2-23-2738/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juuli 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-2738 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind PiipRent Estonia OÜ hagi Bestconest OÜ vastu võla nõudes

9099,80 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PiipRent Estonia OÜ (registrikood 14841163; asukoht Soola 7, 51004 Tartu) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (epost xxx) Kostja: Bestconest OÜ (endine Lumatac OÜ; registrikood 14360110; asukoht F. R. Faehlmanni tn 41, 10125 Tallinn)

Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Bestconest OÜ-lt PiipRent Estonia OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 9099,80 eurot.

3. Menetluskulud jätta Bestconest OÜ kanda.

4. Välja mõista Bestconest OÜ-lt PiipRent OÜ kasuks menetluskulud summas 1120 eurot, s.o riigilõiv 770 eurot ja esindaja tasu 350 eurot.

5. Välja mõista Bestconest OÜ-lt PiipRent OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.02.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid PiipRent Estonia OÜ (hageja) ja Bestconest OÜ (endise ärinimega Lumatac OÜ; kostja) tööjõu rendilepingu, mille raames ja lepingu p. 5.2 alusel esitas hageja kostjale arve nr. 21-275 summas 9099,80 eurot. Kostja on jätnud arve tasumata.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 9099,80 eurot.

Kostja vastus Kostja leidis oma vastuses, et hagiavalduses esitatud põhivõlgnevuse summa ei ole õiglane ning hageja on kohustatud võtma vastutuse teostatud töödega viivitamise eest. Lepingu p 6 kohaselt pidi kostja kinnitama kliendihaldusportaalis R3sourcer igal esmaspäeval hiljemalt kella 18-ks tööaja arvestuse eelmise nädala eest. Punkt 6.2. kui kasutajaettevõtja ei kinnita tööaja arvestust lepingu punktis 6.1 kokku lepitud korras, kohustub kasutajaettevõtja tasuma rendileandjale renditöötaja kasutamise eest miinimum töötundide ulatuses. Kostja ei kinnitanud tööaja arvestuse aluseks olevaid töölehti, kuna töö tegemine venis oodatust pikemale perioodile ning peatöövõtja ei olnud teostatud tööde tempoga rahul. Ülaltoodust tulenevalt ei makstud kostjale objektil teostatud tööde eest kokkulepitud tasu ning kostja kandis tööde üleandmisega viivitamisel olulist kahju. Lepingu punkti 7.1. kohaselt pool vastutab lepingust või seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele poolele süüliselt tekitatud kahju eest.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Kohus loeb tsiviilasjas esitatud materjalidega tõendatuks, et poolte vahel on sõlmitud tööjõu rendileping, mille alusel hageja kohustus varustama kostjat tööjõuga (dtl 8-12).

Kohus selgitab, et tööjõu rendileping on teenuse osutamise leping, mis vastab käsunduslepingu tunnustele. Võlaõigusseadus (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Tööjõu rendilepingu punktis 5.3 on pooled kokku leppinud, et kasutajaettevõtja tasub rendileandjale renditöötaja kasutamise eest kord kuus arve alusel lepingu lisas kokku lepitud renditasu. Arve koostamise aluseks on tööaja arvestus (lepingu punkt 6). Kui tööaja arvestuse kohaselt ei ole kasutajaettevõtja täitnud lepingu punktis 4.2.1 nimetatud kohustust ja renditöötaja töötundide arv on väiksem kui lepingu lisas nimetatud miinimum töötundide arv, kohustub kasutajaettevõtja tasuma rendileandjale renditöötaja kasutamise eest miinimum töötundide ulatuses.

4. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja on kostjale esitanud tehtud tööde eest arve nr 21-275 summas 9099,80 eurot (dtl 17). Arve koosneb tööjõu rendist mais 179,02 tundi, Columbia ploki ladumisest 3+ 107,14 m², Columbia ploki ladumisest 113,69 m² ja Fibo/Bauroc ploki ladumisest 34,61 m². Kostja ei ole vaidlustanud vastavate tööde tegemist arves märgitud mahtudes, kuid on viidanud oma vastuses lepingu p-dele 6.1, 6.2 ning 7.1. (lepingu kohaselt p-d 6.2, 6.3 ja 7.2).

Leping p 6.2 ja 6.3 sätestavad, et kasutajaettevõtja kinnitab lepingu preambulas nimetatud isiku kaudu kliendihaldusportaalis R3sourcer igal esmaspäeval hiljemalt kella 18-ks tööaja arvestuse eelmise nädala eest. Kui kasutajaettevõtja ei kinnita tööaja arvestust lepingu punktis 6.1 kokku lepitud korras, kohustub kasutajaettevõtja tasuma rendileandjale renditöötaja kasutamise eest miinimum töötundide ulatuses. Lepingu punktis 7.2 on pooled kokku leppinud, et pool vastutab lepingust või seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele poolele süüliselt tekitatud kahju eest.

Kostja on oma vastuses märkinud, et ei kinnitanud tööaja arvestuse aluseks olevaid töölehti, kuna kostja kandis tööde üleandmisega viivitamisel olulist kahju. Kohus on seisukohal, et kostja viited võimalikule kahju tekkimisele (s.h põhjuslik seos hageja tegevuse ja kahju tekkimise vahel) on jäänud tõendamata. Kohus on oma 25.04.2023 kirjas (dtl 33) kostjale selgitanud, et kostjal tuleb selgitada ja tõendada, milles konkreetselt pooled kokku leppisid, kas ja millist kohustust hageja rikkus seoses lepingu täitmisega ning milles seisnes kostja kahju seoses hageja tegevusega. Kostja ei ole kohtule ühtegi täiendavat asjaolu esile toonud ega tõendanud. Seega ei ole hageja poolt esitatud arve tasumata jätmine kostja poolt vabandatav ning hageja nõue summas 9099,80 eurot on põhjendatud.

5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 9099,80 eurot.

Menetluskulud

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 1120 eurot (käibemaksuta), s.h riigilõiv 770 eurot ning õigusabiteenused 350 eurot (s.o hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 3 tundi, tunnihinnaga 120 eurot).

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 770 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti asub kohus seiukohale, et toimingud seoses hagiavalduse esitamisega on põhjendatud kokku 3 tunni ulatuses. Hagiavalduse esitamiseks on vajalik tutvuda materjalidega, suhelda kliendiga ning komplekteerida tõendeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahuga on kohtu hinnangul 3 tundi osutatud teenusele mõistlik ja usutav. Kokku on seega hageja menetluskulud põhjendatud 1120 euro ulatuses ning nimetatud menetluskulu kuulub kostjalt väljamõistmisele.

8. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1120 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik