2-22-16911/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Margo

Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-16911

Kohtuasi

Osaühingu Magnon sundlõpetamise otsustamine ja

likvideerimismenetluse läbiviimine

X avaldus Osaühingu Magnon likvideerimismenetluse

läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. juuni 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Magnon määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Mehis Adamson

Puudutatud

isik

Osaühing

Magnon

(registrikood

10179721), lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje

Eipre

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu Magnon määruskaebus Harju Maakohtu 2. juuni 2023. a määruse

resolutsiooni punkti 1 peale (menetluse peatamata jätmine) läbi vaatamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Osaühingu Magnon kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (5)

1. Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja) tegi 28. oktoobril 2021

Osaühingule Magnon (puudutatud isik) hoiatusmääruse registrist kustutamiseks seoses 2018.

ja 2019. aasta majandusaasta aruannete esitamata jätmisega. Registripidaja avaldas 6. mail

2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded sundlõpetamisteate. X (avaldaja) esitas registripidajale

võlanõude ja taotluse puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Registripidaja

edastas 10. novembril 2022 avaldaja taotluse Harju Maakohtule.

2. Avaldaja esitas 21. novembril 2022 täpsustatud avalduse. Avalduse kohaselt on avaldajal

puudutatud isiku vastu üürivõla nõue 799 024,98 eurot. Samuti on avaldaja puudutatud isikule

andnud investeeringute tegemiseks laenu 535 380 eurot, millest 358 109,53 eurot tuleb

puudutatud isikul tagastada. Ka on puudutatud isikul avaldaja ees kinnisvara investeeringute

realiseerimisest tulenevad võlgnevused 481 500 eurot ja 273 511,80 eurot. Avaldaja palus

likvideerijaks määrata Rein Napa.

3. Puudutatud isik esitas 17. detsembril 2022 seisukoha, milles vaidles avaldaja avaldusele

vastu. Puudutatud isik leidis, et avaldajal puuduvad puudutatud isiku vastu nõuded, mistõttu

tuleb avaldus jätta rahuldamata. Juhul kui kohus leiab, et eeldused likvideerimismenetluse

läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks on täidetud, palus puudutatud isik likvideerijaks

määrata puudutatud isiku juhatuse liikme W.

4. Puudutatud isik esitas 6. aprillil 2023 taotluse menetluse peatamiseks. Taotluses viitas

puudutatud isik pooleliolevale kohtuvaidlusele tsiviilasjas nr 2-22-16296, mille lõpptulemusest

sõltub puudutatud isiku omanikering. Samuti on avaldaja suhtes pooleli mitmeid täitemenetlusi,

mille raames on soovitud müüa avaldajale kuuluvaid puudutatud isiku osasid.

5. Avaldaja vaidles 10. aprilli 2023. a seisukohas puudutatud isiku menetluse peatamise

taotlusele vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 2. juuni 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku

taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Maakohus otsustas puudutatud isiku

sundlõpetada ning rahuldas avaldaja avalduse puudutatud isiku likvideerimismenetluse

läbiviimiseks

ja

likvideerija

määramiseks.

Maakohus

algatas

puudutatud

isiku

likvideerimismenetluse ja määras likvideerijaks pankrotihalduri Andrias Palmitsa. Maakohus

kohustas likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul,

kui likvideerimist ei ole lõpetatud 2. märtsiks 2024, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused,

miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda

ja märkis, et avaldajal on võimalik menetluskulude nimekiri esitada seitsme päeva jooksul

määruse jõustumisest arvates. Maakohus määras toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja

pankrotihaldurile ning edastada kande tegemiseks registripidajale. Maakohus märkis, et määrus

kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest puudutatud isikule.

6.1. Maakohus hindas esmalt puudutatud isiku taotlust menetluse peatamiseks ning leidis, et

menetluse peatamiseks alused puuduvad. Maakohus märkis, et praeguses menetluses hindab

kohus puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse algatamise eelduste

esinemist. Asjaolu, kes on puudutatud isiku osanikud, ei mõjuta asjas tehtavat lahendit. Samuti

ei oma menetluse peatamise kontekstis tähendust avaldaja suhtes käimasolevad

täitemenetlused. Ka puuduvad muud alused menetluse peatamiseks.

6.2. Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isiku sundlõpetamise eeldused on täidetud ja

puudutatud isik tuleb sundlõpetada. Puudutatud isik ei ole esitanud nõutud majandusaasta

aruandeid. Maakohus hindas avaldaja avaldust puudutatud isiku likvideerimismenetluse

3 (5)

läbiviimiseks ja asus seisukohale, et kui menetlusosalised olid sõlminud üürilepingu, võib

avaldajal olla lepingust tulenevaid nõudeid puudutatud isiku vastu. Kuna avaldaja on

puudutatud isiku võlausaldaja, siis on tal ka õigus esitada taotlus likvideerimismenetluse

läbiviimiseks.

6.3. Maakohus määras puudutatud isiku likvideerijaks pankrotihalduri Andrias Palmitsa.

Maakohus leidis, et puudutatud isiku juhatuse liige W ei ole sobiv likvideerija kandidaat,

kuivõrd sundlõpetamise põhjuseks on majandusaasta aruannete esitamata jätmine. Nimetatu

viitab W hoolsuse puudumisele juhatuse liikme kohustuste täitmisel. Tagamaks poolte võrdne

kohtlemine ja erapooletu likvideerimismenetluse läbiviimine, ei ole põhjendatud likvideerijaks

määrata ka avaldaja poolt esitatud kandidaati.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määruse osas, millega kohus jättis rahuldamata puudutatud isiku taotluse menetluse

peatamiseks. Puudutatud isik palus menetluse peatada kuni tsiviilasjas nr 2-22-16296 tehtava

lahendi jõustumiseni.

Määruskaebuse kohaselt tulnuks maakohtul praegune menetlus peatada. Tsiviilasjas nr 2-22-

16296 tehtavast lahendist sõltub poolelioleva menetluse menetlusosaliste ring. Puudutatud isik

jäi oma 6. aprilli 2023. a taotluses esitatud põhjenduste juurde. Kui kohus siiski otsustab

puudutatud isiku likvideerida, siis palub puudutatud isik määrata likvideerijaks W.

8. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

9. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud.

11. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis

maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui

määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

12. TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud. Praegusel juhul vaidlustab puudutatud isik maakohtu

määrust osas, milles maakohus otsustas jätta puudutatud isiku taotluse menetluse peatamiseks

rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). TsMS § 360 lg 2 esimese lause kohaselt

võib esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu menetluse peatamise määruse peale.

Seega ei tulene viidatud sättest võimalust vaidlustada maakohtu otsustust jätta menetlus

peatamata. Ka Riigikohus on selgitanud, et menetluse peatamisest keeldumise määruse peale

määruskaebust esitada ei saa (vt RKTKm 21.09.2011 3-2-1-62-11, p 12).

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida määruskaebuse ulatuse kohta järgmist.

Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Ringkonnakohus saab praegusel juhul

4 (5)

lähtuda TsMS § 662 lg 1 p 3 järgi määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlusest –

millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust

lahendit määruskaebuse esitaja taotleb. Määruskaebuses on selge taotlus „tühistada Harju

maakohtu 02.06.2023 määrus tsiviilasjas 2-22-16911 osas, millega kohus jättis osaühingu

Magnon 06.04.2023 taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata“ ning taotletakse „peatada

menetlus tsiviilasjas 2-22-16911, kuni tsiviilasjas 2-22-16296 tehtava lahendi jõustumiseni“.

Eeltoodust tulenevalt vaidlustab puudutatud isik maakohtu määrust üksnes menetluse

peatamata jätmist puudutavas osas.

14. Kuigi määruskaebuse taotlusest nähtuvalt ei vaidlusta puudutatud isik maakohtu poolt

likvideerijaks määratud isikut, on ta määruskaebuse põhjenduse p-s 3.10 palunud likvideerijaks

määrata W.

14.1. Esiteks märgib kolleegium, et määruskaebuse lahendamisel saab lähtuda määruskaebuses

esitatud taotlusest. Nimetatud taotlus on praeguses määruskaebuses selge ega vaja täpsustamist.

Määruskaebuse vaidlustamise ulatuse saab määrata kindlate menetluslike tähtaegade jooksul

(määruskaebuse esitamise tähtaeg). Seega ei saa ringkonnakohus menetluse kestel asuda

määruskaebuse esitajale selgitama, millises ulatuses oleks tal vajalik maakohtu määrust

vaidlustada. Arvestada tuleb ka seda, et määruskaebuse esitajat esindab vandeadvokaadist

esindaja.

14.2. Teiseks märgib kolleegium, et likvideerija isiku vaidlustamine ei oleks ka edukas.

Määruskaebuses puuduvad põhjendused, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma

määruses või määruse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus

ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud. Seega ei ole määruskaebuses esitatud väiteid, mis

annaksid aluse asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub maakohtu

põhjendustega likvideerija isiku määramisel, samuti pole kolleegium tuvastanud rikkumisi, mis

annaksid aluse selles osas maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse põhjendusest ja

selles esitatud asjaoludest olenemata.

TsMS § 603 lg 1 kohaselt tuli maakohtul kontrollida, et puudutatud isikule likvideerijaks

määratav isik vastaks seaduses sätestatud nõuetele, ning põhjendada, miks kohus leiab, et

valituks osutunud isik on võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Tegemist on

kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgem kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama

astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 07.06.2017 3-2-1-42-17, p 15).

Maakohus ei ole ületanud likvideerija määramisel diskretsiooni piire. Ka on maakohus

põhjendanud, miks ei saanud puudutatud isiku likvideerijaks määrata juhatuse liiget.

15. Eelneva põhjal on maakohus määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud ning see tuleb

jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei vasta

ringkonnakohus kaebuse sisulistele väidetele.

16. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause

ja § 168 lg 2 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude

rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt ka

ringkonnakohus.

17. Kuigi TsMS § 176 lg 4 järgi tuleb menetluskulude nimekiri esitada igas kohtuastmes, kus

asja menetletakse, siis menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei pea ringkonnakohus

otstarbekaks

kohustada

menetlusosalisi

esitama

menetluskulude

nimekirja

üksnes

ringkonnakohtu menetlusega seonduvate kulude kohta. Menetlusosalistel tuleb lähtuda

maakohtu määruse resolutsiooni p-st 7, mille kohaselt saavad nad esitada nii maa- kui ka

ringkonnakohtus kantud menetluskulude kohta nimekirja seitsme päeva jooksul kohtulahendi

5 (5)

jõustumisest. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

18. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 643 lg 4 koosmõjus

TsMS §-ga 659).

(allkirjastatud digitaalselt)