Legislator Case Law & Legislation
1-11-2312/5 AI generated

1-11-2312/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-11-2312/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 1-11-2312

Legislator headnote

AI generated

1-11-2312/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1 1-11-2312

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 1-11-2312

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11- 2312 ( 10230118469) Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Tõlk Ave Mõistlik

Anneli Helmann, Julia Griškova Kriminaalasi A.J´i

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi lühimenetluses

Süüdistatav

A.J , isikukood XXX, elukoht Xxx, asukoht Vangla; kodakondsus määratlemata, algharidus ( 6 klassi), emakeel vene keel, ei tööta,

Karistatus: 1) 30.08.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,

5 ja KarS § 209 lg 2 p 1 alusel 1. aastase vangistusega tingimisi 18. kuulise katseajaga; 2) 19.06.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1, 3, KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 alusel vangistusega 1 aasta ja 4 kuud;

3) 25.03.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 202 lg 1 alusel rahalise karistusega summas 5 250 krooni (335, 54 eurot); 4) 13.10.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 121 alusel 4.

kuulise vangistusega tingimisi 18. kuulise katseajaga.

Karistus kandmisel.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 05- 06.11.2010 ja 02.12.2010, vahistatud 03.12.2010

Kaitsja Prokurör RESOLUTSIOON Toomas Bekker Diana Helila

1. A.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 ( üks) aasta.

2

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra,

mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 ( kaheksa) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05 kuni 06 november 2010, s.o. 2 ( kaks) ööpäeva, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 7 kuud 28 päeva.

4. KarS 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud

karistust, s.o. vangistus 7 kuud ja 28 päeva, Harju Maakohtu 13.10.2010 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 4 ( nelja) kuu võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks liitkaristusena tähtajalise vangistuse 11 kuud ja 28 päeva ( üksteist kuud ja kakskümmend kaheksa päeva).

5. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguse ajaks A.J-i

kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o. 02.12.2010.

6. A.J ´i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

7. A.J´ilt välja mõista menetluskuluna:

• KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 210.93 eurot (kakssada kümme eurot ja üheksakümmend kolm eurosenti);

• KrMS § 179 alusel sundraha 417.03 ( nelisada seitseteist eurot ja kolm eurosenti)

8. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 10 ( kümne) kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga

2800049777, märkides selgitusena „A.J , 1-11-2312, kaitsjatasu, sundraha“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 10. Asitõendid:

• pandimaja Forion Ivest OÜ pandileping nr U 2034, 21.10.2010 – jätta kriminaaltoimikusse;

• CD – plaat videosalvestusega jätta kriminaaltoimikusse;

• CD – plaat videosalvestusega jätta kriminaaltoimikusse;

• Mobiiltelefon Sony Ericsson, milline on tagastatud kannatanu VV´ilejätta kannatanule VV. 8. Välja mõista A.J-ilt tsiviilhagid:

• VV´i kasuks summa 6 007 krooni, s.o. 383, 92 eurot.

• Rimi Eesti Food AS kasuks summas 924, 50 krooni, s.o. 59, 08 eurot

• Rimi Eesti Food AS kasuks summas 749,50 krooni, s.o. 47.90 eurot

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule ( Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme ( 7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad

esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

3

peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 ( kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale..

Vastavalt KarS § 65 lg 2 tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistusele liita Harju Maakohtu 13.10.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 4 kuud vangistust.

• mobiiltelefon SonyEricsson W300i on tagastatud kannatanule VV´ile /tlk 29 – 30/

• pandimaja Forion Ivest OÜ pandileping nr U 2034, 21.10.2010 – jätta kriminaaltoimikusse //tlk 18 – 22/;

• CD – plaat videosalvestusega jätta kriminaaltoimikusse /tlk 122 – 123/;

• CD – plaat videosalvestusega jätta kriminaaltoimikusse /tlk 137 – 138/.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et

süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele.

Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Samas peab kohus

põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada

süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 10

kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi

vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele menetluskulud s.o.

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417.03 eurot riigituludesse, kaitsja tasu osutatud õigusabi eest Toomas Bekkerile summas kokku 210.93 eurot 10 ( kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kriminaalasjas on esitatud järgmised tsiviilhagid:

• VV´ile summas 8 882 krooni, kuid kuna kannatanule on mobiiltelefon SonyEricsson tagastatud, siis jääb hagi suuruseks 6 007 krooni /tlk 29 – 30; tlk 55 – 62/. Summa moodustub varastatud käekoti ja selles olnud esemete maksumusest.

• Rimi Eesti Food AS summas 924, 50 krooni, milles esitab kannatanu tsiviilhagi /tlk 118 – 121/, mis on varastatud kauba väärtus.

• Rimi Eesti Food AS summas 749,50 krooni, milles esitab kannatanu tsiviilhagi /tlk 136; tlk 167 – 169/, mis on varastatud kauba väärtus.

Kõik esitatud hagid on seotud A.J-i poolt toime pandud vargustega, st on varastatud kauba väärtuses. Hagid on A.J omaks võtnud ega vaidle nendele vastu. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku

poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega

käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu

hinnangul varalised kahjud tõendatud ning nende põhjustamine A.J-i poolt samuti

kinnitust leidnud. Süüdistatav ise hagidele vastu ei vaidle, võtab need omaks. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena,

4 kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi vargusega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta

on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning

varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista A.J-ilt:

• VV´ile summas 6 007 krooni /tlk 29 – 30; tlk 55 – 62/;

• Rimi Eesti Food AS – le summas 924, 50 krooni /tlk 118 – 121/;

• Rimi Eesti Food AS – le summas 749,50 krooni /tlk 136; tlk 167 – 169/

Kohtunik Kristina Väliste / allkiri/