1-10-16574/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Viljandi kohtumaja 10. märts 2011 Kriminaalasi (number, menetlus ja nimetus) nr 1-10-16574 (kohtueelses menetluses nr 10260105213) kokkuleppemenetlus riik O.A versus Kohtuliku menetluse staadium kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim

Süüdistatav O.A

(isikukood XXX; elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 275; § 424 järgi

Kaitsja advokaat Pille Toom

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada O.A süüdi (KarS) § 275 järgi ja mõista talle rahaline

karistusseadustiku karistus 140 päevamäära, s. o 447 € (7 000 kr) ning tunnistada O.A süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 639,12 € (10 000 kr); KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista O.A-le liitkaristus

rahalise karistusena 300 (kolmsada) päevamäära, s. o 958 (üheksasada viiskümmend kaheksa) € 67 senti (15 000 krooni); KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 (kaks) päeva

mõistetud karistuse ja lugeda O.A kandmata karistuseks rahaline karistus 294

(kakssada üheksakümmend neli) päevamäära, s.o 939 (üheksasada kolmkümmend üheksa) eurot 50 senti (14 700 krooni); KarS § 66 lg 1 alusel määrata O.A-le mõistetud rahaline karistus s. o 939,50 € (14 700 krooni), tasumisele ositi mitte vähem kui 313,17 (kolmsada kolmteist) € 17 senti (4 900 krooni) kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2011 a aprilli kuust; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta O.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) kuuks; tühistada O.A-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista O.A-lt sundraha 417 (nelisada seitseteist) € 03 senti, riigi õigusabi tasu 57

(viiskümmend seitse) € 53 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € 70 senti riigi

kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 477,27 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates

2011 a aprilli kuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) € 77 senti

2 tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 38,35 eurot arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Pille Toomile; 2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad

tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või

kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-10-16574“);

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-16574“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on O.A toime pannud kuritegudena:

1) võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega KarS § 275 järgi, mis

seisnes selles, et tema 14. oktoobril 2010 kella 21.30 paiku Viljandi maakonnas Suure-Jaani

vallas Kuhjavere tee 1. kilomeetril politseiautosse paigutades solvas politseiametnikke Kusti Orgi ja Jarmo Kassi värdjateks, solvas ning laimas muude solvavate sõnadega;

2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema 14.

oktoobril 2010 kella 20.30 paiku Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Kuhjavere tee 1. kilomeetril juhtis mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga 698 XXX joobeseisundis.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe- menetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 275 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 140 päevamäära, s.o

7 000 krooni (päevamäära aluseks võetud miinimumpäevamäära suurus, s.o 50 krooni); KarS § 424 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni; KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks rahaline karistus 300 päevamäära, so 15 000

krooni; KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.-

15.10.2010, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 294 päevamäära, so 14 700 krooni KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ;

3

ositi 3 kuu jooksul, st et igakuiselt tuleb maksta mitte vähem kui 4900 krooni kuni rahalise

karistuse tasumiseni; KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 2 kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2.

Põhjendused karistuse

KarS § 275 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega; KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417,03 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 riigi õigusabi seaduse on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri

juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 300 krooni, s. o 19,18 eurot. Süüdistatava kaitsja on

esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust,

mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 eurot. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

4 KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2 eurot 70 senti.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb O.A-lt

välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, riigi õigusabi tasu 57.53 (19,18 + 38,35) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. O.A on kahtlustatavana kinni peetud 14.-15.10.2010, seega on O.A viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures

ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära ja lugeda O.A kandmata karistuseks rahaline karistus 294 päevamäära, s.o 14 700 krooni, s.o 939,50 eurot. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik