3-22-473/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-473

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. detsembri 2022. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

2. Tagastada X apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 15. detsembri 2022. a otsuse

peale haldusasjas nr 3-22-473 läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas vanglale 18.12.2021 taotluse hüvitada mittevaraline

kahju 1880 eurot. Taotleja keeldus 23.11.2021 vanglas toidu vastuvõtmisest, kuna toidunõud

olid määrdunud ehk toit ei vastanud hügieeninõuetele, ning kui ta palus nõud välja vahetada,

siis valvur keeldus sellest, põhjendades, et vangla ei ole restoran. Vangistusseaduse (VangS) §

47 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava toitlustamine olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni

nõuetele. Seetõttu jäi taotleja tol päeval ilma õhtusöögita ning lisaks ähvardas valvur taotlejat

toidust loobumise eest ettekande koostamisega. Sellega on Tallinna Vangla alandanud taotleja

inimväärikust ja tekitanud talle mittevaralist kahju. Taotlejal on alust arvata, et vangla köögi

abitöölisi ei ole koolitatud toiduhügieeni nõuete osas.

2. Tallinna Vangla jättis 21.02.2022 vastusega nr 5-37/21-298-2 kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Taotluses kirjeldatud asjaolud ei viita inimväärikuse alandamisele riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses ning vangla ei ole taotleja toitlustamisel eksinud VangS

3-22-473

2(5)

§ 47 lg 1 vastu. Vanglas oli 23.11.2021 menüüs supp, mida serveeriti pealt suletava kaanega

nõus. Kuna kaaned ei sulgu hermeetiliselt, siis võib toidu üksusesse transportimisel ääreni täis

kausi puhul supp vähesel määral loksuda üle kausi ääre. Vangla möönab, et supikausist oli väike

kogus vedelikku üle tilkunud, millest jäi kausi alla kandikule jälg. Kuna vähesel määral üle ääre

tilkunud supp ei muuda toidu kvaliteeti, ei vähenda olulisel määral toidu kogust ega kahjusta

kinnipeetava tervist, siis keeldus valvur supi väljavahetamisest. Kuna taotleja keeldus ise supi

vastuvõtmisest, siis ei jäänud ta õhtusöögita vanglaametnike tegevuse tõttu. Vangla on juhtinud

siiski toidujagajate tähelepanu sellele, et nad oleksid käruga liikumisel ettevaatlikumad. Samuti

ei ähvardanud vanglaametnik taotlejat ettekande koostamisega, vaid ettekande koostamine oli

VangS §-st 133 tulenev ülesanne. Kandikule tekkinud supijälg võis taotlejat visuaalselt häirida,

kuid see ei saanud riivata tema õigusi määral, mis õigustaks kahjuhüvitise väljamõistmist.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 23.02.2022 kaebuse Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1880 eurot. Kaebaja inimväärikust alandati sellega,

et temale serveeriti toitu hügieeninõudeid rikkudes (s.o määrdunud nõus) ning keelduti toidu

uuesti serveerimisest, mistõttu jäi kaebaja 23.11.2021 ilma toiduta. Vanglas ei peeta jätkuvalt

kinni toiduhügieeni nõuetest ning vangla pole köögis abistavatele kinnipeetavatele korraldanud

ühtegi hügieenikoolitust. Kaebajal on VangS § 47 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda toidu

serveerimist hügieeninõudeid järgides. Põllumajandus- ja Toiduamet kinnitas 17.12.2021

vastuses kaebajale, et kõik toiduga kokku puutuvad töötajad peavad läbima toiduhügieeni

koolituse kava, ning toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses peavad toiduhügieeni nõudeid

tundma ja järgima ka töötajad, kes toitu vahetult ei käitle. Kuna kaebaja on kokk, siis riivab

vangla tegevus tema au ja väärikust ning see rikkumine tuleb hüvitada rahaliselt.

4. Tallinna Vangla palus 27.04.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebuse faktilised

asjaolud ei viita sellisele rikkumisele, mis kvalifitseeruks väärikust alandavaks kohtlemiseks.

VangS ei sätesta nõudeid kinnipeetavate toitlustamisel kasutatavatele nõudele. Tallinna Vangla

kasutab alates 2018. a-st toitlustamisel n-ö kandikusüsteemi (vt kodukorra p 9.4), mis tähendab,

et toit komplekteeritakse köögis korduvkasutatavale kandikule ja kaussi, mis suletakse kaanega.

Toit paigutatakse toidukonteinerisse ja transporditakse üksustesse ning toidujagaja jagab

kandikud ja kausid kinnipeetavatele kambritesse laiali. Toitlustusaja lõpus korjab toidujagaja

nõud uuesti kokku ning viib sööklasse, kus need nõudepesumasinaga nõuetekohaselt pestakse.

Vastustaja möönab, et kaebaja toidunõu võis olla vähesel määral määrdunud tulenevalt supi

loksumisest üle ääre ja see võis kaebajat visuaalselt häirida, kuid see ei saanud mõjutada toidu

kvaliteeti. Kuna toidunõu oli määrdunud väga vähesel määral, siis ei olnud selle välja

vahetamine põhjendatud. Tavaelus ei lahendata selliseid olukordi samuti üldjuhul toidu välja

vahetamisega, vaid ettekandja või sööja puhastab nõu ise ära. Ka kaebajal oli selline võimalus,

kuid selle asemel otsustas ta keelduda toidu vastuvõtmisest. Kohtupraktika kohaselt ei ole ühe

toidukorra vahelejäämine veel väärikust alandav (Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2011 otsus nr

3-10-2476, p 9; 20.10.2008 otsus nr 3-08-455, p 6).

5. Tallinna Halduskohus jättis 15.12.2022 otsusega X kaebuse rahuldamata. Vaidlust ei

ole, et kaebajale toodi 23.11.2021 õhtusöögiks supp ja transportimiseks kasutatud kandik oli

supiga vähesel määral määrdunud ning kuna vangla keeldus uue supi serveerimisest, siis

keeldus kaebaja toidu vastuvõtmisest. RVastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise

kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, eelkõige puudub vastustaja õigusvastane ja süüline

tegevus. VangS § 47 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava toitlustamine vastama mh toiduhügieeni

nõuetele. Toiduseaduse § 26 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toiduhügieeni nõuded sätestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004. Määruse (EÜ)

nr 852/2004 art 2 lg 1 punkti a kohaselt hõlmab toiduhügieen eelkõige meetmeid ja tingimusi

toiduohutuse tagamiseks. Eraldi nõudeid toidu serveerimisele pole üheski seaduses sätestatud.

3-22-473

3(5)

Vastustaja on kinnitanud, et kõik Tallinna Vangla köögis tööülesandeid täitvad lepingulised

töötajad omavad toiduhügieeni koolituse sertifikaati ja tervisetõendit. Samuti on kõigil

kinnipeetavatest köögitöölistel toidu käitlemiseks nõutavad tervisetõendid ja toiduhügieeni alal

koolitavad kinnipeetavaid jooksvalt sertifikaati omavad lepingulised teenistujad. Kohtul ei ole

alust kahelda, et vastustaja täidab kinnipeetavate toitlustamisel toiduhügieeni nõudeid.

Kohtu hinnangul puudub vangla süü selles, et kaebaja jäi 23.11.2021 õhtusöögita. Kuna kandik

ei puutu toiduga otseselt kokku, vaid toit serveeritakse kausist, mida omakorda katab kaas, siis

ei põhjusta kandiku määrdunud seisukord kuidagi toidu saastumist ja ei halvenda selle omadusi

ega ohusta kaebaja tervist. Olukorras, kus määrdunud ei olnud toiduga otseselt kokku puutuv

nõu, vaid toidu serveerimiseks kasutatud kandik, ei saa rääkida toiduhügieeni nõuete täitmata

jätmisest. Tavaolukorras pühib inimene kandikule loksunud vedeliku salvrätiga ise ära ning ei

nõua üldiselt toidu välja vahetamist. Kaebajal oli endal võimalus puhastada kandik või tõsta

nõud kandikult maha, kuid selle asemel otsustas ta toidust keelduda. Isegi kui pidada vastustaja

tegevust õigusvastaseks, ei saanud see alandada kaebaja inimväärikust. Õhtusöögita jäämine

võis põhjustada kaebajale küll teatavat ebamugavust, kuid ei kujuta endast sedavõrd intensiivset

riivet, et tegemist saaks olla väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses, mis tuleks

hüvitada rahas (nt Riigikohtu 30.01.2012 otsus nr 3-3-1-78-11, p 15). Asja materjalidest ei

nähtu, et vangla personal (sh toidujagajad) oleksid kaebajat alavääristades ja temasse üleolevalt

suhtudes serveerinud toitu sihilikult lohakalt. Kõnealune olukord võis kokaks koolitatud isikut

küll esteetiliselt häirida, kuid ei ole usutav, et see tekitas talle hingelist valu või riivas tema au

ja väärikust.

6. X palub 21.12.2022 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega

tema kaebus rahuldada. Kaebaja esitas halduskohtule mh toidujagajate tööjuhendi, millest

nähtuvalt tuleb toitu serveerida puhastes nõudes, kuid kohus ei ole sellega arvestanud.

Toidujagaja pidanuks kandiku enne üleandmist ise puhastama. Kui kaebaja sellele tähelepanu

juhtis, ütles valvur, et tegemist ei ole restoraniga (st solvas kaebajat), ning ähvardas kaebajat

ettekande koostamisega. Kaebaja ei keeldunud toidu vastuvõtmisest, vaid palus anda talle toitu

puhastes nõudes. Kaebaja viibis sel ajal suletud kambris ja ainus vahend kandiku puhastamiseks

olnuks WC-paber. Kuna osa supist oli kausist välja loksunud, et vastanud kaebaja toiduportsjon

tõenäoliselt enam menüüst tulenevale 600 g koguse nõudele. Halduskohtu otsusest nähtub, et

toitu võibki serveerida määrdunud nõudes ja seejärel süüdistada selles kinnipeetavat. Kaebaja

palub kontrollida, kas 2021. a seisuga oli kinnipeetavast toidujagaja allkirjastanud toidujagajate

juhendi. Kaebaja taotleb ka menetlusabi apellatsioonkaebuselt nõutava riigilõivu tasumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist

määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise korral tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2). HKMS § 187 lg 31 kohaselt

võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata

lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Vähese

intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve

väärtus ei ületa 1000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul ei saa lähtuda kaebuses

taotletud hüvitise suurusest, vaid hinnata tuleb tõenäoliselt väljamõistetava hüvitise suurust.

Üksnes juhul, kui tegemist on kaaluka õigushüvega ja kui sellesse on sekkutud intensiivselt,

3-22-473

4(5)

saab riive lugeda intensiivseks sellele vaatamata, et riive eest välja mõistetav hüvitis ei pruugi

ületada 1000 eurot (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12).

8. Ringkonnakohus leiab, et X apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 31 alusel tagastada,

sest kuigi kaebaja on viidanud väärikuse alandamisele, ei saa asjaoludest tulenevalt tema

õiguste riivet pidada sedavõrd intensiivseks, et kaebajale põhjustatud ebameeldivuse eest tuleks

temale mõista välja rahaline hüvitis. Halduskohus rõhutas õigesti, et isegi kui Tallinna Vangla

tegevus võis olla õigusvastane, ei õigustaks mittevaralise kahju rahas hüvitamist mitte

igasugune üleelamine, mida saaks iseenesest seostada RVastS § 9 lg-s 1 loetletud õigushüvede

riivega.

9. Kaebaja taotles 1880 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et vastustaja

serveeris temale 23.11.2021 õhtusöögi ajal suppi määrdunud kandikuga ning kui kaebaja palus

toidujagajal serveerida toit uuesti puhaste nõudega, siis vangla keeldus sellest. Kuna kaebaja ei

olnud nõus määrdunud kandikul serveeritud toitu vastu võtma, jäi ta 23.11.2021 õhtusöögita.

Vastustaja ei ole vaielnud vastu, et vaidlusalusel juhtumil võis supi transportimisel olla väike

osa supist loksunud kausist välja kandikule, sest supikausside kaaned ei sulgu hermeetiliselt.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal ei olnud mõjuvat põhjust keelduda

õhtusöögi vastuvõtmisest, mistõttu ei toimunud kaebaja õhtusöögita jäämine vastustaja süül,

vaid selle tingis kaebaja enda valik.

10. Olenemata sellest, et vangla ei ole restoran, tuleb kaebajaga nõustuda, et kinnipeetavatele

tuleb toitu serveerida puhastest toidunõudest. Praegusel juhul ei olnud aga tegemist olukorraga,

kus toit oleks serveerimiseks pandud ebahügieenilistesse toidunõudesse, vaid olukorraga, kus

supikausist välja loksunud supiga määrdusid toidu transportimise käigus osaliselt nii toidunõu

välisserv kui ka kandik. Kaebajal oli võimalik pakutud toit vastu võtta ning toidunõu ja kandik

vajaduse korral ise puhastada. Kuigi Tallinna Vangla võiks sarnaste olukordade puhul pakkuda

kinnipeetavatele ise vahendid (nt majapidamispaberi) toidunõu ja kandiku puhastamiseks, siis

salvrättide, majapidamispaberi vms puudumisel oleks selleks otstarbeks sobinud mh kaebajale

kättesaadav WC-paber. Supi vähesel määral kausist välja loksumine ei saanud muuta kaebajale

pakutud toidu kvaliteeti või vastavust toiduhügieeni nõuetele. Samuti ei ole mõistlikku põhjust

arvata, et üle kausi serva kandikule loksunud äsjavalmistatud supp võinuks kujutada kaebajale

iseseisvalt mingit ohtu. Kaebaja õiguste riivet ei muuda intensiivsemaks ka see, et tegemist võis

olla sellist laadi supiga (kaebaja hinnangul borš või peedisupp), mille puhul paistab toidunõu ja

kandiku määrdumine eriti silma. Apellatsioonkaebuses sisalduvat väidet, et supi üle ääre

loksumise tagajärjel oli temale pakutud kausis suppi ilmselt ka ettenähtust vähem, ei ole kaebaja

vanglale 25.11.2021 esitatud kaebuses ega 18.12.2021 kahju hüvitamise taotluses välja toonud.

Kuna kaebaja loobus 23.11.2021 õhtusöögist üldse, ei oleks supi kogus saanud ka tema õigusi

täiendavalt riivata.

11. Peamiselt esteetiline vajadus puhastada supi transportimise käigus mõnevõrra määrdunud

toidunõu ja kandik, ei saanud riivata kaebaja väärikust sellisel määral, mis õigustaks rahalise

hüvitise väljamõistmist. Mittevaralise kahju rahas hüvitamist ei tingi ka toidujagaja märkus, et

kaebaja ei viibi restoranis, sest kuigi seda kommentaari võib pidada kaebaja taotlust (st vahetada

toidunõud ja kandik) mõnevõrra naeruvääristavaks, ei olnud siiski tegemist otsese solvanguga.

Väärikuse alandamisena ei ole käsitatav ka kaebaja teavitamine ettekande koostamisest seoses

kaebaja toidust loobumisega, sest vanglaametniku teavitamiskohustus tulenes VangS §-st 133.

Vaidluse asjaoludest tulenevalt ei ole määrav, kas toiduga kokku puutuvaid kinnipeetavaid oli

toiduhügieeni nõuetest piisavalt informeeritud. Kohane reaktsioon olnuks piirduda vastustajale

märgukirja esitamisega toidu jagamisel esinenud ebameeldivuste kohta. Kuna kaebaja õiguste

3-22-473

5(5)

riive on väheintensiivne ja apellatsioonkaebus on perspektiivitu, siis on HKMS § 187 lg-s 31

toodud apellatsioonkaebuse tagastamise eeldused täidetud.

12. Eelneva põhjal ja HKMS § 187 lg 31 alusel keeldub ringkonnakohus X

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. HKMS § 187 lg 2

kohaselt tuleb pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist lugeda, et X ei ole Tallinna

Halduskohtu 15.12.2022 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.

13. Kuna ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse läbivaatamatult, siis puudub vajadus

lahendada X taotlust vabastada ta apellatsioonkaebuselt nõutava riigilõivu tasumise

kohustusest. Seega jätab ringkonnakohus X menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)