3-23-304/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

06.07.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-304

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega

Menetlusosalised

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB

Puudutatud isik X, esindaja advokaat Merili Laansoo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.04.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.04.2023 määruse peale

haldusasjas nr 3-23-304.

2. Jätta rahuldamata X taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil.

3. Jätta läbi vaatamata X menetlusabi taotlus istungiga seotud tõlkekulude kandmisest

vabastamiseks.

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.04.2023 määrus

muutmata.

5. Jätta rahuldamata X menetlusabi taotlus kohtulahendi tõlkimisega seotud

tõlkekulude kandmisest vabastamiseks.

6. Lõpetada X-le riigi õigusabi andmine.

7. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest

arvates

(halduskohtumenetluse

seadustiku

(HKMS)

§

lg

1,

§ 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-304

2(7)

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 13.02.2023 kell 10.20 Vastseliina-Meremäe-

Kliima maanteel kõndinud isikut. Asjaolude kontrollimisel selgus, et isiku väited läheduses

asuva auto ja Saksamaa passi omamise kohta on valed ning tegemist on Aserbaidžaani kodaniku

X-ga (sünd XX.XX.XXXX), kellel puudus seaduslik alus Eestisse sisenemiseks ja siin

viibimiseks. Ta peeti 48 tunniks kinni. X esitas kell 13.25 rahvusvahelise kaitse taotluse, mida

põhjendas Aserbaidžaanis valitseva seadusetuse ja töötusega. X sõnul soovis ta minna

Saksamaale, et otsida seal tööd.

2. PPA esitas Tartu Halduskohtule 14.02.2023 taotluse anda luba X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 362 lg 2 alusel. Tartu Halduskohus

rahuldas PPA taotluse 14.02.2023 määrusega nr 3-23-304, leides, et puudutatud isiku puhul

esines VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus ning kinnipidamine on

proportsionaalne. Rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolud ei ole selged ning nende

väljaselgitamine võib puudutatud isikust lähtuva põgenemisohu tõttu muutuda võimatuks.

Puudutatud isik esitas teda kontrollinud politseiametnikele valeandmeid kodakondsuse ja Eestis

viibimise õigusliku aluse kohta. Ta on väljendanud soovi reisida Saksamaale ning tal ei ole

Eestiga sidemeid. Tartu Ringkonnakohus jättis 04.04.2023 määrusega X määruskaebuse

rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega. Määruskaebuses välja toodud

asjaolud ei anna alust puudutatud isiku kinnipidamiskeskusest vabastamiseks.

3. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 06.04.2023 taotluse pikendada X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra VRKS § 362 lg 5 ja § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Jätkuv

kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks. Puudutatud isikuga on läbi viidud vestlus, PPA peab tõlkima ja

läbi vaatama isiku telefoni, kus väidetavalt on tõendid, ning pidama uue vestluse. Samuti tuleb

tutvuda päritoluriigi infoga ja kõrvutada seda puudutatud isiku ütlustega. Puudutatud isik ei

pruugi kinnipidamiseta olla menetlustoiminguteks kättesaadav. Põgenemisohule osutavad

isikuga

seotud

asjaolud

kogumis:

ta

ületas

piiri

ebaseaduslikult

12.02.2023

(väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8), esitas ametnikele teadlikult

valeandmeid, et jätta muljet viibimisaluse olemasolu kohta (VSS § 68 p 2), ta soovis tegelikult

minna Saksamaale, kus on suur Türgi kogukond, mille keelt ta valdab. Isik ei otsinud võimalusi

rahvusvahelise kaitse taotlemiseks kohe pärast Eestisse saabumist, vaid alles ametivõimudega

kokku puutudes mitu tundi pärast seda, kui ta oli riigis ebaseaduslikult viibiva isikuna kinni

peetud ning ta oli aru saanud, et ta saadetakse tagasi päritoluriiki või riiki, kust ta saabus.

Puudutatud isikul peaks olema teadmised piiri olemusest ja viibimisalustest, sest ta läbis

ajateenistuse piirivalves. Neil asjaoludel jaatas põgenemisohtu ka Tartu Ringkonnakohus

04.04.2023 määruses. Põgenemisohu tõttu ei ole muude järelevalvemeetmete kohaldamine

tõhus.

4. Puudutatud isik oli 12.04.2023 istungil seisukohal, et valeandmete esitamisele on antud

liiga suur kaal. Ta mõistis ametnikke valesti. Kui selgus, et kinnipidajateks on politseinikud,

mitte NATO sõjaväelased, esitas ta õiged andmed. Tõlk kaasati menetlusse alles pärast ütluste

andmist. Puudutatud isik on täitnud kaasaaitamiskohustust ja ei ole väitnud, et ta plaanib Eestist

lahkuda Saksamaale. Tema isal on Eestis tuttavaid, kelle juures on võimalik peatuda.

Puudutatud isik on profisportlane ning kinnipidamiskeskuses viibides ei ole võimalik treenida.

Kinnipidamiskeskuses ei anta ka usulistele tõekspidamistele vastavat toitu.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.04.2023 määrusega PPA taotluse ning pikendas X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 12.08.2023.

3-23-304

3(7)

Taotluse lahendamisel saab lähtuda Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2023 määruse põhjendustest,

sest ringkonnakohus hindas halduskohtu määruse õiguspärasuse kõrval ka vabaduse võtmise

vajadust määruse tegemise hetkel. Kuna isikule ei ole tehtud lahkumisettekirjutust, ei ole tema

kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p-i 5 alusel põhjendatud.

PPA on asjakohaselt selgitanud, et puudutatud isik peab olema kättesaadav telefonis olevate

tõendite ja päritolumaa info kohta selgituste andmiseks. Põgenemisohu tõttu ei pruugi ta

kinnipidamiseta olla PPA-le asjaolude selgitamiseks kättesaadav. Tartu Ringkonnakohtu

hinnangul osutasid põgenemisohule puudutatud isiku üldised väited kaitse vajaduse kohta,

valeandmete esitamine ning soov jõuda Saksamaale. Põgenemisohule osutavad need asjaolud

kogumis. Puudutatud isik esitas kinnipidamisel valeandmeid ning on öelnud, et ta soovis

tegelikult minna Saksamaale. Seletuskiri tõlgiti isikule türgi keelde ning isegi kui seda tehti

hiljem, on ta pärast kinnitanud, et seletused on pandud kirja tema sõnade järgi ja talle tõlgitud.

Kui isik tegelikult kardaks NATO sõjaväelasi, ei oleks ta Eestist rahvusvahelist kaitset

taotlenud ega väljendanud soovi minna Saksamaale, sest mõlemad riigid on NATO liikmed.

Politseiametniku vormil on sõna „Politsei“, mis on rahvusvaheline sõna. Isiku väited

rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta (seadusetus, ebaõiglus, diktatuur, piinamine) on üldised

ning seonduvad pigem poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Esmaste ütluste järgi tahtis

puudutatud isik minna Saksamaale ega soovinud taotleda rahvusvahelist kaitset esimeses

turvalises riigis. Ta ei võtnud taotluse esitamiseks kohe ametivõimudega ühendust, kuigi oli

saabunud Eestisse päev enne kinnipidamist. See loob kahtluse, et tegelikult tal ei ole

rahvusvahelise kaitse vajadust. Ebaseaduslikku piiriületust ajendas soov end varjata ja liikuda

Eestist edasi, mitte kaitsta enda elu või tervist. Isik on varem elanud või viibinud pikemat aega

Türgis ja Venemaal. Põgenemisohu tõttu ei saa leebemaid järelevalvemeetmeid pidada

tõhusaks. Jätkuv kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne, sh on isikule kinnipidamiskeskuses

tagatud usulistele tõekspidamistele vastav toit ning võimalus sportida. Kui isikul on etteheited

kinnipidamiskeskusele, tuleb sellest ametnikke teavitada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.04.2023 määrus ja teha uus

määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest.

Õige ei olnud lähtuda Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2023 määrusest, sest õiguste riive on

kinnipidamise tähtaja pikendamisel suurem kui kinnipidamiskeskusesse paigutamisel.

Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine on erandlik ning kohus peab iga kord hindama,

kas esinevad kinnipidamise alused, ning kontrollima, kas menetluse korraldamisel järgitakse

vajalikku hoolsust. Isikut ei saa kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-s 5 nimetatud alusel.

Puudutatud isikul ei olnud põhjust majutusasutuses öelda, et ta soovib taotleda rahvusvahelist

kaitset. Suulise taotluse esitas isik kolm tundi pärast kinnipidamist ehk esimesel võimalusel.

Halduskohus ei ole välja toonud, missugusel õiguslikul alusel on kinnipidamine põhjendatud,

ega viidanud õigusnormidele põgenemisohu sisustamisel. Samuti ei ole halduskohus

analüüsinud, miks on asjaolude väljaselgitamiseks vajalik isikut kinni pidada, sh ei ole sisuliselt

hinnatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust. Väljaselgitamist vajavad

asjaolud ei eelda isiku pidevat kättesaadavust ja kinnipidamist. Põgenemisohtu ei saa pidada

suureks. Halduskohus ei ole kaalunud meetme proportsionaalsust ja arvestanud PPA

hoolsusega vajalike toimingute tegemisel.

Määruskaebusele oli lisatud taotlus vaadata asi läbi kohtuistungil ning vabastada puudutatud

isik menetlusabi jätkuvuse põhimõttest tulenevalt tõlgiga seotud kulude kandmisest.

7. PPA palus jätta määruskaebus rahuldamata.

3-23-304

4(7)

Puudutatud isiku puhul kohaldub ka VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus, sest

ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse mitu tundi pärast ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna

kinnipidamist ja selgitusi, et tal on kohustus lahkuda päritoluriiki. Isik ei pöördunud Eestisse

saabumisel ametivõimude poole, vaid soovis jõuda Saksamaale (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

10.03.2023 määrus nr 3-23-87, p 13). Halduskohus on põgenemisohu hindamisel arvestanud

kõiki isikuga seotud asjaolusid ning põgenemisohtu põhjendanud. Põgenemisoht on vahepeal

ka realiseerunud. Isik põgenes kinnipidamiskeskusest 15.04.2023, kuid PPA-l õnnestus ta

järgmisel päeval tabada. Puudutatud isik loobus 24.04.2023 rahvusvahelise kaitse taotlemisest,

misjärel lõpetati 25.04.2023 otsusega nr 12302130150-3 tema taotluse menetlemine. Seda

otsust ei vaidlustatud. PPA pidas isiku VSS-i alusel 08.05.2023 kinni ja saatis Aserbaidžaani.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning

vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

9. Määruskaebuse lahendamist ei takista see, et puudutatud isik loobus 24.04.2023

avaldusega rahvusvahelise kaitse taotlemisest, tema taotluse menetlemine lõpetati PPA

25.04.2023 otsusega nr 12302130150-3 ning isik saadeti 08.05.2023 Eestist välja Aserbaidžaani.

Ringkonnakohus saab hinnata, kas puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine oli

põhjendatud Tallinna Halduskohtu 12.04.2023 määruse tegemise ajal ja kuni puudutatud isiku

rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemiseni (05.05.2023).

10. Ringkonnakohus

jätab

rahuldamata

puudutatud

isiku

taotluse

määruskaebuse

läbivaatamiseks kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus

menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea

kohtuistungi korraldamise taotlust põhjendatuks. Määruskaebus on võimalik lahendada toimiku

materjalide pinnalt. Määruskaebuse väited on õiguslikud, puudutades asjaoludest tehtud

õiguslike järelduste õigsust ning halduskohtu põhjenduste piisavust kinnipidamise aluse

kohaldamisel. Määruskaebusese esitaja ei ole ka väitnud, et mingid asjaolud on jäänud välja

selgitamata, mida on võimalik välja tuua üksnes istungil. Määruskaebuse esitaja on saanud

esitada oma vastuväited kirjalikult ja halduskohtu istungil suuliselt. Kirjalik menetlus võimaldab

asja kiiremat lahendamist. Põhiõiguse piirang olla oma kohtuasja arutamise juures on seetõttu

seaduslik ja proportsionaalne. Kuna istungi korraldamise taotlus ei ole põhjendatud, jääb läbi

vaatamata isiku taotlus istungiga seotud tõlkekulude kandmisest vabastamiseks.

11. PPA tugines puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist

taotledes VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning VSS § 68 p-dele 2 ja 8 ja isikuga seotud asjaolude

kogumile. Halduskohus nõustus, et puudutatud isikut võib kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-s 4

sätestatud alusel ning põgenemisohtu saab järeldada isikuga seotud asjaolude kogumist.

Halduskohus on põgenemisohu sisustamisel tuginenud VSS § 68 p-dele 2, 6 ja 8. Puudutatud isik

eksitas PPA-d viibimisaluse kohta ütlusi andes, viivitas rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamisega, soovis tegelikult minna Saksamaale ning ületas ebaseaduslikult piiri tegeliku

soovita taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis. Halduskohus on ka iseseisvalt hinnanud

kinnipidamise jätkuvat põhjendatust, tuginemata üksnes Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2023

määruse põhjendustele. Puudutatud isiku etteheited on seetõttu alusetud.

12. Halduskohus leidis õigesti, et puudutatud isikut ei saanud kinni pidada VRKS § 361 lg 2

p-i 5 alusel. Asja materjalidest ei ole võimalik teha järeldust, et isik esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist.

Talle ei olnud tehtud lahkumisettekirjutust ning ei nähtu, et PPA oleks asunud väljasaatmist ette

valmistama. Esialgne kinnipidamine saab toimuda ka riigipiiri seaduse alusel (vt Riigikohtu

15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p 16).

3-23-304

5(7)

13. VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise aluse eesmärk on tagada isiku

kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks

vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud

seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt

tagakiusukartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiklikku osalust ja kättesaadavust. Säte

aitab ka ennetada taotleja edasiliikumist teise liikmesriiki eesmärgiga saada paremaid

vastuvõtutingimusi. Sarnaselt esmakordse loa andmisega, võib ka kinnipidamise pikendamine

toimuda piiratud informatsiooni tingimustes. Kinnipidamise pikendamiseks peab taotletav

eesmärk olema isiku õigustest siiski kaalukam. Mida pikaajalisem on kinnipidamine, seda

suurem kaal on isiku õigustel. Seepärast tuleb PPA-l kinnipidamise pikendamise taotlemisel

selgitada, milliseid toiminguid on vahepeal asjaolude väljaselgitamiseks tehtud, et kohus saaks

kontrollida vajaliku hoolsuse ja kinnipidamisaluse kohaldamise tingimuste täitmist. Kuna

vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab

kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või

asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018

määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu

24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna

käsitatakse VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või loata lahkumist teisest Euroopa Liidu liikmesriigist

(VRKS § 361 lg 21). Põgenemise ohu kindlakstegemiseks peab esinema vältimatult mõni

VRKS § 361 lg-s 21 ja VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb

seda asjaolu hinnata kogumis muude isikut ja juhtumit iseloomustavate asjaoludega (Riigikohtu

05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 16; 31.05.2017

määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).

14. PPA ei olnud menetluse korraldamisel tegevusetu. Puudutatud isiku esmaste selgituste

järgi taotleb ta rahvusvahelist kaitset, sest Aserbaidžaanis valitseb seadusetus, seal on keeruline

tööd leida ning ei ole võimalik rahulikult elada (vt isikuandmete ankeet, dtl 22). Rahvusvahelise

kaitse menetlus oli PPA taotluse esitamise hetkel pooleli: puudutatud isikuga oli 16.03.2023

viidud läbi esimene intervjuu. PPA väitel olid isiku telefonis tõendid, mis tuli tõlkida ning anda

isikule võimalus nende kohta selgitusi anda. Kuna isiku väited rahvusvahelise kaitse vajaduse

kohta olid üldised ja kõiki tõendeid polnud jõutud uurida, võis esineda vajadus isikut täiendavalt

küsitleda, milleks oli tarvis tagada isiku kättesaadavus. Samuti tuli isiku väiteid kõrvutada

pärituoluriigi infoga. Seega võib eeldada, et halduskohtule taotluse esitamise ajaks ei olnud kõiki

taotlusega seotud asjaolusid ja väiteid kontrollitud ning vajalik oli saada täpsustavaid seletusi, sh

teha menetlustoimingud, mis eeldasid isiku isiklikku osavõttu.

15. PPA ja halduskohus on põgenemisohu hindamisel tuvastanud VSS §-s 68 nimetatud

asjaolu, kuid lõpliku hinnangu kujundanud isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal. Puudutatud

isik on peetud kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu (VSS § 68 p 8). Ta saabus

Venemaale 07.02.2023, kuid puuduvad andmed riigist lahkumise kohta. Kinnipidamisel oli tal

kaasas Venemaa migratsioonikaart, mis PPA väitel võetakse tavaliselt lahkumisel ära.

Puudutatud isik ei ole eitanud ebaseaduslikku piiriületust (isikuandmete ankeet, dtl 22;

16.03.2023 vestluse protokolli p 10, dtl 186). Isiku ütlustest ja käitumisest võib järeldada, et

ebaseadusliku piirületuse eesmärk ei olnud soov taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis kui

esimeses turvalises riigis, vaid liikuda edasi Saksamaale, kuhu isik soovis enda sõnul minna tööd

otsima ja kus elab suur Türgi kogukond, mille keelt ta valdab (isikuandmete ankeet, dtl 22;

seletuskiri, dtl 41). Ta on ka hiljem väljendanud huvi Saksamaale minemise vastu (16.03.2023

vestluse protokolli p-d 6–7, dtl 185). Enda selgituste järgi tuli isik Eestisse, sest pidas siit

teekonda Saksamaale kõige otstarbekamaks ja lihtsamaks (14.02.2023 istungi protokoll

00:22:00, dtl 63; 16.03.2023 vestluse protokolli p 24, dtl 188). Isik valetas teda kontrollinud

politseiametnikele, et tal on Saksamaa kodakondsus, sooviga luua nendes ebaõige ettekujutus

seadusliku viibimisaluse kohta. Tegemist ei ole siiski VSS § 68 p-s 2 nimetatud asjaoluga, sest

3-23-304

6(7)

isik ei ole neid andmeid esitanud viibimisaluse või dokumendi taotlemisel. Küll iseloomustab

see tema käitumist kogumis muude asjaoludega. Väited, et ta esitas valeandmeid, sest arvas ja

kartis, et teda kontrollivad NATO sõjaväelased, ei ole veenev. Isik ei ole usutavalt selgitanud,

miks ta peaks sõjaväelasi kartma. Kuna ka Saksamaa on NATO liikmesriik ja isik soovis sinna

minna, siis ei ole äratuntav, miks tal on hirm Eesti sõjaväelaste ees. Isiku sõnul on ta läbinud

ajateenistuse piirivalves (isikuandmete ankeet, dtl 22; seletuskiri, dtl 41), mistõttu tal pidi olema

arusaam piiri olemusest ja seal tehtavatest toimingutest. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset

ka kohe pärast Eestisse saabumist ega uurinud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise

võimaluste kohta, kuigi oli saabunud Eestisse päev enne kinnipidamist. Arvestades isiku ütlusi

ja käitumist, ei olnud halduskohtu määruse tegemise ajal ega ka hiljem välistatud, et ta võib

Eestist lahkuda, ega ole enam kättesaadav toiminguteks, mis eeldavad isiklikku kohaolu. PPA ei

ole küll väitnud, et puudutatud isik pole täitnud kaasaaitamiskohustust, kuid asjaolusid arvestades

puudus kindlus, et ta oleks aidanud menetlusele kaasa ka vabaduses viibides. Hinnang

põgenemisohule on prognoosotsus, mille tegemisel võib arvestada isiku eelnevat käitumist ja

ütluste veenvust. PPA 15.05.2023 vastuse järgi põgenes puudutatud isik kinnipidamiskeskusest

15.04.2023, mis kinnitab ja võimendab temast lähtuvat põgenemisohtu.

16. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise

ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Seega

ei ole põhjendatud puudutatud isiku etteheide, et halduskohus ei ole leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamist sisuliselt põhjendanud. Puudutatud isik ei ole samas välja

toonud asjaolusid, mis põgenemisohtu vähendaks või millega on jäetud arvestamata. Tal

puuduvad Eestiga sotsiaalsed sidemed. Väide, et tal on võimalik peatuda isa tuttavate juures, on

paljasõnaline. Ta ei ole väitnud, et kinnipidamine on vastuolus tervist või turvalisust puudutavate

kaalutlustega. Tõendamata on väide, et ta on profisportlane ja ta ei saa kinnipidamiskeskuses

vajalikul määral treenida. Halduskohus märkis samas õigesti, et piirangud eneseteostusele on

ebamugavus, mis paratamatult kaasneb kinnipidamisega. Kinnipidamist ei saa pidada

ebaproportsionaalseks üksnes selle kestuse tõttu (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-

16, p 11).

17. Eelneva põhjal jääb puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

12.04.2023 määrus muutmata.

18. Ringkonnakohus jätab rahuldamata puudutatud isiku taotluse vabastada ta määruse

tõlkimisega seotud kulude kandmisest. PPA 15.05.2023 vastusest nähtuvalt on isik välja saadetud

ning ringkonnakohtule ei ole teada puudutatud isiku kontaktandmed, millele tõlge edastada.

Seetõttu ei ole kohtulahendi tõlkimine põhjendatud.

19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitajale tuleb lõpetada edaspidi riigi õigusabi

andmine.

20. RÕS § 17 lg-st 4 tuleneb, et asja menetlev kohus võib oma algatusel igas

menetlusstaadiumis RÕS-s ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad RÕS-s

ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste

äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. RÕS § 17 lg-test 4, 6 ja 7 järeldub,

et juhul, kui kohtumenetluse kestel langeb ära riigi õigusabi andmise alus, võib kohus riigi

õigusabi andmise lõpetada.

21. Määruskaebuse esitaja peeti 08.05.2023 kinni ja saadeti Eestist välja Aserbaidžaani.

Puudutatud isikul on küll õigus nõuda kinnipidamise aluseks olnud määruse õiguspärasuse

kontrolli, kuid vajadus riigi õigusabi järele on muutunud. Puudutatud isikule riigi õigusabi

andmise eesmärgiks oli vajadus kaitsta tema väidetavalt rikutud õigust vabadusele. Praeguseks

on isik kinnipidamiskeskusest vabanenud. Riigi õigusabi andmine on kohtu kaalutlusotsus, mis

peab arvestama ühelt poolt isiku huvi saada oma õigustele efektiivset õiguskaitset ning teiselt

3-23-304

7(7)

poolt avalikku huvi, et riigi õigusabi vahendeid kasutataks säästlikult. Riigi õigusabi osutamine

on riigile kulukas ning seda on põhjust jätkata (iseäranis juhul, kui isik on saanud kasutada riigi

õigusabi kogu esimese ja teise astme kohtu menetluse ajal) ainult siis, kui vaidlus omab ka

tegelikult kaebaja jaoks suurt tähtsust ja edasikaebusel on eduväljavaateid – need tingimused

pole ringkonnakohtu hinnangul enam täidetud. Puudutatud isik on saanud realiseerida oma

edasikaebeõigust ning ringkonnakohus sai menetluse lõpule viia juba esitatud määruskaebuse

alusel ega näe vajadust, et advokaat peaks jätkama menetluses osalemist ja põhjendamatult

suurendama riigi õigusabi kulusid. Vajaduse korral saab puudutatud isik esitada määruskaebuse

Riigikohtule omal käel. Oma kohtuasja peab ajama iga isik eeskätt ise ning olema selleks kohtule

igal ajal operatiivselt kättesaadav (HKMS § 28 lg-d 3 ja 4). Puudutatud isiku kontaktandmed ei

ole kohtule teada. Eeltoodu ning RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel tuleb riigi õigusabi andmine

lõpetada.

22. Riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat RÕS

§ 17 lg 6 järgi õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel

kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse.

Ringkonnakohus teeb selle kohta eraldi määruse. Puudutatud isikule on määratud riigi õigusabi

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seetõttu riigi õigusabi tasu ja

kulusid temalt riigi kasuks sisse ei nõuta.

23. VRKS § 13 lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel

asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)