3-21-2399/65 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2399

Haldusasi

X kaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja IL

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2022. a

määruse peale haldusasjas nr 3-21-2399.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2022. a

määruse haldusasjas nr 3-21-2399 resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata, kuid

muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse

põhjendustele.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2022. a määruse haldusasjas nr 3-

21-2399 resolutsiooni punkt 3 ja teha selles osas uus määrus, millega jätta X riigi

õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Mitte lubada haldusasjas nr 3-21-2399 esitatud kaebuse täiendamist 27. detsembri

2022. a määruskaebuses sisalduvate uute nõuetega.

5. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ning aadressid „XXX“, „XXX-X“ ja

„YYY“ tähemärgiga.

6. Tõlkida määrus vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1, RÕS § 15 lg 8).

3-21-2399

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 22.10.2021 kaebuse, milles palus tunnistada kehtetuks

XXX elamu tagastamine, lugeda alusetuks kõik temale alates XXX elamu tagastamise hetkest

alates esitatud pretensioonid ning kohustada SA-d Õigusteenuste Büroo uurima kaebaja

postkastist 17.10.2021 leitud dokumente ja esitama avaldus Riigiprokuratuurile seoses XXX

elamu põhjendamatu tagastamisega. Tallinna Halduskohus tagastas 23.11.2021 ja 08.12.2021

määrustega X kaebuse kõigi eeltoodud nõuete osas.

2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.01.2022 määrusega rahuldamata X määruskaebuse

Tallinna Halduskohtu 23.11.2021 määruse peale, kuid lubas täiendada kaebust nõudega

kohustada Tallinna linna tagastama kaebajalt 23.11.2021 ära võetud loomad. Määrus jõustus

16.02.2022.

3. Tallinna Halduskohus võttis 24.03.2022 määrusega menetlusse X kaebuse Tallinna linna

kohustamiseks tagastada kaebajalt 23.11.2021 ära võetud loomad.

4. Tallinna linn palus 25.04.2022 vastuses jätta loomade tagastamiseks kohustamiseks

esitatud kaebus rahuldamata. Tallinna linn ei ole õige vastustaja. Põllumajandus- ja Toiduameti

(PTA) 23.11.2021 protokolli nr 01-521-21/004 kohaselt võeti loomakaitseseaduse (LoKS) § 64

lg 3 alusel kaebajalt ära 17 kassi, sest ta ei suutnud tagada nende nõuetekohast pidamist. PTA

võõrandas kaebajalt ära võetud kassid LoKS § 64 lg 4 alusel Tallinna linnale, kes andis kassid

üle oma koostööpartnerile Varjupaikade MTÜ-le.

5. Varjupaikade MTÜ selgitas 30.09.2022 vastuses, et ükski Tallinna linna poolt üle antud

17 kassist ei viibi enam varjupaigas: 13 kassi on loovutatud uutesse kodudesse, kaks kassi on

loovutatud teistele organisatsioonidele ja kaks kassi on surnud.

6. X esitas 29.04.2022 taotluse täiendada kaebust järgmiste nõuetega: 1) kohustada

Riigikogu muutma LoKS-i; 2) kohustada Maaeluministeeriumi ja Tallinna linna alustama

projekti „Animal Depo“ (varasem „Depo Elriat“) elluviimist; 3) kohustada kohut andma abi

isikutele, kellel on palju loomi, ja keelata loomade äravõtmine ilma kooskõlastuseta; 4) anda

kaebajale teavet kasside kohta, kes võeti 2016. a-l ära endisest pioneerilaagrist Ookean; 5)

kohustada Tallinna linna rahastama kaebaja sõitu välismaale, et kohtuda temalt ära võetud

loomadega; 6) tagada kaebajale juurdepääs temalt 23.11.2021 ära võetud loomadele; 7) uurida

2017. a-l toimunud juhtumit süütamisena.

7. Tallinna Halduskohus keeldus 04.10.2022 määrusega kaebuse täiendamisest 29.04.2022

esitatud nõuetega ning kohustas kaebajat 15 päeva jooksul teavitama, kas ta soovib minna

kohustamisnõudelt üle kahju hüvitamise nõudele. Kohustamisnõude rahuldamine ei ole enam

võimalik, sest ükski kaebajalt ära võetud 17 kassist ei viibi enam varjupaigas, kuhu Tallinna

linn kassid loovutas. Seega ei ole kasside tagastamine võimalik: 15-l kassil on uued omanikud,

kelle eeldatava heausksuse tõttu ei ole kasse õiguslikult võimalik tagastada Tallinna linna

omandisse (asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg 1) ning kaks kassi ei ole enam elus. Kohtul ei ole

alust arvata, et kassid omandanud isikud pidid teadma, et Tallinna linn ei olnud kasside omanik.

Kuna kasse ei saa tagastada, saab kaebaja HKMS § 49 lg 3 alusel minna kohustamisnõudelt üle

hüvitamisnõudele ning nõuda loomade äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kui kaebaja ei

soovi nõuda kahju hüvitamist, esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kaebus tagastada,

sest kohustamiskaebusega ei oleks võimalik saavutada selle eesmärki ehk loomade tagastamist.

8. X esitas Tallinna Halduskohtule 15.11.2022 avalduse, milles märkis, et soovib menetluse

jätkamist. Vaja on kontrollida kõiki fakte ja võimul olevate isikute motiive. Kaebaja soovib

3-21-2399

3(6)

varalise kahju hüvitamist selle eest, et teatud isikute ring hävitab kaebaja elu ja tervist juba

1990ndate algusest, tekitades kaebajale vaimset valu, mis mõjutab ka tema tervist. Kaebaja

vajab raha, et realiseerida programm „Animal Depo“ ja tagada endale kindel elukoht. Selleks

on tarvis 150 000 eurot. Kaebaja palub tagada advokaadi abi ning anda teavet temalt 2016. a

suvel ja 23.11.2021 ära võetud loomade kohta, tagades võimaluse neid reaalselt näha.

9. Tallinna Halduskohus jättis 22.11.2022 määrusega kaebuse läbi vaatamata ning jättis

kaebajale antud menetlusabiga seotud kulud riigi kanda ja poolte muud menetluskulud nende

endi kanda. Samuti jättis halduskohus läbi vaatamata kaebaja riigi õigusabi taotluse. Asjas on

võetud vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2022 määrusele menetlusse nõue kohustada

Tallinna linna tagastama kaebajalt 23.11.2021 ära võetud loomad. Menetluse käigus selgus, et

kohustamisnõude rahuldamine ei ole enam õiguslikult võimalik, sest ükski 17 kassist ei viibi

enam varjupaigas: 15 kassi on võõrandatud eeldatavalt heausksetele uutele omanikele ja kaks

kassi ei ole enam elus. Kuna kohustamisnõuet ei saaks enam rahuldada, andis kohus kaebajale

04.10.2022 määrusega võimaluse minna üle hüvitamiskaebusele, nõudes 17 kassi äravõtmisega

tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja pidi teatama, kas ta soovib minna üle kahju hüvitamise

nõudele, ning selgitama, milles seisneb temale tekkinud kahju, millist liiki kahju on tekkinud

ja kui suur on tekkinud kahju. Menetluse jätkamine ei ole võimalik ilma kaebaja selgitusteta.

Kaebaja 15.11.2022 seisukohast ei tulene soovi nõuda Tallinna linnalt 23.11.2021 toimunud

kasside äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja on taas asunud esitama üldist laadi

väiteid seoses ametivõimude omavoliga, mis on väidetavalt kahjustanud kaebaja elu. Kaebaja

ei ole temale väidetavalt põhjustatud vaimset valu kuidagi seostanud asjaoluga, et temalt võeti

23.11.2021 ära 17 kassi. Kaebaja kahjunõue ei ole samuti suunatud hingelise valu korvamisele,

vaid kaebaja eesmärgiks on, et vastustaja finantseeriks tema soovitud projekti „Animal Depo

Elriat“ elluviimist ja kaebaja korteri ostu. Kaebaja on ka pärast ringkonnakohtu 07.01.2022

määrust jätkanud kõikvõimalike nõuete esitamist, mis ei seondu vähimalgi määral tema algse

kaebusega ega ka nõudega, mille menetlemist pidas võimalikuks ringkonnakohus. Kogu teave

23.11.2021 ära võetud loomade kohta (sh Varjupaikade MTÜ 30.09.2022 vastus) sisaldub

haldusasja toimikus, millega kaebajal on võimalik tutvuda. Endise pioneerilaagri „Ookean“

territooriumilt 2016. a-l ära võetud kassidega seonduvalt selgitas kohus kaebajale 04.10.2022

määruses, et tal on õigus pöörduda informatsiooni saamiseks toimingu teinud haldusorgani

poole. See ei ole praeguse vaidluse esemeks. Eelnevat arvestades on täidetud HKMS § 144 lg 1

ja § 151 lg 2 p 3 tingimused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning HKMS §-s 145 sätestatud

piiranguid ei esine. Kaebajat on 04.10.2022 määruses kaebuse läbi vaatamata jätmise eest

hoiatatud (HKMS § 145 p 3). Kuna kaebus jääb läbi vaatamata, puudub ka kohtuasi, mille

tarbeks anda kaebajale riigi õigusabi. Seega tuleb riigi õigusabi taotlus jätta läbi vaatamata.

10. X esitas halduskohtu määruse peale 27.12.2022 määruskaebuse, leides, et see õõnestab

Eesti riigi autoriteeti ning kinnitab, et inimõiguste rikkumine ja loomade julm kohtlemine on

normiks. Kaebaja asjas on vajalik kontrollida teatud võimukate inimestega seotud kõiki fakte

ja motiive. Kaebajale pakuti võimalus esitada kahjunõue ja seda põhjendada. Teatud ringkond

inimesi, kes omavad võimu ja raha, rikuvad kaebaja elu alates 1990ndatest, tekitades talle

hingelisi kannatusi, mis omakorda kahjustab tema tervist. Kaebajal on vaja raha, et viia ellu

loomakaitset puudutav projekt „Animal Depo Elriat“ ja kindlustada ennast püsiva elupaigaga

ning pöörata tähelepanu tervisele ja puhkusele. Kaebaja suurendab soovitud hüvitist

kahekordselt ehk 300 000 euroni, sest keeldumisega seoses tekitati talle järjekordselt moraalset

kahju. Kaebaja palub enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest ja riigi kulul advokaadi

võimaldamist. Lisaks palub kaebaja edastada talle elektrooniliselt informatsioon kõigi temalt

23.11.2021 ja 2016. a suvel ära võetud loomade kohta ning tagada reaalne võimalus neid näha

ja jälgida nende elu. Samuti palub kaebaja edastada tema asi eeluurimisele ning ennistada tema

õigus elada Tallinnas YYY korteris.

3-21-2399

4(6)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 155 lg 5; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15

lg 8). Kuna kaebaja sai Tallinna Halduskohtu 22.11.2022 määruse tõlke kätte 09.12.2022, siis

on määruskaebus tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab minimaalselt vajalikul

määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kaebaja on 27.12.2022 määruskaebuses

korranud osaliselt samu taotlusi, mille ta esitas ka oma 15.11.2022 seisukohas halduskohtule

(st vabastada kaebaja hüvitamiskaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumise kohustusest,

võimaldada talle riigi kulul advokaat ning edastada teavet kaebajalt 23.11.2021 ja 2016. a suvel

ära võetud loomade kohta ja tagada võimalus neid näha). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb neid

käsitada osana halduskohtu määrusele esitatud vastuväidetest, mitte määruskaebemenetluses

esitatud uute taotlustena.

12. Ringkonnakohus lubas 07.01.2022 määrusega X-l täiendada oma kaebust 09.12.2022

määruskaebuses esitatud uue nõudega kohustada Tallinna linna tagastama temalt 23.11.2021

ära võetud loomad ning saatis kaebuse selle nõude osas halduskohtule menetluse jätkamiseks.

Määruskaebusele oli lisatud PTA järelevalveametniku koostatud 23.11.2021 riikliku

järelevalve toimingu (asendustäitmise) protokoll, mille kohaselt võtab Tallinna linn seoses

LoKS § 3 rikkumisega ning LoKS § 64 lg 3 alusel üle loomade nõuetekohase pidamisega seotud

kohustused ning võtab senisest asukohast YYY ära 17 kassi, sest loomade senisesse asukohta

jätmine ohustab nende elu ja tervist, ning loomad paigutatakse loomade pidamiseks ettenähtud

kohta Paljassaare tee 85 (varjupaik).

13. Ringkonnakohtu poolt halduskohtule menetluse jätkamiseks saadetud nõue kohustada

Tallinna linna loomad kaebajale tagastama, kujutab endast sisuliselt nõuet kõrvaldada toimingu

õigusvastased tagajärjed ehk heastamisnõuet (HKMS § 37 lg 2 p 5; riigivastutuse seaduse § 11

lg 1), mis asendab küll kahju hüvitamise nõuet, kuid on olemuselt siiski kohustamiskaebuse

eriliik (vt Riigikohtu 24.04.2018 määrus nr 3-17-725, p 12). Halduskohus on 04.10.2022 ja

22.11.2022 määrustes kaebajale selgitanud, et ükski kaebajalt 23.11.2021 ära võetud 17 kassist

ei ole enam Tallinna linna ega Varjupaikade MTÜ valduses (sh 15 kassi on võõrandatud ja kaks

kassi on surnud) ning kuna elus olevad kassid on eelduslikult kolmandate isikute heauskses

omandis, siis ei ole faktiliselt ega õiguslikult enam võimalik kohustada Tallinna linna tagastama

kaebajale temalt ära võetud loomi. Ehkki halduskohus on jätnud tähelepanuta, et heauskse

omandamise välistab lisaks omandaja pahausksusele (AÕS § 95 lg 2) ka see, kui asi (samuti

loom – vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 lg 3) on läinud omaniku valdusest välja tema

tahte vastaselt (AÕS § 95 lg 3), ei ole eeltoodu siiski toonud kaasa õigusvastast lõpptulemust.

Eelkõige nähtub kaebaja seisukohtadest, et ta soovib küll teavet äravõetud loomade kohta ja

võimalust nende elu jälgida, kuid ta ei taotle kasside tagastamist, vaid kahju hüvitamist.

14. Halduskohtuga ei saa nõustuda, et heastamiskaebuselt hüvitamiskaebusele üleminekut ei

loeta HKMS § 49 lg 3 p 3 kohaselt kaebuse muutmiseks, sest tegemist ei ole pelgalt tagajärgede

kõrvaldamise viisi muutmisega, eriti olukorras, kus hüvitamisnõue ei piirduks otsese varalise

kahjuga. Seega tuleb ka hüvitamiskaebusele üleminekul arvestada HKMS § 49 lg-s 1 sätestatut.

Halduskohus selgitas 04.10.2022 määruses kaebajale asjakohaselt, et kui kaebaja soovib esitada

kahju hüvitamise nõude, peab ta seda oma vastuses märkima ning ühtlasi välja tooma, milles

kahju seisneb, millist liiki (varaline või mittevaraline) kahjuga on tegemist ja milline on nõutava

hüvitise suurus. Määruses (p 14) sisaldus ka hoiatus, et kui kaebaja ei soovi minna üle kahju

hüvitamise nõudele, võidakse kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, sest kaebusega ei

3-21-2399

5(6)

ole võimalik saavutada selle eesmärki. Kaebaja sai määruse tõlke kätte 01.11.2022, mistõttu

tuli tal halduskohtu nõue täita hiljemalt 16.11.2022. Kaebaja esitas oma seisukoha 15.11.2022.

15. Halduskohus jättis 22.11.2022 määrusega kaebuse läbi vaatamata HKMS § 144 lg 1 ja

§ 151 lg 2 p 3 alusel, leides, et kaebaja ei ole halduskohtu 04.10.2022 määrusele nõuetekohaselt

vastanud. Kaebaja avaldas 15.11.2022 seisukohas küll soovi jätkata haldusasja menetlust kahju

hüvitamise nõudes, tuues välja ka nõutava hüvitise suuruse (150 000 eurot, mida kaebaja on

määruskaebuses suurendanud 300 000 euroni) kuid ei ole temale kahju tekitamist seostanud

23.11.2021 toimunud kasside äravõtmisega, vaid asjaoludega, mis tingisid algselt 21.10.2021

kaebusega halduskohtusse pöördumise (s.o XXX elamu tagastamise tõttu tuli kaebaja

perekonnal lahkuda XXX-X eluruumist ning sõlmida Tallinna linnaga 13.10.2008 üürileping

YYY eluruumi kasutamiseks, mis öeldi 12.10.2020 erakorraliselt üles ja Tallinna

Üürikomisjoni 26.03.2021 otsuse nr 11-1/7/21 alusel tõsteti kaebaja eluruumist 23.11.2021

välja) või millele kaebaja tugines juba 09.12.2021 määruskaebuses (s.o Tallinna linn ei ole

kaebajale eraldanud maatükki projekti „Animal Depo“ elluviimiseks). Kuna kaebaja taotles

15.11.2022 seisukohas kaebuse muutmist, tulnuks halduskohtul see ka lahendada, mitte jätta

kaebust HKMS § 144 lg 1 ja § 151 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

16. Olukorras, kus kaebaja ei ole soovinud kasside äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamist,

vaid taotlenud kahju hüvitamist, mis seondub kas selliste haldusaktide või toimingutega, mille

peale esitatud nõuded on samas asjas tehtud jõustunud määrustega juba tagastatud või mille

osas on kohtud keeldunud kaebuse muutmise lubamisest, või taotletakse kahju hüvitamist, mis

saab olla tekitatud üksnes eraõigussuhtes, ei saa kaebuse hüvitamisnõudega täiendamist pidada

HKMS § 49 lg 1 tähenduses otstarbekaks ega lubatavaks. Kuna kaebaja ei ole määruskaebuses

toonud samuti välja, et ta sooviks taotleda kasside äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamist, siis

ei oleks ka taotluse käiguta jätmine ja kaebajale uue tähtaja andmine saanud mõjutada lahendi

tegemist. Kuivõrd kaebuse täiendamist loomade äravõtmisega mitte seotud kahju hüvitamise

nõudega ei saanud pidada otstarbekaks, tulnuks halduskohtul kaebuse muutmisest keelduda ja

jätta heastamisnõue HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest see nõue

ei ole asjaolude muutumise tõttu enam asjakohane.

17. Määruskaebuses on esitatud korduv taotlus anda kaebajale teavet loomade kohta, kes

võeti kaebajalt ära 2016. a-l ja 23.11.2021, ning tagada kaebajale ligipääs neile loomadele.

Halduskohus on õigesti märkinud, et väidetavalt 2016. a-l ära võetud kasside kohta on kaebajal

võimalik küsida teavet sellelt haldusorganilt, kes kassid ära võttis, ning 23.11.2021 ära võetud

kasside kohta on osaliselt teave esitatud praeguses haldusasjas. Täpsemaid andmeid on kaebajal

võimalik küsida Varjupaikade MTÜ-lt, kes on võtnud Tallinna linnaga 08.12.2020 sõlmitud

töövõtulepingu nr TKA745 alusel endale muu hulgas kohustuse korraldada varjupaika toodud

loomade üleandmine omanikule või uuele omanikule. Tallinna linn ega Varjupaikade MTÜ ei

saa kaebajale tagada ligipääsu uutele omanikele üle antud loomadele, vaid see saab toimuda

üksnes kokkuleppel loomade uute omanikega.

18. Kaebaja taotlus edastada tema asi eeluurimisele, jääb arusaamatuks. Kui kaebaja soovib

esitada kuriteoteate, on tal võimalik selleks pöörduda suuliselt või kirjalikult uurimisasutuse

või prokuratuuri poole (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1), kes peavad sellele

vastama KrMS §-s 198 ettenähtud korras. Kriminaalmenetluse alustamata jätmist on vajaduse

korral võimalik vaidlustada vastavalt KrMS §-dele 207 ja 208. Selliseid vaidlusi ei lahendata

halduskohtus (HKMS § 4 lg 1).

19. Kaebaja on määruskaebuses palunud ennistada tema õigus elada YYY korteris.

Ringkonnakohus selgitas juba 07.01.2022 määruses (p-d 10–13), et halduskohtule ei saa esitada

3-21-2399

6(6)

kaebust Tallinna Üürikomisjoni 26.03.2021 otsuse peale, millega kaebajat kohustati vabastama

ja tagastama YYY asuv eluruum, ning halduskohus ei ole ka pädev lahendama kaebust

kohtutäituri tegevuse peale, kes Tallinna linna 05.08.2021 täitmisavalduse alusel kaebaja YYY

eluruumist 23.11.2021 välja tõstis. Nii üürikomisjoni otsuse kui ka kohtutäituri tegevuse

vaidlustamiseks oli kaebajal võimalik pöörduda maakohtusse.

20. Eeltoodut arvestades ei luba ringkonnakohus HKMS § 49 lg 1 alusel kaebust täiendada

määruskaebuses esitatud uute nõuetega, sest nende lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses

või need ei seondu 23.11.2021 kasside äravõtmise toiminguga.

21. Kuna halduskohus on jätnud kaebuse kokkuvõttes õigesti läbi vaatamata, ei olnud riigi

õigusabi korras advokaadi määramine põhjendatud. Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et

halduskohtul ei olnud alust jätta riigi õigusabi taotlust läbi vaatamata, vaid see tulnuks jätta

RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata, sest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse

kaitseks ilmselt vähene.

22. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.11.2022

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta

vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse

resolutsiooni p 3 ja teeb selles osas uue määruse, millega jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata.

23. Kuna halduskohus andis 23.11.2021 määrusega kaebajale menetlusabi mh asjas tehtavate

kohtulahendite tõlkimiseks, tuleb määrus HKMS § 114 lg 2 alusel tõlkida vene keelde.

(allkirjastatud digitaalselt)