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot (lisandub

käibemaks), esindaja ajakulu oli kokku 19 tundi ja 41 minutit.

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, riigilõivu osas on hageja menetluskulud

seega põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Lisatud spetsifikatsioonist nähtuvalt sisaldab lepingulise esindaja kulu sh

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamisega seotud kulu (ajakulu 45 minutit, tasu

97,50 eurot, millele lisandub käibemaks). Kooskõlas TsMS §-ga 4842 kuuluvad maksekäsu

kiirmenetluse kulud (lisaks riigilõivule) hüvitamisele 20 euro ulatuses. Lisatud spetsifikatsioonist

sisaldab lepingulise esindaja kulu sh istungile sõidu ja sõiduaja kulu (ajakulu 4 tundi, tasu 520

eurot, millele lisandub käibemaks). Kohus märgib, et lepingulise esindaja istungile sõidu ja

sõiduaja kulu hüvitamine lepingulise esindaja tunnitasu alusel ei ole põhjendatud. Hageja ei ole

esile toonud, milles sõidukulu seisneb. Sõidule kulunud ajakulu kuulub hüvitamisele analoogia

korras advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga (vt Riigikohtu 29.

septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p-d 12-13). Korra alates 8. detsembrist 2018

kehtiva redaktsiooni § 151 lg 1 p 4 alusel peab kostja hüvitama hageja esindaja kohtuistungile

sõitmise aja eest 30 eurot. Ülejäänud osas (14 tundi ja 56 minutit) loeb kohus hageja lepingulise

esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr ei ületa

sarnase õigusteenuse eest tavapäraselt makstavat tasu. Hageja kinnitab, et ei ole

käibemaksukohustuslane. TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad lepingulise esindaja kulud

hüvitamisele koos käibemaksuga.

Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 2770,60 eurot, sh riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud

20 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 2365,60 eurot (14 tundi ja 56 minutit

x 130 eurot tunnis + 30 eurot + käibemaks 20%).

13. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik