2-22-148796/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-148796

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-148796

Tsiviilasi

D. N. hagi M. S. e vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja D. N. (isikukood XXX), seaduslik esindaja B. N.

Kostja M. S. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

27. juuni 2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista M. S. elt välja D. N. kasuks elatis alates 17. detsembrist 2022 kuni 30. juunini

2023 kokku 984,44 eurot.

3. Mõista M. S. elt välja D. N. kasuks elatis 200 eurot kuus alates 1. juulist 2023 kuni D. N.

(sündinud 17. novembril 2021) täisealiseks saamiseni XXX.

4. Elatis tasuda iga kuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks B. N.

pangakontole nr XXX (Swedbank), selgitusega „D. N. elatis“.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

ASJAOLUD

1. B. N. esitas 17. detsembril 2022 oma alaealise lapse D. N. (hageja) nimel Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapse isalt M. S. elt (kostja) elatise väljamõistmiseks. Kuna

kostja esitas nõudele vastuväite, anti nõue 25. jaanuari 2023. a määrusega üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise 100

eurot kuus alates 17. detsembrist 2022. Hagimenetluses esitas hageja 18. veebruaril 2023

taotluse, mille kohaselt soovib muuta nõutava elatise suurust. Hageja palub välja mõista elatise

200 eurot kuus.

3. Nõude põhjenduste kohaselt on kostja lapse isa, kuid kostja ei osale lapse ülalpidamises.

Lapsega seotud kulud ühes kalendrikuus keskmiselt on järgmised: mähkmed ja puhastuslapid

70 eurot, piimapulbrid 50 eurot, püreed 60 eurot, apteegikaup 20 eurot, hügieenitarbed 10 eurot,

kütus 50 eurot, huviring 21 eurot, riided 40 eurot. Tegemist on keskmiste summadega, mis

võivad igakuiselt varieeruda. Siiani on suur on riietest saadud lähedastelt ja tuttavatelt, mistõttu

on riiete kulu olnud võimalik madalal hoida. Lisaks eelnevale sööb laps ka emaga ühtset

tavatoitu, millise kulu keskmist suurust ei osanud hageja ema välja tuua. Samuti ei osanud

hageja ema määratleda, kui palju kulub lapse peale elektrit, vett ja muid kommunaalteenuseid.

Hageja esindaja igakuised tulud olid lapsetoetus 80 eurot, vanemahüvitis 1038,42 eurot ja

osaline töövõimetoetus 288,44 eurot. Vanemahüvitis lõppes aprillis, kohtumenetlusaegne

elatisabi oli määratud kuni 17. maini 2023 ja osalist töövõimetoetust sai hageja ema kuni 19.

märtsini 2023. Kohtuistungil avaldatu põhjal on hageja ema menetluse ajal asunud tööle ja

töötab AS-s Kroonpress keskkonna projektijuhina. Kostja ja tema pere poolt on kantud hagejale

elatisrahasid järgmiselt: S. S. e poolt 19. augustil 2022 summas 100 eurot ja 10. veebruaril 2023

summas 100 eurot ning kostja poolt 7. septembril 2022 summas 59,84 eurot, 24. oktoobril 2022

summas 45 eurot ja 24. novembril 2022 summas 35 eurot. Tõenditena esitas hageja korteri

kommunaalkulude ja elektriarved ning oma pangakonto väljavõtte.

4. Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostjal puuduvad vanglas viibimise tõttu rahalised vahendid

hagejale elatise maksmiseks. Kostjal ei ole võimalik tasuda 100 või 200 eurot kuus. Kostja

palub kohtul lubada toetada hagejat vabatahtlikult, või et kohus määraks igakuise maksena 25

eurot. Vangis viibimise ajal kostja toetab hagejat läbi oma pere. Hagejale on muretsetud

erinevaid asju ja on rahaliselt toetatud. Kostja lõpetas vanglas keevituse eriala, kuid vanglas ei

ole võimalik kohe tööd saada. Kostja vabaneb vanglast 2027. aastal. Kostjal on võlgnevusi üle

10 000 euro. Kostjale ei kuulu vara, mille arvel elatist tasuda.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 80 lg 1 ja § 96 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidamist andma.

PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg-st 2 tuleneb,

et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul,

kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selles, et hageja

on kostja alaealine laps. Hageja on seega õigustatud kostjalt ülalpidamist saama ja kostja on

kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ela hagejaga koos.

Kostja kannab karistust XXX, mistõttu tal ei ole võimalik lapse ülalpidamises ja kasvatamises

vahetult osaleda. Seega on kostja kohustatud hageja ülalpidamiskohustust täitma elatise

maksmise teel.

7. Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine,

mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt nt

Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 14 ja seal viidatud lahendid).

Kostja on väitnud, et on oma pere kaudu hagejat toetanud, ostetud on erinevaid asju ja toetatud

ka rahaliselt. Hageja ema võtab omaks, et on mõningaid asju saanud, kuid regulaarset pidevat

toetust nende poolt ei ole. Kohtu hinnangul ei ole asjas tõendamist leidnud, et kostja oleks

hagejale (oma pere kaudu) piisavalt ja regulaarselt ülalpidamist andnud. Seega on kohtu

hinnangul põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise väiksemas ulatuses kui PKS § 101 alusel arvutatavas

elatise miinimumsummas. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palub

kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 100 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest 17. detsembril 2022, ja 18. veebruaril 2023 avalduse nõude

suurendamiseks 200 euroni.

9. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja on esile toonud lapsega

seonduvad kulud igakuiselt 321 euro ulatuses. Nimetatud summas ei ole hageja ema arvestanud

täielikult lapse toidukulusid ja lapse eluasemekulusid. Hageja ema on selgitanud, et elab koos

lapsega kolmetoalises korteris. Hageja on esitanud kohtule korteriühistu ja Eesti Gaasi poolt

esitatud arved. Kostja ei ole kulude olemasolu ega suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohus

leiab, et elatist nõutakse alla miinimummäära ja loeb tõendatuks, et lapse vajadused ühes kuus

on vähemalt 400 eurot.

10. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema

sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku

vahelisi suhteid. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses,

milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad

ei vabane sama paragrahvi lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid

enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

11. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu

hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes

selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline

seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist

kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt nt Riigikohtu 24.

oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

12. Kostja vaidleb nõudele vastu, kuna tal puuduvad vanglas viibimise tõttu elatise maksmiseks

rahalised vahendid. Kostja vabakasutuskonto väljavõttest nähtuvalt perioodil 1. augustist 2022

kuni 21. veebruarini 2023 on kostja sissetulekud kokku 358,65 eurot, mis seisnevad valdavas

oas sugulastelt ja tuttavatelt laekunud summades. Kohus leiab, et kostja vanglas viibimine ei

ole mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatava elatise summa.

Vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning sellest tulenevast sissetuleku

teenimise kohustusest põhjusel, et vanglas viibimise tõttu on tema võimalused sissetulekut

teenida piiratud. Kostja viibib vanglas kuriteo toimepanemise pärast, seega kostja ise põhjustas

olukorra, kus ta ei saa lapse ülalpidamiseks piisavat sissetulekut teenida. Tegemist on ajutise

olukorraga. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatava elatise

summa ei ole ka asjaolu, et hageja ema majanduslik seisund on kostja seisundist parem. Samuti

ei anna elatise vähendamiseks põhjust asjaolu, et kostjal on üle 10 000 euro võlgnevusi.

13. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus elatise suuruseks 100 eurot kuus alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest 17. detsembril 2022 kuni 17. veebruarini 2023 ning 200

eurot kuus alates nõude suurendamisest 18. veebruaril 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Nimetatud perioodil on S. S. tasunud 10. veebruaril 2023 kostja ülalpidamiseks 100 eurot,

millises ulatuses tuleb lugeda elatis kostja poolt tasutuks. Seetõttu rahuldab kohus hageja nõude

osaliselt. Alates 17. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023 on kostja kohustatud tasuma

hagejale elatist kokku 984,44 eurot [(2022 detsember 100 eurot : 31 päeva x 14 päeva + 2023

jaanuar 100 eurot + 2023 veebruar 100 eurot : 28 päeva x 17 päeva + 200 eurot : 28 päeva x 11

päeva + 2023 märts–2023 juuni 4 x 200 eurot) – veebruaris tasutud 100 eurot], mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista. Alates 1. juulist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni mõistab

kohus välja elatise 200 eurot kuus.

14. PKS § 100 lg 4 kohaselt tasutakse elatis iga kuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks

kuupäevaks. Hageja taotlusel kuulub elatis tasumisele tema seadusliku esindaja pangakontole.

15. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 lg 1 järgi läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue

elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses

tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt

väljamakstud elatisabi ulatuses.

16. Kohus juhib tähelepanu, hagejal ei ole õigus nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel

elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.

17. Kohtumenetlusaegse elatisabi saaja kohustused on sätestatud PHS § 55 lõikes 1, mille kohaselt

on elatisabi saaja kohustatud teatama Sotsiaalkindlustusametile lisaks PHS §-s 9 sätestatule

viivitamata järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist: 1) hagi tagamise

määruse tühistamine; 2) kohtumenetluse lõpetamine, sealhulgas kohtumenetluse lõpetamine

elatisnõude rahuldamata jätmisega ja elatise väljamõistmisega; 3) lapse kasvatamise

lõpetamine; 4) võlgniku asumine ülalpidamiskohustust täitma; 5) ülevaade võlgniku poolt

lapsele makstud elatisest ja muud andmed, mis on kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ja

elatise tagasinõude seisukohalt olulised; 6) elatise kohtuotsuse muutmine; 7) välisriigis toimuva

lapse elatise sissenõudmise täitemenetluse lõpetamine.

18. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna hüvitatavad

menetluskulud puuduvad, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik