2-22-136327/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-136327

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-136327

Tsiviilasi

ROCKWELD OÜ hagi METRX OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3375,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja ROCKWELD OÜ (registrikood 11541325),

lepinguline esindaja vandeadvokaat R. V.

Kostja METRX OÜ (registrikood 14009720), lepinguline

esindaja A. E.

Kohtuistungi toimumise aeg

29. mai 2023 a. sekretär K. O. juuresolekul

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista METRX OÜ-lt välja ROCKWELD OÜ kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 2998 eurot,

2.2. viivised 8. novembri 2022 seisuga 137,33 eurot,

2.3. viivised protsendina tasumata põhinõudest alates 9. novembrist 2022 kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta menetluskulud METRX OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks ROCKWELD OÜ menetluskulude rahaline suurus. Mõista

METRX OÜ-lt välja ROCKWELD OÜ kasuks menetluskulud 1510 eurot, sealhulgas

riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1090 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises II

ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul,

kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21).

Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. ROCKWELD OÜ (hageja) esitas 20. septembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja 8. novembril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse METRX OÜ (kostja)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja rasketehnika müügi ja remontimisega tegelev ettevõte. Hageja

müüs 7. detsembril 2020 kostjale betooni purustuslõikekäärid Mustang RH12. Hageja ei andnud

müügiesemele garantiid, mida on enne müüki kostjale 25. novembri 2020 e-kirjas selgitanud.

Kostja tõi seadme 2022. a veebruaris hageja juurde remonti seoses purustuslõikekääride korpuse

mõradega. Hageja tuvastas, et seadmel oli mh purunenud hüdrosilindri kinnitussõrm ja seadet oli

sellest hoolimata edasi kasutatud. Hageja teostas remondi märtsis 2022 ja väljastas 6. aprillil 2022

tööde teostamise arve nr XXX summas 2998 eurot. Arvelt nähtuvalt on kostjale tehtud veel

soodustust 500 euro ulatuses. Seadme kättesaamise järgselt on kostja korduvalt kinnitanud, et ta

tasub arve esimesel võimalusel, kuid see on siiani maksmata.

Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhinõude täitmisena 2998 eurot, viivise 8.

novembri 2022 seisuga summas 137,33 eurot ja alates 9. novembrist 2022 protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja leiab, et müügigarantii puudumine ei välista ostja õigust nõuda asja parandamist. Hageja

müüdud seade ei vastanud lepingutingimustele. Vaidlust ei ole, et seadme korpus mõranes selle

kasutamisel, mistõttu pöördus kostja hageja poole. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja ise

tuvastanud, et seadmel oli purunenud muu hulgas hüdrosilindri kinnitussõrm. Asja mittesobivust

selle ettenähtud otstarbeks kinnitab hageja ise, kui väidab, et vaatamata hüdrosilindri kinnitussõrme

purunemisele oli seadet edasi kasutatud. Hageja möönab, et selle puuduse tõttu ei ole seadme

kasutamine sobilik. Seega ei ole poolte vahel vaidlust, et seadet ei saanud puuduse tõttu kasutada.

Antud juhul pidi hageja müüdud betooni purustuslõikekääridega olema võimalik betooni purustada.

Hageja väitis, et seade on uus ja kasutamata, seda on ka varem müüdud probleeme pole esinenud,

sealhulgas on sellega võimalik kõik tööd edukalt ära teha. Seda aga ei olnud võimalik asja puuduse

tõttu teha, mida kinnitab ka hageja hagiavalduses. Asja mittevastavusel lepingutingimustele tuleb

üldjuhul müüjal see asi omal kulul kas parandada või asendada.

Kostja leiab ka, et hageja viivisearvestus ei ole õige. Poolte vahel ei olnud maksetähtajas

kokkulepet. Kohtupraktika kohaselt tuleb arve tuleb lugeda kättesaaduks saatmisele järgneval

tööpäeval, st 7. aprillil 2022. Arve maksetähtaeg ei saanud saabuda enne 30 päeva möödumist

(VÕS § 821 lg 1 p 1), ehk antud juhul 7. mail 2022. Kuna 7. mai 2022 oli laupäev, siis oli

maksetähtpäev 9. mai 2022. Seega saaks hageja viivist nõuda alates 10. maist 2022.

3. Hageja arvates ei ole kostja tõendanud oma väidet, nagu oleks talle 2020. a detsembris müüdud

seade olnud puudustega. Lammutus- ja betooni purustustöö on iseloomult raske ja seadmeid ning

tehnikat koormav. Seetõttu on vaja hoolikalt ja igapäevaselt jälgida seadme korrasolekut ning

teostada jooksvalt vajalikud korrastus- ja määrimistööd, et tagada seadme võimalikult pikaaegne ja

tõrgeteta tööiga. Kostjale müüdud seade oli uus ja on töötanud kostja valduses alates 2020. aastast.

Vaidlusalune remonditöö on seadmele tehtud 2022. a märtsis ehk seadet on probleemivabalt küllalt

kaua kasutatud. Hageja hinnangul oli seadme korpuse purunemise põhjuseks pooleks murdunud

hüdrosilindri sõrm, mis on antud seadme puhul oluline komponent. Seadme „sõrme“ vahetamine

oleks maksnud kostjale ca 100 eurot, kuid seadme kasutaja peab seda momenti („sõrme“

purunemist) õigeaegselt märkama ja vastavalt reageerima. Kui töötada edasi purunenud „sõrmega“,

siis kaasneb sellega suurem koormus ülejäänud seadme komponentidele, mis lõppes antud juhul

korpuse rebenemisega. See oli ka põhjus, miks seadme remonti läks märkimisväärselt kulukamaks,

kui lihtsalt „sõrme“ asendamine.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

6. Vaidlust ei ole selles, et hageja müüs 7. detsembril 2020 kostjale betooni purustuslõikekäärid,

mille kostja tõi 2022. a veebruaris hageja juurde remonti. Hageja tegi seadme korda ja esitas tehtud

töö eest kostjale arve summas 2998 eurot, mida kostja ei ole tasunud. Hageja nõuab kostjalt tehtud

töö eest tasumist.

7. Kostja leiab, et müüdud seade ei vastanud lepingutingimustele, mistõttu hageja oli kohustatud

selle omal kulul parandama.

Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja VÕS § 222 lg 1 järgi nõuda müüjalt asja parandamist

või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimalik ja sellega ei põhjustata

müüjale võrreldes teise õiguskaitsevahendi kasutamisega ebaproportsionaalseid kulusid, arvestades

kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks olnud, kui lepingutingimustele mittevastavust

ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust kasutada teist

õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse ebamugavuseta. VÕS §-s 222 sätestatud ostja

täitmisnõude esmasteks eeldusteks on müüdud asja lepingutingimustele mittevastavus (VÕS §-d

217, 77) ning müüja vastutus selle eest (VÕS § 218 lg 1).

Vaidlust ei ole selles, et kostja tõi seadme remonti, kuna seadme korpus mõranes selle kasutamisel.

Hageja tuvastas, et seadmel oli purunenud muu hulgas hüdrosilindri kinnitussõlm. Hageja on

selgitanud, et tema hinnangul oli seadme korpuse purunemise põhjuseks pooleks murdunud

hüdrosilindri sõrm, millest hoolimata oli seadet edasi kasutatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja

tõendanud, et hageja müüs kostjale lepingutingimustele mittevastava seadme. Seade läks katki

kasutamise käigus. Kostja on kinnitanud, et seadet kasutati kuskil poolteist aastat. Kostja ei ole

tõendanud, et hüdrosilindri sõrme purunemine oleks olnud tingitud seadmel juba selle üleandmise

ajal esinenud puudusest (VÕS § 218 lg 1). Seega ei olnud hageja kohustatud kostjale müüdud seadet

omal kulul parandama.

8. Kohus leiab, et seadme parandamiseks sõlmitud leping vastab töövõtulepingu tunnustele. VÕS

§ 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma

selle eest tasu. Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub VÕS §

637 lg 1 järgi maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

Reeglina muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisest. Kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

VÕS § 637 lg 4 I lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on 6. aprilli 2022 arvel nr 191 fikseeritud tööd teostanud ja kostjale

üle andnud. Kostja ei ole tööde teostamise kvaliteedi osas vastuväiteid ega pretensioone esitanud.

Seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ja hagejal on õigus nõuda kostjalt töö eest

tasumist. Arve tehtud töö eest on edastatud kostjale e-kirjaga 6. aprillil 2022. Pärast seda on hageja

korduvalt arve tasumist kostjale meelde tuletanud. Hageja sõnul kostja arvele vastuväiteid ei

esitanud ning kostja ei ole väitnud vastupidist. Tasu suurusele vaidles kostja vastu alles 29. mail

2023 toimunud kohtuistungil, pärast seda kui kohus oli eelmenetluse lõpetanud. Kostja ei ole

tuginenud sellele, et hageja nõutav tasu ületab tavapäraselt sarnase töö eest makstavat tasu. Arvelt

nähtuvalt on kostjale tehtud soodustust 500 euro ulatuses. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja põhinõude täitmisena 2998 eurot.

9. VÕS § 113 lg 1 I lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama sätte II lause VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kohus ei nõustu kostja põhjendustega, mille kohaselt maksetähtajas kokkuleppe puudumise tõttu

saab hageja viivist arvestada alates VÕS § 821 lg 1 p-s 1 sätestatud ajast. Töövõtulepingu puhul on

VÕS § 637 lg-tes 3–5 sätestatud erireeglid töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise kohta,

mis on VÕS § 821 lg 1 suhtes erinormiks. Seega on hagejal VÕS § 113 lg 1 järgi õigus nõuda viivist

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Töövõtja tasunõue muutus VÕS § 637 lg 3 järgi

sissenõutavaks alates töö valmimisest. Seega leiab kohus, et hageja viivisenõue on seaduslik ja

põhjendatud. Alates arve maksetähtpäevale järgnevast päevast (14. aprill 2022), on 8. novembri

2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 209 tasumisega viivitatud päeva eest 137,33 eurot.

Kõnealusel perioodil oli VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud viivisemäär 8% aastas. Seega mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja 8. novembri 2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

137,33 eurot.

10. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Arvestades hageja nõuet ja kooskõlas TsMS §-ga 367, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates

9. novembrist 2022 välja viivise protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud

ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud

11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

12. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud ja lepingulise esindaja kulud

1390 eurot.

Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 455

eurot. Arvestades hagihinda, pidi hageja tasuma riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi riigilõivu

420 eurot. Seega on hageja menetluskulud riigilõivu osas põhjendatud 420 euro ulatuses. Enam

tasutud osas, st 35 euro ulatuses, on hagejal õigus taotleda riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1

p 1, lg 4).

TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja lepingulise esindaja ajakulu

õigusabi andmisel kokku kümme tundi, millest kolm tunnitasu määraga 130 eurot ja seitse tunnitasu

määraga 140 eurot (3h x 130 eurot/h + 7h x 140 eurot/h). Seega on hageja lepingulise esindaja kulu

kokku 1370 eurot, mitte 1390 eurot, nagu menetluskulude nimekirjas märgitud. Kohtu hinnangul

oli tegemist võrdlemisi lihtsa lepingu täitmise nõudega ning tsiviilasja maht ei olnud suur.

Arvestades asjas tehtud menetlustoiminguid, loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatuks 8 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt 29. mail 2023 kulus hageja

esindajal kostja seisukohtadega tutvumisele, infovahetusele kliendiga, istungi ettevalmistamisele

ja istungil osalemisele 4 tundi. Arvestades asja väikest mahtu ning kohtuistungi kestust (35

minutit), loeb kohus nendele toimingutele kulunud aja põhjendatuks ja vajalikuks 2 tunni ulatuses.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määrad ei ületa sarnase õigusteenuse eest tavapäraselt

makstavat tasu. Arvestades et toimingud, millega seonduv ajakulu on kohtu hinnangul ülemäärane,

on tehtud tunnitasu määraga 140 eurot, on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik

1090 euro ulatuses (3h x 130 eurot/h + 5h x 140 eurot/h).

13. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab

kostjalt välja hageja kasuks 1510 eurot, sealhulgas riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud

1090 eurot.

14. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik