2-22-6907/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Helen Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht 04.07.2023. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-6907

Tsiviilasi

Tallinn, XXX tn 33a korteriühistu avaldus N D vastu võla

nõudes

Menetlusosaline

Avaldaja: Tallinn, XXX tn 33a korteriühistu (registrikood xxx;

aadress XXX tn 33a, Tallinn xxx);

Avaldaja lepinguline esindaja: E S (e-post: xxx);

Puudutatud isik: N D (isikukood xxx; aadress xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus osaliselt.

2. Välja mõista N D’lt Tallinn, XXX tn 33a korteriühistu kasuks 1818,03 eurot

korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus

perioodi 01.09.2019 kuni 01.04.2022 eest.

3. Menetluskulud jätta N D kanda.

4. Välja mõista N D’lt Tallinn, XXX tn 33a korteriühistu kasuks menetluskulud summas

784,4 eurot (riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 734,4 eurot).

5. Välja mõista N D’lt Tallinn, XXX tn 33a korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt

(784,4 eurolt) (VÕS) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Tallinn, XXX tn 33a korteriühistu esitas 08.05.2022 Harju Maakohtule avalduse N D.

Avaldaja palub N Dlt välja mõista põhivõlgnevus summas 6 026,21 eurot perioodil

01.09.2019 – 01.04.2022 tekkinud kommunaalteenuste võlgnevuse eest ja summas 541,83

eurot perioodi 01.09.2019 kuni 01.04.2022 eest.

2. Avalduse kohaselt puudutatud isik on korteriomandi, aadressiga xxx, omanik. Puudutatud

isikul on jäänud tasumata kommunaalteenuste arved perioodi 01.09.2019 – 01.04.2022 eest.

Seisuga 01.04.2022 moodustab puudutatud isiku võlgnevus kommunaalteenuste eest

6026,21 ning viivis 541,83 eurot. Puudutatud isik tegi viimase makse 15.08.2019 summas

598,14 eurot.

3. Puudutatud isik ei ole avaldusele vastust esitanud. Kohtule on esitatud maksekorraldus,

mille kohaselt on OÜ xxx poolt 15.08.2022 tasutud avaldajale 4750 eurot selgitusega Arve

8-056 N.D kr.056.

4. 24.04.2023 on avaldaja täpsustanud oma nõuet, mille kohaselt puudutad isiku võlgnevus

tsiviilasjas number 2-22-6907 moodustab 2936,35 eurot.

5. 25.04.2023 palus kohus avaldajal täpsustada oma nõuet. Kohus selgitas, et kuna kohtule

esitatud maksekorralduse kohaselt on OÜ xxx poolt 15.08.2022 tasutud avaldajale 4750

eurot selgitusega Arve 8-056 N.D kr.xxx, siis kohtu arvutuse kohaselt saab puudutatud isiku

võlgnevus sellisel juhul olla 1818,04 eurot. Kohus palus avaldajal täpsustada, kas avaldaja

lõplik nõue sisaldab endas üksnes põhinõuet või ka kõrvalnõuet.

6. Avaldaja esitas kohtule 03.05.2023 võlaarvestuse. 02.06.2023 avaldaja teatas, et nõuab

võlgnikult võlga summas 1818,04 eurot, kuid vaatama kohtu korraldusele ei täpsustanud

nõude kujunemist.

Kohtumääruse põhjendused

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi. TsMS 477 lg 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada

kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi

korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 5 ja lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti ning kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja

avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse

korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohtu

hinnangul on esitatud materjalide põhjal võimalik teha asjas sisuline lahend.

8. Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriomandi, aadressiga xxx, omanik (tlk 4) ning

on avaldaja liige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 tähenduses.

KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik

korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Avaldaja põhikirja p

2.1 kohaselt ühistu liikmeteks on xxx korteriomanikud (tl 39-42).

9. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul tekkinud võlgnevus seoses majandamis- ja

kommunaalteenuste osutamisega talle kuuluvale korteriomandile. Avaldaja esitas

puudutatud isikule esitatud kommunaalteenuste arved (tl 7-38). Avaldaja esitas väljavõtte

puudutatud isikule ajavahemikus 01.12.2010-01.04.2022 esitatud arvete ja laekumiste

kohta (tlk 5-6).

10. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on OÜ xxx poolt 15.08.2022 tasutud avaldajale 4750

eurot selgitusega Arve 8-056 N.D kr.xxx. Kohus tuvastab, et arve nr 8-056 on esitatud

puudutatud isikule 05.08.2020 ning see arve sisaldab august 2020 põhivõlgnevust summas

130,93 eurot ning varasemate perioodide võlgnevust summas 2017,91 eurot (tlk 18).

11. Avaldajal oli õigus arvestada laekuvad summad esimesena sissenõutavaks muutunud

kohustuse katteks (VÕS § 88 lg 6 p 1). Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele

tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba

sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks (VÕS § 88 lg 8). Seega

tuleb lugeda OÜ xxx poolt 15.08.2022 tasutud summast 4750 eurot sissenõutavaks

muutunud viivise katteks summas 541,83 eurot ja summas 4208,17 põhivõlgnevuse katteks.

Seega on kohtu arvutuste kohaselt puudutatud isiku põhivõlgnevus perioodil 01.09.2019-

01.04.2022 tekkinud kommunaalteenuste eest summas (6026,21-4208,18) 1818,03 eurot.

12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab,

et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

13. Avaldaja on veenvalt põhistanud, et ta on esitanud igakuuliselt arved korteriühistu

majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Puudutatud isik on tasunud arved osaliselt.

Erinevalt avalduses ja puudutatud isiku vastuses toodule tuvastas kohus võlgnevuse 181,03

eurot.

14. Lähtudes eeltoodust tuleb avaldus rahuldada osaliselt ning puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja mõista võlg majandamis- ja kommunaalteenuste eest 1818,03 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Kohus on rahuldanud avalduse osaliselt seetõttu, et pärast avalduse kohtule

esitamis on see osaliselt rahuldata, siis jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda.

16. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

17. Avaldaja palub menetluskulude nimekirjas puudutatud isikult välja mõista menetluskulud

summas 1796,40 eurot (riigilõiv hagiavalduse esitamisel 630 eurot ja avaldaja

õigusabikulud summas 1166,4 eurot). Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi

jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

18. Avaldaja on teatanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi.

19. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Lepingulise esindaja kulud tuleb hüvitada põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele

kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust

(Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

20. Avaldaja on 09.02.2022 esitanud kohtule hagi ja on lähtuvalt hagi hinnast tasunud riigilõivu

630 eurot. 23.05.2022 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja avaldajale

selgitanud, et TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses

korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud

nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Avaldaja nõuab puudutatud isikult

kommunaal- ja majandamiskulude hüvitamist ning viivise tasumist. Eelnimetatud nõue

kuulub lahendamisele hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus

hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi.

21. Kohus on avaldajale lisaks selgitanud, et tulenevalt RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse

avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50

eurot. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu

tagastamist.

22. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv 50 eurot. Kohus

selgitab avaldajale veel kord, et avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda

enamtasutud riigilõivu tagastamist.

23. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175

lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o

tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

24. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldajat kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja

E S. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120

eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et selline tunnitasu on käesolevas asjas

põhjendatud ja vajalik.

25. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja lepinguline esindaja teinud alljärgnevaid

toiminguid: Kliendiga kohtumine, tõendite kogumine, hagiavalduse koostamine 6,0 tundi,

kostja vastusega tutvumine 0,5 tundi, nõudekirja täitmine, vastuse koostamine 0,6 tundi,

kohtumäärusega tutvumine, kliendile edastamine 0,5 tundi ja menetluskulude nimekirja

koostamine 0,5 tundi. Kokku 8,1 tundi.

26. Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja poolt kliendiga kohtumise ja avalduse

koostamise

ajakulu

on

põhjendatud

tundi.

Ülejäänud

avaldaja

esindaja

menetlustoimingutele kuulunud ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on kohtu

hinnangul põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kokku 5,1 tundi. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja menetluskulu 612 eurot (5,1x120),

millele lisandub käibemaks 122,4 eurot, so kokku 734,4 eurot. Kuna avaldaja ei ole

käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi, siis tuleb

menetluskulud puudutatud isikult välja mõista koos käibemaksuga.

27. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulud summas 784,4 eurot, sealhulgas riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja tasu

734,4 eurot.

28. Avaldaja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS

§ 177 lg 4 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude

kindlaksmääramise

kohtulahendis,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja viivise menetluskuludelt (784,4 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

(TsMS § 177 lg 4).

29. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4)

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik