1-21-6330/21 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuli 2023, Valga kohtumaja

Kriminaalasja number

1-21-6330

Kohtunik

Annemarie Gerassimov

Kohtuistungi sekretär

Kohtujurist

Kaie Kaseorg

Christina Jõesaar

Kriminaalasi

Vladimir Ptšjolkin süüdistatuna karistusseadustiku §

424 lg 2

Prokurör

Ainar Koik

Süüdistatav

Vladimir Ptšjolkin

ID 39208255719; elukoht: XXX ; kodakondsus; haridus:

xxx; emakeel: xxx, valdab xxx vabalt; töökoht: xxx

moosikeetja

Karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust

Tõkend – elukohast lahkumise keeld kuni 07.05.2022

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Vandeadvokaadi abi Andres Veski (riigi õigusabi korras)

Süüdi tunnistada Vladimir Ptšjolkin KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks)

aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.05.2021-07.05.2021, s.o 3

päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 5

(viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada Vladimir Ptšjolkinile mõistetavat karistust

Tartu Maakohtu 15.06.2020. a otsusega nr 1-20-4181 mõistetud karistuse ärakandmata osa,

s.o 9 (üheksa) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva võrra ja mõista Vladimir Ptšjolkinile

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 20 (kakskümmend)

päeva vangistust.

Määrata, et Vladimir Ptšjolkin on kohustatud karistuse kandmisele ilmuma Tartu

Maakohtu poolt vastavalt KrMS §-le 414 lg 1 edastatavas teatises märgitud tähtpäeval.

Teatis edastatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Selles on märgitud, milliseks ajaks ja

millisesse vanglasse Vladimir Ptšjolkin peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui teatises

märgitud ajaks süüdimõistetu vangistust kandma ei ilmu, kohaldatakse sundtoomist.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Vladimir Ptšjolkinilt

järgmised menetluskulud:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1087,50 eurot,

2) määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 128,40 eurot,

3) määratud kaitsjale määratud tasu kohtumenetluses 178,80+1306,08=1484,88

eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Vladimir Ptšjolkini kriminaalmenetluse kulude summas

2700,78 eurot tasumine ositi 1 aasta jooksul, kohustades Vladimir Ptšjolkinit kohtuotsuse

jõustumisest arvates tasuma iga kuu viimaseks kuupäevaks 1/12 väljamõistetud

menetluskuludest riigi tuludesse kuni summa lõpliku tasumiseni.

Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või

maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses

kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Asitõendid:

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde 1 CD-plaat ja 1 DVD-plaat

erinevate salvestistega, mis asuvad kriminaalasja toimiku juures.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus pooltel esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades Tartu

Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul

alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (04.07.2023).

Apellatsioon esitada sellisel juhul kohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates päevast,

mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus (Valga kohtumaja kantseleis) tutvuda

kohtuotsusega, s.o. hiljemalt 04.07.2023.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse

koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates kolmekümne päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu

Maakohtu Valga kohtumajale.

Asjaolud

Süüdistus

Vladimir Ptšjolkinit süüdistatakse selles, et tema, olles Tartu Maakohtu Valga kohtumaja

03.04.2019.a otsusega nr 1-19-2551 ja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.06.2020.a. otsusega

nr 1-20-4181 mõlemal korral karistatud KarS § 424 lg 2 järgi ehk jällegi korduvalt ja ilma

mootorsõiduki juhtimisõigust omamata juhtis 05.05.2021.a kella 19 ajal xxx tänaval

mootorsõidukit Opel Vectra reg.nr xxx, olles alkoholijoobeseisundis (alkoholisisaldus oli

vähemalt 0,95 mg/l tema väljahingatavas õhus). Lisaks kaldus V.Ptšjolkini juhitud mootorsõiduk

xxx tänavate ristmikult välja sõites xxx tänaval vastassuunavööndisse, milline manööver ohustas

läheduses olnud jalakäijaid L.Š.-i , E.Š-i , O.L. ´d ja kaht alaealist last. Kirjeldatud käitumisega

rikkus V.Ptšjolkin Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi juht olla

alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes

olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi grammi kohta alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti

rikkus V.Ptšjolkin LS § 33 lg 11 p 2 nõuet, mille kohaselt juhil on keelatud joobeseisundis

juhtida sõidukit.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani

Vladimir Ptšjolkin toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad

Prokurör oli seisukohal, et kuigi V. Ptšjolkin eitas kohtuistungil talle esitatud süüdistust

täielikult (väitis, et tema süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ei juhtinud; oli küll

alkoholi tarvitanud, kuid oli autos vaid kaasreisija ning autot juhtis sel ajal ja kohas tema xxx), ei

jäta tõendid ruumi tõsiseltvõetavaks kahtluseks V. Ptšjolkini süüs temale esitatud süüdistuses.

Kohtueelses menetluses väitis V. Ptšjolkin (mida kordas ka kohtuistungil), et jõi 05.05.2021

lõuna paiku kahepeale ära 0,7 liitrit viina ning kinnitas kohtueelses menetluses, et pärast

süüdistuses kirjeldatud juhtumit enam alkoholi ei tarvitanud. Kohtus esitas süüdistatav uudse

väitena, et tarvitas pärast süüdistuses kirjeldatud juhtumit K. maja juures ära veel kaks 0,5-liitrist

õlut. Süüdistatava väide, et soovis kohtueelses menetluses kriminaalhooldusaluse ja

alkoholikeelu all oleva isikuna näidata oma süüd väiksemana, on prokuröri hinnangul sisutühi,

sest kriminaalhoolduse mõttes polnud mingit tähtsust, missugust alkoholi ta joonud oli.

Süüdistatava sellekohased väited on kohtueelses menetluses antutega diametraalses vastuolus

ning tegemist on süüdistatava kaitsetaktikalise käiguga.

Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis sõidukit L. P.,

mida on väitnud vaid süüdistatav, või V. Ptšjolkin, mida oma silmadega nägid kolm täiesti

juhuslikku inimest. Tähelepanuväärne on, et V. Ptšjolkini xxx L. P. keeldus kohtus ütluste

andmisest, mis on vägagi kõnekas – kui sõidukit juhtinuks tõepoolest xxx, oleks ta selle kohta

kohtus ka ütlusi andnud, mitte keeldunud ütluste andmisest. Tunnistajad andsid ütlusi selle

kohta, mida nad jalakäijatena nägid ning on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil

kinnitanud, et mootorsõidukit juhtis noormees V. Ptšjolkin ja kõrvalistmel istus naine.

Tunnistajatele oli V. Ptšjolkin võõras (vaid tunnistaja O.L. jaoks on süüdistatav töökaaslase

poeg) ning tunnistajate ütlused on erapooletud ja usaldusväärsed. Samuti on tunnistajad

kirjeldanud, kuidas süüdistatav palus enne politsei tulekut O.L. ees põlvitades vabandust ning

ühe tunnistaja ütluste kohaselt tundis ta V. Ptšjolkini juurde minnes viimase suust tugevat

alkoholilõhna ning nägi auto pakiruumis kasti alkoholiga. Tunnistajad nägid autos sees istujaid

vaid mõne meetri kauguselt ning olukorras, kus V. Ptšjolkini juhitud sõiduki kiirus ei saanud olla

nii suur, et oleks olnud võimatu autosse sisse näha. Samuti on mai alguses kella 19 paiku

nähtavus üldiselt hea (pole öine ega hämar). Tunnistajate nähes ning kinnitusel väljus auto

juhiuksest V. Ptšjolkin. Samuti tegi üks tunnistajatest kohe hädaabikõne, kus kirjeldas

liiklussituatsiooni ja et autot juhtis noor mees. Seega ei võtnud ta aega järele- või

ülemõtlemiseks, kes autot juhtis. Lahknevusi tunnistajate antud ütluste ega salvestuste vahel ei

ole ning ka süüdistatav ei ole nimetanud ühtegi põhjust, miks peaksid kõik tunnistajad tema

kohta valeütlusi andma. Küll aga oli ilmne motiiv enda kaitseks valetada V. Ptšjolkinil, keda

tulenevalt viimasest süüdimõistmisest, sellest ennetähtaegsest tingimisi vabastamisest ning KarS

§ 424 lg 2 sanktsioonist, ootab süüdimõistmisel reaalne vangistus.

Kuriteo tagajärjeks oleks kergesti võinud olla mitme inimese surm või rasked tervisekahjustused.

Kuritegu pandi toime õhtusel ajal inimesi täis linnatänaval, kus süüdistatav kaldus teeoludele

mittevastava kiiruse tõttu vastassuunavööndisse. Lisaks puudus süüdistataval mootorsõiduki

juhtimisõigus. V. Ptšjolkini süüd tuleb hinnata keskmisest oluliselt suuremaks. Prokuröri

hinnangul on põhjendatud karistada süüdistatavat KarS § 424 lg 2 järgi 3 aasta pikkuse

vangistusega, millest kantuks lugeda 3 päeva, mil isik oli kahtlustatavana kinni peetud. KarS §

65 lg 2 ja § 76 lg 8 järgi tuleb V. Ptšjolkinile mõista liitkaristus, suurendades mõistetavat

karistust ärakandmata karistuse (9 kuud 23 päeva) võrra ja mõista liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud

20 päeva vangistust. Lisaks taotleb prokurör KrMS § 130 lg 41 alusel süüdistatava vahistamist, et

tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

Süüdistatav ei soovinud viimases sõnas midagi lisada. Kuulanud ära nii prokuröri kui kaitsja,

mõistab kõike ja loodab kohtuotsuse peale.

Kaitsja leidis, et asjas on vaidlus ainult selles, kas 05.05.2021 õhtul xxx tänaval juhtis

mootorsõidukit ja põhjustas liiklusohtliku olukorra V. Ptšjolkin või mitte. Kaitsja hinnangul

esinevad asjas kahtlused, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. V. Ptšjolkini ütlused on

tõend nagu iga teine, neid tuleb hinnata kogumis koos teiste tõenditega ja välja jätta neid antud

juhul põhjust ei ole. Esiteks olid isiku ütlused igati loogilised ning need on olnud eeluurimisel

peaaegu samad, v.a alkoholi kohta. V. Ptšjolkini ütlused lähevad kokku ka tema xxx

seisukohtadega, mida on näha politsei rinnakaamera salvestiselt. Seal on L. P. öelnud, et tema oli

roolis ning kohtuistungil selle kordamine ei oleks sellele suuremat kaalu lisada saanud. Kuigi V.

Ptšjolkin andis kohtuistungil ütlused, et jõi pärast K. poole jõudmist ära 2 pooleliitrist õlut, mida

ta kohtueelsel uurimisel ei öelnud, on süüdistatava põhjendused ütluste erinevuse kohta

loogilised ja aktsepteeritavad. Arvestades tema arusaamist ja olukorda, siis püüdis ta vähendada

enda süüd ja näidata, et ta ei tarvitanud eriti palju alkoholi, sest tal oli alkoholi tarvitamise keeld.

See, et ta alkoholi ei tarbinud, oli tol hetkel tema seisukoht. Kohtuistungil andis ta ütlusi, kuidas

tegelikult asi on. Süüdistatava väide, et ta K. poole jõudes alkoholi tarvitas, ei ole millegagi

ümber lükatud ega välistatud. Seega olukorras, kui oletada, et roolis oli V. Ptšjolkin, siis

tegelikkuses me ei tea, kas autot juhtides oli ta kriminaalses joobes või mitte. See kahtlus tuleb

tõlgendada süüdistatava kasuks. Tunnistajatele tuli aga sündmus täiesti ootamatult, mistõttu

tunnistaja L.Š. ehk tõesti nägi, kes kõrval ja tagaistmel istus, kuid teiste tunnistajate veendumus

sellest, kes autos millise koha peal istus, ei ole kujunenud mitte sellest, mida nad täpselt nägid,

vaid hilisemate selgituste, karjumiste ja jagelemise tulemusena. Selle on nad hiljem politseis

vorminud enda ütlusteks, olles ise veendunud, et tegelikult see nii oligi. Süüdistatav on andnud

ütlusi, et istus autos juhi taga. Kui auto oli tunnistajatest möödunud, siis ei ole välistatud see, et

tunnistajatele võis tunduda, et V. Ptšjolkin tuli välja rooli tagant, mitte tagumiselt istmelt juhi

tagant. Tunnistajate ütlustesse tuleb suhtuda kahtlusega ning need ei kinnita ümberlükkamatult

V. Ptšjolkini süüd. Seega tuleb V. Ptšjolkin talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Kohtu seisukoht

1. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava ja tunnistajad, samuti avaldanud ja

uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud

neid kogumis ning oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Vladimir

Ptšjolkini süü KarS § 424 lg 2 järgi on täies mahus tõendamist leidnud ja süüdistatav

tuleb süüdi mõista.

2. V. Ptšjolkinile heidetakse ette, et tema, olles Tartu Maakohtu Valga kohtumaja

03.04.2019. a otsusega nr 1-19-2551 ja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.06.2020. a

otsusega nr 1-20-4181 mõlemal korral karistatud KarS § 424 lg 2 järgi ehk korduvalt ja

ilma mootorsõiduki juhtimisõigust omamata juhtis 05.05.2021. a kella 19 ajal xxx tänaval

mootorsõidukit Opel Vectra registreerimisnumbriga xxx, olles alkoholijoobeseisundis

(alkoholisisaldus oli vähemalt 0,95 mg/l tema väljahingatavas õhus). Lisaks kaldus V.

Ptšjolkini juhitud mootorsõiduk xxx tänavate ristmikult välja sõites xxx tänaval

vastassuunavööndisse, milline manööver ohustas läheduses olnud jalakäijaid L.Š.-i , E.Š-

i , O.L. ´d ja kaht alaealist last.

3. Kriminaalasjas ei ole vaidlust sellest, et 05.05.2021. a kella 19 ajal xxx tänavatel

mootorsõidukiga Opel Vectra (xxx) sõideti ning et mootorsõidukiga sõites ohustati

läheduses olnud jalakäijaid. Vaidlust pole ka selles, et süüdistatav oli sama päeva

hommikul alkoholi tarvitanud. Vaidlusküsimus seisneb selles, kas mootorsõidukit juhtis

etteheidetava teo toimepanemise ajal V. Ptšjolkin ning kas ta oli mootorsõiduki juhtimise

ajal kriminaalses joobes.

4. Tunnistajate O.L. , L.Š.-i ja E.Š-i kooskõlalised ütlused kinnitavad, et 05.05.2021 õhtul

kella 19 paiku kõndis 5-liikmeline seltskond (O.L. , L.Š. , E.Š , S. O.L. ja E. L.Š.) xxx

tänavat, xxx tänava poolt surnuaia ja xxx poole. Kõnniti mööda tee parempoolset äärt.

E.Š oli vankriga 2-3 meetrit eespool ja vankris istus tema noorem vend E. L.Š.. L.Š. , S.

O.L. ja O.L. tulid natuke tagapool (kt lk 85-86, 88, 91).

5. Tunnistaja O.L. on kirjeldanud, et noormees autoga lendas mitte lubatud kiirusel välja,

pidurdas ja tegi järsu liigutuse, mille peale libises ja liiv lendas, tegi pöörde ära ja siis

sõitis lausa teisele tee poolele välja, püüdis autot saada tee peale. Auto möödus neist

kaugemalt, kuid kui nad välja sõitsid, siis lapselaps käruga oli kõige ohtlikumas punktis,

kus auto sõitis täpselt nende poole. Kui auto neist mööda sõitis, siis nägi ka autos olnud

inimesi. Autot juhtis noormees ja kõrvalistmel oli naisterahvas. Nägi seda, et auto rooli

taga oli just nimelt see poiss siis, kui auto lendas välja ja juht hakkas autot sirgemaks

tegema ning olid kohakuti. Nägi tol hetkel kõrvalistmel ka naisterahvast. Sel ajal, kui

auto sõitis, tagaistmele ei näinud. Auto sõitis edasi umbes 10-15 meetrit ja jäi seisma xxx

maja juures. Kui auto peatus, tuli juhiistmelt välja noormees. Tütar jooksis sinna, aga

tunnistaja oli nii kaugel, et noormeest midagi rääkimas ei kuulnud. Juhtum mõjus

tunnistaja sõnul talle halvasti – ootamatusest ja hirmust tekkis stress ning stressiga

kaasneb tunnistajal peavalu ja valu rinnus ning tunne, et midagi ei ole hingata. Juhiistmelt

väljunud noormees läks õue. Pärast xxx tõi noormehe tema juurde ja ta püüdis

vabandada, kuid see ei ole andestatav. Noormees kasutas sõna „vabandage“, xxx seisis

noormehe selja taga ja ütles, et tema oli roolis. Seetõttu ei saanud tunnistaja aru, miks

tema siis vabandust palub. Noormeest sunniti kummardama pead, aga ta ise ei pidanud

nagu vajalikuks. Vabandamise ajal olid läheduses tütar ja süüdistatava xxx, lapsed läksid

juba ära. (kt lk 88-89).

6. Tunnistaja E.Š-i sõnul kui nad jõudsid rohkem surnuaia poole, siis kuulsid, et auto

sõidab suurel kiirusel ning nägid autot kurvist välja sõitmas. Autot vedas nagu driftima.

Auto tuli välja kurvist xxx tänava poole. Kui auto tuli, oli ta peaaegu ristmikul. Auto

möödus tunnistajast umbes ühe meetri kauguselt ning tunnistaja tundis selle auto

möödumisest endale ohtu. Esiteks juba seetõttu, et nende poole lendasid kivid ja kui ta ei

oleks natuke veel juhtimisega toime tulnud, siis oleks ta neid autoga riivanud. Auto roolis

istus meesterahvas ja kõrval naisterahvas, tagaistmel oli kaks last. Nägi neid inimesi

autos sel hetkel, kui auto xxx tänavalt keeras. Auto tagumised aknad olid natuke avatud.

Edasi jäi auto seisma ristmikul oleva maja juures, mis on kõige lähemal surnuaiale. Auto

peatus tunnistajast umbes 15-20 meetri kaugusel. Autost väljusid meesterahvas,

naisterahvas ja lapsed. Juhiistmelt väljus noorem, umbes 30 aasta vanune meesterahvas,

võttis midagi auto pagasiruumist ja läks aeda. Tunnistaja ema tegi kohe hädaabikõne, sest

sellise käitumise eest teel oli vaja kutsuda politsei ja ema tundis alkoholi lõhna ning

teiseks seetõttu, et vanaemal hakkas väga paha. Tunnistaja sõnul ta ise alkoholilõhna ei

tundnud, sest oli koroonas ja lõhnasid ei tunne. Juhi istmelt väljunud mehe alkoholi

tarvitamisele viitas juba see, et auto pagasiruumis oli karp õllega. Tunnistaja helistas

pärast juhtunut isale ning isa tuli 5-10 minuti pärast nende juurde. Kui tunnistaja

vanaemaga koos istus ja teda rahustas, tuli nende juurde maja peremees ning kuna nad on

vanaemaga tuttavad, siis hakkas vanaema ees vabandama. Sellepeale küsis isa, et miks

tema vabandab, ta pole midagi teinud. Siis läks majaperemees õue ja läks tõi roolis olnud

mehe nende juurde ja sundis teda põlvili nende ees vabandama. Noormees laskus põlvili,

tunnistas oma süüd ja vabandas, kuid pärast seda tuli politsei, ta tõusis ruttu püsti ja läks

ära õue. Vabandades ütles noormees, et käitus valesti, vahetas autol midagi ja otsustas

seda katsetada. Väitis, et ta enam nii ei tee ja rääkis, et ei ole mõtet politseisse pöörduda,

sest ta on kõike mõistnud. Tunnistaja tegi ka fotod teest – asfaldile jäid peale sõiduki

möödumist tumedad jäljed, mida seal enne ei olnud. Kohtule on tõendina esitatud ka

tunnistaja E.Š-i poolt tehtud fotod, millest esimesel foto sõidukist Opel ning teisel fotol

kurvis asfaldil olevad rehvijäljed, mille põhjustas tunnistaja sõnul meesterahvas, kes

Opelit juhtis (kt lk 76-77). Tunnistaja E.Š-i sõnul oli mööda kihutanud auto sama, mis

oli ka pildil ehk Opel. Kui tunnistaja läks vanaema jaoks vett küsima, siis auto

kõrvalistmelt väljunud naisterahvas väitis, et tema oli roolis, mitte meesterahvas. Kui nad

hakkasid rääkima, et tunnistaja isiklikult nägi, et oli meesterahvas, siis väitis naine, et

tunnistaja nägi halvasti ja tema oli roolis (kt lk 91-92).

7. Tunnistaja L.Š.-i ütluste kohaselt oleks xxx tänavat mööda kõndides ristmikul peaaegu

auto neid alla ajanud. Autot tulemas ei näinud, see tuli vasakult poolt ja sõitis xxx tänava

poole. Auto oli Opel Vectra. Tütar hakkas sel ajal juba üle tee minema seal, kus on

peaaegu parkimisplatsi keskkoht aga tunnistaja oli seal, kus oli parkimisplatsi algus. Auto

sõitis pöördel välja ja seal oli juba laps vankriga, vahemaa oli 50 cm kuni 1 m. Tütrel

koos vankris olnud E. L.Š.-iga õnnestus eemale hüpata. Tunnistajast sõitis auto mööda

umbes 2-3 meetri kauguselt. Auto kiiruseks oli 50 või isegi rohkem, sest väikese

kiirusega, mis seal lubatud on, ei ole võimalik pöördest välja sõita. Auto sõitis pigem tee

keskel, tee ei ole seal väga lai. Neis rajoonides on parema käe reegel ja tegelikult oleks

auto pidanud üldse seisma jääma ja paremale vaatama, aga mingit peatumist ei olnud.

Kui kuulsid, et auto tuli, siis ei suutnud isegi reageerida ja kuhugi eemale minna, nägid

autot alles siis, kui see lendas juba välja. Auto peatus tunnistajast umbes 15 m kaugusel,

ristmikust umbes 50 m. Tunnistaja jooksis autole järgi, keegi teine seltskonnast autole

järele ei tulnud, E.Š jäi tunnistaja ema juurde. Kui tunnistaja auto kõrvale jõudis, oli juhi

poole peal, lõi ta jalaga tagumise ukse pihta ning nägi, et roolis istus noormees ja kõrval

istus xxx, taga olid kaks last. Üks laps istus autos ja hoidis istmest kinni, teine laps istus

kaugemal. Ilm oli tol päeval kuiv ja nägi seda, kui noormees tuli välja juhi poolt, xxx

reisija poolt ja siis jooksid lapsed välja. Auto juhiistmelt väljunud noormees läks auto

pagasiruumi juurde, avas selle. Selle peale, kui tunnistaja ütles, et sa oleks meid alla

ajanud, ei vastanud noormees midagi. Tunnistaja tundis alkoholi lõhna ja pagasiruumis

oli kast alkohoolset jooki. Autost juhikohalt väljunud mehelt tundis väga tugevat alkoholi

lõhna vaatamata sellele, et noormees oli temast eemal ning temast pikemat kasvu.

Seejärel helistas 112, sest emal hakkas paha ning seetõttu, et roolis oli purjus inimene.

Mees ja teised autos olnud inimesed läksid kõik sellesse majja. Tunnistaja läks ema

juurde ja rääkis kiirabiga, tunnistaja tütar läks ja tõi maja pererahvalt emale vett. Seejärel

tuli maja peremees välja ja vabandas nende seltskonna ees. Maja peremees tundis

tunnistaja ema ja ütles tunnistaja emale, et ta poisile andeks annaks. Pärast seda

meesterahvast jooksis välja süüdistatava xxx ja hakkas rääkima, et tema oli roolis. Siis

tuli sinna ka tunnistaja mees ning majast kutsuti välja ka süüdistatav, kellele maja

peremees ütles, et ta andeks paluks. Süüdistatav palus tunnistaja ema käest andeks.

Alguses vabandas püsti seistes ja hiljem põlvili (tunnistaja tütar või mees ütles, et tema

puhul tuleb vabandada põlvili). Tunnistaja ema ütles seepeale, et ei ole vaja tsirkust

korraldada ja noormees tõusis püsti. Kui V. Ptšjolkin ema ees vabandas, siis politseid

veel ei olnud. Maja peremees väitis, et süüdistatav jõi alles siis, kui ta oli nende juures.

Süüdistatava xxx väitis, et noormees ei olnud roolis, vaid hoopis tema oli. Autot juhtinud

mees esitati talle ka politseis fotode järgi äratundmiseks ning tunnistaja tundis ta

välimuse järgi ära (kt lk 85-88).

8. Süüdistatav V. Ptšjolkini ütluste kohaselt oli 05.05.2021 õhtul, kui auto xxx sõitis, auto

roolis xxx. Tema istus koos lapsega tagaistmel. Sõitu alustasid oma maja juurest xxx

käisid Alko1000-s, xxx sealt keerasid xxx, siis xxx tänavale ja sealt koduni. Kuna seal

olid teetöölised, siis keerasid xxx tänavale, sest K. perekond oli palunud abi põõsaste

kändude välja kaevamisel. Kogu selle aja oli roolis xxx, ise istus vahel eesistmel, vahel

taga. Sellel hetkel, kui sõideti xxx poole, oli roolis xxx, ees poeg, tema oli tagaistmel ja

tütar tema kõrval. Süüdistatava sõnul tema igapäevaselt autot ei kasutanud, sest tal oli

just lõppenud kriminaalasi, võru maha võetud ja enne seda ei olnud pikalt roolis, sest oli

kinnipidamiskohas ja tal ei olnud juhilube. Süüdistatava sõnul oli ta sama päeva

hommikul alkoholi tarvitanud. 05.05.2021 õhtul juhtis autot xxx, sest süüdistatav teadis,

et tal ei ole õigust juhtida, pealegi teadis hommikust, et on joonud ning millised on

tagajärjed. Autol, millega tol päeval sõideti, olid esimestel ustel tavalised klaasid, kuid

tagumised aknad olid toonitud. K. maja juurde jõudes olid autol aknad kinni, sest vihma

hakkas sadama ja tütar palus kõik aknad sulgeda, sest autos oli külm ja ilm jahe. Kui

sõitsid tol päeval K. poole, siis tundis, et auto hakkas libisema. Enda sõnul ütles

tunnistajatele pärast lihtsalt, et oli auto kontrollimine, sest ei saanud teisiti selgitada, miks

auto libisema hakkas. Mõtles, et midagi on remondiga valesti, et xxx ei tulnud auto

juhtimisega toime. Eelnevalt oli autot peaaegu kuu aega remontinud. Paar päeva enne

seda oli sinna aga puistatud uus killustik, mille pärast libisemine juhtuski. K. juures tuli

autost välja, võttis pagasnikust tööriista ja seal oli ka kast õlut, mille K. palus endale osta.

Tõi selle õue ja alustas tööd. 1,5-2 minuti jooksul jõudsid sinna ka need isikud, kes olid

kohtus tunnistajad. Kõigepealt alustas karjumist L.Š. , kelle mehega süüdistatav kunagi

koos töötas, ja hakkas karjuma selle peale, et miks niimoodi juhtus. V. Ptšjolkini sõnul

tundis ta varasemast L.Š.-i abikaasat, sest töötas temaga koos, remontis tema autot ja

aitas teda kodutöödega. L.Š.-i oli varem kahel korral näinud ning lihtsalt tere ja head

aega öelnud. L.Š.-i abikaasaga tekkis hiljem konflikt, sest ta ei maksnud raha ära.

Suhted läksid halvaks kaks kuud enne seda, kui süüdistatav vanglasse läks. Sel ajal, kui

suhted halvad olid, siis tahtis L.Š.-i mees varuosasid osta, kuid süüdistatav keeldus ning

mees solvus. Teiste tunnistajatega mingeid kokkupuuteid pole. Politsei saabus K. juurde

umbes 45 minutit pärast sinna jõudmist. Süüdistatav ei tahtnud õuest välja minna ja tegi

oma tööd, sest tal oli alkoholikeeld ja ta teadis, et tal tuleb seadusega probleeme.

Süüdistatavale heideti ette, et ta oli purjus roolis ja oleks peaaegu nad alla ajanud.

Süüdistatav selgitas kohe, et tema roolis ei olnud, tema vastutust võtta ei saa ning xxx oli

roolis. V. Ptšjolkini sõnul sunniti teda õuest välja tulema, et neile inimestele selgitada ja

et las nad arvavad, et tema on süüdi. Naisterahva mees tuli ja süüdistatava sõnul temalt

paluti, et ta läheks hoovist välja, laskuks põlvili ja vabandaks. Hakati ähvardama sellega,

et tema perele elada ei anta. Läks vabandama seetõttu, et ei oleks seadusega liigseid

probleeme, sest tuli just vanglast ja ei tahtnud sinna naasta. Süüdistatava sõnul sai ta aru,

et rikub seadust alkoholi tarvitamise pärast. Peale vabandamist läks hoovi tagasi, töötas

umbes 20 minutit ja siis tuli politsei. Politseile ütles ka, et tema roolis ei olnud ning xxx

oli. Süüdistatava hinnangul on tunnistajate ütlustes palju valet ja mittekokkulangevusi (kt

lk 93-96).

9. Väljatrükk Häirekeskuse andmebaasist Bartcom ja 21.05.2021. a asitõendi

vaatlusprotokoll tõendavad, et tunnistaja L.Š. on teinud 05.05.2021 Häirekeskusele

kaks kõnet. Esimese kõne kell 19.04 kestvusega 8 minutit 48 sekundit ja teise kõne kell

19.40 kestvusega 41 sekundit (kt lk 20-22). Tõenduslikult oluline on eelkõige esimese

Häirekeskusele tehtud kõne salvestis, mille tõendamise seisukohalt olulised osad, s.o

alguse- ja lõpuosa, on kohtuliku uurimise käigus ka tõlgitud. Kõnes Häirekeskusele palub

L.Š. politseid, sest noormees sõitis väga kiiresti ning tema alkoholijoovet on vaja

kontrollida. Samuti selgitab L.Š. , et praegu on isik auto ära parkinud ning nad läksid

majja, nurga peal asuvasse kivimajja ning viisid sinna ka kasti õlut. Auto oleks peaaegu

kogu L.Š.-i pere alla ajanud ja isegi jäljed jäid järgi, kuid kõik jõudsid eemale hüpata.

Auto oli Opel Vectra registreerimisnumbriga xxx. Kõne lõpuosas annab L.Š. teada, et

tuleb naine ja ütleb, et tema oli roolis, kuid roolis oli noormees. Naine tuleb ja valetab

nahaalselt. L.Š. kinnitab, et ta nägi, et roolis oli noormees. L.Š. lisab, et mõlemad on

purjus (kt lk 23, 84).

10. 24.05.2021. a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevalt DVD-plaadilt vormikaamera

esimeselt videosalvestise faililt selgub samuti, et L.Š. kinnitab, et naine roolis ei olnud,

vaid istus kõrval ning roolis oli noormees. Samuti selgitab veelkord, et neid taheti

peaaegu alla ajada, misjärel jäi auto seisma, selle pagasiruumist võeti õlu ja mindi sisse.

Samuti käib omavaheline jutt selle kohta, et noormees oli just käinud nende ees

vabandamas ning nüüd väidab naine, et hoopis tema oli roolis (kt lk 24, 85). Samalt

DVD-plaadilt vormikaamera kolmandalt videosalvestise faililt nähtub, kuidas O.L.

kinnitab, et tema nägi, et autoroolis oli noormees, seesama, kes seal seisab (kt lk 24).

Lisaks on samalt DVD-plaadilt vormikaamera teiselt videosalvestise faililt nähtav, kuidas

V. Ptšjolkinil tuvastatakse tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove. V. Ptšjolkin väidab,

et tema autot ei juhtinud (kt lk 24).

11. Seega on kõik kolm kohtus ristküsitletud tunnistajat algusest peale kinnitanud, et

05.05.2021 õhtul kella 19 paiku, kui tunnistajad xxx tänaval jalutasid, oli auto roolis, mis

neid peaaegu alla oleks ajanud, noormees ning mitte naine. Süüdistatav on tõendusliku

alkomeetriga joobe tuvastamisel ning kohtus antud ütlustes kinnitanud, et tema tol õhtul

auto roolis ei olnud ja autot juhtis tema xxx. Süüdistatava xxx L.P. on politsei

vormikaamera esimeselt salvestiselt nähtuvalt kinnitanud, et tema oli roolis. Samas

kohtuistungil keeldus L. Ptšjolkina oma poja osas ütluste andmisest (kt lk 92).

12. Meelevaldne oleks väita, nagu oleks tunnistajad ütlused omavahel kooskõlastanud ja

süüdistanud alusetult teo toimepanemises V. Ptšjolkinit. Esiteks ei saanud selleks

tunnistajatel pärast sündmust aega olla. Pole ju keegi, kaasa arvatud V. Ptšjolkin, eitanud,

et selline liiklusohtlik olukord aset leidis, kus auto hakkas libisema ja seda tunnistajate

suunas. Nagu näha hädaabikõnest ja tunnistajate ütlustest, mõjus selline olukord O.L.

tervisele, kes tundis end pärast juhtunut halvasti. Nii E.Š kui ka L.Š. on kinnitanud, ja

mida tõendab ka hädaabikõne salvestis, et L.Š. helistas Häirekeskusesse nii joobes juhist

teavitamise eesmärgil kui ka vajadusest kutsuda abi O.L.-ile . Oleks mõeldamatu, et

sellises olukorras, kus O.L.-il võis terviseprobleemi tõttu olla vaja kiirabi, oleks tema

tütar L.Š. hädaabikõne tegemisega viivitanud. Seega ei saanud olla tunnistajatel ka aega

süüdistusversiooni kooskõlastamiseks V. Ptšjolkini vastu. Teiseks ei olnud tunnistajatel

mingit põhjust V. Ptšjolkini roolis olemise kohta valetamiseks. Kuigi O.L. on selgitanud,

et töötas V. Ptšjolkini emaga koos ning E.Š on öelnud, et on temast kuulnud, sest isa teda

tunneb, siis keegi tunnistajatest süüdistatavat isiklikult ei tundunud. Ka V. Ptšjolkini

sõnul oli ta tunnistajatest varem näinud paaril korral vaid L.Š.-i . Küll aga väitis

süüdistatav, et L.Š.-i abikaasaga oli ta varem koos töötanud ja aidanud teda auto

remontimisel ja kodutöödel, kuid hiljem tekkis nende vahel konflikt, sest L.Š.-i abikaasa

ei maksnud ära raha, mida V. Ptšjolkin palus. Hiljem oli tunnistaja abikaasa soovinud

veel varuosasid, kuid süüdistatav neid ei müünud, mille peale tunnistaja abikaasa solvus.

Ilmselgelt ei saanud asjaolu, et V. Ptšjolkinile ei makstud millalgi raha ära, olla

põhjuseks, miks L.Š. oleks süüdistatava kohta alusetult süüstavaid ütlusi andnud. Pigem

saaks L.Š.-i abikaasa poolt V. Ptšjolkinile raha maksmata jätmine olla vaid põhjus, mille

tõttu V. Ptšjolkin L.Š.-i abikaasa vastu vimma kannab. Samuti on kunagine solvumine,

mida V. Ptšjolkin väidetavalt tajus, asjassepuutumatu. Tunnistajatel puudus igasugune

motiiv anda süüdistatava kohta valeütlusi.

13. Tunnistaja L.Š. on noormehe poolt auto juhtimist kinnitanud nii koheselt Häirekeskusele

tehtud kõnes, politsei vormikaamera salvestiselt nähtuvalt ajal, mil politsei oli

sündmuskohale jõudnud, kui ka kohtus antud ütlustes. Samuti on O.L. vormikaamera

kolmandalt videosalvestise faililt nähtuvalt kinnitanud sündmuskohale saabunud

politseinikule, et nägi auto roolis noormeest ning andnud selle kohta ütlusi ka

kohtuistungil. Sama on kinnitanud ka E.Š . Samuti nägid tunnistajad roolis olnud V.

Ptšjolkinit lähedalt. Auto möödus neist poole meetri kuni mõne meetri kauguselt,

mistõttu nägid tunnistajad juba sõidu momendil, kes auto roolis oli. Auto peatus

tunnistajate ütluste kohaselt vaid 10-15 meetrit eemal. Asjakohatu on kaitsja väide, et

tunnistajatele võis tunduda, et V. Ptšjolkin tuli välja rooli tagant, mitte tagumiselt istmelt

juhi tagant. Kuna auto peatus nii lähedal, oli tunnistajatele hästi näha, kes autost juhi

kohalt väljus. Samuti on V. Ptšjolkini ütluste kohaselt ta laste vanused praegu, kaks aastat

pärast käsitletavaid sündmusi, 9 ja 10. Oleks mõeldamatu, et kõik kolm tunnistajat

oleksid ajanud sedavõrd lühikeselt distantsilt segamini peaaegu 30-aastase mehe ning

kuriteo toimepanemise ajal kõigest 7- ja 8-aastased lapsed. Lisaks kinnitavad nii O.L.

kui L.Š.-i ütlused, et L.Š. jooksis autole järele ning L.Š.-i ütluste kohaselt nägi ta autole

järele jõudnuna samuti, et roolis oli noormees (tunnistaja lõi ju suisa jalaga vastu auto

juhipoolset külge). 06.05.2021 äratundmiseks esitamise protokollist selgub, et tunnistaja

L.Š. on fototabelil esitatud isikutest tundnud seoses uuritava sündmusega ära fotol nr 1

oleva meesterahva, kelleks on V. Ptšjolkin. L.Š. on selgitanud, et tema oligi see autojuht,

kes 05.05.2021 enne kella 19 oleks talle ja tema perele xxx tänaval sõidukiga Opel otsa

sõitnud. See mees oli sõiduki roolis, juhiistmel ja juhtis sõidukit. Tundis ta ära silmade,

pilgu ja välimuse järgi (kt lk 32-37).

14. Mõistetamatuks jääb ka see, miks oleks pidanud V. Ptšjolkin tunnistajate ees vabandama,

kui ta tegu toime ei pannud. Ometi on kõik tunnistajad ja ka V. Ptšjolkin kinnitanud, et

süüdistatav vabandas enne politsei tulekut tunnistajate ees. Süüdistatava sõnul sunniti

teda õuest välja tulema ja vabandama ja öeldi, et las tunnistajad arvavavad, et tema on

süüdi. Lisaks mainis süüdistatav, et teda ähvardati sellega, et tema perele elada ei anta.

Kohtu hinnangul on V. Ptšjolkini sellekohased väited ebaloogilised ja tõendamata.

Videosalvestistel pole keegi ähvardamise kohta midagi rääkinud, samuti ei ole seda

maininud tunnistajad. Samuti on arusaamatu, miks oleks keegi pidanud paluma V.

Ptšjolkinit tulema tunnistajate ette vabandama, et jätta tunnistajatele mulje, et tema on

süüdi. Kolmandaks on V. Ptšjolkin veel maininud, et vabandas selleks, et vältida

probleeme seadusega, sest ei tahtnud vanglasse naasta. Edasi on isik selgitanud, et oli

tarvitanud hoolimata alkoholi tarvitamise keelust alkoholi, mistõttu kartis karistuse

täitmisele pööramist. Need selgitused on absoluutselt asjakohatud, sest kui süüdistatav oli

alkoholi tarvitanud, ei saanud tunnistajate ees vabandamine kindlasti leevendada tema

olukorda varasemas kriminaalasjas, milles kandis vanglast vabanenuna tingimisi

karistust. Seetõttu on kohtu hinnangul ilmne, et süüdistatav vabandas tunnistajate ees just

seetõttu, et oli ise eelnevalt mootorsõidukit juhtinud ja põhjustanud ohtliku olukorra ning

lootis, et tunnistajate ees vabandades ei kutsu nad talle politseid või loobuvad temale kui

süüteo toimepanijale viitamast.

15. Kohtu hinnangul on eelnevast tulenevalt usaldusväärsemad tunnistajate O.L. , L.Š.-i ja

E.Š-i ütlused, mille kohaselt juhtis 05.05.2021 kella 19 paiku xxx ja xxx tänavatel

sõiduautot Opel Vectra registreerimisnumbriga xxx V. Ptšjolkin. Tunnistajate ütluste ja

teiste asjas uuritud tõenditega ei ole kooskõlas süüdistatava ütlused, et ta istus autos juhi

taga ning käsitletaval õhtul ise autot ei juhtinud. Kohtu hinnangul on süüdistatava

vastavad ütlused ebausaldusväärsed, teiste kogutud tõenditega vastuolus ning kantud

soovist vastutusest vabaneda.

16. Järgnevalt on vajalik välja selgitada, kas V. Ptšjolkin oli kirjeldatud sündmuse ajal, s.o

mootorsõiduki juhtimise ajal 05.05.2021 kella 19 paiku xxx ja xxx tänavatel,

alkoholijoobes ning kui suur tema alkoholijoove oli.

17. Tunnistajad on andnud ütlusi, et V. Ptšjolkinil oli autos kast alkoholiga ning L.Š. on nii

kohtus antud ütlustes kui hädaabikõnes öelnud, et tundis ajal, mil V. Ptšjolkin autost

väljus, V. Ptšjolkini juures alkoholi lõhna.

18. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et V. Ptšjolkin on 05.05.2021 kell

19.26 kõrvaldatud mootorsõiduki Opel Vectra registreerimismärgiga xxx juhtimiselt, sest

kontrollimisel tuli isiku suust alkoholi lõhna ning isikul puudub juhtimisõigus (ära võetud

alates 13.06.2020). V. Ptšjolkin on märkinud, et tal otsuse osas taotlusi ei ole ning on

otsuse allkirjastanud (kt lk 19). 24.05.2021. a päringu tulemus Maanteeametist tõendab,

et sõiduki Opel Vectra registreerimismärgiga xxx omanikuks on L.P. ja kasutajaks V.

Ptšjolkin. Päringu tulemusest nähtub, et V. Ptšjolkin mootorsõiduki juhtimisõigust ei

omanud, sest isikult oli juhtimisõigus ära võetud 13.06.2020. Samuti ei omanud ta

mootorsõiduki juhtimisõigust 05.05.2021 (kt lk 41).

19. 05.05.2021. a indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et 05.05.2021 kell 19.26

on patrullpolitseinik tuvastanud V. Ptšjolkinil xxx juures alkoholijoobe 1,13 mg/l.

Joobeseisundile viitavate tunnustena on veel märgitud häiritud reaktsioonikiirus, kerged

koordinatsioonihäired ja rahutus. Kontrollile allutatud isiku selgitusi ja taotlusi

protokollist ei nähtu. Süüdistatav V. Ptšjolkin on protokolli allkirjastanud (kt lk 16).

Samuti on V. Ptšjolkinile tutvustatud korrakaitseseaduse (KorS) § 38, isik on nõustunud

alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga ning on selle kohta andnud oma

allkirja (kt lk 17). 05.05.2021 kell 19.40 aadressil Valga, Puiestee 4 on V. Ptšjolkinil

tuvastatud tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 1,05 mg/l ning arvestades

laiendmääramatust on lõplikuks mõõtetulemuseks 0,95 mg/l (kt lk 18).

20. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et V. Ptšjolkin peeti 05.05.2021

kell 19.26 xxx juures kahtlustatavana KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises kinni. Protokollist nähtub, et kinnipeetul avaldusi ja taotlusi ega

märkuseid protokolli kohta ei olnud. Protokolli on muuhulgas allkirjastanud V. Ptšjolkin

(kt lk 38-40).

21. Seega ühegi protokolli kohta V. Ptšjolkinil kohtueelses menetluses avaldusi, selgitusi,

märkusi ega taotlusi ei olnud. Sealhulgas pole sel korral kahtlustatava rollis olnud V.

Ptšjolkin kordagi juhtinud tähelepanu sellele, et oleks peale käsitletavat sündmust

alkoholi tarvitanud.

22. Kohtuistungil antud ütlustes kinnitas V. Ptšjolkin, et oli sama päeva hommikul alkoholi

tarvitanud. Jõi hommikul pärast kella 10 lapsepõlvesõbraga, keda ei olnud 15 aastat

näinud, taaskohtumise puhul kahe peale 0,7 liitrit viina. Viina joomise lõpetasid umbes

kella 2-3 paiku. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et olles xxx tänavale kohale jõudnud, jõi

ära kaks pudelit õlut kuniks politseid oodati. Kaks pudelit õlut jõi ära poole tunni jooksul

pärast xxx ja xxx ristmikul toimunut, sest esiteks helistas tunnistaja mehele ja peale seda

möödus veel aega, enne kui nad helistasid häirekeskusele (kt lk 95).

23. Kohtuistungil avaldati vastuolu tõttu ka V. Ptšjolkini kohtueelses menetluses antud

ütlused. Kohtueelses menetluses küsiti V. Ptšjolkinilt, kas ta tarvitas alkoholi 05.05.2021

pärast seda, kui oleks sõidukiga Opel Vectra xxx xxx ja xxx tn ristmikul otsa sõitnud 5-

liikmelisele seltskonnale. V. Ptšjolkin vastas küsimusele, et pärast seda ta alkoholi ei

tarvitanud. Lisaks viitas prokurör ka sellele, et kahtlustatavana ülekuulamisel küsiti

isikult veel kahes erinevas sõnastuses, kas ta tarvitas peale K. juurde jõudmist alkoholi

ning V. Ptšjolkin kinnitas, et ei tarvitanud. Kohtuistungil põhjendas süüdistatav vastuolu

antud ütlustes sellega, et ei tahtnud suuri probleeme ning tal oli niigi tingimisi karistus.

Kui oleks öelnud, et tarvitas alkoholi, oleks jälle kinni pandud. Kuigi samal kohtueelsel

ülekuulamisel oli rääkinud hommikusest viinajoomisest, siis lootis, et ei näita suurt

promilli. Süüdistatava hinnangul kui oleks näidanud 0,10, siis ei oleks üldse probleeme

olnud, aga kui näitas juba rohkem promille, siis ei saanud enam midagi teha. Soovis

ennast ise kaitsta, et mitte naasta tagasi vanglasse (kt lk 95-96).

24. Kohtu hinnangul ei ole V. Ptšjolkini kohtus antud selgitused ütluste vastuolu kohta

usutavad. Esiteks on süüdistatava selgitused, et väiksemast alkoholijoobest ei oleks tal

probleeme tekkinud, absurdsed. Kui isikule oli määratud käitumiskontrolli ajaks kohustus

hoiduda alkoholi tarvitamisest, on tegemist absoluutse keeluga. Ei ole vahet, kui suur on

isikul tuvastatud joove, kohustuse rikkumisega on tegemist igal juhul. Kuna isik on olnud

korduvalt kriminaalhooldusele määratud, siis ei saanud see olla talle teadmata. Teiseks ei

saanud ka kahe pudeli õlle joomisest rääkimata jätmine kohtueelses menetluses V.

Ptšjolkini olukorda kuidagi parandada. Tuvastati ju nii indikaatorvahendi kui ka

tõendusliku alkomeetriga tema joove nagunii. See, kas isik räägib ülekuulamisel vaid

hommikusest viinajoomisest või nii viinajoomisest kui ka hiljem joodud kahest pudelist

õllest, ei saanud kuidagi tal tuvastatud alkoholijoobe suurust muuta. Kolmandaks on

tunnistajad küll öelnud, et V. Ptšjolkinil oli autos kast alkohoolse joogiga, mida on

tunnistanud ka V. Ptšjolkin ise. Samas ei ole keegi tunnistajatest viidanud, et oleks

näinud V. Ptšjolkinit pärast xxx ja xxx tänava ristmikul toimunut midagi joomas või

mõnd pudelit või purki käes hoidmas. Seega ei ole V. Ptšjolkini kohtus antud ütlused

pärast xxx ja xxx tänava ristmikul toimunud sündmusi kahe pudeli õlle joomise kohta

usaldusväärsed ja tuleb jätta tõendikogumist välja.

25. Asjas ei ole seega tõendeid selle kohta, et V. Ptšjolkin oleks pärast xxx ja xxx tänava

ristmikul autoga Opel Vectra sõites ohtliku olukorra põhjustamist alkoholi joonud.

Politsei kohale jõudes tuvastati tal indikaatorvahendiga alkoholijoove 1,13 mg/l ning

veidi hiljem tõendusliku alkomeetriga lõplik mõõtetulemus 0,95 mg/l. Seega oli V.

Ptšjolkini joove vähemalt nii suur ka mootorsõiduki juhtimise ajal. Kirjeldatud

käitumisega rikkus V. Ptšjolkin liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi

juht olla alkoholijoobes. Samuti rikkus V. Ptšjolkin LS § 33 lg 11 p 2 nõuet, mille

kohaselt juhil on keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt

loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi grammi kohta alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani V. Ptšjolkin toime

KarS § 424 lg-s 1 sätestatud kuriteo, s.o juhtis mootorsõidukit joobeseisundis.

26. V. Ptšjolkinile on esitatud süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki korduvas

juhtimises joobeseisundis. 05.06.2023. a karistusregistri väljavõte tõendab, et V.

Ptšjolkinil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Isikut on karistatud Tartu Maakohtu

03.04.2019. a otsusega nr 1-19-2551 KarS § 424 lg 2 järgi ning Tartu Maakohtu

15.06.2020. a otsusega nr 1-20-4181 KarS § 424 lg 2 järgi. Seega olid need karistused

kehtivad ka kuriteo toimepanemise ajal (kt lk 42-44). Kuna V. Ptšjolkinil oli 05.05.2021

mootorsõiduki joobes juhtimise toimepanemise ajal juba kehtiv karistus KarS § 424 lg 2

järgi (s.o mootorsõiduki joobes juhtimise eest), siis on tõendatud, et V. Ptšjolkin pani

kuriteo toime korduvalt.

27. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et V. Ptšjolkinile esitatud süüdistus on leidnud

tõendamist. V. Ptšjolkin täitis oma tegevusega KarS § 424 lg-s 2 sätestatud objektiivse

koosseisu, s.o juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ja korduvalt.

28. KarS § 15 lg 1 alusel on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu. KarS § 16 lg 1 alusel

jaguneb tahtlus kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks. Subjektiivse külje

hindamisel leiab kohus, et V. Ptšjolkin tegutses kuriteo toimepanemisel otsese tahtlusega.

Otsene tahtlus eeldab seda, et isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja

tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et V. Ptšjolkin teadis

mootorsõidukit juhtima hakates, et on eelnevalt tarvitanud suure koguse alkoholi.

Seetõttu teadis ta, eriti veel isikuna, keda on varemgi korduvalt mootorsõiduki joobes

juhtimiste eest karistatud, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning kuna ta asus

mootorsõidukit juhtima, siis ka tahtis või vähemalt möönas seda.

29. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega

süüdistatavale V. Ptšjolkinile süüks arvatud teos teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Samuti ei ilmnenud kohtumenetluse käigus asjaolusid, mis viitaks V. Ptšjolkini

süüdimatusele või piiratud süüdivusele. Seega on isik süüdiv ning puuduvad süüd

välistavad asjaolud.

30. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus V. Ptšjolkini süüdi KarS § 424 lg 2 järgi.

Karistus

31. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 424 lg 2, s.o mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud

korduvalt, näeb seadusandja karistusena ette kuni nelja-aastase vangistuse.

32. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut

saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on

selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti

muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist

iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse

mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele

eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke.

33. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a

otsus nr 1-17-1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda

süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge

ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.

detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).

34. Sanktsiooni keskmine KarS § 424 lg 2 kohaselt on 4/2=2 aastat vangistust.

35. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. Süüteo

toimepanemise asjaoludest nähtub, et süüdistatav pani teo toime õhtusel ajal linnatänaval,

kus liiklus on suur võrreldes öise aja või asulavälise teega. Kuigi V. Ptšjolkin

toimepandud kuriteoga kellelegi tervisekahjustusi ega varalist kahju ei põhjustanud,

ohustas ta sõites kaasliiklejaid – sõitis kurvis nii, et kaldus vastassuunavööndisse ning

ohustas sel viisil tee ääres kõndinud jalakäijaid. Lisaks olid tunnistajate ja süüdistatava

ütluste kohaselt V. Ptšjolkini juhitud autos üks täisealine kaasreisija ja kaks alaealist last.

V. Ptšjolkin mitte ainult ei juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes olles, vaid tal puudus

lisaks sellele ka juhtimisõigus. Seega lubavad teo toimepanemise asjaolud hinnata

süüdistatava süü suurust keskmisest veidi suuremaks. Kohtu hinnangul ei esine

käesoleval juhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Lisaks tuleb

karistuse mõistmisel võtta arvesse, et V. Ptšjolkinil on 05.06.2023. a karistusregistri

väljavõtte kohaselt kaks kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõlemad mõistetud

samaliigilise kuriteo ehk mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest (kt lk 42).

36. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud karistada V. Ptšjolkinit KarS § 424

lg 2 alusel kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 2 aasta ja 6 kuu pikkuse

vangistusega. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et V. Ptšjolkin peeti

05.05.2021 kell 19.26 xxx juures kahtlustatavana KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises kinni ning vabastati 07.05.2021 (kt lk 38-40). KarS § 68 lg 1

alusel tuleb V. Ptšjolkini kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.05.2021-07.05.2021, s.o 3

päeva, arvata karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 5

kuud 27 päeva vangistust.

37. Tartu Maakohtu 15.06.2020. a otsusega tunnistati V. Ptšjolkin süüdi KarS § 424 lg 2 järgi

ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust Tartu Maakohtu 03.04.2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa,

s.o 7 kuu 20 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 20

päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aja algust V. Ptšjolkini

kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 13.06.2020. a (kt lk 57-60). Tartu Maakohtu

25.01.2021. a määrusega vabastati V. Ptšjolkin talle Tartu Maakohtu 15.06.2020. a

otsusega nr 1-20-4181 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema

allutamisega elektroonilisele valvele ja katseaeg määrati kuni 03.12.2021. Määrus jõustus

10.02.2021 (kt lk 61-68).

38. Seega pani V. Ptšjolkin käesoleva kuriteo toime ajal, mil ta oli Tartu Maakohtu

25.01.2021. a määrusega vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ning viibis

katseajal. Seetõttu tuleb KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada V. Ptšjolkinile

mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.06.2020. a otsusega nr 1-20-4181 mõistetud

karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud 23 päeva, võrra ja mõista V. Ptšjolkinile

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 3 kuud 20 päeva vangistust. Kuivõrd KarS

§ 76 lg 8 kohaselt, kui süüdlane paneb vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisel

määratud katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest karistatakse teda vangistusega,

viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Seega ei ole kohtul võimalik kaaluda V.

Ptšjolkini karistusest tingimisi vabastamist.

39. Prokurör on taotlenud KrMS § 130 lg 41 alusel süüdistatav vahistada, et tagada

süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohtu hinnangul ei ole V.

Ptšjolkini vahistamine põhjendatud. Ei nähtu, et isik oleks varasemalt karistuse

kandmisest kõrvale hoidnud ning ka käesoleva menetluse raames ei selgu, et ta oleks

kuidagi menetluse käiku enda mitteilmumisega (sh näiteks kohtuistungile) takistanud.

40. KrMS § 414 lg 1 kohaselt on V. Ptšjolkin kohustatud karistuse kandmisele ilmuma Tartu

Maakohtu poolt vastavalt edastatavas teatises märgitud tähtpäeval. Teatis edastatakse

pärast kohtuotsuse jõustumist. Selles on märgitud, milliseks ajaks ja millisesse vanglasse

V. Ptšjolkin peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui teatises märgitud ajaks

süüdimõistetu vangistust kandma ei ilmu, kohaldatakse sundtoomist.

Menetluskulude jaotus

41. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesoleval juhul moodustuvad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg

1 p 4 ja 9 järgi määratud kaitsja tasudest ja sundrahast.

42. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

43. Menetluskulud on kriminaalasjas järgmised:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1087,50 eurot,

2) määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 128,40 eurot (kt lk 69-

70),

3) määratud kaitsjale määratud tasu kohtumenetluses 178,80+1306,08=1484,88

eurot (kt lk 11-12, 81-82).

44. Menetluskulud kokku summas 2700,78 eurot tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 ja

9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. KrMS § 180 lg 3

kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumise väljavaateid. Kuigi V. Ptšjolkinil on olemas töökoht ja ta on xxx, on

tal kaks alaealist ülalpeetavat ning ka teisi rahalisi igakuiseid kohustusi, millele ta on

kohtuistungil viidanud (kt lk 95). Arvestades menetluskulude suurust ning süüdistatava

rahalisi kohustusi, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine

ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

45. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohustab muu hulgas kohut otsustama, kuidas toimida asitõendite

ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega.

46. 1 CD-plaat ja 1 DVD-plaat erinevate salvestistega, mis asuvad kriminaalasja toimiku

juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/

Annemarie Gerassimov

Kohtunik