1-10-4691/21 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

xx

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend

nr 1-10-4691 Tartu Maakohtu 19.05.2010 otsus Z.H

karistamises KarS § 121; § 263 p 1 järgi ja karistamises

vangistusega 2 kuud, mis asendatud üldkasuliku tööga 120 tundi Menetlus kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Avaldaja kriminaalhooldusametnik Urve Pääaso Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Süüdimõistetu Z.H (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xx-

x xxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning

juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus

1. Jätta läbi vaatamata erakorraline ettekanne nr 26668 Tartu Maakohtu 19.05.2010 kohtuotsusega Z.H-le mõistetud karistuse 2 kuud vangistust täitmisele pööramiseks. Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele.

Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud Z.H on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 19. mai 2010 otsusega KarS § 121; § 263 p 1 järgi ja karistatud 2 kuu vangistusega, mis KarS § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 120 tundi, üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 28. detsember 2010.

Kriminaalhooldusametnik esitanud on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt kriminaalhooldusseaduse

esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud Z.H kohta. Ettekandest nähtuvalt ei ole Z.H teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. On katseaja jooksul andnud pidevalt lubadusi minna tööle xx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ja

teha ära üldkasuliku töö tunnid. Alates 15.11.2010 on Z.H vahistatud kahtlustatavana uutes kuritegudes. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pöörata karistus täitmisele.

Tartu Maakohtu 01. märtsi 2011otsusega nr 1-10-16540 on Z.H süüdi mõistetud KarS § 121 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus vangistusena 3

kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendatud Z.H-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19. mai 2010.a otsusega Z.H-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 kuud võrra

ning mõistetud Z.H-le liitkaristus vangistusena 5 kuud ja vangistuse alguseks lugeda 15. november 2010. Kohtuotsus jõustus 09. märts 2011.

2. Kohtu põhjendused

KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldus-

aluse kohta erakorralise ettekande sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne karistusseadustikus

sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse

seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaal-

hooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli

tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74

lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 2).

Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei

täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohtule esitatud erakorralises ettekandes esitatud käitumiskontrolli rikkumistena on

käitumiskontrolli ajal uue kuriteo toimepanemine eelduslikult raskem rikkumine võrreldes

üldkasuliku töö tundide mittesooritamise ja registreerimiskohutuse mittetäitmisega. Kuna eelduslikult uue kuriteo arutamisel kohtus arvestatakse ka käitumiskontrolli tingimuste täitmist ja

otsustatakse karistuste liitmine, siis puudub vajadus käitumiskontrolli tingimuste täitmist eraldi arutada. Asjade eraldi menetlemine on kohtule takistuseks isiku kohta kokkuvõtlikult objektiivse

otsustuse tegemiseks. Kui hooldusalune on katseajal toime pannud uue kuriteo, siis on

asjakohasem kohtueelsel menetlejal küsida andmeid hooldusaluse käitumise kohta, et võtta seisukoht kohaldatavates meetmetes.

Z.H suhtes on jõustunud Tartu Maakohtu 01. märtsi 2011 otsus, millega talle

mõisteti liitkaristus vangistusena 5 kuud. Kuna kohtuotsusega on sisuliselt lahendatud

erakorralises ettekandes esitatud taotlus 2 kuu vangistuse täitmisele pööramiseks, tuleb Z.H kohta esitatud erakorraline ettekanne jätta läbi vaatamata.

KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. pea-

tüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus-

tatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kalev Kuningas

Kohtunik