2-20-16175/599 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juuli 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16175

Kohtuasi

X hagi Katusepartner OÜ vastu

leppetrahvi 1607 eurot väljamõistmiseks, 280 euro

väljamõistmiseks

ning

tööde

teostamiseks

ja

üleandmiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.12.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

5990 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja): Katusepartner OÜ (registrikood

12817634), lepinguline esindaja Jaanus Silm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 10.02.2023 taotlus võtta täiendava tõendina asja

materjalide juurde Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 06.02.2023 vastus

ja jätta rahuldamata hageja 06.03.2023 taotlus võtta asja materjalide juurde

kohtutäituri 26.02.2023 otsus täiteasjas nr 084/2022/7908 ning jätta nimetatud

tõendid vastu võtmata.

2. Jätta Harju Maakohtu 12.12.2022 otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

5. Rahuldada Katusepartner OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt ja määrata X poolt Katusepartner OÜ-le hüvitatavateks menetluskuludeks

390 eurot.

6. Mõista X-lt poolt Katusepartner OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitisena 390 eurot.

2-20-16175

7. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb X-l Katusepartner OÜ-le tasuda

viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 30.10.2020 Harju Maakohtule hagi Katusepartner OÜ vastu. Hageja palub välja

mõista kostjalt hageja kasuks: a) leppetrahvi summas 1607 eurot; b) liigselt materjali eest

nõutud summa 280 eurot; c) kahju hüvitise 400 eurot. Samuti palub hageja kohustada kostjat

teostama kokkulepitud tööd või hüvitama kahju 3303 eurot.

2. 04.06.2019 sõlmiti töövõtja Katusepartner OÜ ja tellija X vahel töövõtuleping XXX asuva

eramu katuse vahetamiseks kivikatuse vastu ehk kivikatuse paigaldamiseks. Tööde

maksumuseks oli töövõtulepingu p.1.5.1 alusel 13 395,64 eurot, millele lisandus 20%

käibemaks, kokku 16 074,77 eurot. Töövõtulepingu p. 1.4.2 kohaselt oli töö teostamise

perioodiks 01.07.2019 – 31.08.2019. Valminud tellimuse pidi töövõtja üle andma tellijale

üleandmis/vastuvõtuaktiga 31.08.2019, kuid katus polnud valminud (pole seda tänaseni) ja seda

ei antud ka üle. Töövõtja pole allkirjastatud üleandmis/vastuvõtuakti esitanud. Seega peab

kostja maksma leppetrahvi vastavalt töövõtulepingu punktile 8.1.3 0,1% iga kalendripäeva eest

alates üleandmise tähtpäevale järgnevast päevast, kuid mitte üle 10% kogu lepingu summast

ehk 1607 eurot.

3. Kostja viited tööde üleandmise vaheaktidele (22.08.2019 vaheakt nr 2 ja 26.08.2019 vaheakt

nr 3) pole aktsepteeritavad, kuna nimetatud vaheaktidel puudub hageja allkiri. Seega ei saa

vaheaktides loetletud tööde teostamist ja üleandmist hagejale ainult vaheaktide esitamisega

tõendada. Töövõtulepingu p. 2.4 järgi pidi kokkulepitud tööde üleandmine toimuma tööde

üleandmis-vastuvõtuaktiga. Hageja on põhjendatult keeldunud töövõtulepingu tingimustele

mittevastavate tööde vastuvõtmisest, millest on hageja koheselt teatanud kostjale.

4. Töövõtulepingu p. 5.3 sätestab, et töövõtja peab esitama tellijale objektile tarnitud

materjalide kohta saatelehed. Hoolimata hageja korduvatest nõudmistest ei ole kostja esitanud

hagejale dokumentatsiooni (saatelehti), mis võimaldaks tööde valmiduse ja kvaliteedi

kontrollimisel tuvastada tööde teostamisel kasutatud materjalide kogust. Nimetatud

kostjapoolse rikkumise tõttu ei saanud hageja töid vastu võtta. 28.08.2020 objektil käinud Y

keeldus täitmast nõuet kasutatud ehitusmaterjalide ülemõõtmiseks. Saatelehtede puudumise ja

vaheaktides ebaõigete andmete kajastamise tõttu tellis hageja OÜ-lt Ehitusseire

2-20-16175

ekspertarvamuse (23.12.2019), mille maksumus oli 400 eurot. Ekspertarvamuses toodud

ehituskonstruktsioonide ülemõõtmise tulemused võrreldes pakkumises (16 074,77 eurot) nr

190066 esitatuga on järgmised:

a) Fassaadilaudisega kaetud pind ruutmeetrites. Pakkumise nr 190066 kohaselt kulub

40 ruutmeetrit, tegelik kulu on 34,4 ruutmeetrit. Erinevus on seega 5,6 ruutmeetrit, mille

maksumus 67,20 eurot;

b) Tuulekasti laudise paigaldus. Pakkumise kohaselt kulub 554 jm, kuid tegelik kulu on

411,20 jm. Erinevus on seega 142,8 jm. 100 jm maksumus 230 eurot (mille hageja jättis

arvest nr 190108 maksmata) ja 42,8 jm maksumus 98,44 eurot;

c) Liiteplekid. Erinevus võrreldes pakkumisega on 2 jm, summas 6 eurot;

d) Vihmaveesüsteemi paigaldus. Erinevus võrreldes pakkumisega on 3,7 jm, summas

31,45 eurot;

e) Puitmaterjal roovitise jaoks. Erinevus võrreldes pakkumisega on 0,3 jm, summas 78

eurot;

f) Puitmaterjal 50x100. Pakkumises on märgitud 0,35 tm summas 85,75 eurot. Kohale

toodi 0,18 tm, mille tõttu hageja jättis maksmata arvest nr 190108 31,65 eurot.

Kokku on hageja vähendanud arvel nr 190108 esitatud summat 319,65 euro võrra. Tagastama

peab kostja tarnimata materjali eest ümardatult 280 eurot.

5. 01.08.2019 koostas kostja tööde teostamise kohta vaheakti nr 1 summas 4765,54 eurot.

Vaheakti alusel esitas kostja hagejale arve nr 190106 summas 4765,54 eurot, mille hageja

õigeaegselt tasus. Arve kajastab aluskatet Divorol (katuse alumine osa) summas 224,58 ja selle

paigaldust summas 120 eurot, mida tegelikult ei ole paigaldatud tänaseni. 26.08.2019 on

koostatud tööde vaheakt nr 3. Selle alusel esitas kostja arve nr 190111 summas 2023,52 eurot,

mille hageja õigeaegselt tasus. 22.08.2019 on koostatud vaheakt nr 2 summas 9445,31 eurot.

Vaheakt nr 2 laekus ka 15.08.2019 summas 9370,87 eurot. Kostja ei osanud põhjendada arvete

erinevust summade osas. Kostja esitas korduvalt sama numbri ja kuupäevaga arveid, kuid

erineva summaga, mis viitab topelt raamatupidamisele. Hagejale edastati arve nr 190108

summas 9445,41 eurot. Hageja vaidlustas kõnealuses vaheaktis märgitud ehitusmaterjali mahud

ülemõõtmisel, tehes arve vähendamise 319,65 euro võrra.

6. Hageja pole rahul töö kvaliteediga, kuna katus oli silmnähtavalt laineline, katusekivid olid

kinnitamata, seega eluohtlikud kinnistul liikujatele. Kuigi töö garantiiaeg on 60 kuud, keeldus

kostja oma tegemata töid korda tegemast ja pole seda tänaseni teinud. 31.12.2019 Ehitusseire

OÜ dokumendist nähtub, et antud eksperthinnangu alusel on tööde teostajalt õigus nõuda katuse

roovitise rihtimist selles ulatuses, kus on mõõdetavad hälbed katusekatte tasapinnas ja katuse

kivide vertikaalsihilises joondumises. See tähendab ka katusekivide eelnevat eemaldamist ning

hilisemat tagasipaigaldust. Hageja palub kohustada kostjat teostama tegemata tööd vastavalt

OÜ Ehitusseire kahes dokumendis sätestatule - objektilt XXX eemaldama laotud katusekivid

ja uuesti paigaldama vastavalt tootmistehnoloogia nõutele ühe kuu jooksul arvates kohtulahendi

jõustumisest või alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja katuse valmimiseks

vajalikud summad.

7. Tellimus ei valminud lepingukohaselt ja ettenähtut kvaliteedis lepingus ettenähtut ajaks –

31.08.2019, mistõttu on tellijal õigus nõuda vastavalt töövõtulepingu punktile 8.1.3 leppetrahvi

10% kogu lepingu maksumusest. Valmimata on ka XXX asuva tuulekoja katus, lisaks on kostja

jätnud tuulekojale paigaldamata uue laudise.

2-20-16175

8. Tegelikkuses ei ole hageja kostjaga vaidlusalust kirjalikku lepingut sõlminud. Leping on

kostjal sõlmitud RR-ga ning kajastab RR tellimust ja hagejal ei ole mingeid kohustusi seoses

lepinguga.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata.

10. Kostja kohustus saavutama kokkulepitud tulemuse, milleks oli uus kivikatus ning hageja

kohustus kostjale selle eest tasuma kokkulepitud tasu. 08.08.2019 edastas kostja hagejale

vaheakti nr 1, milles märkis teostatud tööd ja nende maksumuse summas 4765,54 eurot.

Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas kostja hagejale arve nr 190106, summas 4765,54 eurot.

Nimetatud arve on hageja poolt tasutud kahe maksega 08.08.2019 ja 09.08.2019.

11. 22.08.2019 edastas kostja hagejale vaheakti nr 2, milles märkis teostatud tööd ja nende

maksumuse summas 9445,31 eurot. Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas kostja hagejale arve

nr 190108, summas 9445,31 eurot. Hageja on nimetatud arve tasunud osaliselt summas 9061,73

eurot. Summas 383,58 eurot on hageja jätnud kostjale tasumata, põhjendades seda erinevate

väidetega, kuid peaasjalikult tuginedes sellele, et töövõtja ei ole kasutanud objektil materjali

koguses, mis vastaks hinnapakkumisele.

12. 26.08.2019 (s.o neli päeva enne tähtaega) edastas kostja hagejale vaheakti nr 3, milles

märkis teostatud tööd ja nende maksumuse summas 2023,52 euro. Lisaks edastas kostja

hagejale ka kokkuvõtliku lõppakti. Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas kostja hagejale arve

nr 190111, summas 2023,52 eurot, mille hageja on 05.09.2019 tasunud. Kokkuvõttes on kostja

kokkulepitud töö valmis teinud ning väljastanud hagejale tasumiseks vastavas ulatuses arved,

millest hageja on jätnud tasumata 383,58 eurot.

13. Järgnevalt hakkas hageja „pommitama“ kostjat erinevate nõuetega ning 02.09.2019 esitas

kostja suhtes avalduse Politsei- ja Piirivalve ametile ning ka Tarbijavaidluste komisjonile.

Samuti asus hageja kostjat ähvardama kõikvõimalike telesaadetega alustades „Kuuurijaga“ ja

lõpetades „Pealtnägijaga“. Tingituna nimetatust ning jõudmaks selgusele pooltevahelistes

õigussuhetes esitas kostja hageja vastu hagi töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks

summas 383,58, mida Harju Maakohus menetles tsiviilasjas nr 2-19-16737.

14. Kostja ei ole poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut rikkunud ja on kokkulepitud tööd

tähtaegselt valmis teinud. Kostja lepinguliseks kohustuseks oli valmistada hageja eramule uus

kivikatus. Kostja on selle töö lepingus kokkulepitud ajaks valmis teinud ja pannud

vastuvõtmiseks valmis. Hageja on edastanud kostjale 26.08.2020 vaheakti 3 ja koostanud

täiendavalt ka lõppakti, millega on andnud tööd vastuvõtmiseks kostjale üle. Hageja on ka

allkirjastanud kaetud tööde akti. Kuigi hageja ei ole allkirjastanud tööde lõppakti, siis tuleb töö

lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel.

15. Kostja töös ei esine puudusi ning tööd on tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. OÜ

Ehitusseire arvamusest ei tulene, kuidas ja millise metoodikaga ning seadmetega on mõõtmised

teostatud ning millistele normidele ja standarditele tuginedes on arvamus antud. Antud

arvamuses puuduvad mistahes fotod, mõõtmisprotokollid jms, mille pinnalt saaks kontrollida

arvamuses esitatud andmete paikapidavust. Samuti ei tulene arvamusest seda, et tööd ei oleks

teostatud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kuna pooltel puudub kokkulepe tööde kvaliteedi

osas, siis peab töö olema VÕS § 77 lg 1 järgi vähemalt keskmise kvaliteediga, mida see ka on.

2-20-16175

Kostja ei jätnud tuulekojaga seonduvat teostamata, vaid hageja ise loobus tuulekoja tellimusest.

Tuulekojale katuse ja laudise paigaldamine ei olnud kokkuleppe sisu.

16. Hagejal puudub kostja vastu leppetrahvinõue. Esiteks on kostja tööd tähtaegselt valmis

teinud. Kostja on edastanud hagejale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (lõppakti)

elektronpostiga. Ka esitatud fotodelt nähtub, et töö on valmis, hageja eramule on paigaldatud

uus kivikatus. Teiseks, isegi, kui kostja oleks viivitanud tööde üleandmisega, siis on hageja

minetanud õiguse nõuda leppetrahvi vastavalt VÕS § 159 lg 2 ja töövõtulepingu punktile 8.1.4.

Töövõtulepingu punktis 8.1.4. on pooled kokku leppinud, et leppetrahvinõue tuleb esitada 30

päeva jooksul alates rikkumisest teadasaamisest ning juhul, kui leppetrahvist selle aja jooksul

ei teatata, kaotab pool õiguse leppetrahvi nõuda. Hageja väidete kohaselt on kostja rikkumises

alates 31.08.2019, mistõttu oleks tulnud leppetrahvinõue esitada hiljemalt 30.09.2019. Hageja

ei ole seda teinud ja on seega minetanud VÕS § 159 lg 2 ja töövõtulepingu punktile 8.1.4.

õiguse leppetrahvi nõuda.

17. Hageja on keeldunud tasumast kostjale 383,58 eurot töövõtja tasust, põhjendades seda

sellega, et kogu hinnapakkumises kajastatud materjali ei ole kostja ära kasutanud. Nüüd nõuab

hageja aga tasumata summast osa juba ka tagasi. Hageja ei saa nõuda summade tagastamist,

mida ta ei ole kostjale tasunud. Lisaks on ehitustööde teostamisel normaalne teatud materjali

kulu, kuna objektile toodud materjal tuleb selle paigaldamisel lõigata õigesse mõõtu, siis tekib

paratamatult materjali kadu. Pooltevahelise töövõtusuhte eesmärgiks oli valmis kivikatus, mitte

mingis konkreetses koguses materjal ning töövõtja tasunõue ei kuulu ümberarvestamisele

lähtuvalt sellest, kas materjali läks vähem või rohkem, v.a. kui selles eraldi kokku lepitakse.

18. Põhjendamatu on hageja nõue summas 400 eurot. Nimetatud nõue on hagejal täielikult

tõendamata, välja on toomata, millist lepingulist kohustust kostja rikkus, kuidas kostja väidetav

rikkumine tõi kaasa kahju ning milline on põhjuslik seos kostja väidetava rikkumise ja kahju

vahel.

19. Hageja on palunud kohustada kostjat teostama tegemata tööd vastavalt OÜ Ehitusseire

kahes dokumendis sätestatule - objektilt XXX eemaldama laotud katusekivid ja uuesti

paigaldama vastavalt tootmistehnoloogia nõutele ühe kuu jooksul arvates kohtulahendi

jõustumisest või alternatiivselt mõista OÜ Katusepartner X kasuks välja katuse valmimiseks

vajalikud

summad.

Kohustada

Töövõtjat

üleandma

valminud

tellimustöö

üleandmis/vastuvõtuaktiga. Nimetatud hageja nõue ei ole selge ega ole ka selle rahuldamisel

täitemenetluses ilma vaidlusteta täidetav. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks paigaldanud

katusekive eirates tootja poolt ettenähtud tehnoloogiat. Hageja alternatiivnõue - mõista OÜ

Katusepartner X kasuks välja katuse valmimiseks vajalikud summad, ei ole samuti esitatud

kujul täidetav ja sellist hageja nõuet ei saa ega tohi menetlusse võtta.

Maakohtu otsus ja põhjendused

20. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja

menetluskulud kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 4 344

eurot. Samuti mõistis maakohus hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja 425 eurot (s.o riigilõiv

hagilt, mille tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel vabastatud).

21. Töövõtulepingu sõlmimiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused

ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtule on esitatud tõendid

selle kohta, et vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimise eelselt on kostja esitanud hagejale

16.05.2019 pakkumuse nr 190066. Töövõtulepingu p 1.1.1 kohaselt on lepingu esemeks

2-20-16175

lepingu lisaks nr 1 olevas pakkumuses nr 190066 nimetatud tööd ja materjalid. Kohtu hinnangul

on hageja aktsepteerinud pakkumust, digiallkirjastades töövõtulepingu 10.06.2019. Eeltoodust

tulenevalt ei saa hageja kohtu hinnangul väita, et leping sisaldab RR tellimust ning hagejal seos

lepinguga puudub.

22. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega hageja

põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse

tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on

muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue

muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö

vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui

töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Käesoleval juhul olid tellija ja töövõtja

vaidlusaluse lepingu punktis 5 kokku leppinud, et tööde üleandmiseks esitab töövõtja tellijale

vaheaktid ja arved koheselt peale vaheakti aktsepteerimist. VÕS § 638 järgi tellija on

kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö

omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta

valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kui töö ei ole

vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö

tegemise ja töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Harju Maakohtu otsuses tsiviilasjas 2-19-

16737 on kohus tuvastanud, et Katusepartner OÜ on kokkulepitud tööd 26.08.2019 valmis

teinud ja need tuleb lugeda tellija poolt vastuvõetuks, töövõtja tasunõue on sissenõutavaks

muutunud ning tellijal ei olnud õigust lepingu hinda alandada sel põhjusel, et töövõtja on

kasutanud tellija hinnangul vähem materjale, kui hinnapakkumises oli toodud. Kohtule ei ole

käesolevas menetluses esitatud ühtegi tõendit, mille põhjal kohus võiks asuda seisukohale, mis

erineks tsiviilasjas 2-19-16737 juba kohtu poolt tuvastatust.

23. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral tekib tellijal töövõtja vastu üldjuhul esmalt

lepingu täitmise nõue (VÕS § 646), kuid VÕS § 115 lg 1 esimene alternatiiv võimaldab koos

kohustuse täitmise nõudega nõuda ka kahju hüvitamist. Maakohtu hinnangul ei ole hageja

käesoleval juhul esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tööde

tegemist või kahju hüvitamist. Hageja väited enamtasutud materjali osas on vastuolulised,

tõendamata ja ümberlükatud hageja enda poolt esitatud tõenditega. Oma väidete tõendamiseks

on hageja esitanud Ehitusseire OÜ arvamuse. Asjatundja on välja toonud, et kivikatuse pind

vastavalt pakkumisele oli 96 m2 ning asjatundja arvamuse kohaselt on ehitatud katuse pind

samuti 96 m2. Eeltoodust tulenevalt väidab hageja maakohtu hinnangul paljasõnaliselt, et

hageja on tasunud 120 m2 katusekivide eest. Asjatundja ei ole arvamuses märkinud, et mingi

hulk katusekive oleks üle jäänud.

24. Hagejale kostja poolt tehtud pakkumine ei sisaldanud tuulekoja katuse ehitamist, mis

tuleneb hageja enda poolt tellitud arvamusest. Hageja poolt tellitud asjatundja on oma

arvamuses leidnud, et puitmaterjali kadu võib olla 10-20%. Käesoleval juhul hindab ta

materjalikaoks 30%. Asjatundja arvamusest nähtub, et tuulekoja renoveerimiseks vajalikus

koguses materjali üle ei jäänud. Ehitusseire OÜ arvamuses ei ole käsitletud tuulekoda ega selle

ehitusega seonduvat. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et asjatundjale jäi märkamata, et

tuulekojal uut kivikatust pole ning tuulekojal puudub uus puitvooder. Asjatundja arvamuses

pole seda puuduseks peetud, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et nii asjatundja kui ka hageja

olid seisukohal, et tuulekojal ei pidanudki arvamuse koostamise ajal uut kivikatust ega uut

puitvoodrit olema. Lisaks märkis kohus, et kohtule on esitatud hageja e-kiri kostjale, kus hageja

sõnaselgelt loobub tuulekoja tellimusest. Tõendeid selle kohta, et hageja oleks tuulekoja

ehitamiseks vajaliku materjali eest kostjale midagi tasunud, kohtule esitatud ei ole. Seega ei

sisaldanud pakkumine nr 190066 kohtu hinnangul tuulekoja katuse ehitamist ega uue laudisega

2-20-16175

katmist. Kuivõrd hageja ei ole kostjale tuulekoja katuse ning puitvoodri paigaldamise eest

midagi maksnud, ei saa hageja kostjalt midagi ka tagasi nõuda. Samuti ei saa järeldada, et

tuulekoja katuse ning puitvoodri paigaldamata jätmisega on kostja lepingut rikkunud või

hagejale kahju tekitanud. Tuulekoja katuse ja uue puitvoodri paigaldamine ei olnud kostja

lepinguline kohustus.

25. Hageja on ühe puudusena töös välja toonud ka asjaolu, et kosta on jätnud katuse alumisse

ossa paigaldamata aluskatte, mis tuleb paigaldada vastavalt pakkumisele. Kohtu hinnangul on

tegemist paljasõnalise väitega. Kohtule on esitatud hageja poolt allkirjastatud kaetud tööde akt

nr 1. Akti kohaselt paigaldati sarikatele hingav aluskate ja kinnitati tuulutusliistuga. Hageja on

kinnitanud, et üleantavate kaetud tööde osas temal kostjale pretensioone ei ole. Samuti nähtub

ka kohtu poolt määratud eksperdi arvamusele lisatud fotodelt nr 4 ja nr 5, et aluskate on

paigaldatud.

26. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui töö ei ole

kokkulepitud omadusi. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või

seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust

või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise

kvaliteediga. Vaidlusaluses lepingus puudub erikokkulepe kvaliteedi kohta, mis tähendab kohtu

hinnangul, et katus pidi vastama keskmisele kvaliteedile.

27. Vaidlusaluse töövõtulepingu p 3.4. kohaselt tellija on kohustatud kahe tööpäeva jooksul

kooskõlastama töövõtja poolt vaheaktid või esitama sama aja jooksul oma kirjalikult

motiveeritud vastuväited. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjale pretensioone

tööde kvaliteedi osas esitanud kooskõlas töövõtulepingu punktiga 3.4. Hageja on 22.08.2019

saatnud kostja e-kirja seoses sellega, et hageja hinnangul ei vasta katuse mõõdud tegelikkusele

ning materjali tuleb maha arvestada. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et

puuduseid töös ka ei esinenud, mistõttu ei olnud kostjal põhjust asuda töid ümber tegema.

28. Ehitusseire OÜ arvamus ei tõenda kostjapoolset lepingurikkumist. Arvamus on üldsõnaline

ja sellest ei selgu, millistele nõuetele ja ehitusnormidele vastavust on arvamuse koostaja

hinnanud või millistele nõuetele ja ehitusnormidele valminud töö ei vasta. Arvamusest ei ole

võimalik aru saada, kus täpselt katusel ja mis ulatuses ei ole arvamuse andja hinnangul kivid

lukustunud või esinevad ebatasasused. Arvamuse koostaja on nentinud, et kive paigaldatakse

paremalt vasakule. Isegi kui asuda seisukohale, et arvamuse andjal on selles osas õigus, siis

kohtu hinnangul ei saa teha järeldust, et kostja oleks teisiti toiminud. Arvamuse arvandemeteni

on jõutud vaatluse tulemusel, mis kohtu hinnangul ei saa olla usaldusväärne viis võrreldavate

arvandmete esitamiseks. Arvamusest ei selgu, millise mõõtmismetoodikaga on jõutud

numbriteni, mis arvamuses on kajastatud. Puitmaterjali kogust on hinnatud kaudselt, kuid

sealjuures on jõutud etteheiteni, et materjali ülekulu on 10% tavapärasest suurem. Miks

arvamuse avaldaja hinnangul on tavapärane just 20%, arvamusest ei selgu. Hageja poolt

väidetud töös esinevate puuduste kindlakstegemiseks määras kohus käesolevas tsiviilasjas

ehitustehnilise ekspertiisi. Ekspert on tuvastanud, et kostja ei ole rikkunud katusetööde

teostamisel ehitusmaterjalide tootjate paigaldusjuhiseid, tööd on teostatud kvaliteediga, mis

vastab keskmise ehituskvaliteedi kriteeriumitele ning tööd on lõpetatud. Eksperdi arvamusest

nähtub, et algse katuse pindala suurenes, sest pikendati sarikaid. Samuti nähti ette vintskapi

seinte soojustamine, mille võrra suurenes ka vintskapi katuse füüsiline maht. Kuivõrd kostja ei

ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud, ei ole hagejal kostja tegevuse tõttu tekkinud ka kahju,

mille hüvitamist hageja kostjalt saaks nõuda.

2-20-16175

29. Vaidlusaluse lepingu punktis 8.1.4 on pooled kokku leppinud, et tellija peab teatama

töövõtjale leppetrahvi nõude esitamisest hiljemalt 30 päeva jooksul arvates päevast, mil tellija

sai leppetrahvi nõude õiguse aluseks olevatest asjaoludest teada. Juhul, kui tellija nimetatud

teatist ei esita, on tellija nimetatud õiguse minetanud. Kohtu hinnangul pidi hagejale tuulekoja

kivikatuse ja uue laudise puudumine olema nähtav 26.08.2019, mil kostja esitas tööd hagejale

vastuvõtmiseks. Kogutud tõenditest ja eksperdi arvamusest nähtub, et kostja poolt teostatud töö

on kvaliteetne, valminud tähtaegselt ning töö vastab tavapäraselt sarnastele ehitistele

esitatavatele nõuetele ja tingimustele. Hageja kostjale leppetrahvi nõudmisest kohtueelselt ei

teatanud ning tegi seda alles tsiviilasja nr 2-19-16737 menetluse käigus 29.10.2020 vastuhagi

esitades. Hageja on seega teavitanud kostjat leppetrahvi nõudmisest rohkem kui aasta pärast

väidetava rikkumise tuvastamist. VÕS § 7 lg 1 tulenevalt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda,

mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Maakohtu

hinnangul on hageja viivitanud leppetrahvi nõude esitamisega ebamõistlikult kaua ning hageja

on kaotanud leppetrahvi esitamise õiguse.

30. Hageja väitel on kostja jätnud ka garantiitööd tegemata. Kohtu hinnangul on hageja väide

paljasõnaline ja vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud

teostatud tööde akt, millelt nähtub, et kostja on teostanud garantiitööd vastavalt hageja

17.09.2019 e-kirjale. Samuti on hageja kinnitanud, et üleantavate tööde osas pretensioonid

puuduvad.

31. Kuivõrd käesoleval juhul puudub kostjapoolne lepingurikkumine ning kostja ei ole

lepingurikkumisega hagejale kahju tekitanud, ei ole põhjendatud ka Ehitusseire OÜ-lt arvamuse

saamise kulu hüvitamine hagejale.

32. Maakohus ei nõustunud hageja etteheidetega seoses eksperdi isikuga. Kohus on määranud

käesolevas menetluses eksperdiks isiku, kes vastab kõigile seaduse nõuetele. Tegemist on

riiklikult tunnustatud eksperdiga. Hageja ei ole selleks isikuks, kes saaks vaidlustada eksperdi

kuulumist riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja või nõuda eksperdilt täiendavaid tõendeid

nimekirja kuulumise kohta.

Apellatsioonkaebus

33. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

34. Töövõtuleping ei ole sõlmitud hagejaga, vaid RR-ga. Hageja tellimus nähtub T koostatud

jooniselt: eramu ja tuulekoja katuse vahetus betoonkivikatuse vastu ja tuulekoja katmine

laudisega. Tuulekojaga seonduv on täielikult täitmata. Eramu katus ei vasta betoonkivi

paigaldusjuhendile. Tellimuse maksumuse 16 074,77 eurot on hageja tasunud, kuid tellimus on

tänaseni täitmata.

35. Väidetavalt on hagejale antud tellimus üleandmis-vastuvõtmisaktiga üle, kuid sellist

dokumenti tsiviilasja toimikus ei ole. Hageja hinnangul ei saagi olla, kuna tellimus on täitmata.

Kohtud toetavad kostja poolt hageja vara omastamist. Hageja soovib, et kostja tagastaks saadud

summad või teostaks tegemata tööd. Samuti soovib hageja saada kostjalt leppetrahvi.

36. Hageja nõuded on esitatud käesolevas asjas ja tsiviilasjas nr 2-19-16737 esitatud nõudeid

tuleb menetleda eraldi. Tsiviilasjas nr 2-19-16737 jätsid kohtud hageja tõendid analüüsimata.

Riigikohus jättis põhjendamatult hagejale riigi õigusabi määramata. Hageja õigusi rikkus ka

Tartu Maakohus, kes võttis hagi menetlusse.

2-20-16175

37. Maakohtunik on rikkunud menetlustoiminguid ja venitanud asja lahendamisega. Kohus

kulutas Kaarel Sahale üle aasta menetlusaega, et too teostaks hageja juures paikvaatluse. Kaarel

Sahk paikvaatlusega toime ei tulnud, vaid esitas loengumaterjali ning soovis tasu selle eest 2000

eurot. Tsiviilasi on olnud menetluses lubamatult kaua – 3 aastat ja kohtunik tuleks taandada.

38. Hageja esindaja ei tulnud hageja esindamisega toime. Arusaamatu on, milliste dokumentide

koostamise eest nõudis esindaja 652 eurot.

Vastustaja seisukoht

39. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

40. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

41. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja menetlusdokumentide ja täiendavate

tõendite osas, mis on esitatud pärast 11.01.2023 esitatud apellatsioonkaebust.

41.1. Hageja on esitanud seisukohti alates 12.01.2023 kuni käesoleva otsuse tegemiseni.

Tulenevalt TsMS § 634 lõikest 1 saab apellatsioonkaebust täiendada ja muuta üksnes kuni

apellatsioonitähtaja lõpuni. Samuti ei ole ringkonnakohus andnud hagejale tähtaega

seisukohtade esitamiseks (v.a 01.06.2023, mil ringkonnakohus andis pooltele tähtaja lõplike

seisukohtade esitamiseks). Eelnevast tulenevalt tuleb hageja poolt esitatud seisukohad alates

12.01.2023 kuni otsuse tegemiseni jätta tähelepanuta, välja arvatud ringkonnakohtu poolt antud

tähtaja raames esitatud lõplikud seisukohad 07.06.2023 ja 09.06.2023.

41.2. Lisaks eeltoodule tuleb jätta tähelepanuta hageja 07.06.2023 ja 09.06.2023 taotlused

moraalse kahju hüvitamiseks ja väited kostja lepingulise esindaja poolt tsiviilasjas nr 2-19-

16737 valeandmete esitamise kohta. Mittevaralise kahju hüvitamist ei ole hageja maakohtule

esitatud hagis nõudnud, mistõttu puudub ringkonnakohtul võimalus sellist nõuet menetleda.

Hageja ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et kostja lepinguline esindaja oleks

kohtule tsiviilasjas nr 2-19-16737 esitanud valeandmeid, mistõttu tuleb ka see väide jätta TsMS

§ 634 lg 1 alusel tähelepanuta.

41.3. Hageja esitas ringkonnakohtule 10.02.2023 täiendava tõendina Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti 06.02.2023 vastuse (IV kd tl 172) ja 06.03.2023 kohtutäituri 26.02.2023

otsuse täiteasjas nr 084/2022/7908 (V kd tl 17). Hageja ei ole selgitanud, millist asja

lahendamiseks vajalikku asjaolu ta soovib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

06.02.2023

vastusega

ja

06.03.2023

kohtutäituri

26.02.2023

otsusega

tõendada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka nimetatud tõenditest võimalik järeldada, et need kuidagi

asja lahendamist tähtsust omaksid, mistõttu jätab ringkonnakohus need tõendid vastu võtmata

TsMS § 238 lg 1 alusel.

42. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega

rikkunud menetlusõigust. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6

sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-20-16175

43. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

Hageja ja kostja allkirjastasid 10.06.2019 töövõtulepingu, mille esemeks oli kivikatuse

ehitus aadressil XXXX, vastavalt 16.05.2019 pakkumuses nr 190066 nimetatud töödele

ja materjalidele. Kokkulepitud tööde maksumus oli lepingu p 1.5.1. järgi koos

käibemaksuga 16 074,77 eurot. Tööde üleandmine pidi lepingu p 5 kohaselt toimuma

vaheaktide alusel, millest viimane vaheakt on ka lõppaktiks. Tööd pidid valmima

30.08.2019;

-

08.08.2019 edastas kostja hagejale vaheakti nr 1 ja kaetud tööde akti nr 1, mis on hageja

poolt allkirjastatud. Vastavalt vaheaktile esitas kostja hagejale arve nr 190106, summas

4765,54 eurot. Arve on hageja poolt tasutud kahe maksega 08.08.2019 ja 09.08.2019.

-

22.08.2019 edastas kostja hagejale vaheakti nr 2. Hageja vaheakti ei allkirjastanud.

Vastavalt vaheaktile nr 2 esitas kostja hagejale arve nr 190108, summas 9445,31 eurot.

Hageja tasus arve osaliselt summas 9061,73 eurot. 383,58 eurot jättis hageja tasumata.

-

Tsiviilasjas 2-19-16737 mõistis kohus X-lt võlgnevuse summas 383,58 eurot

Katusepartner OÜ kasuks välja.

-

26.08.2019 edastas kostja hagejale vaheakti nr 3 ning kokkuvõtliku lõppakti. Hageja

akte ei allkirjastanud. Lõppakti alusel esitas kostja hagejale arve nr 190111, summas

2023,52 eurot, mille hageja on 05.09.2019 tasunud.

44. Pooled vaidlevad, kas kostja on töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud (jätnud

paigaldamata katuse aluskatte, jätnud tuulekoja katuse ja laudise paigaldamata ning jätnud

nõuetekohaselt paigaldamata elamu katusele betoonkivid). Hageja on esitanud kostja vastu

leppetrahvi nõude, kahju hüvitamise nõude enammakstud materjalide eest ja asjatundja

arvamuse eest. Samuti soovib hageja kostjalt katusekivide paigaldamist vastavalt

paigaldusjuhendile või alternatiivselt selles osas tööde maksumuse hüvitamist. Kostja

kohustuste täitmisest või täitmata jätmisest sõltub, kas hageja saab kostjalt nõuda leppetrahvi

ja kahju hüvitamist asjatundja arvamuse eest summas 400 eurot ning katuse paigaldamist

vastavalt paigaldusjuhendile.

45. Kõigepealt vastab ringkonnakohus hageja väitele, et töövõtuleping ei ole sõlmitud

hagejaga, vaid RRga. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on varem nimetatud sätetest järeldanud,

et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt RKTKo 30.04.2008, 3-2-

1-25-08, p 13). Maakohus leidis õigesti, et 04.06.2019 töövõtuleping nr 2019 on sõlmitud

hageja ja kostja vahel, mitte kostja ja RR vahel. Nimetatud töövõtulepingu päises on märgitud,

et leping sõlmitakse X ja OÜ Katusepartner vahel (I kd tl 126). Samuti on lepingu 10.06.2019

allkirjastanud X (I kd tl 130). Nimetatud lepingus viidatakse lepingu lisaks olevale pakkumisele

nr 190066 ning hageja seisukohtadest nähtub, et hageja ei eita, et pakkumine nr 190066 (I kd tl

130pöördel-131pöördel) on tehtud talle. Hageja tugineb oma väidetes läbivalt sellele

pakkumisele. Eelnevast saab teha järelduse, et töövõtuleping nr 2019 on sõlmitud X ja OÜ

Katusepartner vahel vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ja lepingu lõpuosas märgitud

nimi „RR“ on sellesse lepingusse sattunud ekslikult.

2-20-16175

46. Töövõtulepingus nr 2019 on pooled (hageja ja kostja) leppinud kokku selles, et kostja

teostab lepingu lisaks olevas pakkumises märgitud tööd hiljemalt 30.08.2019 ja hageja tasub

selle eest kostjale 13 395,64 eurot (+ käibemaks) (I kd tl 126-130). Hageja väitel ei ole kostja

töid teostanud ega talle üle andnud. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Maakohus leidis

õigesti, et käesolevas asjas esitatud tõenditest nähtub, et tööd, milles pooled 04.06.2019 kokku

leppisid on kostja poolt teostatud tähtaegselt.

46.1. Hageja tugineb sellele, et kostja ei ole tuulekoja osas lepingulisi kohustusi täitnud.

Hageja poolt esitatud arvamuses ei ole töö puuduseks peetud seda, et tuulekojal uut kivikatust

pole ning et tuulekojal puudub uus puitvooder (I kd tl 10-11). Kohtule on esitatud hageja e-kiri

kostjale, kus hageja sõnaselgelt loobub tuulekoja osas tellimusest (IV kd tl 22). Seejuures on

hageja esitatud asjatundja arvamuses märgitud, et paigaldatava katuse pind oli 96 m2 ja katust

on paigaldatud 96 m2, mistõttu mingit erinevust ei ole (I kd tl 10-11). Maakohus järeldas

eeltoodust ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et tuulekoja katuse ja uue puitvoodri

paigaldamine ei olnud kostja lepinguline kohustus. Seega ei saa ka tuulekoja katuse ja uue

puitvoodri paigaldamata jätmist pidada kostja lepingulise kohustuse rikkumiseks.

46.2. Samuti tugines hageja maakohtus sellele, et kostja on jätnud katusele paigaldamata katuse

aluskatte. Maakohus leidis, et kohtu poolt määratud eksperdi arvamusele lisatud fotodelt (III kd

tl 108) nähtub, et elamule katusele on aluskate paigaldatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

järeldusega. Samuti ei nähtu kohtu poolt määratud eksperdi arvamusest ega ka hageja poolt

esitatud asjatundja arvamusest, et katuse aluskate poleks paigaldatud. Seega ei saa hageja ka

selles osas tugineda kostja poolse lepingulise kohustuse rikkumisele.

46.3. Hageja poolt maakohtus esitatud väitel ei ole kivikatuse roovitust piisavalt rihitud,

mistõttu esinevad ebatasasused betoonkivist katusekattes, eriti katusekülgede vasakpoolsetes

osades. Samuti väitis hageja, et katusekivid ei ole kohati lukustatud eelneva kiviservade

pesadesse, mis viitab hälvetele roovituse tasapinnas. Maakohus leidis, et lepingus puudub

erikokkulepe kvaliteedi kohta, mis tähendab, et katus pidi vastama keskmisele kvaliteedile.

Samuti ei tõendanud maakohtu hinnangul hageja asjatundja OÜ Ehitusseire arvamus

ebakvaliteetset ehitamist, kuna arvamusest ei ole võimalik aru saada, kus täpselt katusel ja mis

ulatuses ei ole arvamuse andja hinnangul kivid lukustunud või esinevad ebatasasused.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. OÜ Ehitusseire arvamusest nähtub ainult järeldus, aga

kuidas selleni jõuti, pole arusaadav. Mõlemad pooled taotlesid maakohtus ehitustehnilise

ekspertiisi määramist. Maakohus määras ekspertiisi. Ekspert on tuvastanud, et kostja ei ole

rikkunud katusetööde teostamisel ehitusmaterjalide tootjate paigaldusjuhiseid, tööd on

teostatud kvaliteediga, mis vastab keskmise ehituskvaliteedi kriteeriumitele ning tööd on

lõpetatud. Ehkki ekspert pidi tuginema kostja poolt tehtud fotodele ja dokumentidele, ei saa

järeldada, et eksperthinnang poleks põhjendatud. Hageja ainus vastuväide ekspertiisiaktile on

see, et ekspert ei käinud katusel oma silmaga olukorda vaatamas. Selle kohta märgib

ringkonnakohus, et hageja ei lubanud eksperti objektile ega esitanud omalt poolt mingeid

fotosid ega muid tõendeid väidetavast katuse ebakvaliteetsusest. Seega järeldas maakohus

õigesti, et tõendatud on, et kostja on paigaldanud katuse vähemalt keskmise kvaliteediga.

46.4. Hageja peab kostja poolseks lepingu rikkumiseks seda, et tellimus on tänaseni täitmata ja

tööd pole üle antud. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja on töövõtulepingus nr 2019

kokkulepitud tööd valmis teinud. Pooled ei vaidle, et vastavalt töövõtulepingu punktile 7.1 pidi

kostja tööd üle andma vaheaktide ja lõppakti alusel hiljemalt 30.08.2019 ning hageja ei ole

vaheakte nr 2-3 (millest viimane on ka lõppakt) allkirjastanud. Ehkki hageja ei ole nimetatud

vaheakte ega lõppakti allkirjastanud, ei tähenda see, et seaduse kohaselt ei saaks tööd lugeda

hagejale üle antuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu

2-20-16175

võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.

Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta

valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Vaidlust ei ole selle üle,

et kostja esitas hagejale kostja poolt allkirjastatud vaheaktid ja lõppaktid. Seega on kostja

esitanud tööd hagejale üleandmiseks. Riigikohus on selgitanud, et tellija võib VÕS § 110 lg 1

järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö

on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma

lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6). Seega on tellija kohustatud töö vastu

võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab

töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga

(RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p 22). Kuna kostja poolt tehtud töö vastab

lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, ei esine käesoleval juhul aluseid, millest

tulenevalt oleks hagejal õigus tööde vastuvõtmisest keelduda. Seega ei ole hageja väide, et

tsiviilasja toimikus ei ole allkirjastatud tööde üleandmis-vastuvõtmisakti, määravaks

otsustamaks selle üle, kas kostja poolt tehtud tööd on hagejale üle antud. Nii nagu

ringkonnakohus eelnevalt märkis, annab seadus, vaatamata aktide allkirjastamata jätmisele,

töövõtjale võimaluse tugineda sellele, et tööd on valmis ja on üle antud.

46.5. Teises tsiviilasjas (nr 2-19-16737) lahendati töövõtja hagi tellija vastu (tellijaks käesoleva

asja hageja ja nõudeks oli tellija poolt tasumata summa 383,58 eurot), hagi rahuldati ja mõisteti

tasumata osa tellijalt välja. Harju Maakohtu otsuses tsiviilasjas 2-19-16737 on kohus

tuvastanud, et Katusepartner OÜ on kokkulepitud tööd 26.08.2019 valmis teinud ja need tuleb

lugeda tellija poolt vastuvõetuks, töövõtja tasunõue on sissenõutavaks muutunud ning tellijal ei

olnud õigust lepingu hinda alandada sel põhjusel, et töövõtja on kasutanud tellija hinnangul

vähem materjale kui hinnapakkumises oli toodud. Otsus tsiviilasjas nr 2-19-16737 on

jõustunud. Tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele

kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel

asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Samas on kohtuotsus käsitatav tõendina TsMS § 272

tähenduses (RKTKo 01.10.2014, 3-2-1-70-14, p 11). Maakohus hindas nimetatud otsust õigesti

tõendina ja leidis koos teiste tõenditega hinnates põhjendatult, et käesolevas menetluses esitatu

pinnalt ei saa asuda seisukohale, mis erineks tsiviilasjas 2-19-16737 kohtu poolt tuvastatust.

46.6. Kuna kostja poolset lepingu rikkumist tuvastatud ei ole, ei ole hageja leppetrahvi nõue

põhjendatud ja maakohus on selle õigesti jätnud rahuldamata. Kuna kostja pole lepingulisi

kohustusi rikkunud, ei saanud maakohus rahuldada ka hageja kahju hüvitamise nõuet seoses

Ehitusseire OÜ arvamuse maksumusega. Kohus saanuks kostjalt selle kulu ulatuses hageja

kasuks hüvitise välja mõista üksnes siis, kui kohus oleks tuvastanud, et kostja on lepingut

rikkunud ja see kulu oli põhjendatud kostja rikkumise tuvastamiseks. Samuti ei ole olukorras,

kus kostja poolset lepingu rikkumist tuvastatud ei ole, võimalik kohustada kostjat töid uuesti

teostama.

47. Liigselt kulutatud materjali tagastamise nõue summas 280 eurot ei ole ringkonnakohtu

arvates samuti põhjendatud ja maakohus on ka selle nõude jätnud õigesti rahuldamata. Pooled

leppisid kokku uue kivikatuse paigaldamises summas 13 395,64 eurot + km, mitte konkreetse

materjalikoguse kasutamises. Lepingu kohaselt sai kokkulepitud tasu muuta üksnes poolte

kokkuleppel tulenevalt lisatöödest (lepingu p 1.5.1) (I kd tl 126-130). Pooled ei ole esile toonud,

et nad oleksid sõlminud tasu vähendamise kokkuleppe. Lisaks märgib ringkonnakohus, et

hageja esitatud asjatundja on võrrelnud pakkumises nr 190066 toodud koguseid ja mõõtnud ära

kasutatud materjali ning selle kohaselt on fassaadilaudist kulunud 34,4 m2 (pakkumises 40 m2),

tuulekastilaudist 411,2 jm (pakkumises 554 jm), liiteplekke 28 jm (pakkumises 30 jm),

räästarenne ja torusid 39,3 jm (pakkumises 42 jm) ning puitmaterjali 0,7 tm (pakkumises 1 tm).

2-20-16175

Esiteks ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul, kuidas asjatundja need mõõtmistulemused sai ning

teisalt on hageja esitatud asjatundja arvamuses peetud normaalseks kuni 20% suurust materjali

ülekulu, mis enamike asjatundja poolt viidatud erinevuste puhul ka selle määra sisse mahub.

48. Hageja etteheide maakohtule, et kahte tsiviilasja (käesolevat ja asja nr 2-19-16737) tuleb

käsitleda eraldi, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuna maakohtus ongi need eraldi

menetletud. Lisaks ei ole maakohus käesolevas asjas tuginenud üksnes tsiviilasjas nr 2-19-

16737 kohtu poolt tuvastatud asjaoludele, vaid on hinnanud õigesti selles asjas tehtud otsust

kirjaliku tõendina koos teiste tõenditega, andmata ühelegi tõendile ette kindlaks määratud jõudu

(TsMS § 232 lg 2).

49. Hageja väitel on maakohtu kohtunik põhjendamatult venitanud ja „rikkunud

menetlustoiminguid“. Etteheide puudutab ekspertiisi teostamisele põhjendamatult pika aja

kulutamist. Ringkonnakohtu hinnangul on etteheide asjakohatu, kuna isegi kui maakohus

ebamõistlikult palju menetlusaega selle jaoks kulutas, ei muuda see asjaolu maakohtu otsust

ebaõigeks. Maakohus on ekspertiisi usaldusväärsust tõendina piisavalt põhjendanud. Samuti ei

saa maakohtunikku enam taandada ja ringkonnakohtu hinnangul polnud selleks ka maakohtus

põhjust.

50. Asjaolu, et hageja lepinguline esindaja täitis hageja arvates oma kohustusi hageja

esindamisel ebakohaselt, ei anna ringkonnakohtu hinnangul samuti alust maakohtu otsust

tühistada. Esindaja võimalikud minetused esindamisel saavad olla aluseks vaid kostja

võimalikele nõuetele tema vastu, kuid ei saa mõjutada menetlustulemust käesolevas asjas (vt

RKTKm 29.01.2008, 3-2-1-143-07, p 18).

51. Hageja väited selle kohta, et tsiviilasjas nr 2-19-16737 jättis Riigikohus põhjendamatult

hagejale riigi õigusabi määramata ja hageja õigusi rikkus töövõtja hagi menetlusse võtmisel ka

Tartu Maakohus, ei ole käesolevas asjas asjakohased. Käesolevas asjas ei saa ringkonnakohus

hinnata kohtute tegevust teises tsiviilasjas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

52. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

53. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

54. Kostja esitas 09.06.2023 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 805 eurot (käibemaksu

ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale

apellatsioonimenetluses õigusabi tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta) seoses seisukoha

koostamisega apellatsioonkaebusele. Seega on kostja lepinguline esindaja kulutanud vastuse

koostamisele apellatsioonkaebusele 5,75 tundi.

55. Ringkonnakohus leiab, et vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 5,75 tunni ulatuses ei

ole põhjendatud ajakulu. Tegemist ei ole mahuka kaebusega ja selles esitatud väidetele

vastamine ei ole sedavõrd aeganõudev. Ringkonnakohtu hinnangul piisab hageja

apellatsioonkaebusele vastuse esitamiseks 3 tunnist. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et

kostjal pole õigust menetluskulude eest hüvitist nõuda, kuna asjas pole esitatud dokumente,

2-20-16175

mille alusel menetluskulusid nõutakse. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Antud juhul on kostja lepinguline esindaja koostanud ja esitanud kohtule vastuse

apellatsioonkaebusele. Seega nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja lepinguline esindaja on

teinud menetlustoiminguid, mille eest võib lepinguline esindaja tasu nõuda. TsMS § 176 lg 6

teise lause kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama.

Hinnates kostja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust kogumis, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks menetluskulusid tõendavaid dokumente kostjalt välja nõuda.

56. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot (käibemaksuta) ei ole kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes samuti mõistlik ega põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTkm 3-2-1-115-13, p 25). Arvestades

õigusabituru hindasid käesoleval ajal ning käesoleva asja keskmist keerukust, on kolleegiumi

hinnangul põhjendatud tunnitasumääraks antud juhul sarnaselt maakohtus kostja lepingulise

esindaja tunnitasu määraga 130 eurot tund (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

kostja põhjendanud, miks peaks apellatsiooniastmes olema kostja lepingulise esindaja tunnitasu

määr kõrgem kui maakohtus.

57. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude

hüvitamiseks

osaliselt

ja

mõistab

hagejalt

kostja

kasuks

välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 390 eurot (käibemaksu ei lisandu).

58. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg