2-20-14209/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Villem Lapimaa ja Janek

Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14209

Kohtuasi

Concrete Highways OÜ hagi Aktsiaselts Level vastu

müügilepingust

tuleneva

kohustuse

rikkumisega

tekitatud

kahju

hüvitamiseks

ja

viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28. oktoobri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi Level apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

55 712,9 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Concrete Highways OÜ (registrikood

11524404), lepingulised esindajad vandeadvokaat Klen

Laus ja vandeadvokaadi abi Martin Järve

Kostja

(apellant)

Aktsiaselts

Level

(registrikood

10216072), lepinguline esindaja Kerli Kaasik

Menetluse liik

Kohtuistungil 18. mail 2023

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 28. oktoobri 2022. a otsus osas, millega Aktsiaseltsilt

Level mõisteti Concrete Highways OÜ kasuks välja kahju hüvitis 43 808,39 eurot

ületavas osas ja viivis sellelt ning jaotati menetluskulud. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata täiendavalt põhinõude 3768,21 euro ja sellelt

arvestatud viivise osas ning jaotada menetluskulud vastavalt kohtuotsuse

tervikresolutsioonis märgitule. Jätta maakohtu otsuse resolutsioon muus osas

muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

2. Aktsiaseltsi Level apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Jaotada apellatsioonimenetluse kulud vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsioonis

märgitule.

4. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

2-20-14209

2 (41)

4.2. Mõista Aktsiaseltsilt Level välja Concrete Highways OÜ kasuks kahju hüvitis

43 808,39 eurot.

4.3. Mõista

Aktsaseltsilt

Level

välja

Concrete

Highways

OÜ

kasuks

ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva (30. juuni 2023) seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 14 168,11 eurot ja tulevikus sissenõutavaks

muutuv võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

põhinõudelt (43 808,39 eurot) alates 1. juulist 2023 kuni põhinõude tasumiseni.

4.4. Jätta Concrete Highways OÜ hagi Aktsiaseltsi Level vastu rahuldamata kahju

hüvitamise nõudes 93 627,98 eurot (89 859,77+3768,21).

4.5. Jätta Concrete Highways OÜ hagi Aktsiaseltsi Level vastu rahuldamata viivise

nõudes põhinõudelt summas 93 627,98 eurot.

4.6. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 68% Concrete

Highways OÜ kanda ja 32% Aktsiaseltsi Level kanda.

4.7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Pärnu Maakohtu menetluses oli Concrete Highways OÜ (hageja) hagi Aktsiaseltsi Level

(kostja) vastu müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju 137 436,37 euro

hüvitamiseks, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 11 404,45 euro ja

tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusjärgses määras viivise alates hagiavalduse esitamisest

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni väljamõistmiseks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja

kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja Saaremaal Sakla külas Uue-Lõve silla remonditöid.

Sillatöödeks vajaliku betooni hankimiseks pöördus hageja 6. mail 2019 kostja poole. Kostja

esitas 9. mail 2019 hinnapakkumise, mille hageja aktsepteeris. Pooled sõlmisid müügilepingu,

mille esemeks oli C35/45 tugevusklassile vastav betoon. Kostja tarnis pakkumises kajastatud

betooni hagejale 13. juuni 2019. a, 1. juuli 2019. a ja 8. juuli 2019. a tarnetega. Saatelehtede

kohaselt pidid tarnitud partiid olema tugevusklassiga C35/45. Betoonkonstruktsioonidest valati

objektil Kuressaare poolne kaldasammas ja betoonsärk, Laimjala poolne kaldasammas koos

betoonsärgiga ning pealesõidu plaadid mõlemale poole. Kostja esitas tarnitud betooni eest

hagejale arved kokku summas 4836,22 eurot.

2-20-14209

3 (41)

1.2. 16. juulil 2019 teatas objekti ehitusjärelevalve OÜ Esprii hagejale, et betooni

survetugevuse katsetulemused ei vasta nõuetele ning kuna vahe on üle 10%, tuleb töö ümber

teha. Hageja teavitas koheselt kostjat betooni nõuetele mittevastavusest, kuid kostja e-kirjale ei

reageerinud.

1.3. Hageja sai 17. juulil 2019 Tallinna Tehnikaülikoolist betooni survetugevuse katsetamise

tulemused, mis ei vastanud nõuetele. Katsetulemuste kohaselt oli betooni keskmine

survetugevus 22,7 N/mm2. Hageja edastas tulemused koheselt kostjale ja teatas, et betooni

mittevastavuse tõttu tuleb osa konstruktsioonidest lammutada ning palus kostja kommentaari

koos lahendusega. Kostja e-kirjale ei reageerinud.

1.4. Maanteeamet kui sillatööde tellija edastas 18. juulil 2019 hagejale teate töö

mittevastavusest ja parandamise vajadusest. Hageja edastas Maanteeameti kirja koheselt

kostjale, teatades ühtlasi, et betooni mittevastavuse tõttu tuleb Maasi poolne silla kaldasammas

ja pealesõiduplaat lammutada. Kostja e-kirjale ei reageerinud.

1.5. Hageja sai 29. juulil 2019 TTÜ-st teise kaldasamba betooni survetugevuse katsetamise

tulemused, mis ei vastanud samuti nõuetele. Katsetulemuste kohaselt oli betooni keskmine

survetugevus 30,6 N/mm2. Hageja edastas katsetulemused koheselt kostjale, kuid kostja ei

reageerinud.

1.6. Maanteeamet edastas 29. juulil 2019 hagejale täiendava teate töö mittevastavusest ja

parandamise vajadusest. Hageja edastas Maanteeameti kirja koheselt kostjale ning teatas, et

betooni mittevastavuse tõttu tuleb Laimjala poolne silla kaldasammas ja pealesõiduplaat

lammutada. Kostja e-kirjale ei reageerinud.

1.7. Hageja esitas 31. juulil 2019 kostjale nõudekirja, milles nõudis nõuetele mittevastava

betooni tarnimise tõttu tekkivate kulude hüvitamist hinnangulises summas 111 040,14 eurot

ning tasaarvestas kostja nõuded 4836,22 euro ulatuses hageja kulutuste hüvitamise nõudega.

Hageja määras kostjale nõude täitmise tähtpäevaks 10. augusti 2019.

1.8. Hageja sai 7. augustil 2019 järgmised betooni survetugevuse katsetamise tulemused, mis

ei vastanud samuti nõuetele. Katsetulemuste kohaselt oli kostja tarnitud betooni keskmine

survetugevus 37,8 MPa.

1.9. Kuna kostja tarnis hagejale nõuetele mittevastava betooni, tuli hagejal silla kaldsammas ja

pealesõiduplaat lammutada ja uuesti ehitada. Hageja kandis kulutusi kokku 137 436,37 eurot:

24. mail 2019 OÜ-lt Javicar ostetud saematerjal kaldasamba saalungitele 2 479,20 eurot; 30.

mail 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud kiilankur ja betooninael 37,79 eurot;

31. mail 2019 Kasti Metall OÜ-lt ostetud kaldsammaste armatuur koos transpordiga 1430,05

eurot; 5. juunil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud betooninaelad 16,86 eurot;

5. juunil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud betooninael 20,70 eurot; 18.

juunil 2019 Exmet OÜ-lt ostetud armatuuri rangid 1571,06 eurot; 20. juunil 2019 AS-lt Kesko

Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud jootebetoon 27,47 eurot; 4. juulil 2019 AS-lt Kesko Senukai

Estonia (K-Rauta) ostetud betooninael, gaas ja kotid 80,43 eurot; 4. juulil 2019 AS-lt Kesko

Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud voolik ja reha 26,62 eurot; 5. juulil 2019 AS-lt Kesko

Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud ehituskile ja toru 66,99 eurot; 7. juulil 2019 AS-lt Kesko

Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud jootebetoon ja toru 21,97 eurot; 8. juulil 2019 Raua Äri OÜ-

lt ostetud pealesõiduplaadi armatuur 894,90 eurot; 8. juulil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia

(K-Rauta) ostetud makrofleks 7,98 eurot; 10. juulil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-

Rauta) ostetud kruvid 7,50; 10. juulil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud

2-20-14209

4 (41)

mõõdulint 9,25 eurot; 11. juulil 2019 Peri AS-lt ostetud vineer 234 eurot; 11. juulil 2019 Peri

AS-lt ostetud õli ja kausshari 39,50 eurot; 15. juulil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-

Rauta) ostetud mutrid ja seibid, makrofleks, ketaslõikur, keermelatt, koobaltpuur ja ankrud

100,54 eurot; 31. juulil 2019 Fil Teenindus OÜ-lt tellitud treileriveo teenus 330 eurot; 31. juulil

2019 Tallinna Tehnikaülikoolilt tellitud betooni survetugevuse katse 62,80 eurot; 31. juulil

2019 OÜ-lt Saarte Tehnika tellitud ekskavaatoritööd ja kopatööd 1693,50 eurot; 5. augustil

2019 Puumarket AS-lt ostetud telgi puit 2208,60 eurot; 6. augustil 2019 Halud.ee OÜ-lt tellitud

tõste- ja veoteenus 4620 eurot; 15. augustil 2019 Sakla Külaarengu Seltsilt majutus 405 eurot;

16. augustil 2019 Peri AS-lt renditeenus perioodi 1. august 2019 kuni 15. august 2019 1155,30

eurot; 16. augusti 2019 Puumarket AS-lt ostetud keemiline ankruliim 102 eurot; 17. augusti

2019 Skyland OÜ-lt tellitud armatuuri transporditeenus 641 eurot; 19. augustil 2019 AS-lt

Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud kruvid, sae ketas ja saapad 46,23 eurot; 22. augustil

2019 OÜ-lt Javicar ostetud saematerjal 37,80 eurot; 30. augustil 2019 AS-lt HC Betoon ostetud

betoon C35/45 3696 eurot; 30. augustil 2019 AS-lt HC Betoon tellitud laboriteenused

ehitusplatsil 481,16 eurot; 30. augustil 2019 Halud.ee OÜ-lt tellitud garaaži rent (objekti ladu)

500 eurot; 31. augustil 2019 Peri AS-lt renditeenus perioodil 16. august 2019 kuni 31. august

2019 1232,32 eurot; 31. augustil 2019 OÜ-lt Saarte Tehnika tellitud ekskavaatoritööd 1836,30

eurot; 31. augustil 2019 Nordic Car Rent OÜ-lt tellitud rendiautod, millede kulust nõuab hageja

üksnes kolme tööauto kulu 3300 eurot; 4. septembril 2019 OÜ-lt Javicar ostetud saematerjal

27,72 eurot; 9. septembril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud ehituskile

52,87 eurot; 10. septembril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud

sidumiskonksud 11,61 eurot; 11. septembril 2019 Sakla Külaarengu Seltsilt majutus 765 eurot;

12. septembril 2019 OÜ-lt Javicar ostetud saematerjal 441 eurot; 13. septembril 2019 Träx OÜ-

lt ostetud killustik 845,97 eurot; 16. septembril 2019 Peri AS-lt renditeenus perioodil 1.

september 2019 kuni 15. september 2019 1155,30 eurot; 16. septembril 2019 IDLine OÜ-lt

tellitud tööriistaremont 96,08 eurot; 18. septembril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-

Rauta) ostetud koormakatted 15,77 eurot; 19. septembril 2019 AS-lt HC Betoon ostetud betoon

C35/45 ja C30/37 9922 eurot; 19. septembril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta)

ostetud kaitseprillid, ehitusämbrid, lihv- ja lõikekettad, respiraatorid ja tsemendikellud 82,92

eurot; 20. septembril 2019 OÜ-lt Pusatransport tellitud liivapritsitööd 500 eurot; 24. septembril

2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud materjalikotid 1,97 eurot; 27. septembril

2019 AS-lt HC Betoon tellitud laboriteenus ehitusplatsil 1037,68 eurot; 27. septembril 2019

AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud ketaslõikur 39 eurot; 30. septembril 2019 Sakla

Külaarengu Seltsilt majutus septembris 1245 eurot; 30. septembril 2019 Peri AS-lt renditeenus

perioodil 16. september 2019 kuni 30. september 2019 1155,30 eurot; 30. septembri 2019

Halud.ee OÜ-lt tellitud garaaži rent (objekti ladu) 500 eurot; 30. septembril 2019 Nordic Car

Rent OÜ-lt tellitud rendiautod, mille kulust nõuab hageja üksnes kolme tööauto kulu 3300

eurot; 7. oktoobril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud metallipuurid ja saekett

28,93 eurot; 7. oktoobril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud jootebetoon 27

eurot; 8. oktoobril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud betooninaelad 12,07

eurot; 8. oktoobril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud sidumistraat 8,69

eurot; 9. oktoobril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud segumikser ja

geotekstiil 113,98 eurot; 17. oktoobril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud

metallipuurid 21,12 eurot; 17. oktoobril 2019 Halud.ee OÜ-lt tellitud veo- ja tõsteteenused

objektil 4785 eurot; 18. oktoobril 2019 Peri AS-lt renditeenus perioodil 1. oktoober 2019 kuni

15. oktoober 2019 eest 142,64 eurot; 18. oktoobril 2019 Peri AS-lt ostetud vineer 505,40 eurot;

21. oktoobril 2019 RoadWolf OÜ-lt tellitud põrkepiirde postide rammimine 2500 eurot; 22.

oktoobril 2019 Sakla Külaarengu Seltsilt majutus oktoobris 555 eurot; 24. oktoobril 2019 AS-

lt HC Betoon ostetud betoon C30/37 787,50 eurot; 30. oktoobril 2019 Halud.ee OÜ-lt tellitud

garaaži rent (objekti ladu) 500 eurot; 30. oktoobril 2019 Nordic Car Rent OÜ-lt tellitud

2-20-14209

5 (41)

rendiautod, mille kulust nõuab hageja üksnes kolme tööauto kulu 3300 eurot; 5. novembri2019

Peri AS-lt ostetud vineer summas 399 eurot; 12. novembril 2019 Kiirwarren.kl OÜ-lt tellitud

liikluskorraldus 2400 eurot; 26. novembril 2019 Haarwood OÜ-lt tellitud tööriista remont 68,33

eurot; 30. novembril 2019 Halud.ee OÜ-lt tellitud veo- ja tõsteteenused objektil 6270 eurot; 30.

novembril 2019 Nordic Car Rent OÜ-lt tellitud rendiautod, mille kulust nõuab hageja üksnes

kolme tööauto kulu 3300 eurot; 30. novembril 2019 Halud.ee OÜ-lt tellitud garaaži rent (objekti

ladu) 500 eurot; 27. detsembril 2019 Jaanus Tahk FIE-lt tellitud objekti mõõtmistööd, millest

hageja nõuab 50%, kuna objekti oleks tulnud ka ilma nõuetekohase betoonita üks kord mõõta,

344 eurot; tööjõukulud 2019. a augusti, septembri ja oktoobri eest, mis tekkisid üle aja läinud

tööde tõttu kokku 53 487,41 eurot; objektilt ja objektile sõitmisega tekkinud kütusekulu kokku

5598,46 eurot ning TS Laevad AS-lt ostetud töötajate praamipiletid kokku 1165,83 eurot.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud kostja olulist lepingu rikkumist. Kostja tarnitud

betoon vastas lepingu tingimustele, s.o survetugevusklassile C35/45. Betooni müügiks peab

tehasel olema sertifitseeritud tootmisohje süsteem. Süsteemi raames katsetab tootja oma

toodangut ise ja teeb võrdluskatseid mõne välise akrediteeritud laboriga. Samuti tähendab

süsteemi olemasolu, et tootjal on kontrollitud seadmed ja väljaõppinud personal. 13. juunil ja

1. juulil võeti proovid Lõve silla objektile läinud koormatest. Survetugevuse katsetus kostja

laboris andis tulemuseks esimesel juhul 44,2 N/mm2 ja teisel juhul 44,5 N/mm2, mis rahuldab

nõuet, et üksikkatse survetugevus fci ei tohi olla väiksem kui normtugevus miinus 4, seega 45-

4=41 N/mm2. Kostja tootmisohje audiitor TL auditeeris 2019. a-l kahel korral kostja

tootmisohjet ning 8. jaanuari 2020. a aruande kohaselt tugevusklassi C35/45 osas

mittevastavusi ei leitud.

2.2. Kostja betooni tarnetingimuste p 5 sätestab, et survetugevuse ja külmakindluse

mittevastavuse pretensiooni aluseks saab olla vaid tellija ja tarnija juuresolekul Eestis kehtivate

standardite kohaselt võetud, valmistatud, hoitud ja katsetatud proovikehade testimise tulemus.

Kõigil betooni saatelehtedel on hageja kinnitus, et ta nõustus mainitud tarnetingimustega.

Hageja ei kutsunud ühegi proovivõtu ajaks kohale kostja esindajat. Seega puudub kostjal

igasugune teave, kas ja kuidas järgiti objektil standardikohast proovivõtu ja proovide hoidmise

protseduuri.

2.3. Betooni survetugevuskatse katsekehad tuleb valmistada ja hoida standardi EVS-EN 12390-

2 järgi (standardist EVS-EN 206:2014 tulenev nõue). Hageja tõi kostja laborisse katsetamiseks

kuubikud ehk katsekehad, mida ta oli valmistanud 1. juulil tarnitud betoonist. Lisatud fotod on

tehtud kostja laboris enne katsetamist ning näitavad kuubikute valmistamise kesist kvaliteeti.

Ebakvaliteetsete kuubikute katsetamine ei anna õiget tulemust ja betooni tugevusest tekib vale

ettekujutus. Kuupide valmistamise kvaliteedist annab ettekujutuse ka Teede Tehnokeskus AS

katseprotokoll 2299/19, kus saadud tulemused on 34,7, 34,2 ja 24,1 MPa, keskmine

survetugevus 31 MPa. Minimaalse ja maksimaalse tulemuse erinevus on 10,6 MPa.

2.4. Lisaks katsekehade valmistamisele on oluline ka nende standardikohane hoidmine enne

katsetamist. Katseprotokollist nr 2299/19 selgub, et katsekehad valmistati 30 tundi enne

laborisse toimetamist, protokolli 19-4314 K järgi aga neli ööpäeva varem. Puudub

informatsioon vahepealsete hoiutingimuste kohta.

2-20-14209

6 (41)

2.5. Hagiavaldusele lisatud konstruktsioonist väljapuuritud katsekehade protokollidest ei selgu,

millisest konstruktsiooni osast väljapuuritud katsekehad pärinesid. Ka ei ole lisatud proovivõtu

protokolle. Sellegipoolest on selge, et konstruktsioonist väljapuuritud katsekehad andsid veelgi

väiksemad survetugevuse tulemused, s.o 22,7 N/mm2. Seega on põhjust kahtlustada paigalduse

ja järelhoolduse vigu.

2.6. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega

lepingu täitmiseks. Kostjale esitatud esimesest pretensioonist kuni silla lammutamiseni oli vaid

kaks nädalat. Lisaks ei vaadanud hageja asja viivitamatult üle ning rikkus müügilepingu

tingimusi pretensioonide esitamise kohta, kuna ei kutsunud proovivõtu ajaks kordagi kohale

kostja esindajat. Hageja küll teavitas kostjat betooni lepingutingimustele mittevastavusest, kuid

ei esitanud kostjale ühtki nõuet ega kasutanud ühtki õiguskaitsevahendit. Seega ei saanid kostja

tegevusetusest järeldada soovimatust asja parandada või asendada, kui hageja oleks seda

nõudnud. Ilma täiendavat tähtaega andmata ei ole lepingust taganemine ja kahju hüvitamise

nõudmine lubatud. Pärast nõudekirja saamist 31. juulil 2019 külastas kostja esindaja

ehitusplatsi 1. augustil 2019, kuid selleks ajaks oli kogu konstruktsioon lammutatud ja selle

uurimine võimatu. Ebaõige on hageja väide, et kuivõrd kostja andis hagejale üle

lepingutingimustele mittevastava betooni, millest hageja silla ehitas, ei ole betooni

parandamine või asendamine võimalik. Hageja ostis HC Betoon AS-lt uue betooni. Betooni

valmistamisel ja müümisel, mis oli toodetud vastavalt standardile summas 4836,22 eurot, ei

saanud kostja ette näha riski ega seda, et juhul kui betoon ei vasta lepingu tingimustele, nõutakse

kostjalt silla lammutamise ja ehitamisega seotud kulusid 140 909,34 eurot, mis ületab

müügihinda 29,13-kordselt. Kuivõrd tootmine oli sertifitseeritud ja kontrollitud, ei saanud

kostja müügilepingust tulenevat kahju ette näha. Hinnates riski ja betooni müügist saadavat

tulu, ei oleks kostja ilmselgelt müügilepingut sõlminud. Samuti ei saanud kostja kontrollida

ekspertiiside tegemist. Kostja ei vastuta ebaõigete ekspertiiside tegemise ja betooni valesti

paigaldamise eest. Hageja ei käitunud heas usus, kui saatis kostjale 31. juulil 2019 nõudekirja,

andmata lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega, ja juba 1. augustil 2019 oli sild lammutatud,

mis ei võimaldanud viia läbi ühtki täiendavat ekspertiisi. Kahju nõudmine suuremas summas

kui betooni müügihind on ebamõistlik. Kostja taotles kahju hüvitise vähendamist kuni

müügihinnani. Hageja on müügihinna oma kahjunõudega tasaarvestanud.

2.7. Hageja esitas tõenditena peaaegu 100 arvet, kuid ei toonud hagiavalduses esile, millise

konkreetse töö tegemiseks ja selleks vajaliku materjali soetamiseks olid kulutused vajalikud.

Lammutamine toimus eeldatavasti vahemikus 31. juuli 2019 kuni 1. august 2019. Seega kõik

arved, mis hageja esitas ajavahemiku 24. mai 2019 kuni 31. juuli 2019 kohta, on alusetud.

Lisaks on hageja esitatud arved ja kulud ülepaisutatud ja põhjuslik seos tõendamata. Menetluse

käigus esitas kostja vastuväiteid konkreetsetele kuludele, mille hüvitamist hageja nõuab.

2.8. Transpordiameti esitatud ehitustööde päevikutega on tõendatud, et hageja paigaldas ja

hooldas betooni ebaõigesti. Ehitustööde päevikust ei nähtu, et hageja oleks tegelenud betooni

järelhooldamisega. Betooni tugevus ei vastanud nõuetele seetõttu, et hageja paigaldas betooni

ebaõigesti ja ei tegelenud järelhooldamisega, mis on betooni paigaldamisel ülioluline.

2.9. Hageja esitatud proovivõtu protokollid ei vasta standarditele ja on vormistatud

tagasiulatuvalt.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 47 576,60 eurot,

viivise 12 242,18 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva seaduses sätestatud määras viivise

2-20-14209

7 (41)

põhinõudelt 47 576,60 eurot alates 29. oktoobrist 2022 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus jättis

rahuldamata hagi kahju hüvitamiseks 89 859,77 euro osas ja sellelt arvestatud viivise osas.

Kohus jättis menetluskulud 65% ulatuses hageja kanda ja 35% ulatuses kostja kanda. Kohus

otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgneva üle:

• hageja pöördus 6. mail 2019 e-kirjaga kostja poole hinnapakkumise saamiseks mh

betoonile survetugevusklassiga C35/45 ning 9. mail 2019 saatis kostja hagejale

hinnapakkumise;

• hageja aktsepteeris kostja pakkumise 28. mai 2019. a e-kirjaga;

• kostja tarnis pakkumises kajastatud betooni hagejale 13. juuni 2019. a, 1. juuli 2019. a

ja 8. juuli 2019. a tarnetega;

• kostja esitas tarnitud betooni eest hagejale 24. juulil 2019 arve nr 19-300721,

26. juulil 2019 arve nr 19-200703 ja 5. augustil 2019 arve nr 19-200752, kokku summas

4836,22 eurot;

• 15. juulil 2019 koostas Teede Tehnokeskus AS katseprotokolli nr 2299/19;

• 16. juulil 2019 teatas objekti ehitusjärelevalve IM OÜ-st Esprii hagejale, et betooni

survetugevuse katsetulemused ei vasta nõuetele, ning hageja teavitas sellest koheselt

kostjat;

• 17. juulil 2019 koostati Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Ehituse ja arhitektuuri

instituudi ehitusmaterjalide teadus- ja katselaboratooriumis betooni survetugevuse

katseprotokoll nr 664/19;

• 18. juulil 2019 edastas hageja e-kirjaga katseprotokollid kostjale;

• 18. juulil 2019 edastas Maanteeamet kui sillatööde tellija hagejale teate töö

mittevastavusest;

• 18. juulil 2019 edastas hageja Maanteeameti kirja kostjale;

• 29. juulil 2019 koostati TTÜ Ehituse ja arhitektuuri instituudi ehitusmaterjalide teadus-

ja katselaboratooriumis betooni survetugevuse katseprotokoll nr 705/19;

• 29. juulil 2019 edastas hageja katsetulemused kostjale;

• 29. juulil 2019 edastas Maanteeamet hagejale täiendava teate töö mittevastavusest;

• 31. juulil 2019 edastas hageja Maanteeameti teate kostjale;

• 31. juulil 2019 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis kostjalt nõuetele

mittevastava betooni tarnimise tõttu tekkivate kulude hüvitamist hinnangulises

summas 111040,14 eurot ning tasaarvestas kostja nõuded kogusummas 4836,22 eurot

hageja kulutuste hüvitamise nõudega. Hageja määras kostjale nõude täitmise

tähtpäevaks 10. augusti 2019;

• 7. augustil 2019 koostas OÜ inseneribüroo Steiger katseprotokolli nr 19-4314 K;

• 10. veebruaril 2020 esitas hageja kostjale uue nõudekirja, milles teatas, et hageja lõplik

kogukulu on 145 745,56 eurot ning tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjal hüvitada

hagejale kahju 140 909,34 eurot hiljemalt 17. veebruaril 2020.

2-20-14209

8 (41)

3.2. Kohus leidis, et kostja tarnitud betoon ei vastanud lepingutingimustele.

Kostja enda koostatud väljavõtted betoonide survetugevuse registreerimise päevikust ja betooni

tugevusklassi C35/45 vastavuse hindamise statistilisest tabelist ei tõenda, et tarnitud betoon

vastas lepingutingimustele. On selgusetu, kes oli katse tehnilise külje eest vastutav isik. Ühestki

kostja esitatud väljavõttest ei nähtu, kas 13. juuni ja 1. juuli katsekehad võeti kooskõlas

standardiga EVS-EN 12350-1 ja kas katsetamine toimus standardi EVS-EN 12390-3 järgi.

Kohtule ei esitatud standardi EVS-EN 12350-1 p-s 6 ettenähtud proovivõtuprotokolle ega ka

katseprotokolle.

Kostja väljavõtetes toodud andmed on vastuolus hageja esitatud 15. juuli 2019. a ja 7. augusti

2019. a katseprotokollidega. Hageja katseprotokollid koostasid pädevad ja erapooletud isikud

ning katsete tulemused saadi mõlemal juhul kolme katsekeha alusel. Seevastu kostja

väljavõtetest nähtus, et survetugevuse andmed saadi kahe katsekeha katsetuse tulemusena.

Kohtule esitatud järelevalveauditi aruandest nähtuvalt ei toimunud kostja juures hagejale

betooni tarnimise kuupäevadel auditit, vaid auditid toimusid 7. augustil 2019 ja 14. oktoobril

2019. Kuigi järelevalveauditi aruandega on tunnistatud betooni survetugevuse tase EVS-EN

206+A1:2016 nõuetele üldjoontes vastavaks, on siiski leitud, et tuleb jätkata betooni C35/45

valmistamisel kõrgendatud tähelepanu pööramist tootmisprotsessile, samuti proovikehade

valmistamisele, kivistamisele ja katsetamisele ning 2020. a-l tuleb viia betooniga C35/45 läbi

paralleelkatsetused. Ka 2018. a tootmisohje järelevalve aruandes oli märgitud, et arvestades

probleemidega betooni C35/45 survetugevusega, tuleb suurendada tähelepanu proovikehade

valmistamisele, kivistamise ja katsetamise protsessidele ning 2019. a-l tuleb viia betooniga

C35/45 läbi paralleelkatsetused. Järelevalveauditi aruandest nähtub, et 2019. a-l viidi läbi üks

paralleelkatsetus alles 14. oktoobril 2019. Lisaks on järelevalveauditi aruandes märgitud, et

betooni C35/45 keskmine survetugevus algperioodil jäi nõutavast kuni 2,9 MPa väiksemaks

perioodil 1. juuli kuni 2. september. Eeltoodust järeldus, et kostjal oli betooni C35/45

survetugevusega probleeme juba 2018. a-l ning järelevalveauditi läbiviija juhtis kostja

tähelepanu betooni C35/45 valmistamisel tootmisprotsessile ja proovikehade võtmisele ning

katsetamisele nii 2018. a-l kui ka 2019. a-l.

Kostja väljavõtetes toodud andmed betooni survetugevuse kohta olid vastuolus ka hageja

esitatud 17. juuli 2019. a ja 29. juuli 2019. a TTÜ ehitusmaterjalide teadus- ja

katselaboratooriumi koostatud katseprotokollidega. Katseprotokollidest nähtus, et katsed viidi

läbi silindriliste katsekehadega, mille minimaalseks normsurvetugevuseks peab olema

standardi kohaselt 35 N/mm2. 17. juuli 2019. a katseprotokollist nähtus, et kolme katsekeha

keskmine survetugevus oli 22,7 N/mm2. 29. juuli 2019. a katseprotokollist nähtus, et kolme

katsekeha keskmiseks survetugevuseks saadi 30,6 N/mm2.

Ainuüksi asjaolust, et kostja toodab betooni standardi alusel ja kostjal on kontrollitud seadmed

ja väljaõppinud personal, ei saanud järeldada, et hagejale tarnitud betoon vastas müügilepingu

tingimustele. Kostja esitatud doseerimisraportid ei tõendanud tarnitud betooni vastavust nõutud

survetugevusele ega lükanud ümber nelja erineva katseprotokolli tulemusi betooni

survetugevuse mittevastavuse kohta. Seega oli hageja esitatud tõenditega tõendatud, et kostja

rikkus müügilepingut ja tarnis hagejale betooni, mis ei vastanud lepingutingimustele.

3.3. Kohus järeldas, et kostja tarnetingimused ei saanud lepingu osaks. Pooled ei vaielnud, et

tarnetingimused olid tüüptingimused. Vaidlus puudus ka selles, et hageja headusliku esindaja

6. mai 2019. a e-kirjale vastas kostja esindaja 9. mai 2019. a e-kirjaga, esitades hinnapakkumise.

28. mail 2019 vastas hageja seaduslik esindaja pakkumisele nõustumusega, milles soovis saada

tootmisohje sertifikaati ja vastavusdeklaratsiooni. Samal päeval teatas kostja esindaja, et

2-20-14209

9 (41)

vastavusdeklaratsiooni saab kostja kodulehelt. Seega sõlmisid pooled betooni müügilepingu

pakkumuse ja sellega nõustumusega 28. mail 2019. Kirjavahetusest ei nähtunud, et kostja oleks

viidanud 9. mai 2019. a e-kirjas betooni tarnetingimustele. Ka hilisemas meilis ei ole kostja

tarnetingimuste kohaldamisele tähelepanu juhtinud. Lepingu sõlmimisel ei andnud hageja

kostja tarnetingimustele nõustumust. Viide kostja tarnetingimustele sisaldus alles betooni

saatelehtedel, mis allkirjastati betooni üleandmisel kostjalt hagejale. Kostja tarnetingimused ei

saanud lepingu osaks ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1 teise lause alusel. E-kirjavahetusest

ja hinnapakkumisest nähtus, et pooled pidasid lepingu sõlmimisel selle tingimuste üle

läbirääkimisi. Seega oli kostjal võimalus osundada tarnetingimuste kasutamisele. Kohtu ette ei

toodud asjaolusid selle kohta, et pooled oleks varasemalt olnud lepingulistes suhetes.

3.4. Kuna kostja tarnetingimused ei saanud müügilepingu osaks, siis ei pidanud hageja kostja

esindajaid teavitama katsekehade valmistamise kuupäevast ja kellaajast ega katsekehade

puurimise kuupäevast ja kellaajast. Kohus märkis siiski, et järelevalveinsener IM kinnitusest

nähtus, et temale teadaolevalt oli kostja esindajatel võimalus katsekehade valmistamisel ja

puurimisel osaleda ning kostjat teavitati katsekehade puurimisest. Asjaolu, et kostja esindajad

viibisid vähemalt kuubiliste katsekehade valmistamise juures, kinnitas kohtuistungil ka hageja

seaduslik esindaja, selgitades, et betooni tarnimisel mõõdeti objektil katsekehade valmistamisel

betooni õhusisaldust kostjale kuuluva seadmega (hagejal endal vastavat seadet ei olnud),

mistõttu viibis kostja kvaliteedijuht katsekehade valmistamise juures. Saatelehtedelt nähtus, et

betoon tarniti 13. juunil 2019 kell 09.25–12.25 ja 11.00–12.05, 8. juulil 2019 kell 14.00–16.10,

15.15–15.45 ja 14.35–15.30. Proovivõtuprotokollidest nähtus, et katsekehad valati 13. juunil

2019 kell 10.50 ja 8. juulil 2019 kell 14.30. Eeltoodud tõenditest kogumis järeldus, et kostja

esindajad viibisid vähemalt kuubiliste katsekehade valmistamise juures, kuna need valmistati

betooni tarnimise momendil. Seega ei olnud IM e-kiri vastuolus teiste tõenditega. Maakohus ei

nõustunud kostja seisukohaga, et IM kiri ei ole tõend ja ta saab anda ainult tunnistajana ütlusi.

Lisaks tõendasid 20. aprillil 2021 esitatud fotod, et kostja esindaja teadis puurkehade

valmistamisest. Faili metaandmetest nähtub, et fotod tehti 19. juulil 2019. Hageja

proovivõtuprotokollide kohaselt puuriti silindrid 17. juulil 2019 ja 26. juulil 2019. Ebausutav

on kostja väide, et ta sõitis objektilt juhuslikult mööda just silindriliste katsekehade

valmistamise vahelisel ajal, tehes samal ajal objektist fotosid.

3.5. Kostja vastuväited katsekehade ebakvaliteetse valmistamise kohta olid alusetud. Ainuüksi

fotode põhjal ei olnud võimalik järeldada, et tegemist oli ebakvaliteetsete katsekehadega.

Lisaks ei esitatud kohtule tõendeid selle kohta, et 1. juuli 2019. a katsetamine oleks

ebaõnnestunud ebakvaliteetsete kuubiliste katsekehade tõttu või et kostja oleks samal põhjusel

katsetamisest keeldunud. Katseid teinud laborid ei ole hagejale ette heitnud katsetamiseks

viidud proovide kvaliteeti ja kogust. Objekti järelevalveinsener IM selgitas 8. jaanuari 2021. a

kirjas, et temale teadaolevalt vastasid hageja valmistatud ja puuritud katsekehad kõikidele

nõuetele ja standarditele ning katsekehade valmistamise ja puurimise protseduur viidi läbi

nõuetekohaselt ja kehtivate standarditega kooskõlas. 17. juuli 2019. a ja 26. juuli 2019. a

proovivõtuprotokollidest nähtus, et betooni katsekehad võeti sillakonstruktsiooni erinevatest

osadest. Kuna silla iga osa pidi vastama kokkulepitud survetugevusele, tinginuks ka ühe osa

survetugevuse mittevastavus tehtud töö lammutamise.

3.6. Kostja väited katsekehade standardile mittevastava hoidmise kohta enne katsetamist jäid

paljasõnalisteks. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks rikkunud katsekehade

hoidmisele standardiga kehtestatud tingimusi. Objekti järelevalveinsener IM selgitas 8. jaanuari

2021. a kirjas, et temale teadaolevalt ei esinenud katsekehade hoiustamisel ja katselaboritesse

edastamisel nõuetele mittevastavusi. Katseprotokollidest nr 2299/19 ja 19-4314 nähtus, et

katsekehade toojaks oli IM OÜ-st Esprii. Transpordiameti 18. juuli 2019. a teatest nähtus, et

2-20-14209

10 (41)

betoonist

katsekehad

(kuubikud)

võeti

järelevalveinseneri

juuresolekul.

Ühestki

katseprotokollist ei nähtu katsetajate etteheiteid katsekehade kvaliteedile või hoiutingimustele.

3.7. Kohus leidis, et proovivõtuprotokollidega ja katseprotokollidega oli tõendatud, et

proovivõtuprotokollid koostati proovide võtmise ajal. Asjaolust, et neid ei kantud

ehituspäevikusse, ei saanud järeldada, et proovivõtuprotokollid ei vastanud standarditele ja olid

vormistatud tagantjärele. Kohtu hinnangul oli katseprotokollides kellaaja eksimuste puhul

tegemist kirjaveaga. Ka kostja esitatud fotode põhjal ei olnud võimalik järeldada 17. juuli 2019.

a ja 26. juuli 2019. a proovivõtuprotokollide ebaõigsust. Kohtule ei esitatud tõendeid selle

kohta,

et

tellijaks

olnud

Transpordiamet,

oleks

teinud

hagejale

etteheiteid

proovivõtuprotokollide puudumise kohta. Eluliselt oli usutav, et Transpordiamet, kes on

sillaehitusega ka varasemalt kokku puutunud, nõuab ehitajalt standarditele vastavate

proovivõtuprotokollide olemasolu. Puudus mõistlik põhjus, miks hageja oleks pidanud need

tagantjärgi vormistama. Hageja proovivõtuprotokollid sisaldavad üldjoontes standardis toodud

andmeid, kuigi märkimata on viide standardile ja katse tehnilise külje eest vastutava isiku

kinnitus, et proov on võetud selle standardi kohaselt. Kõik kohtule esitatud

proovivõtuprotokollid sisaldasid proovi tähist ja üksikproovide arvu. Seega olid proovide

võtmine, proovivõtu protokollide koostamine ja katseprotokollid tehtud nõuetekohaselt.

3.8. Kostja seisukoht, et hageja paigaldas ja hooldas betooni ebaõigesti ja see põhjustas betooni

survetugevuse nõrgenemise, jäi paljasõnaliseks ning oli vastuolus asjas kogutud tõenditega.

Betooni saatekirjadest, proovivõtuprotokollidest ja katseprotokollidest nähtus, et hageja võttis

betooni normsurvetugevuse mõõtmiseks lisaks silindrilistele katsekehadele kolmel korral ka

kuubilised katsekehad betooni tarnimise ajal, s.o 13. juunil 2019, 1. juulil 2019 ja

8. juulil 2019. Kõigi kuubiliste katsekehade survetugevus ei vastanud standardis EVS-EN

206:2014+A1:2016 toodud kuubiliste katsekehade minimaalsele normsurvetugevusele 45 ega

ka majandus- ja taristuminstri 3. augusti 2015. a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi

nõuded“ toodud nõuetele ja „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirja MA 2017-21“ nõuetele.

Viimase p-st 3.4.1 tuleneb, et kui konstruktsiooni või detaili tegelik survetugevus on üle 10%

võrra väiksem projekteeritud survetugevusest, siis konstruktsiooni või detaili vastu ei võeta ja

töö tuleb parandada. Samuti ei vastanud ükski üksikkatse survetugevus standardile. Seetõttu ei

olnud kohtu hinnangul asjakohane kostja väide, et betooni survetugevus nõrgenes seetõttu, et

hageja paigaldas ja hooldas betooni ebaõigesti.

3.9. Hageja ei rikkunud asja ülevaatamise ja puudustest teavitamise kohustusi. Hageja teavitas

kostjat betooni puudustest mõistliku aja jooksul. Betooni survetugevust ei ole võimalik

tuvastada selle üleandmisel tellijale. Tarnitud betooni puudused selgusid katseprotokollide

saamisel. Esimene katseprotokoll, mis tehti 13. juunil 2019 tarnitud betoonist valmistatud

kuubiliste katsekehade põhjal, koostati 15. juulil 2019. Hageja teavitas kostjat ebakvaliteetsest

betoonist ja töö ümbertegemise vajadusest 16. juulil 2019. Hageja edastas 17. juuli 2019. a

katseprotokolli kostjale 18. juuli 2019. a e-kirjaga, selgitades, et betoon ei vasta nõuetele ja osa

konstruktsioonist tuleb lammutada, ning palus kostjal esitada oma seisukoht ja kommentaarid

tekkinud olukorra kohta. Hageja edastas kostjale 18. juulil 2019 Transpordiameti 18. juuli 2019.

a teate hagejale tööde mittevastavusest, paludes veelkord kostja seisukohti. Hageja edastas 29.

juuli 2019. a katseprotokolli kostjale samal päeval ning Transpordiameti 29. juuli 2019. a teate

tööde mittevastavusest 31. juulil 2019. Kostja eelpool nimetatud e-kirjadele ei reageerinud.

Hageja esitas 31. juulil 2019 kostjale nõudekirja, milles teatas, et tasaarvestab kostja nõuded

hageja vastu enda kahju hüvitamise nõudega, ning andis kostjale tähtaja kas kahju hüvitamiseks

või omapoolsete ettepanekute esitamiseks tekkinud olukorra lahendamiseks. Ka nõudekirjale

ega tasaarvestusele kostja vastuväiteid ei esitanud.

2-20-14209

11 (41)

3.10. Kohus ei nõustunud kostjaga, et praegusel juhul ei olnud tegemist olulise

lepingurikkumisega ning hageja ei olnud kostjale täiendavat tähtaega andnud. Hageja teavitas

lepingu sõlmimisel kostjat sellest, et ta alustab Uue-Lõve silla rekonstrueerimist ning tarnitava

betooni survetugevus peab olema C35/45. Kuna kostja tarnitud betoon ei vastanud nõutud

survetugevusele, rikkus kostja kohustust, mille täpne järgimine oli hageja huvi eelduseks ning

hageja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Hageja ehitas

sillakonstruktsioone, mis tuli ebakvaliteetse betooni tõttu lammutada. Kostja etteheited selle

kohta, et hageja oli 1. augustiks 2019 juba konstruktsioonid lammutanud ja ostis pärast tööde

lammutamist betooni HC Betoon AS-lt, on asjakohatud. Hageja pöördus seoses ebakvaliteetse

betooni tarnimisega kostja poole 16. juulil 2019, saates kostjale lisaks 31. juulil 2019 esitatud

nõudekirjale neljal korral teateid betooni mittevastavusest ja vajadusest valminud tööd

lammutada. Kostja ei vastanud ühelegi pöördumisele ega pakkunud välja lahendusi. Kuna

kostja teadis juba alates 16. juulist 2019, et hageja peab betooni mittevastavuse tõttu tehtud töö

lammutama, kuid ühtegi ettepanekut betooni asendamiseks kahe nädala jooksul ei teinud, siis

oli tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 223 lg 1 mõttes.

3.11. Kostja vastutab rikkumise eest, kuna mittevastavus oli olemas juba juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko ülemineku ajal hagejale ning ei esinenud VÕS § 103 lg-s 2 nimetatud

asjaolusid.

3.12. Kostja vastuväide, et ta ei saanud niivõrd suurt kahju müügilepingu sõlmimisel ette näha,

ja palve vähendada hüvitatavat kahju müügilepingu summani, oli maakohtu hinnangul

vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kostja pidi professionaalse betooniettevõtjana lepingu

sõlmimise ajal ette nägema, et kui ta tarnib hagejale ebakvaliteetset betooni silla ehitamiseks,

tuleb mittenõuetekohase survetugevusega betooni kasutamise tõttu hagejal tehtud tööd

lammutada ja ehitada uued sillakonstruktsioonid. Asjaolu, et selle tõttu tuleb hagejal kanda

täiendavat kulu materjalile ja tööjõule, pidi samuti olema kostjale ettenähtav. Kostja pidi

professionaalse betooniettevõtjana lepingu sõlmimisel teadma, et betoonkonstruktsioone ei saa

valmistada üksnes betoonist. Ühtlasi on arusaadav, et kui sild ehitatakse betoonist, mis nõutud

survetugevusele ei vasta, ei ole see ohutu ning tuleb ümber teha. Seega oli tekkinud kahju

hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ja kostjale ettenähtav.

3.13. Kostja vastuväide, et hageja kahju 137 436,37 eurot ei olnud eluliselt usutav, sest hageja

ja Maanteeameti kui objekti tellija vahelise lepingu koguväärtus oli 159 580 eurot, ei omanud

vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna hageja nõudis kulutuste hüvitamist, mis tulenesid kostja

lepingurikkumisest.

3.14. Maakohus leidis, et hageja kulud olid põhjendatud osaliselt, seda ehitustööde ja materjali

kulu osas ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 12. september 2019 (kaasa arvatud).

Ehituspäevikutest nähtus, et hageja tegi alates 13. juunist 2019 kuni 16. juulini 2019

kaldasammaste ja pealesõiduplaatide ehitustöid, 31. juulil 2019 kaldasammaste ja

pealesõiduplaatide lammutamistöid ning 1. augustil 2019 toimus kaldasammaste piikamine ja

objekti koristus. Mõlema kaldasamba ja pealesõiduplaatide uuesti ehitamine toimus 5. augustist

2019 kuni 12. septembrini 2019. 17. septembril 2019 toimus tekiplaadi töötlemine liivapritsiga

ja tehti pealesõiduplaatide hüdroisolatsioon. Ehituspäevikutest nähtuvalt tegi hageja

ajavahemikul 17. september 2019 kuni 27. september 2019 järgmisi töid: objekti koristus,

tekiplaadi soojendamine, ettevalmistus epoksiidi paigaldamiseks, kaldasammaste vana betooni

krohvimine, epoksiidi paigaldamine tekiplaadile, hüdroisolatsiooni paigaldamine, tee mulde

väljakaeve, killustikaluse ehitus, mahasõitude killustikaluse ehitus, hüdroisolatsiooni kaitsekihi

paigaldus, sõidutee ja mahasõitude asfalteerimine, bituumenlindi paigaldamine servaprussi ja

asfalti vahele ning silla tellingute eemaldamine ja silla piirete paigaldamine. HC Betoon AS

2-20-14209

12 (41)

saatelehtedelt nähtus, et uus betoon tarniti objektile 23. augustil 2019, 6. septembril 2019, 10.

septembril 2019 ja 12. septembril 2019. Kaetud tööde aktidest nr 3 ja 4, mis olid koostatud 7.

juulil 2019, ja nende lisadest nähtus samuti, et 4. juulist 5. juulini toimus pealesõiduplaatide

killustikpadja ehitus. Kaetud tööde aktist nr 6, mis oli koostatud 23. augustil 2019, ja selle

lisadest nähtus, et ajavahemikul 5. august kuni 23. august toimus uuesti kaldasamba

armeerimine. Kaetud tööde aktist nr 7, mis oli koostatud 6. septembril 2019, ja selle lisadest

nähtus, et ajavahemikul 30. august kuni 6. september toimus uuesti tekisamba armeerimine.

Kaetud tööde aktidest nr 8 ja 9 nähtus, et 9. septembril tehti uuesti kaetud tööde aktides nr 3 ja

4 kajastatud tööd. Kaetud tööde aktist nr 10 nähtus, et ajavahemikul 10. september kuni 11.

september tegi hageja pealesõiduplaatide armeerimistöid. Seega jõudis hageja ehitustöödega

12. septembril 2019 samasse etappi, kus ta oli enne esialgselt valmis ehitatud silla

konstruktsioonide lammutamist 16. juulil 2019. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et hageja

kulud ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 12. september 2019 olid põhjuslikus seoses kostja

tekitatud kahjuga. Hageja kulud perioodil 13. juuni 2019 kuni 31. juuli 2019 ja 17. september

2019 kuni 30. november 2019 olid põhjendamatud, kuna puudus põhjuslik seos hagejale

tekitatud kahju ja vastavate kulutuste vahel – need kulud oleks hageja pidanud silla ehitamise

raames kandma sõltumata sellest, kas kostja rikkus lepingut või mitte.

3.15. Maakohus leidis, et kostja ei pea hüvitama kahju, mida hageja nõudis Fil Teenindus OÜ

31. juuli 2019. a arve alusel seoses treileriveo teenusega 330 eurot. Arvelt nähtuvalt toimus

materjali äravedu 29. juulil ja 30. juulil, kuid ehituspäevikust nähtuvalt algasid lammutustööd

alles 31. juulil 2019. Saalungimaterjal tulnuks hagejal objektilt ära vedada sõltumata kostja

rikkumisest.

3.16. Põhjendatud ja kostja rikkumisega põhjuslikus seoses olid kohtu arvates järgmised kulud:

• TTÜ 31. juuli 2019. a arve 62,80 eurot ka Puumarket AS-i 5. augusti 2019. a arve

2208,60 eurot. Hageja selgitas usutavalt puitmaterjali soetamise kulu vajalikkust telgi

püstitamiseks ning ehituspäevikutest nähtuvalt teostas hageja hüdroisolatsiooni töid,

mille edasilükkamine sügisesse ja telgi püstitamise vajaduse tingis kostja lepingu

rikkumine;

• Peri AS renditeenus ajavahemikul 1. august 2019 kuni 15. august 2019 1155,30 eurot;

16. augustil 2019

Puumarket

AS-lt

ostetud

keemiline

ankruliim

102 eurot;

17. augustil 2019 Skyland OÜ-lt tellitud armatuuri transporditeenus 641 eurot. Kaetud

tööde aktist nr 6 nähtus, et hageja tegi alates 5. augustist 2019 armeerimistöid, mistõttu

oli Skyland OÜ arvel näidatud veo- ja tõsteteenus põhjendatud kulu;

• K-Rauta 19. augusti 2019. a arve 46,23 eurot; OÜ Javicar 22. augusti 2019. a arve

37,80 eurot; AS HC Betoon 30. augusti 2019. a arve laboriteenuse eest 481,16 eurot;

Peri AS 31. augusti 2019. a arve renditeenuse eest ajavahemikul 16. august 2019 kuni

31. august 2019 1232,32 eurot; OÜ Saarte Tehnika 31. augusti 2019. a arve

1836,30 eurot; Nordic Car Rent OÜ-lt tellitud rendiautode kulu 3300 eurot; OÜ Javicar

4. septembri 2019. a arve 27,72 eurot; K-Rauta 9. septembri 2019. a arve 52,87 eurot;

K-Rauta 10. septembri 2019. a arve 11,61 eurot; Sakla Külaarengu Seltsi

11. septembri 2019. a arve 765 eurot; OÜ Javicar 12. septembri 2019. a arve 441 eurot;

Träx OÜ 13. septembri 2019. a arve 845,97 eurot; Peri AS 16. septembri 2019. a arve

1155,30 eurot; AS HC Betoon 27. septembri 2019 laboriteenus ehitusplatsil

6. septembril

2019

ja

12. septembril 2019

1037,68

eurot;

Halud.ee

OÜ

17. oktoobri 2019. a arve tõste- ja veoteenuste eest ajavahemikul 2. september kuni

14. september 4785 eurot ning Jaanus Tahk FIE 27. detsembri 2019. a arve, millest

2-20-14209

13 (41)

hageja nõudis 50% ehk 344 eurot. Kohtul puudus alus kahelda esitatud arvete seotuses

Uue-Lõve silla objekti lammutamis- ja uute konstruktsioonide ehitustöödega.

3.17. Hageja esitas OÜ Saarte Tehnika 31. juuli 2019. a arve 1693,50 eurot, väites, et kulu oli

vajalik lammutuseks ja lahtikaevamiseks. Kuna viidatud arve sisaldas töid ka perioodi osas,

milles kahju hüvitamisele ei kuulunud, oli arvest põhjendatud kulu 1142,50 eurot.

3.18. 6. augusti 2019. a Halud.ee OÜ-lt tellitud tõste- ja veoteenus 4620 eurot oli põhjendamatu

kulu. Arvel oli kajastatud kulutuste tegemise aeg 2019. a juuni, mistõttu polnud kulu seotud

31. juulil 2019 alanud lammutamistöödega. Põhjendamatu oli ka 15. augusti 2019. a

Sakla Külaarengu Seltsi arve majutuse eest 405 eurot, kuna hagejal oleks tulnud töölised

majutada juulis ka juhul, kui kostja ei oleks müügilepingut rikkunud. Kahjuna ei olnud

hüvitatav ka Halud.ee OÜ 30. augusti 2019. a arve garaaži rendi eest Maltoosa kinnistul 2018.

a augustis 500 eurot. Vaidlusaluseid töid ei tehtud 2018. a augustis, vaid 2019. a-l ning ebaselge

oli arve seos silla ehitustöödega.

3.19. Hageja esitas kohtule HC Betoon AS arved tarnitud betooni survetugevusega C35/45 eest:

30. augusti 2019. a arve 3696 eurot ja 19. septembri 2019. a arve 6384 eurot. Õigustatud ei

olnud kogu HC Betoon AS-i tarnitud betooni kulu hüvitamine, vaid tasaarvestuse tõttu oli

hagejal õigus nõuda HC Betooni AS arvete kahjuna hüvitamist 4836,22 eurot ületavas osas, s.o

5243,78 eurot.

3.20. Hageja palus kahjuna kostjalt välja mõista ka tööjõukulud 2019. a augusti, septembri ja

oktoobri eest. Kohus leidis, et Indrek Klaassepa palgakulu MPV INFRARAKENNE OY ja seos

hagejaga oli tõendamata. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, mitu päeva kuus ja missugune

töötaja konkreetselt objektil viibis. Kohus leidis siiski, et ehituspäevikutest nähtuvalt töötas

objektil keskmiselt 3,4 inimest päevas. Augustikuu palgalehest nähtuvalt olid töötajate VH, VT

ja KS brutotöötasud, sotsiaalmaksud ja kinnipeetud töötuskindlusmaksed augustis kokku

8818,25 eurot. Tegemist on kahjuga, mida hageja pidi seoses kostja lepingurikkumisega

täiendavalt kandma. Ehituspäevikutest nähtuvalt tegid hageja töötajad septembrikuus objektil

tööd kokku 20 päeva, sellest 10 päeva perioodil 2. september 2019 kuni 12. september 2019.

Septembrikuu palgalehest nähtuvalt olid töötajate VH, VT ja KS brutotöötasud, sotsiaalmaksud

ja kinnipeetud töötuskindlusmaksed 2019. a septembris kokku 14 672,23 eurot. Seega oli

septembris põhjendatud tööjõukulu pooles ulatuses ehk 7336,12 eurot. Asjaolu, et hageja ei

seostanud iga kulurida kindla töötaja ja kindla tööülesandega, ei tähenda, et hageja kantud kulu

oli ebamõistlik või et väidetud töid ei tehtud.

3.21. Pooles ulatuses oli põhjendatud ka Sakla Külaarengu Seltsi 30. septembri 2019. a arve

ehk 622,50 eurot. Puudus kahtlus, et hageja töötajad kasutasid septembris objektil olles ka

majutusteenust. Samal põhjendusel oli pooles ulatuses hüvitatav ka Nordic Car Rent OÜ

30. septembri 2019. a arve, s.o 1650 eurot. Ainuksi praamipiletitest nähtub, et hageja töötajad

kasutasid objektile jõudmiseks sõiduvahendeid. Tegemist oli hagejale tekkinud kahjuga, mis

tekkis tööde pikenemise tõttu.

3.22. Hageja esitas kahjunõude ka objektilt ja objektile sõitmisega tekkinud kütusekulu osas

kokku 5598,46 eurot, s.o 2019. a augustis hinnanguline kütusekulu 1081,43 eurot, 2019. a

septembris 1622,73 eurot ja 2019. a oktoobris 2894,30 eurot. Kuigi hageja ei tõendanud, kuidas

iga kütusekulu oli seotud kostja vastu esitatud kahjunõudega, oli siiski eluliselt usutav, et

hagejal kaasnes objektil töid tehes kütusekulu. Praamipiletitest nähtus, et hageja kasutas

objektile jõudmiseks sõiduvahendeid. Eluliselt usutav oli ka hageja väide, et ehitusmaterjali oli

vaja osta ka Kuressaarest. Vaidlus puudus, et töötajad ööbisid objektilt eemal Saklas. Seega oli

2-20-14209

14 (41)

eluliselt usutav, et hageja hinnanguline kütusekulu oli augustis 1081,43 eurot ja septembris

töötatud 20 päeva asemel 10 päeva jooksul 811,37 eurot. Asjaolust, et hageja ei esitanud

kütusekulu osas igapäevast arvestust objektile sõitmise osas töötajate lõikes, ega seda, millist

sõidukit konkreetne töötaja kasutas, ei tähendanud, et hageja kantud kulu oli ebamõistlik või et

kütusekulu hagejal ei tekkinud.

3.23. Hageja esitas kahjunõude seoses TS Laevad AS-lt ostetud töötajate praamipiletitega

kokku 1165,83 eurot. Kohus leidis, et põhjendatud oli praamipiletite kulu 31. juulist 2019 kuni

12. septembrini 2019. Vaidlus puudus selles, et hageja töötajad kasutasid objektile tööle

sõiduks praamiühendust. Praamipileteid oli hageja esitanud eelpool nimetatud perioodi eest

kokku 300,99 euro ulatuses.

3.24. Eeltoodust tulenevalt tekkis hagejal kahju kokku 47 576,60 eurot. Kui kostja tarnitud

betoon oleks vastanud lepingutingimustele, puudunuks hagejal vajadus olemasolevat silda

lammutada ning seda uuesti ehitada.

3.25. Ekslik oli kostja seisukoht, et hageja ehitas kaldasamba konstruktsiooni valesti ja

kaldasambad vajasid lammutamist juba ainuüksi seetõttu. Hageja selgitas, et silla kaldsammaste

konstruktsioonid ei olnud algselt valesti projekteeritud. Uued armeerimise joonised tuli

koostada põhjusel, et tehtud töö lammutamise tõttu ei vastanud silla kaldasambad enam

esialgsele projektile, mistõttu tuli koostada uued joonised, mis vastaksid lammutusjärgsele

seisundile. Kui kostja oleks hagejale tarninud lepingutingimustele vastava betooni, ei oleks

hageja pidanud tehtud tööd lammutama ning konstruktsioonid oleksid vastanud projektile.

Kirjavahetusest ajavahemikul 13.–30. august 2019 nähtus, et objektijuht TV pöördus OÜ

Järelpinge Inseneribüroo inseneri PP poole selgitades, et kuna kaldasambad tuli uuesti

lammutama, lagunes vana kaldasammas suuremas mahus, kui oli algselt ette nähtud. Seega

põhjustas konstruktsioonide projektile mittevastavuse ja uute armeerimisjooniste vajaduse

tehtud töö lammutamine, mitte vead algsetes projektides ja joonistes.

3.26. Hageja viivisenõue kuulus rahuldamisele osaliselt. Kuivõrd kohus pidas hageja

kahjunõuet põhjendatuks osaliselt, oli hageja õigustatud saama ajavahemiku 11. august 2019

kuni 29. september 2020 eest viivist seaduses sätestatud määras 4330,17 eurot. Lisaks oli hageja

alates 30. septembrist 2020 kuni otsuse tegemiseni, s.o 28. oktoober 2022 (kaasa arvatud)

õigustatud nõudma viivist 7912,01 eurot (759 päeva × 8/365/100 × 47576,60). Seega tuli

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 12 242,18 eurot (4330,17+7912,01) ja edasiulatuv

viivis põhinõudelt 47 576,60 eurolt seaduses sätestatud määras alates 29. oktoobrist 2022 kuni

põhinõude tasumiseni.

3.27. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, ca 35% osas, siis leidis kohus, et menetluskulud

tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 kohaselt 35% ulatuses kostja kanda ja 65% ulatuses hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi samale

maakohtule uueks lahendamiseks. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse ja

menetlusõiguse norme ning rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

2-20-14209

15 (41)

4.2. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja rikkus lepingut. Kohus järeldas valesti, et kostja tarnitud

betoon ei vastanud lepingutingimustele. Tarnitud betoonil ei esinenud riisiko ostjale ülemineku

ajal puudusi. Betooni võimalik puudus tulenes ostjast betooni ebaõigel paigaldamisel ja

hooldamisel. Kohus jättis selle vastuväite analüüsimata.

4.3. Kostja esitatud väljavõtted betooni survetugevuse registreerimise päevikust ja betooni

tugevusklassi C35/45 vastavuse hindamise statistilisest tabelist koostas kostja, sest kostjal oli

standardi kohaselt vastav kohustus. Kostja võtab proove igapäevaselt ja proovivõtu andmed

kantakse betoonide survetugevuse registreerimise päevikusse. Proovivõtja isik on määratud

ettevõtte tootmisohje protseduuris nimeliselt.

4.4. Hageja ei kutsunud ühegi proovivõtu ajaks kohale kostja esindajat. Seega puudub teave,

kas ja kuidas järgiti proovide võtmisel ja hoidmisel standardikohast protseduuri. Hilisemas

menetluses on selgunud, et proove ei võetud vastavalt standardile ning proovide hoidmine on

teadmata.

4.5. Hageja ei vaadanud betooni viivitamatult üle ning rikkus ka müügilepingu tingimusi

pretensioonide esitamise kohta, mistõttu ta ei saa lepingutingimustele mittevastavusele

tugineda.

4.6. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja tarnetingimused ei saanud lepingu osaks. Arvestades, et

hageja esitleb end kui kogenud ehitajat ja eelduslikult on ta varasemalt kokku puutunud betooni

käitlemise ja paigaldamisega, siis ei saanud talle tulla üllatusena, et betooni tarnijad kohaldavad

tüüptingimusi ning pretensiooni aluseks saab olla vaid tellija ja tarnija juuresolekul Eestis

kehtivate standardite kohaselt võetud, valmistatud, hoitud ja katsetatud proovikehade testimise

tulemus. Seega arvestades tavasid ja praktikat, pidi hageja eeldama, et tüüptingimised saavad

lepingu osaks. Saatelehel, millele hageja kinnituse andis, oli viide tüüptingimustele ning hagejal

oli võimalus tüüptingimustega tutvuda nii koduleheküljel kui ka QR koodiga. Tüüptingimused

asusid samal lehel kui vastavusdeklaratsioon, seega ei saanud see majandus- ja kutsetegevuses

tegutsevale professionaalile märkamatuks jääda. Maakohus jõudis seega ebaõigele järeldusele,

et tüüptingimused ei saanud lepingu osaks.

4.7. Hageja seadusliku esindaja istungil antud selgitus, et kostja esindajad viibisid vähemalt

kuubiliste katsekehade valmistamise juures, on tõendamata ja kostja ei ole seda omaks võtnud.

Lisaks käib nimetatud väide vaid 8. juulil 2019 tarnitud betooni kohta.

4.8. Järelevalveinsener IM selgitus, et temale teadaolevalt vastasid hageja betoneerimisel

valmistatud ja betoonkonstruktsioonidest puuritud katsekehad kõikidele nõuetele ja

standarditele ning katsekehade valmistamise ja puurimise protseduur viidi läbi nõuetekohaselt

ja vastavalt kehtivatele standarditele, on isiku subjektiivne hinnang. IM selgitused on

ebausaldusväärsed ning tuleb jätta tähelepanuta.

4.9. Ehitustööde päevikus ei ole kirjas, et hageja oleks 13. juunil, 1. juulil ja 8. juulil 2019

valmistanud betoonist katsekehad, ega märget, et koostati ka proovivõtuprotokollid. Nimetatud

andmete kandmine ehitustööde päevikusse on kohustuslik. Lisaks nähtub ehitustööde

päevikust, et objektijuhiks oli 13. juunil ja 1. juulil TV. Samas on 13. juuni ja 1. juuli proovivõtu

protokollid allkirjastanud KS.

4.10. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et Transpordiameti edastatud tõenditest nähtub,

et proovivõtuprotokollid on loodud 1. aprillil 2021, s.o pärast 30. märtsi 2021. a istungit. Samas

2-20-14209

16 (41)

katseprotokollid on salvestatud 16. juulil 2019, 17. detsembril 2019, 29. juulil 2019 ja 18.

oktoobril 2021. Kohus seda vastuolu otsuses ei analüüsinud.

4.11. Hageja proovivõtuprotokollid ei vasta standardi EVS-EN 12350-1:2019 tingimustele.

Katseprotokollides on proovi võtmise kellaajad valed ning 8. juuli 2019. a proov on võetud

kaks tundi enne betoonauto saabumist. Seega on esitatud tõendid ebausaldusväärsed. Kuivõrd

katseprotokolli aluseks olevad katsekehad ei ole vastavalt standardile valmistatud, ei saanud

need anda ka adekvaatset tulemust. Kostja tõi esile proovivõtuprotokollide ebatäpsused, kuid

kohus isegi ei üritanud vastuolusid välja selgitada. Lisaks ei tõenda hageja esitatud protokollid,

et konstruktsioonist väljapuuritud katsekehad olid üldse sellest kaldasambast võetud, mh ei

klappinud puurkehade numeratsioon.

4.12. Hageja ei esitanud ühtki usaldusväärset tõendit, et betooni koostis ei vastanud normile.

Ainuüksi ebaõigesti valmistatud ja hoitud katsekehad või ebaõigesti paigaldatud betoon ja

survetugevuse katsed ei tõenda, et kostja valmistatud ja müüdud betoon ei vastanud

lepingutingimustele. Kui katsekehad ei ole valmistatud vastavalt standarditele ja normidele,

neid ei ole õigesti hooldatud, siis ei saagi katse tulemused vastata normile, kuna katsekehad ei

ole õigesti valmistatud. Kui betooni ei ole õigesti paigaldatud ega hooldatud, siis on loogiline,

et puurkehade tulemused olid veel väiksemad kui kuupide tulemused, mida kostja ka tõendas

ja esile tõi. Kohus sellest loogikast aru ei saanud.

4.13. Betooni võimalik puudus tulenes hageja ebaõigest betoonihooldusest. Betooni tugevust

mõjutas keskkond ja hagejapoolne betooni valesti paigaldamise ning järelhoolduse puudumine.

Kohus jättis põhjendamatult kostja sellekohased väited ja tõendid tähelepanuta. Betoon tarniti

13. juunil 2019 ning nähtuvalt ehitustööde päevikustest ei tehtud paigaldatud betoonile

mingisugust järelhooldust. Ehituspäeviku nr 20 järgi toimus juba järgmisel päeval s.o 14. juunil

2019 objekti koristamine ja betoonsärgi saalungi eemaldamine. Järgnevad kaks päeva ei

toimunud midagi ning sellele järgnevatel päevadel aktide nr 21–25 kohaselt on keskpäevane

temperatuur 27–32 kraadi. Järelhoolduse ajaks peetakse kolme päeva, kuid optimaalne aeg on

seitse päeva. Raketiste/saalungite demonteerimisega ei tohi kiirustada. Raketistel takistavad

betooni liiga kiiret kuivamist, aidates kaasa ka vajalikule tardumisprotsessile. Lisaks võib

raketiste liiga varajane eemaldamine rikkuda betoonivalu kvaliteeti. Betooni ei ole niisutatud

ega kaetud. Ehitustööde päevikus puuduvad igasugused materjalid (kile, telk, puitmaterjal telgi

ehitamiseks vms). Esitatud ei ole tõendeid, mis kinnitaks, et enne töödega alustamist oleks

objekti järelevalvega kirjalikult kooskõlastatud kavandatavad meetmed tarindite valmistamisel

nagu betooni kaitsmine ülesoojenemise eest, kivinemiseks vajaliku niiskuse säilitamine,

pragunemise vältimine ja järelhooldus. Kuivas keskkonnas võib tugevuse kasv aeglustuda

umbes 1,5 korda. Kostja leiab, et betooni tugevus ei vastanud normile ainult seetõttu, et hageja

paigaldas selle ebaõigesti ja ei tegelenud järelhooldusega.

4.14. Samuti ei ole ehitustööde päevikus kirjas, et hageja oleks 13. juunil, 1. juulil ja

8. juulil 2019

valmistanud

betoonist

katsekehasid,

ega

märget,

et

koostati

ka

proovivõtuprotokollid. Samas on nimetatud andmete kandmine ehitustööde päevikusse

kohustuslik. Transpordiametilt välja nõutud ehitustööde päevikus ei ole üldse kirjas 13. juunil

2019 kostja poolt tarnitud betooni. Samas on kasutatud toodete ja materjalide kandmine

ehitustööde päevikusse kohustuslik.

4.15. Seega on kostja tõendanud, et müüdud betoon vastas lepingutingimustele. Kuna müüdud

betoon vastas lepingutingimustele ja kostja ei ole lepingut rikkunud, puudub alus nõuda kostjalt

kahju hüvitamist. Võimalik kahju tekkis hagejal enda tegevuse tulemusena betooni valest

proovivõtust, paigaldamisest ja hooldamisest.

2-20-14209

17 (41)

4.16. Hageja teavitas kostjat betooni lepingutingimustele mittevastavusest, kuid ei esitanud

kostjale ühtki nõuet. Seega ei saa kostja tegevusetusest järeldada soovimatust asja parandada

või asendada. Ilma täiendavat tähtaega andmata ei ole lepingust taganemine ja kahju hüvitamise

nõude esitamine lubatud. Kohtu meelevaldne järeldus, et kuna 19. juulil 2019 möödus kostja

esindaja juhuslikult ehitusobjektist, siis ta oli teadlik proovide võtmisest, on meelevaldne. Kuna

hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, puudub hagejal õigus nõuda

kostjalt kahju hüvitamist. Lisaks ei ole hageja lepingust taganenud. Samuti ei ole hageja

tõendanud, et hagejale tekkinud võimalik kahju on põhjuslikus seoses kostja kohustuse

rikkumisega.

4.17. Betooni valmistamisel ja müümisel, mis oli toodetud vastavalt standardile summas

4836,22 eurot, ei saanud kostja ette näha, et juhul kui betoon ei vasta lepingutingimustele,

nõutakse kostjalt silla lammutamise ja ehitamisega seotud kulusid 140 909,34 eurot. Kuna

tootmine on sertifitseeritud ja kontrollitud, ei saanud kostja müügilepingust tulenevat kahju ette

näha. Hinnates riski ja betooni müügist saadavat tulu, ei oleks kostja ilmselgelt müügilepingut

sõlminud.

4.18. Lisaks ei käitunud hageja heas usus. Hageja saatis 31. juulil 2019 kostjale nõudekirja,

andmata lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega, ning juba 1. augustil 2019 oli sild lammutatud,

mis ei võimaldanud läbi viia ühtegi täiendavat ekspertiisi. Viimane ekspertiis allkirjastati alles

7. augustil 2019, st pärast silla lammutamist 28 päeva vanuste katsekehade alusel. Samuti ei

kaasatud kostjat ekspertiiside tegemisse, kuigi tarnetingimust kohaselt oli see kohustuslik.

4.19. Hageja on esitanud väidetavast ebakvaliteetsest betoonist tekkinud kahju hüvitamise

nõude, mis on ca 29-kordne summa, mida kostja oli õigustatud saama betooni müügist. Kahju

nõudmine 29 korda suuremas summas on äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõetamatu.

Seega ei ole põhjendatud kahju nõudmine suuremas summas kui oli betooni müügihind. Kostja

taotles kahju hüvitamise vähendamist VÕS § 140 lg 1 esimese lause alusel kuni müügihinnani.

Müügihinna on ostja esitatud kahjunõudega tasaarvestanud.

4.20. Kogu lepingu hind oli 159 580 eurot ja hageja esitatud kahjunõue 137 436,37 eurot.

Lammutati kogu tööde nimekirjast artiklid 60408 ja 60411. Kahe artikli tööde maksumus koos

lammutustööga ei saa olla peaaegu samas vääringus kogu tööde hinnaga.

4.21. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost oma kulude ja kostjale etteheidetava teo vahel.

Kohus märkis lakooniliselt, et kohtul puudus alus kahelda esitatud arvete seotuses Uue-Lõve

silla objekti lammutamis- ja uute konstruktsioonide ehitustöödega. Kostja tõendas, et

ehitustööde päevikus vastavad seadmed ja kasutatud materjalid puuduvad. Kohus kostja

vastuväidetega ei arvestanud.

4.22. Hageja ei ole tõendanud, millised töötajad ehitusobjektil viibisid ja töötasu said. Lisaks

on tõendamata KS töötasu väljamõistmine nii augusti kui ka septembri eest, kuna KS on hageja

juhatuse liige ning oleks saanud juhatuse liikme tasu või tegevjuhi töötasu olenemata sellest,

kas sillaehituse tööd lükkusid edasi või mitte. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et KS

brutotöötasu oli nii augustis kui ka septembris 1767,44 eurot. Lisaks sätestab määruse § 7 lg 4

p 5, et ehituspäevikus peavad sisalduma andmed konkreetsetel tööl rakendatud töötaja ja tema

kvalifikatsioon ning kasutatud seadmete, mehhanismide kohta. Seega töötajate töötasu

väljamõistmine oli alusetu ning ei tugine esitatud tõenditel.

2-20-14209

18 (41)

4.23. Kohus pidas asjakohatult põhjendatuks ka Sakla Külaarengu Seltsi 30. septembri 2019. a

arvet pooles ulatuses. Kuna tööd pidid lõppema 16. septembril 2019, siis oleks hageja vajanud

majutust töötajatele ka septembrikuus, mistõttu on esitatud kahjunõue alusetu.

4.24. Lisaks leidis kohus põhjendamatult, et pooles ulatuses oli põhjendatud ka

Nordic Car Rent OÜ 30. septembri 2019. a arve. Hageja ei tõendanud, millist konkreetset

sõidukit ja mis hinnaga iga konkreetne töötaja töö tegemiseks kasutas. Lisaks on tõendamata

põhjuslik seos tekkinud kulu ja kostja teo vahel. Kuna tööd pidid kestma vähemalt 16.

septembrini 2019, siis oleks hagejal kulu nagunii tekkinud. Samuti ei ole tõendatud, et sõidukid

olid renditud justnimelt konkreetse objekti jaoks ning tõendamata on ka nende konkreetsete

sõidukite kasutamine objektil.

4.25. Ka kütusekulu väljamõistmine oli põhjendamatu. Hagejal tulnuks kütusekulu osas esitada

igapäevane arvestus objektile sõitmise osas töötajate lõikes, samuti, millist sõidukit konkreetne

töötaja kasutas. Hageja on esitanud vaid arved ja selgituse, et nõuab vaid osade kütusekaartide

kulu. Samas ei ole hageja tõendanud, kuidas on iga kütusekulu seotud kostja vastu esitatud

kahjunõudega ning milline oli põhjuslik seos tekkinud kahjuga. Ka praamipiletite kulu 1165,83

euro väljamõistmine kostjalt oli põhjendamatu. Kohtu arvutuskäik nimetatud kahjusumma

saamiseks ei ole jälgitav. Lisaks pidid tööd lõppema 16. septembril 2019. Seega ei ole

põhistatud ka põhjuslik seos.

4.26. Viivisnõude osaline rahuldamine on alusetu, kuna kahjunõuded ei ole tõendatud.

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

kostja kanda.

6. Asjas toimus 18. mail 2023 kohtuistung, millel ringkonnakohus jättis rahuldamata kostja

apellatsioonkaebuses esitatud taotluse tõendi kogumiseks, nõudmaks Transpordiametilt välja

riigihanke viitenumbriga 205199 raames hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel

Transpordiametile üle antud Uue-Lõve remondi kululoend.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 43 808,39 eurot ületavas

osas ja viivise sellelt ning jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata täiendavalt põhinõude 3768,21 euro ja sellelt arvestatud

viivise osas ning jaotab uuesti menetluskulud. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu

otsuse resolutsioon jätta muus osas muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada

kohtuotsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 47 576,60

eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunus viivise 12 242,18 eurot ja VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt (47 576,60 eurot) alates 29.

oktoobrist 2022 kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus jättis hagi rahuldamata osas, milles

hageja nõudis kahju hüvitist 89 859,77 eurot ja viivist sellelt. Menetluskuludest jättis maakohus

65% hageja kanda ja 35% kostja kanda. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles

2-20-14209

19 (41)

maakohus hagi rahuldas (vt kostja sellekohane täpsustus 18. mai 2023. a kohtuistungil,

protokolli ajamärk 00:19:51) ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsust ei ole

vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes hagi

rahuldamise osas.

9. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud maakohtu

tuvastatud asjaolude üle, mistõttu ringkonnakohus võtab need asja lahendamisel aluseks (TsMS

§ 652 lg 1 p 1).

10. Kolleegium käsitleb kõigepealt kostja apellatsioonkaebuse väiteid seoses lepingu

rikkumisega (I) ja hageja õigusega lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (II) ning

seejärel seoses kahju hüvitamise nõude muude eeldustega ja hüvitatava kahju ulatusega (III).

Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused.

I

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja rikkus lepingut, tarnides hagejale

lepingutingimustele mittevastava betooni, ja vastutab lepingu rikkumise eest. Ringkonnakohus

nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

12. Kolleegium ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et kostja on tõendanud, et

hagejale müüdud betoon vastas lepingutingimustele.

12.1. VÕS § 217 lg 1 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud

omadusi. Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostja müüdud betoon pidi vastama

survetugevuse klassile C35/45. Standardi EVS-EN 206:2014 kohaselt tähendab see seda, et 28

päeva vanuses 150 mm läbimõõduga 300 mm pikkuste silindritega (silindrilised katsekehad)

määratud minimaalne normsurvetugevus on 35 N/mm2 ja 150 mm kuupidega (kuubilised

katsekehad) määratud minimaalne normsurvetugevus on 45 N/mm2 (standardi p 4.3.1 ja tabel

12 (II kd, tl 158 pöördel)).

12.2. Maakohus tuvastas eelkõige hageja esitatud Teede Tehnokeskus AS 15. juuli 2019. a

katseprotokolli nr 2299/19 (I kd, tl 30) ja OÜ Inseneribüroo Steiger 7. augusti 2019. a

katseprotokolli nr 19-4314 K (I kd, tl 53) (kuubiliste katsekehade kohta), TTÜ ehitusmaterjalide

teadus- ja katselaboratooriumi 17. juuli 2019. a katseprotokolli nr 664/19 (I kd, tl 33) ja 29.

juuli 2019. a katseprotokolli nr 705/19 (I kd, tl 40) (silindriliste katsekehade kohta) põhjal, et

betoon, mille kostja hagejale 13. juunil 2019, 1. juulil 2019 ja 8. juulil 2019 tarnis, ei vastanud

survetugevuse klassile C35/45.

12.3. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus jättis selle järelduseni jõudmisel

tähelepanuta või hindas ebaõigesti järgmiseid asjaolusid ja tõendeid:

1) betooni saatekirjad (I kd, tl-d 19–25);

2) asjaolud, et kostja toodab betooni standardi EVS-EN 206:2014 alusel (II kd, tl-d 145–

194), betooni müügiks peab tehasel olema sertifitseeritud tootmisohje süsteem, mille

raames katsetab tootja oma toodangut ise ja teeb võrdluskatseid mõne välise

akrediteeritud laboriga ning mis tähendab, et tootjal on kontrollitud seadmed ja

väljaõppinud personal;

2-20-14209

20 (41)

3) väljavõtted kostja betoonide survetugevuse registreerimise päevikust ja betooni

tugevusklassi C35/45 vastavuse hindamise statistilisest tabelist (II kd, tl-d 86 ja 87),

millest nähtuvalt vastasid kostja enda poolt 13. juunil ja 1. juulil Lõve silla objektile

läinud koormatest võetud proovide survetugevuse katsetuste tulemused kostja laboris

nõuetele;

4) kostja tootmisohje sertifitseerija TTÜ sertifitseerimisasutuse 8. jaanuari 2020. a

betoonisegu ja betoontoodete tootmisohje korralise järelevalve aruanne 2019 (II kd, tl-

d 88 – 90 pöördel), mille kohaselt ei leitud auditeerimisel mittevastavusi.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendid ja asjaolud ei võimalda asuda betooni

lepingutingimustele vastavuse osas maakohtust erinevale seisukohale.

12.3.1. Asjas esitatud saatekirjad tõendavad küll betooni tarnimist kostjalt hagejale Uue-Lõve

silla objektile 13. juunil, 1. juulil ja 8. juulil 2019, kuid nende põhjal ei saa teha järeldusi tarnitud

betooni survetugevuse kohta. Saatekirjadel on märkuste lahtris välja toodud üksnes betooni

õhusisaldus ja koonuse vajum, mida on kohapeal mõõdetud, kuid saatekirjad ei sisalda

mõõtmistulemusi survetugevuse kohta.

12.3.2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ainuüksi asjaolust, et kostja toodab betooni

standardi alusel ja kostjal on kontrollitud seadmed ja väljaõppinud personal, ei saa järeldada, et

hagejale 13. juunil, 1. juulil ja 8. juulil 2019 tarnitud betoon vastas lepingutingimustele (vt

maakohtu otsuse p 17.6). Eelnev, samuti see, et kostja katsetab ka ise pisteliselt oma toodangut,

ei välista võimalust, et hagejale tarnitud betoon võis olla kokkulepitust madalama

survetugevusega. Praeguse asja lahendamisel ei ole oluline hinnata, kas kostja tootmisprotsess

kui selline vastas nõuetele. Ka olukorras, kus tootmisprotsess on kontrollitud ja toodang vastab

üldjuhul nõuetele, võib erinevatel põhjustel esineda kõrvalekaldeid. Kostja väited tema

tootmisprotsessi kohta ei kummuta tõendeid selle kohta, et hagejale tarnitud betoon ei vastanud

survetugevuse klassile C35/45. Samadel põhjustel ei mõjuta maakohtu järelduse põhjendatust

hagejale tarnitud betooni lepingutingimustele mittevastavuse osas ka kostja 2019. a tootmisohje

korralise järelevalve auditi tulemused. Seejuures märkis maakohus põhjendatult, et

järelevalveauditi aruandest nähtuvalt ei toimunud kostja juures auditit nendel päevadel, mil

hagejale betooni tarniti (vt maakohtu otsuse p 17.2).

12.3.3. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja esitatud väljavõtted kostja betoonide

survetugevuse registreerimise päevikust ja betooni tugevusklassi C35/45 vastavuse hindamise

statistilisest tabelist ei tõenda kostja väidet, et hagejale tarnitud betoon vastas

lepingutingimustele (maakohtu otsuse p 17.2). Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et

dokumentide usaldusväärsust vähendavad asjaolud, et need on kostja enda koostatud; neilt ei

nähtu katse tehnilise külje eest vastutav isik, kas katsekehad on võetud kooskõlas standardiga

EVS-EN 12350-1 ja kas katsetamine toimus standardi EVS-EN 12390-3 järgi; kohtule ei ole

esitatud standardi EVS-EN 12350-1 p-s 6 ette nähtud proovivõtu protokolle ega katseprotokolle

(vt samas). Nende andmete ja dokumentide puudumise tõttu ei ole võimalik tagantjärgi ka

tõsikindlalt tuvastada, kas katsete aluseks olevad proovid ikka võeti Uue-Lõve silla objektile

saadetud koormatest. Ehkki nimetatud tõenditega tuleb asja lahendamisel arvestada (TsMS §

232 lg 1), ei lükka need ümber muude tõendite (eelkõige erapooletute isikute tehtud katsete

tulemuste protokollid) põhjal tehtavat järeldust, et hagejale tarnitud betoon ei vastanud

survetugevuse poolest poolte kokkuleppele.

13. Kostja on teinud apellatsioonkaebuses arvukalt etteheiteid hagejale tarnitud betoonist

kuubiliste katsekehade valmistamise, proovivõtuprotokollide koostamise ja katsekehade

hoidmise kohta. Enamikku neist väidetest on maakohus vaidlustatud otsuses piisava

2-20-14209

21 (41)

põhjalikkusega käsitlenud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (TsMS § 654

lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

13.1. Pooled ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et standardi

EVS-EN 206:2014 p 5.5.1.2 lõike 1 kohaselt tuleb betooni survetugevus määrata standardi EN

12390-3 kohaselt ning p 8.2.1.2 lõike 1 kohaselt tuleb betooniproovid võtta standardi EN

12350-1 kohaselt. Ka standardi EVS-EN 12390-2 (III kd, tl-d 29–34) p 4 kohaselt tuleb proov

võtta vastavalt standardile EN 12350-1. Standardi EVS-EN 12350-1 (III kd, tl-d 23–28) p 6

kohaselt peab iga prooviga olema kaasas proovivõtu eest vastutava isiku koostatud protokoll

(maakohtu otsuse p 17.1).

13.2. Ehkki maakohtus oli kostja viidanud sellele, et hageja esitatud proovivõtuprotokollid

võivad

olla

võltsitud,

täpsustas

kostja

ringkonnakohtu

istungil,

et

ta

tugineb

proovivõtuprotokollide tagantjärgi allkirjastamisele (nn intellektuaalne võltsimine), mis ei anna

alust jätta tõendit arvestamata TsMS § 277 alusel, vaid omab tähtsust tõendi, sh selle

usaldusväärsuse hindamisel (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:34:53). Ka

õiguskirjanduses on leitud, et nn intellektuaalse võltsimise küsimust ei tuleks lahendada TsMS

§ 277 järgi, vaid lahendada tuleb küsimus dokumendi ja selle koostaja usaldusväärsusest ja

sellest, kas dokument peegeldab adekvaatselt tegelikke asjaolusid või mitte, kusjuures

madalama usaldusväärsusega dokumendile omistatakse väiksem kaal (vt Kõve, V.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017. § 277 komm, p

3.1.b).

13.3. Kostja väitel ei nähtu ehitustööde päevikust, et hageja oleks 13. juunil, 1. juulil ja 8. juulil

2019 valmistanud betoonist katsekehasid, samuti puudub märge proovivõtuprotokollide

koostamise kohta (apellatsioonkaebuse p 4.36).

Kolleegium leiab, et asjaolust, et betoonist katsekehade valmistamist ei ole kantud

ehituspäevikusse, ei saa järeldada, et nendel kuupäevadel katsekehasid ei valmistatud. Asjas

esitatud Lõve silla ehituspäeviku sissekanded (III kd, tl-d 49 – IV kd, tl 173) on napid ja

üldsõnalised. Neis ei ole toodud iga päeva kohta detailselt välja kõik sel päeval tehtud tööd ja

tegevused. Seega ei lükka asjaolu, et ehitustööde päevikus ei ole betoonist katsekehade

valmistamist nimetatud, ümber muudest tõenditest (eelkõige proovivõtuprotokollid ja

survetugevuse katsetulemuste protokollid) nähtuvat, et katsekehad objektil valmistati. Kostja

möönis 18. mai 2023. a kohtuistungil ka ise, et kostja ei vaidlusta seda, et proovid kohapeal

tehti (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:30.00).

Samuti nõustub kolleegium maakohtuga selles, et asjaolust, et proovivõtuprotokollide

koostamist ei ole kantud ehituspäevikusse, ei saa järeldada, et need on vormistatud tagantjärgi

(vt maakohtu otsuse p 23.1). Ka see, et 13. juunil ja 1. juulil 2019 on ehituspäevikutes

objektijuhina märgitud Toomas V, ei tähenda, et proovivõtu protokolle ei võinud allkirjastada

KS.

13.4. Kostja väitel nähtub Transpordiameti edastatud tõenditest, et proovivõtmise protokollid

on loodud 1. aprillil 2021, s.o pärast 30. märtsi 2021. a kohtuistungit (apellatsioonkaebuse p

4.37).

Kolleegium leiab, et asjaolust, et proovivõtuprotokollidest tehtud fotokoopiate metaandmete (V

kd, tl-d 161–164) kohaselt on need salvestatud 1. aprillil 2021, ei tähenda, et ka protokollid ise

on koostatud sel ajal. Hageja on põhjendatult märkinud, et metaandmetest nähtuv kuupäev

kajastab fotokoopiate tegemise või salvestamise aega (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll,

2-20-14209

22 (41)

ajamärk 01:37:44). Kolleegium nõustub maakohtuga, et proovivõtuprotokollide endi ja ka

katseprotokollide põhjal saab järeldada, et proovivõtuprotokollid koostati proovide võtmise ajal

(vt maakohtu otsuse p 23.1). Proovivõtuprotokollidest nähtuva teabe, sh nende koostamise aja,

usaldusväärsust suurendab asjaolu, et lisaks hagejale on need allkirjastanud ka sõltumatu

järelevalveinsener IM (vt III kd, tl-d 8–12). Maakohus märkis põhjendatult, et ka objekti

tellijaks olnud Transpordiamet ei ole heitnud hagejale ette proovivõtuprotokollide puudumist.

Protokollide tagantjärgi vormistamist ei saa järeldada ka sellest, et hageja esitas need tõendina

alles pärast seda, kui kostja nende puudumisele tähelepanu juhtis ja nende kogumist taotles.

13.5. Kostja väitel olid kuubikud (katsekehad), mille hageja oli valmistanud 1. juulil 2019

tarnitud betoonist ja mille ta tõi kostja laborisse mitteametlikuks katsetamiseks, kehva

kvaliteediga (apellatsioonkaebuse p 4.38).

Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja esitatud fotode (II kd, tl-d 97–98) põhjal ei saa

järeldada, et tegemist oleks olnud ebakvaliteetsete või valesti valmistatud kuubikutega (vt

maakohtu otsuse p 21.1). Ringkonnakohtu 18. mai 2023. a istungil selgitas kostja, et kuubiku

kehv kvaliteet nähtub sellest, et fotodel olevas kuubikus on augud, millest kostja arvates

järeldub, et betooni ei ole kokku surutud, et see muutuks tihkeks (vt kohtuistungi protokoll,

ajamärk 01:40:57). Hageja seadusliku esindaja sõnul näitavad aga pildilt nähtuvad väikesed

augud betooni õhusisaldust, mis on normaalne ja vajalik külmakindluse tagamiseks ning mis ei

mõjuta betooni survetugevust (vt samas, ajamärk 01:44:09). Hageja esindaja seletus on

kooskõlas ka betooni saatekirjadelt nähtuvaga, mille kohaselt mõõdeti betooni tarnimisel selle

õhusisaldust ja see oli 5.3–7,0% (I kd, tl-d 19–25). Kostja ei ole esitanud tõendeid, mille põhjal

saaks järeldada, et fotodelt nähtuvad augud ei ole betoonist valmistatava katsekeha puhul

tavapärased ja neist saab järeldada katsekeha kehva kvaliteeti. Lisaks märkis maakohus

põhjendatult, et kostja väited 1. juulil 2019 tehtud kuubiliste katsekehade kehva kvaliteedi kohta

seab kahtluse alla asjaolu, et katse kostja laboris toimus ja asjas esitatust ei nähtu, et kostja oleks

katse tegemisel teinud hagejale etteheiteid katsekehade kvaliteedi osas.

13.6. Kostja väitel näitab kuubiliste katsekehade ebakvaliteetset valmistamist asjaolu, et 15.

juuli 2019. a Teede Tehnokeskus AS katseprotokolli nr 2299/19 (I kd, tl 30) kohaselt oli

minimaalse ja maksimaalse katsetulemuse erinevus 10,6 MP (üksiktulemused 34,7 MP, 34,2

MP ja 24,1 MP), ehkki kuubikud olid valmistatud ühes koormas olnud betoonist

(apellatsioonkaebuse p 4.39).

Kolleegiumi hinnangul ei anna asjas esitatu alust järeldada, et selline katsetulemus, kus üksikute

katsete tulemused kolme katse lõikes erinevad kuni 10,6 MP võrra, oleks ühest koormast võetud

betooni puhul ebatavaline. Samuti ei ole asja materjalide põhjal võimalik järeldada, et selline

erinevus üksiktulemustes oleks tingitud kuubiliste katsekehade mittenõuetekohasest

valmistamisest. Ringkonnakohtu istungil pakkus hageja esindaja ühe võimaliku selgitusena

välja selle, et betoonisegu võib olla autos jaotunud ebaühtlaselt, nt kui autos on varem olnud

mingi muu, teistsugusel viisil valmistatud segu ja seda ei ole korralikult ära puhastatud (vt 18.

mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:48:19). Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit ka

selle kohta, kas üldse ja millisel määral võivad kuubiliste katsekehade valmistamisel tehtud

vead mõjutada survetugevuskatsete tulemusi. Eelnevat arvestades ei ole alust järeldada, et 15.

juuli 2019. a katseprotokollist nähtuvad erinevused üksikutes katsetulemustes viitaksid sellele,

et katsekehad olid valmistatud valesti.

13.7. Kostja viitab erinevustele proovide võtmise kellaaegades proovivõtuprotokollides ja

katseprotokollides: kui 13. juuni 2019. a proovivõtuprotokolli nr 0613/1 (III kd, tl 10) kohaselt

oli proovivõtu kellaaeg 10:50, siis 15. juuli 2019. a Teede Tehnokeskus AS katseprotokolli nr

2-20-14209

23 (41)

2299/19 (I kd, tl 30) kohaselt oli proovi võtmise kellaaeg 10:51; kui 8. juuli 2019. a

proovivõtuprotokolli (III kd, tl 9) kohaselt oli proovivõtu kellaaeg 14:30, kusjuures betooniauto

saabus saatelehe kohaselt kl 14:00, siis 7. augusti 2019. a OÜ Inseneribüroo Steiger

katseprotokolli nr 19-4314 (I kd, tl 53) K kohaselt oli proovi võtmise kellaaeg 12:00

(apellatsioonkaebuse p-d 4.41–4.42).

Kolleegium nõustub maakohtuga, et eelnevast ei saa järeldada, et proovivõtuprotokollid oleks

koostatud tagantjärgi (vt maakohtu otsuse p 23.1). Maakohus leidis põhjendatult, et

katseprotokollides võib olla kellaaja märkimisel eksitud. Arvestades, et 8. juuli 2019. a

saatekirjadelt nähtuvalt saabus esimene auto betooniga objektile kl 14.00 ja mahalaadimine

algas kl 14.10 (I kd, tl-d 23–25), ei saanud proovi võtmine toimuda kl 12.00, vaid saatekirjalt

nähtuvaga on kooskõlas 8. juuli 2019. a proovivõtuprotokollilt nähtuv kellaaeg. Kõiki

asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades ei anna need eksimused, sh ühel juhul erinevus vaid

1 minuti võrra, alust arvata, et proovivõtuprotokollid ei oleks koostatud neil märgitud aegadel.

13.8. Kostja väitel ei ole proovivõtuprotokollide koostamisel koostatud proovivõtuplaani, ehkki

standard EVS-EN 12350-1:2019 näeb ette koondproovi või kohtproovi võtmise

(apellatsioonkaebuse p 4.43); protokollides puudub viidatud standardi p-s 6 nõutud viide

standardile, proovi tähis, proovi tüüp (koond- või kohtproov) ning katse tehnilise külje eest

vastutava isiku kinnitus, et proov on võetud standardi kohaselt (apellatsioonkaebuse p-d 4.43–

4.45, 4.47).

Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et üldjoontes sisaldavad proovivõtuprotokollid

standardis nõutud andmeid (maakohtu otsuse p 23.2). Kostja ei ole lükanud ümber maakohtu

tuvastatut, et proovivõtuprotokollid sisaldavad proovi tähist ja tüüpi (üksikproovide arvu) (vt

samas). Asjaolust, et protokollides on märkimata viide standardile ja katse tehnilise külje eest

vastutava isiku kinnitus, et proov on võetud standardi kohaselt, ei saa järeldada, et proovide

võtmine ei oleks toimunud nõuetekohaselt ja kooskõlas asjassepuutuva standardiga. Samuti ei

saa sellest järeldada, et proovivõtuprotokollid oleks koostatud tagantjärgi või ei kajastaks

proovide võtmist korrektselt. Kolleegiumi hinnangul on tegemist väheoluliste formaalsete

puudustega ning need ei sea kahtluse alla ka proovivõtuprotokollide kui tõendite

usaldusväärsust.

13.9. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et proovid võeti just kostja müüdud betooni

koormast (apellatsioonkaebuse p 4.48).

Kolleegiumi hinnangul ei ole asja materjalide põhjal alust kahelda, et proovivõtuprotokollid ja

katseprotokollid kajastavad vastavalt kostja tarnitud betoonist võetud proove ja katsetulemusi.

Proovivõtuprotokollide puhul kinnitab seda protokollidesse kantud teave proovide võtmise aja

ja koha kohta ning protokollidelt nähtuv sõltumatu järelevalveinsener IM allkiri. Ka kuubiliste

katsekehade survetugevuse mõõtmise katseprotokollides on märgitud proovide võtmise koht ja

aeg (II kd, tl-d 30 ja 53). Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et kostjaga samal

ajal ei tarninud keegi teine samale objektile betooni (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll,

ajamärk 01:51:38). Kostja ei ole menetluses ka väitnud ega esile toonud, et samal ajal oleks ka

keegi teine Lõve sinna ehitusobjektile betooni tarninud.

13.10. Kostja on seadnud kahtluse alla ka betoonist valmistatud katsekehade hoidmise enne

katsetamist, viidates, et 15. juuli 2019. a Teede Tehnokeskus AS protokolli nr 2299/19 kohaselt

olid katsekehad valmistatud 30 tundi enne laborisse toimetamist ning 7. augusti 2019. a OÜ

Inseneribüroo Steiger katseprotokolli nr 19-4314 K kohaselt 4 ööpäeva varem

(apellatsioonkaebuse p 4.40).

2-20-14209

24 (41)

Kolleegium märgib, et kostja ei ole toonud esile ühtegi konkreetset asjaolu ega tõendit, mis

viitaks sellele, et katsekehasid ei oleks hoitud nõuetekohaselt, sh standardile vastavalt.

Ringkonnakohtu istungil möönis kostja, et tal ei ole tõendeid selle kohta, et proove oleks hoitud

standardile mittevastavalt (18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:56:03).

Maakohus viitas põhjendatult, et objekti järelevalveinsener IM on 8. jaanuari 2021. a kirjas (II

kd, tl-d 121–122) mh selgitanud, et temale teadaolevalt ei esinenud katsekehade hoiustamisel

ja katselaboritesse edastamisel nõuetele mittevastavusi, kusjuures katseprotokollidest nr

2299/19 ja 19-4314 nähtub, et katsekehade toojaks oli IM OÜ-st Esprii; ka katseprotokollidest

ei nähtu katse tegijate etteheiteid katsekehade kvaliteedile või hoiutingimustele (vt maakohtu

otsuse p 22). Seega ei ole katsekehade hoiutingimuste rikkumine tõendatud. Seejuures on

maakohus põhjendatult ning kooskõlas TsMS § 272 lg-ga 2 ja Riigikohtu seisukohaga

tsiviilasjas nr 2-18-10961 tehtud lahendi p-s 11.3 arvestanud IM 8. jaanuari 2021. a kirja asjas

dokumentaalse tõendina.

Lisaks märgib kolleegium, et kostja ei ole esitanud asjas ühtegi tõendit ka selle kohta, et

betoonist valmistatud katsekehade ebasobivad hoiutingimused enne survetugevuse katsete

tegemist võiksid mõjutada katsete tulemusi. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et tema

sellekohane seisukoht tugineb kliendi kogemustele ja loogilistele järeldustele (vt 18. mai 2023.

a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:58:26), kuid kolleegiumi hinnangul ei saa katsekeha

hoiutingimuste ja survetugevuse vahelist seost lugeda üldtuntud asjaoluks TsMS § 231 lg 1

tähenduses, mida ei oleks vaja menetluses tõendada.

13.11. Kokkuvõttes on kolleegium seisukohal, et kostja väited ei anna alust kahelda selles, et

kuubiliste katsekehade survetugevuse katsetulemuste aluseks olevad proovid võeti

proovivõtuprotokollides märgitud ajal ja viisil kostja tarnitud betoonist. Samuti ei anna kostja

väited ning asjas esile toodud asjaolud ja tõendid alust arvata, et hageja oleks rikkunud

kuubiliste katsekehade valmistamise või hoidmise nõudeid ning see oleks võinud mõjutada

katseprotokollidest nähtuvaid katsetulemusi.

14. Kostja on teinud apellatsioonkaebuses etteheiteid ka silla konstruktsioonist välja puuritud

silindriliste

katsekehade

tegemisele

ja

proovivõtuprotokollide

koostamisele

(apellatsioonkaebuse p-d 4.50–4.57). Ehkki ka neid väiteid on maakohus vaidlustatud otsuses

piisava põhjalikkusega käsitlenud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (TsMS

§ 654 lg 6), vastab kolleegium apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.

14.1. Kostja leiab, et 17. juuli 2019. a proovivõtuprotokollis nr 0717/1 (III kd, tl 11) märgitud

proovivõtu asukohad ja tähised erinevad kostja esitatud fotodelt (II kd, tl-d 211–212) nähtuvast,

st protokolli joonisel on puuraugud tähistatud teistsugustes kohtades kui need päriselus on:

küljel, kus protokolli kohaselt on proovid 4, 5 ja 6, nähtuvad fotolt numbrid 3, 4, 6 ja 7

(apellatsioonkaebuse p-d 4.52–4.53; 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:01:25).

Samuti on kostja menetluses viidanud sellele, et TTÜ 17. juuli 2019. a katseprotokolli nr 664/19

(I kd, tl 33) kohaselt viidi katsetamisele puurkehad tähistustega 1, 2 ja 6, samas kui kostja

esitatud fotodelt nähtub, et sillast on puuritud viis silindrit tähistustega 3, 4, 5, 6 ja 7.

Kolleegium ei nõustu kostjaga, et eelnev seab kahtluse alla 17. juuli 2019. a

proovivõtuprotokolli tegelikkusele vastavuse ja selle, kas katsetamisele viidud puurkehad

pärinevad üldse Uue-Lõve silla konstruktsioonist. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja

seaduslik esindaja, et protokollile kantud tähistused ei pidanudki kattuma puuritud aukude

juurde märgitud numbritega. Hageja seadusliku esindaja sõnul koostati protokoll enne proovide

võtmist koos järelevalveinseneriga, kes näitas, kust proovid tuleb võtta; seejärel tehti

puurimised ning augud tähistati numbriga vastavalt nende puurimise järjekorrale; katsetusele

2-20-14209

25 (41)

saadetud proovid märgistas järelevalveinsener vastavalt protokolli märgitud järjekorrale (18.

mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:04:18). Kolleegiumi hinnangul on see eluliselt

usutav põhjendus kostja välja toodud erinevustele protokollist ja fotodelt nähtuvates tähistustes.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja esitatud fotodest ei saa järeldada, et 17. juuli 2019.

a proovivõtuprotokoll oleks sisult ebaõige, sh koostatud tagantjärgi või ei kajastaks

proovivõtmist õigesti. Protokollist nähtuvate andmete õigsust kinnitab ka sõltumatu

järelevalveinseneri IM allkiri protokollil.

14.2. Seoses 26. juuli 2019. a proovivõtuprotokolliga nr 0726/1 (III kd, tl 12) toob kostja

apellatsioonkaebuses välja, et katsekehad on võetud konstruktsiooni ühest osast, mis ei anna

adekvaatset katsetulemust; hageja esitatud puuraukude plaan ei kapi kostja tehtud fotodelt (II

kd, tl-d 211–212) nähtuvate tegelikult puuritud aukudega; 29. juuli 2019. a TTÜ labori

katseprotokolli N 705/10 (I kd, tl 40) kohaselt toodi katsetamiseks ainult kaks puursüdamikku

ja üks puurkeha jagati laheks (apellatsioonkaebuse p-d 4.54).

Kolleegium nõustub maakohtuga, et nii 17. juuli 2019. a kui ka 26. juuli 2019. a

proovivõtuprotokollist nähtub, et katsekehasid võeti sillakonstruktsiooni erinevatest osadest,

mistõttu ei ole põhjendatud hageja väide, et proove võeti ainult konstruktsiooni ühest osast (vt

maakohtu otsuse p 21.3). TTÜ 29. juuli 2019. a katseprotokollist nähtuvalt on laborisse viidud

proovid tähistusega 1 ja 2 ning 26. juuli 2019. a proovivõtuprotokollist nähtuvalt on nende

tähistustega proovid võetud silla konstruktsiooni erinevatest osadest. Isegi kui katsekehad oleks

võetud konstruktsiooni ühest osast, ei muudaks see asjaolu, et betoon ei vastanud nõuetele.

Maakohus leidis põhjendatult, et silla iga osa peab vastama kokkulepitud survetugevusele.

Lisaks, olukorras kus juba kuubiliste katsekehade, mis tehti enne sillakonstruktsiooni valamist,

survetugevus ei vastanud nõuetele, ei ole alust arvata, et konstruktsiooni teistest osadest

silindrilisi katsekehi puurides oleks katsetulemused olnud teistsugused.

Kuna maakohtu tuvastatu kohaselt tegi kostja asjas esitatud fotod sillast puuritud aukudest 19.

juulil 2019 (vt maakohtu otsuse p 23.1), ei saanud need fotod kajastada 26. juulil 2019 puuritud

auke.

Asjas esitatu ei anna alust järelduseks, et katsetamisele toodud ühe puurkeha jagamine kaheks

ei ole lubatud, kui kumbki osa vastab iseseisvalt katse tegemiseks vajalikele nõuetele. Seejuures

ei ole kostja täpsustanud, millise asjakohase standardi nõudega see on vastuolus.

Kokkuvõttes ei anna asjas esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid alust arvata, et proovide

võtmisel oleks rikutud standardite nõudeid ja see oleks võinud mõjutada katsetulemusi.

Maakohus viitas põhjendatult, et ka katseid teinud laborid ei ole teinud hagejale etteheiteid

seoses katsetamiseks viidud proovide kvaliteedi ja kogusega ning katseprotokollidest nähtuvalt

on katsete läbiviijad kinnitanud, et survetugevus määrati standardi EVS-EN 12390-3 nõuete

kohaselt (vt maakohtu otsuse p 21.2).

15. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejale tarnitud betooni puudused esinesid juba selle

üleandmisel hagejale, mis on VÕS § 218 lg 1 (koosmõjus § 214 lg-ga 2) järgi müüja vastutuse

eelduseks. Kostja leiab, et lepingu eseme võimalik puudus tulenes hageja ebaõigest

betoonihooldusest (apellatsioonkaebuse p 4.58–4.76). Kolleegium nõustub maakohtuga, et

asjas esitatud tõendid kostja seisukohta ei kinnita (vt maakohtu otsuse p 24).

15.1. Esiteks ei saa asjas esitatud tõendite põhjal järeldada, et hageja oleks teinud betooni

paigaldamisel ja järelhooldusel vigu.

2-20-14209

26 (41)

15.1.1. Kostja heidab hagejale ette betooni kuivama jätmist ilma seda niisutamata ja päikese

eest katmata, samuti liiga varast lahtirakestamist, st betooni hoidvate saalungite eemaldamist.

Nõuetekohase järelhoolduse tegemata jätmist järeldab kostja peamiselt asjaolust, et see ei

kajastu ehituspäevikus (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:17:13).

15.1.2. Kolleegium leiab, et asjaolust, et järelhoolduse toimingud ei kajastu ehituspäevikus ning

osade päevade (nt 15. ja 16. juuni 2019) kohta ehituspäeviku kanded puuduvad, ei saa teha

järeldust, et järelhooldust ei tehtud, sh ei kaetud ega niisutatud betooni. Asjas esitad

ehituspäevikud Uue-Lõve silla ehitustööde kohta on üldsõnalised ja sinna ei tehtud kõiki

majandus- ja taristuministri 12. septembri 2015. a määruse „Ehitamise dokumenteerimisele,

ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle

hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ §-s 7 loetletud kandeid. Samas ei saa sellest, kui

ehituspäevikut ei peetud nõuetekohaselt, järeldada, et mingeid töid või tegevusi ei tehtudki.

15.1.3. Hageja on esitanud tõendeid, millest nähtub betooni järelhoolduse tegemine. Hageja

esitatud fotodelt (V kd, tl-d 183–185) on näha, et betoonkonstruktsioon on kaetud kilega ja

puitkonstruktsioon presendist materjaliga, kaitsmaks seda otsese päikese ja kuumuse eest.

Samuti on hageja esitanud objekti järelevalveinseneri IM 17. mai 2022. a kinnituse, et

järelevalve ei täheldanud kõrvalekandeid betooni järeltöötlusel ning konstruktsioonid kaeti ja

kasteti piisavas mahus (V kd, tl 186). ahe isiku kinnitused ning fotod, millelt nähtub, et betoon

on saalungite sees ning kaetud kile ja presendiga (V kd, tl-d 183–185). Ka objektijuht Toomas

V kinnitab 25. mai 2022. a e-kirjas, et pärast betooni valamist saalungitesse kaeti betooni avatud

pinnad kilega ja saalungid presendiga, et kaitsta otsese päikesevalguse eest; edaspidi kasteti

betooni mitu korda päevas veega. Objektijuhti hinnangul tehti betooni järeltöötlus korrektselt

(V kd, tl 187). Seega ei ole asjas esitatut arvestades alust arvata, et betooni ei oleks pärast

valamist nõuetekohaselt niisutatud ja päikese eest kaetud.

15.1.4. Ka kostja viidatust, et 14. juuni 2019. a ehitustööde päevikust nr 20 nähtuvalt asus

hageja betoonsärgi saalungit eemaldama juba päev pärast betooni tarnimist 13. juunil 2019, ei

saa järeldada, et hageja oleks järelhoolduse nõudeid rikkunud. Nagu kostja ise esile toob, sõltub

järelhooldus olulisel määral ilmast. Praegusel juhul ei anna asjas esitatu alust arvata, et

betoonsärgi saalungi eemaldamisega alustamine järgmisel päeval oleks kindlasti olnud vale.

15.2. Teiseks ei ole kostja tõendanud ega ka veenvalt põhistanud, et betooni survetugevuse

puudused võisid olla tingitud vigadest betooni paigaldamisel ja hooldamisel.

15.2.1. Maakohus viitas põhjendatult sellele, et ka betooni tarnimise ajal, s.o 13. juunil, 1. juulil

ja 8. juulil 2019 valmistatud kuubiliste katsekehade survetugevuse testide tulemused ei

vastanud nõuetele. Kuna kuubilised katsekehad valmistatakse värskest betoonist enne selle

paigaldamist, ei saa nende katsetulemusi mõjutada betooni paigaldus- ja järelhooldustööd.

Seega ei ole kostja tarnitud betooni survetugevus langenud ebaõige paigalduse või

järelhoolduse tõttu, vaid selle survetugevus ei vastanud nõuetele juba betooni tarnimisel.

15.2.2. Lisaks märgib kolleegium, et menetluses ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, kas

ja kuidas võivad betooni paigaldamise ja hooldamise tingimused üldse mõjutada seda, millise

survetugevuse betoon kuivades saavutab. Kostja on toonud välja, et kuivas keskkonnas võib

betooni tugevuse kasv aeglustuda umbes 1,5 korda võrreldes niiske keskkonnaga, mis

soodustab tugevuse kasvu (vt nt 3. juuni 2021. a seisukoht, p 2.84.6 allviide 4; 21. jaanuari

2022. a seisukoht, p 1.7.10), kuid tugevuse kasvu aeglustumisest kuivas keskkonnas ei saa

otseselt järeldada seda, et betoon kuivas keskkonnas nõutud tugevust ei saavutakski. Samuti on

kostja toonud välja, et betooni liiga intensiivse kuivamise korral võivad sellesse tekkida praod

2-20-14209

27 (41)

(vt nt 21. jaanuari 2022. a menetlusdokument, p 1.7.2), kuid praegusel juhul sellist probleemi

ei esinenud. Asjas esitatud tõendid ei anna alust järeldada, et nõuetekohase järelhoolduse

tegemata jätmine võib tuua kaasa selle, et betoon ei saavuta nõutavat survetugevust, sh mis

ulatuses võib survetugevus jääda saavutamata

15.2.3. Oma väite põhistamisel viitab kostja mh sellele, et konstruktsioonist välja puuritud

katsekehade survetugevuse tulemused (keskmine 22,7 N/mm2) on olnud isegi väiksemad kui

kuubiliste katsekehade survetugevuse tulemused (apellatsioonkaebuse p 4.55). Kolleegiumi ei

nõustu kostjaga, et sellest asjaolust saab järeldada paigalduse ja järelhoolduse vigu. Pooled ei

vaidle praeguses asjas selle üle, et kuubiliste katsekehade survetugevus peabki olema oluliselt

kõrgem (norm 45 N/mm2) kui konstruktsioonist välja puuritud silindriliste katsekehade puhul

(norm 35 N/mm2). Seega on kostja viidatud erinevus keskmises survetugevuses loomulik ning

ei anna alust kahtlustada vigu betooni paigalduses või järelhoolduses.

15.2.4. Ebatäpne on ka kostja viide sellele, et silindriliste katsekehade puhul olid

katsetulemused normist protsentuaalselt oluliselt madalamad kui kuubiliste katsekehade puhul

(apellatsioonkaebuse p-d 4.76.2–4.76.3; 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid

02:11:55 ja 02:21:51): kui kuubiliste katsekehade keskmised survetugevused olid

katseprotokollide kohaselt normist 68,9% (I kd, tl 30) ja 84% (I kd, tl 53), siis silindriliste

katsekehade keskmised survetugevused olid normist 64,9% (I kd, tl 33) ja 87,4% (I kd, tl 40).

Seega ei ole alust väita, et hagejale tarnitud betooni survetugevus oleks ajas (betooni

kivistumise käigus) vähenenud hageja ebaõigete töövõtete tõttu.

15.3. Eelnevast tulenevalt ei toeta asja materjalid kostja väidet, et probleemid betooni

survetugevusega oleks olnud tingitud ebaõigest paigaldusest või puudulikust järelhooldusest.

Asjas esitatud tõendid kogumis, sh juba betooni tarnimisel tehtud kuubiliste katsekehade

survetugevuskatsete tulemused, kinnitavad seda, et kostja poolt hagejale tarnitud betoon ei

vastanud juba selle üleandmisel lepingutingimustele. Seega vastutab kostja VÕS § 218 lg 1

kohaselt betooni lepingutingimustele mittevastavuse eest.

II

16. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hagejal ei ole õigust betooni puudustele tugineda, kuna

ta on rikkunud asja ülevaatamise kohustust (apellatsioonkaebuse p-d 3.16 ja 3.17).

16.1. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS §

220 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest

müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada

sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi 3. lõikest tuleneb, et kui ostja ei teata müüjale

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt,

ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, v.a lõike teises lauses sätestatud

juhul ja ulatuses.

16.2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et betooni survetugevust ei ole võimalik tuvastada kohe

selle üleandmisel, kuna see ei ole tavapärasel välisel vaatlusel nähtav ega muul viisil tajutav.

Ebapiisava survetugevuse näol on tegemist varjatud puudusega, mis selgus katseprotokollide

saamisel (vt maakohtu otsuse p 26). Maakohus leidis asjas esitatud tõendite põhjal põhjendatult,

et hageja teavitas kostjat betooni puudustest kooskõlas VÕS § 220 lg-ga 1 mõistliku aja jooksul

2-20-14209

28 (41)

ning ei ole rikkunud asja ülevaatamise ega puudustest teavitamise kohustust. Kolleegium

nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

17. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hagejal ei ole õigust betooni puudustele tugineda, kuna

ta ei ole järginud kostja tarnetingimuste p-s 5 sätestatud pretensioonide esitamise korda

(apellatsioonkaebuse p 3.15).

17.1. Kostja on menetluses väitnud, et tema 10. septembrist 2018 kehtivate tarnetingimuste p 5

kohaselt saab survetugevuse ja külmakindluse mittevastavuse pretensiooni aluseks olla vaid

tellija ja tarnija juuresolekul Eestis kehtivate standardite kohaselt võetud, valmistatud, hoitud

ja katsetatud proovikehade testimise tulemus. Nimetatud tarnetingimusi ei ole hageja

menetluses kohtule esitanud. Hageja ei ole asjaolu, et tarnetingimuste p-s 5 sisaldub kostja

viidatud tingimus, omaks võtnud, vaid hageja väitel ei saa olla kindel, et lepingu täitmise ajal

kehtisid tarnetingimused kostja viidatud sõnastuses (vt ka 18. mai 2023. a kohtuistungi

protokoll, ajamärk 01:05:36). Seega ei ole sellise tarnetingimuse olemasolu menetluses

tõendatud.

17.2. Isegi kui tarnetingimuste p 5 sisu ei oleks vaidluse all, nõustub kolleegium maakohtuga,

et kostja tarnetingimused ei ole saanud poolte vahel sõlmitud lepingu osaks (vt maakohtu otsuse

p-d 19–19.3).

17.2.1. Pooled ei vaidle selle üle, et tarnetingimuste näol oleks tegemist kostja

tüüptingimustega VÕS § 35 mõttes. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks,

kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt

viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu

osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 37 lg 3 kohaselt ei loeta lepingu

osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või

arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Riigikohus on

selgitanud, et kui tüüptingimusi kasutav pool tahab tugineda lepingus või selle lisades

sisalduvatele tüüptingimustele, peab ta tõendama, et need tüüptingimused olid olemas lepingu

sõlmimise ajal, neile on selgelt viidatud ning teisel poolel oli võimalus nende sisust teada saada

(23. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-11, p 13). Seega oli praegusel juhul kostjal

kohustus tõendada, et tema tarnetingimused on saanud lepingu osaks.

17.2.2. Eelnevast nähtuvalt on kostja tarnetingimuste lepingu osaks saamise esimene eeldus

see, et kostja oleks enne lepingu sõlmimist või lepingu sõlmimise ajal neile kui lepinguosale

selgelt viidanud (VÕS § 37 lg 1 esimene lause) või et lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis

hageja nende olemasolu eeldada (VÕS § 37 lg 1 teine lause).

Praegusel juhul leidis maakohus põhjendatult, et poolte kirjavahetuses 6.–28. mail 2019, mis

viis lepingu sõlmimiseni, ei olnud kostja tarnetingimustele tähelepanu juhitud (vt maakohtu

otsuse p 19.2). Ka kostja ise möönis ringkonnakohtus toimunud istungil, et e-kirjades ei ole

tarnetingimustele sõnaselgelt viidatud (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk

00:54:52). Vastupidist järeldust ei saa teha kostja 28. mai 2019. a kirjast hagejale, milles kostja

selgitas, et hageja saab vastavusdeklaratsiooni välja printida kostja kodulehelt (I kd, tl 17). Isegi

kui kostja kodulehel olid üleval ka vaidlusalused tarnetingimused, ei ole viidatud e-kiri

käsitatav neile selge viitamisena VÕS § 37 lg 1 esimese lause tähenduses, kuna e-kirjas puudub

viide tarnetingimustele. Samuti ei muuda tarnetingimusi lepingu osaks kostja viidatud asjaolu,

et betooni saatelehtedel oli tellija kinnitus, et ta nõustub tarnetingimustega, samuti QR kood ja

2-20-14209

29 (41)

internetilink. Saatelehed allkirjastati alles pärast lepingu sõlmimist, samas kui tüüptingimuste

lepingu osaks saamist tuleb hinnata lepingu sõlmimise aja seisuga. Kostja oli ka ise

ringkonnakohtu menetluses seisukohal, et leping oli sõlmitud enne saatelehtede allkirjastamist

ning saatelehtede alusel toimus üksnes kauba formaalne üleandmine (vt 18. mai 2023. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:52). Asjas esile toodu ei anna alust ka arvata, et

saatelehtede allkirjastamisel oleks hageja tahe olnud suunatud kostjaga sõlmitud lepingu

muutmisele.

Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et ta tugineb VÕS § 37 lg 1 teisele alternatiivile ja

leiab, et lepingu sõlmimise viivist tulenevalt pidi hageja tüüptingimuste olemasolu eeldama (vt

18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:57:51). Riigikohtu praktikast tulenevalt

tuleb seda, kas hageja oleks pidanud lepingu sõlmimise viisist tulenevalt niisuguste

tarnetingimuste olemasolu eeldama, hinnata keskmise mõistliku hagejaga sarnase isiku

seisukohast (vt Riigikohtu 25. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-124505, p 15).

Õiguskirjanduses on leitud, et majandus- või kutsetegevuses lepingute sõlmimisel tuleb

tüüptingimuste olemasolu eeldamisel arvestada VÕS §-s 25 sätestatut. Nii võib tingimuse

kasutaja tõendada, et vaidlusalused tüüptingimused muutusid lepingu osaks põhjusel, et lepingu

pool võis nende olemasolu eeldada väljakujunenud praktika või tava tõttu, mille kohaldamises

olid pooled kokku leppinud. Kui lepingu pool on tingimuste kasutajaga juba varem

samasuguseid lepinguid samadel tüüptingimustel sõlminud, tuleks eeldada, et ta on

tüüptingimuste olemasolust teadlik ja tal on olnud ka võimalus nende sisuga tutvuda (vt Varul,

P. jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2016. § 37 komm, p 4.2.2).

Hageja väitel oli vaidlusalune leping esimene leping, mille pooled omavahel sõlmisid (vt 18.

mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:01:19). Kostja sellele kohtuistungil vastu ei

vaielnud (vt samas, ajamärk 01:01:24). Ehkki kostja on menetluses väitnud, et betooni

käitlemise ja paigaldamise valdkonnas on tavaline praktika, et betooni tarnijad kasutavad

tüüptingimusi, mistõttu hageja pidi nende olemasolu eeldama (vt apellatsioonkaebuse p 3.22),

ei ole kostja seda väidet tõendanud. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda asja materjalid

järeldada, et betooni ostmisel sellisel viisil, nagu seda praegusel juhul tehti, s.o e-kirja teel

hinnapakkumise tegemise ja selle aktsepteerimisega, peaks keskmine mõistlik hagejaga sarnane

isik eeldama seda, et müüjal on tüüptingimused, mis saavad sõlmitava lepingu osaks sõltumata

sellest, et müüa neile tingimustele lepingu sõlmimisel sõnaselgelt ei viita. Eelnevat arvestades

nõustub kolleegium maakohtuga, et kostja tarnetingimused ei saanud lepingu osaks ka VÕS §

37 lg 1 teise lause alusel (maakohtu otsuse p 19.2).

17.2.3. Kostja tarnetingimuste lepingu osaks saamise teine eeldus on see, et hagejal oleks olnud

võimalik tüüptingimuste sisust teada saada.

Kostja väitel olid tarnetingimused kättesaadavad tema veebilehel. Tsiviilasjas nr 2-17-124505

tehtud otsuses on Riigikohus leidnud, et tüüptingimuste kasutaja saab teise poole võimalust

tüüptingimuste sisust teada saada tõendada mh tõenditega selle kohta, et tüüptingimused olid

lepingu sõlmimise ajal kättesaadavad tüüptingimuste kasutaja kodulehel (p 14.3.1).

Praegusel juhul ei ole kostja esitanud menetluses tõendeid, mis kinnitaks tema väidet, et

tarnetingimused olid tema veebilehelt leitavad. Kohtule esitatud menetlusdokumentides on

kostja esitanud veebiaadressi (http://www.level.ee/kliendile/), kuid viide veebiaadressile ei ole

käsitatav tõendina TsMS § 229 tähenduses. Veebilehel olev teave võib muutuda, mistõttu ei ole

kohtul tagantjärgi (ilma muude asjassepuutuvate tõenditeta) võimalik hinnata, milline teave oli

veebilehel üleval lepingu sõlmimise ajal mais 2019. Maakohus oleks pidanud seda kostjale

selgitama ja andma võimaluse esitada oma väite kinnitamiseks tõendeid, mis oleks seaduses

2-20-14209

30 (41)

sätestatud protsessivormis. Samas ei ole selle tegemata jätmine käsitatav menetlusõiguse olulise

rikkumisena, kuna see ei mõjutanud asjas tehtud lahendit.

17.2.4. Eelnevat arvestades leidis maakohus kokkuvõttes põhjendatult, et kostja väidetavad

tarnetingimused kui tüüptingimused ei saanud poolte lepingu osaks ning hageja ei pidanud

järgima pretensioonide esitamisel kostja tarnetingimuste p 5 nõudeid.

18. Hageja õigust esitada betooni lepingutingimustele mittevastavusest tulenevalt pretensioone

ei välista see, kui kostja esindajad ei viibinud betoonist proovide võtmise juures.

18.1. Nagu kolleegium eelnevalt leidis, et saanud väidetav kostja tarnetingimuste p 5 lepingu

osaks. Seega ei olnud pooltel kokkulepet, et pretensioonide esitamisel saaks hageja tugineda

vaid selliste proovikehade testimise tulemustele, mis on võetud, valmistatud hoitud ja

katsetatud tellija ja tarnija juuresolekul. Sellist tingimust ei tulene ka seadusest (seda kinnitas

18. mai 2023. a kohtuistungil ka kostja, vt protokolli ajamärk 01:24:13). Kostja ei ole väitnud

ega tõendanud, et betoonist proovikehade valmistamist (kuubiliste) või võtmist (silindriliste) ja

hoiustamist reguleerivad standardid näeksid ette nõude, et proovikeha valmistamise, puurimise,

hoiustamise ja/või katsetamise juures peaks viibima ka betooni tootja esindaja. Selle, et

proovikehad valmistataks või puuritaks ja neid hoiustataks viisil, mis tagab katsetulemuste

usaldusväärsuse, tagab juba see, et proovide valmistamine, puurimine ja hoidmine on

reguleeritud standarditega. Praegusel juhul tagab standarditest tulenevate nõuete järgmist ka

asjaolu, et nimetatud tegevuste juures viibis neutraalse isikuna järelevalveinsener. Eelnevat

arvestades ei ole asja lahendamisel oluline, kas kostja esindaja viibis kuubiliste katsekehade

valmistamise ja/või silindriliste katsekehade puurimise juures või mitte. Seetõttu jätab

kolleegium maakohtu otsuse põhjendustest välja p 20 osas, milles maakohus hindas

järelevalveinseneri IM kinnituse (II kd, tl-d 121–122), hageja seadusliku esindaja istungil antud

selgituste (V kd, tl-d 5–9, 29–30) ja saatelehtede põhjal seda, kas kostja esindajatel oli võimalus

katsekehade valmistamisel ja puurimisel osaleda ja kas nad viibisid katsekehade valmistamise

juures.

18.2. Kostja väide, et kuna tema esindajaid proovide võtmise juures ei olnud, puudub tal teave

selle kohta, kas proovid võeti või valmistati ja kas neid hoiti vastavalt asjassepuutuvale

standardile, ei ole asjakohane (vt apellatsioonkaebuse p 3.24). Asjas esitatud tõendid, sh

proovivõtuprotokollid, katsetulemuste protokollid ja IM kirjalik seletus, ei anna alust arvata, et

proovide valmistamisel või puurimisel või nende hoidmisel oleks rikutud standardite nõudeid.

Seejuures on kummastki poolest sõltumatu järelevalveinsener IM kinnitanud, et temale

teadaolevalt vastasid hageja poolt betoneerimisel valmistatud ja betoonkonstruktsioonidest

puuritud katsekehad kõikidele nõuetele ja standarditele ning katsekehade valmistamise ja

puurimise protseduur viidi läbi nõuetekohaselt ja vastavalt kehtivatele standarditele (II kd, tl-d

121–122). Alusetu on kostja kahtlus, et tulenevalt IM rollist järelevalveinsenerina ei ole tema

hinnang usaldusväärne.

III

19. Maakohus leidis põhjendatult, et kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 115 järgi on

täidetud, arvestades ka VÕS §-des 222 ja 223 sätestatut (vt maakohtu otsuse p-d 28–33).

Kolleegium jätab maakohtu otsuse põhjenduste p-st 33 välja viited VÕS §-le 103, kuna

müügilepingu puhul reguleerib müüja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse eest

erinormina VÕS § 218 ja VÕS § 103 ei ole seega asjakohane. Muus osas nõustub kolleegium

maakohtu otsuse põhjendustega ning neid TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda.

2-20-14209

31 (41)

20. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väitele, et hagejal ei olnud õigust esitada kostja vastu

kahju hüvitamise nõuet ilma kostjale betooni asendamiseks täiendavat tähtaega andmata

(apellatsioonkaebuse p-d 5.6 ja 5.10), märgib kolleegium järgmist.

20.1. Hageja nõuab praeguses menetluses kostjalt kahjuna puudustega betooni asemele ostetud

uue betooni hinda (pärast hageja tasaarvestust 5243,78 eurot) ja kulusid, mis hagejale kaasnesid

silla osade lammutamise ja uuesti ehitamisega. Nimetatutest esimese näol on sisuliselt tegemist

kahju hüvitamise nõudega kohustuse täitmise asemel VÕS § 115 lg 2 tähenduses, kuna

lepingutingimustele vastava betooni tarnimise asemel nõuab hageja kostjalt betooni asendamise

kulude hüvitamist.

20.2. VÕS § 115 lg 2 esimese lause kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist

nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega

määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116

lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju hüvitamine muul põhjusel

mõistlik.

Lepingu täitmise nõuet ja müüjapoolset olulist rikkumist müügilepingute puhul reguleerivad

VÕS §-d 222 ja 223. Praegusel juhul tuleb lähtuda pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal

kehtinud VÕS redaktsioonist (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-

03, p 19; 27. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-06, p 16). Mais 2019 kehtinud

VÕS § 222 lg-st 1 tulenes, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja

parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste

õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi,

arvestades mh asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust

saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise

asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Lõike 2 kohaselt võib muu kui

tarbijalemüügi lepingu puhul ostja asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda asja

asendamist üksnes siis, kui lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise

lepingurikkumisega. VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt

rikkunuks muu hulgas siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või

ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee

seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Lõikest

3 tuleneb, et lõikes 1 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks

VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingus taganeda. Sarnane

regulatsioon tuleneb ka kehtiva VÕS § 222 lg-st 1 ja lg-st 42 ning § 223 lg 1 p-dest 1–5 ja lg-st

2.

20.3. Kostja väitel ei andnud hageja talle betooni asendamiseks täiendavat tähtaega, vaid esitas

31. juulil 2019 nõudekirja ning juba 1. augustil 2019 olid puudustega betoonist valmistatud

tööd lammutatud. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja oleks pidanud andma talle uue

betooni tarnimiseks täiendava tähtaja.

Hageja esitatud tõenditest nähtub, et ta teavitas kostjat betooni puudustest 16. juulil 2019 (I kd,

tl 31; hageja edastas kostjale ka Teede Tehnokeskus AS 15. juuli 2019. a katseprotokolli), 18.

juulil 2019 (I kd, tl-d 34, 38; hageja edastas ka TTÜ 17. juuli 2019. a katseprotokolli) ja 29.

juulil 2019 (I kd, tl 41; hageja edastas ka TTÜ 29. juuli 2019. a katseprotokolli), s.o oluliselt

varem kui 31. juulil 2019 saadetud ametlikus nõudekirjas. Ehkki hageja palus kostjale saadetud

kirjades, et kostja pakuks omapoolse lahenduse või esitaks oma seisukoha tekkinud olukorra

osas, ei reageerinud kostja hageja teavitustele. Oma menetluses esitatud väidet, et pooled

2-20-14209

32 (41)

oleksid leppinud telefonis kokku, et oodatakse ära puurkehade katsetulemused, ei ole kostja

tõendanud; lisaks edastas hageja esimesed puurkehade katsetulemused kostjale juba 18. juulil

2019. Eelnevast järeldub, et kostja ei asendanud müüdud betooni mõistliku aja jooksul pärast

talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist ega pakkunud asendamist. Seega tuleb

lugeda kostja VÕS § 223 lg 1 kohaselt müügilepingut oluliselt rikkunuks, mistõttu § 223 lg-st

3 tulenevalt ei pidanud hageja määrama kostjale tema kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114

nimetatud täiendavat tähtaega. Sellises olukorras on ühtlasi eelduslikult tegemist VÕS § 115 lg

3 järgi olukorraga, kus on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust (vt ka

Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 27), mis samuti välistab

täiendava tähtaja määramise vajaduse kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmise

eeldusena.

Praegusel juhul välistas täiendava tähtaja andmise vajaduse ka asjaolu, et arvestades betooni

puuduste olemust ja betooni õige survetugevuse tähtsust sillaehituse puhul oli hageja jäänud

olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (VÕS § 116 lg 2 p 1 ja VÕS §

115 lg 3 teine alternatiiv). Lisaks ei saanud hagejalt ka mõistlikult oodata kostjale täiendava

tähtaja määramist uue betooni tarnimiseks, kuna hagejal ei saanud olla kindlust, et uus partii

vastaks nõuetele. Olukorras, kus hageja oli betooni ebapiisava survetugevuse tõttu olnud

sunnitud tehtud töö osaliselt lammutama ja taastama, millega kaasnesid märkimisväärsed

kulud, ei saanud temalt eeldada riski võtmist, mis oleks kaasnenud uuesti kostja tarnitud betooni

kasutamisega. Seega oli kahju hüvitamine kohustuse täitmise asemel asjaolude kohaselt

mõistlik (VÕS § 115 lg 3 kolmas alternatiiv).

20.4. Eelnevast tulenevalt ei olnud hagejal vaja määrata kostjale täiendavat tähtaega

lepingutingimustele mittevastava betooni asendamiseks, vaid ta võis tellida betooni kolmandalt

isikult ja nõuda kostjalt uue betooni tarnimise asemel kahju hüvitamist.

20.5. Kolleegium märgib, et eelnev ei puuduta hageja kahju hüvitamise nõuet, mis seondub

silla osalise lammutamise ja taastamise töödega, sh selleks vajalike materjalide, töövahendite

ja teenustega. Nimetatud osas ei ole tegemist kahju hüvitamise nõudega kohustuse täitmise

asemel VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 tähenduses, mistõttu kostja lepingurikkumise olulisuse või

täiendava tähtaja andmise vajaduse hindamine ei ole selle kahju hüvitamise nõude osas vajalik.

21. VÕS § 127 lg-test 1 ja 4 tulenevalt peab kostja hüvitama hagejale sellise kahju, mille

tekkimine on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses ja mille hüvitamine on vajalik selleks, et

asetada hageja olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kostja ei oleks lepingu rikkunud. Nendest põhimõtetest juhindudes rahuldas maakohus hagi

osas, milles hageja nõudis hüvitist ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 12. september 2019 kantud

kulude eest ehitustöödele ja materjalidele, sh uue betooni ostmise eest, leides, et need kulud on

kostja rikkumisega põhjuslikus seoses (maakohtu otsuse p-d 37.3 ja 37.4).

Pooled ei vaidle menetluses selle üle, et betooni survetugevuse probleemid olid sedavõrd

tõsised (kõrvalekalle projekteeritud survetugevusest enam kui 10%), et hagejal ei jäänud muud

üle, kui tehtud töö osaliselt lammutada ja konstruktsioonid uuesti ehitada. Seda kinnitavad mh

asjas esitatud Maanteeameti kirjad hagejale, kus nõuti hagejalt konstruktsioonide

ümbertegemist, tuginedes nii Maanteeameti ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingule kui ka

majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi

nõuded“ § 1 lg-le 3 ja „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirja MA 2017 – 21“ p-le 3.4.1 (I

kd, tl-d 36–37 ja 44–45). Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõendid ei võimalda

järeldada, et silla kaldasamba konstruktsioonid vajasid lammutamist juba seetõttu, et algsetes

2-20-14209

33 (41)

projektides ja joonistes olid vead või hageja oli need valesti ehitanud (maakohtu otsuse p 40),

ning nõustub selles osas maakohtu põhjendustega (TsMS § 654 lg 6).

Kolleegium nõustub maakohtuga, et ehituspäevikutest ja kaetud tööde aktidest nähtuvalt tegi

hageja lisatöid, mis olid tingitud betooni mittenõuetekohasusest, ajavahemikul 31. juuli 2019

kuni 12. september 2019. Pooled ka ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et nimetatud

ajavahemikul tegi hageja töid, mis olid tingitud vajadusest sild osaliselt lammutada ja uuesti

ehitada. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tal selle ajavahemiku osas vastuväiteid ei

ole (vt 18. mai 2013. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:46:59). Kostja ei ole menetluses

väitnud, et hageja oleks teinud sel ajal objektil ka mingeid muid töid, mis ei oleks olnud silla

lammutamise ja lammutamiseelsesse seisundisse taastamisega seotud. Eelnevast tulenevalt

leidis maakohus põhjendatult, et hagejale betooni lepingutingimustele mittevastavusest

tuleneva kahjuna saab käsitada kulutusi ehitustöödele ja materjalidele ajavahemikul 31. juuli

2019 kuni 12. september 2019.

22. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid konkreetsete hagejal tekkinud kulude

hüvitatavusele. Kostja leiab, et hageja ei ole kõigi kahju hüvitamise nõude aluseks olevate

kulude osas tõendanud, et need olid kostja kohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses. Samuti

on kostja esitanud vastuväiteid kulude suurusele ja arvestusele (apellatsioonkaebuse p-d 5.35–

5.64).

22.1. Maakohus mõistis kostjalt hagejale tekkinud kahjuna välja hüvitise järgmiste kulude eest

(käibemaksuta):

1) 31. juuli 2019. a Tallinna Tehnikaülikooli arve summas 62,80 eurot (I kd, tl 76);

2) 5. augusti 2019. a Puumarket AS arve summas 2208,60 eurot (I kd, 78);

3) 16. augusti 2019. a Peri AS renditeenuse arve ajavahemikul 1.–15. august 2019 summas

1155,30 eurot (I kd, tl-d 81–83);

4) 16. augustil 2019 Puumarket AS-lt ostetud keemiline ankruliim summas 102 eurot (I kd, tl

84);

5) 17. augustil 2019 Skyland OÜ-lt tellitud armatuuri transporditeenus summas 641 eurot (I

kd, tl 85);

6) 19. augusti 2019. a K-Rauta arve summas 46,23 eurot (I kd, tl-d 86–87);

7) 22. augusti 2019. a OÜ Javicar arve summas 37,80 eurot (I kd, tl 88);

8) 30. augusti 2019. a AS HC Betoon arve laboriteenuse eest summas 481,16 eurot (I kd, tl

90);

9) 31. augusti 2019. a Peri AS arve renditeenuse eest ajavahemikul 16.–31. august 2019

summas 1232,32 eurot (I kd, tl-d 92–94);

10) 31. augusti 2019. a OÜ Saarte Tehnika arve summas 1836,30 eurot (I kd, tl 95);

11) 31. augusti 2019. a Nordic Car Rent OÜ-lt tellitud rendiautode kulu summas 3300 eurot (I

kd, tl 96);

12) 4. septembri 2019. a OÜ Javicar arve summas 27,72 eurot (I kd, tl 97);

13) 9. septembri 2019. a K-Rauta arve summas 52,87 eurot (I kd, tl 98);

14) 10. septembri 2019. a K-Rauta arve summas 11,61 eurot (I kd, tl 99);

15) 11. septembri 2019. a Sakla Külaarengu Seltsi arve summas 765 eurot (I kd, tl 100);

16) 12. septembri 2019. a OÜ Javicar arve summas 441 eurot (I kd, tl 101);

17) 13. septembri 2019. a Träx OÜ arve summas 845,97 eurot (I kd, tl 102);

18) 16. septembri 2019. a Peri AS arve summas 1155,30 eurot (I kd, tl-d 103–105);

19) 27. septembri 2019. a AS HC Betoon laboriteenus ehitusplatsil 6. septembril 2019 ja 12.

septembril 2019 summas 1037,68 eurot (I kd, tl 113);

2-20-14209

34 (41)

20) 17. oktoobri 2019. a Halud.ee OÜ arve tõste- ja veoteenuste eest ajavahemikul 2.–14.

september 2019 summas 4785 eurot (I kd, tl 129);

21) 50% 27. detsembri 2019. a Jaanus Tahk FIE arvest, s.o 344 eurot (I kd, tl 145);

22) 1142,50 eurot 31. juuli 2019. a OÜ Saarte Tehnika arvest (I kd, lk 77);

23) 5243,78 eurot (s.o hageja tasaarvestuse järgne summa) HC Betoon AS arvetest tarnitud

betooni survetugevusega C 35/45 eest (30. augusti 2019. a arve summas 3696 eurot ja 19.

septembri 2019. a arve summas 6384 eurot (I kd lk 89, 108));

24) töötajate VH, VT ja KS brutotöötasud, sotsiaalmaksud ja kinnipeetud töötuskindlusmaksed

augustis 2019 kokku 8818,25 eurot (I kd, tl 146);

25) 50% töötajate VH, VT ja KS brutotöötasust, sotsiaalmaksust ja kinnipeetud

töötuskindlusmaksetest septembris 2019, s.o kokku 7336,12 eurot (I kd, tl 147);

26) 50% 30. septembri 2019. a Sakla Külaarengu Seltsi arvest, s.o 622,50 eurot (I kd lk 115);

27) 50% 30. septembri 2019. a Nordic Car Rent OÜ arvest, s.o 1650 eurot (I kd, tl 120);

28) kütusekulu augustis 1081,43 eurot ja septembris 10 päeva eest 811,37 eurot;

29) praamipiletite kulu ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 12. september 2019 kokku 300,99

eurot (I kd, tl-d 182–208).

Kokku mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks kahju hüvitisena eeltoodud kulude summana

välja 47 576,60 eurot.

22.2. Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses konkreetseid vastuväiteid ridadel 1, 21 ja 22

märgitud kuludele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus need kulud õigesti põhjendatuks

lugenud, arvestades ka hageja 11. mai 2021. a seisukohas esitatud põhjendusi (vt nimetatud

dokumendi p-d 3.22, 3.23 ja 3.77). Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid kulureal nr 23

nähtuvale HC Betoon AS-lt ostetud betooni maksumusele. Maakohus tuvastas, et HC Betoon

AS oli esitanud hagejale kaks arvet kokku summas 10 080 eurot, kuid kuna hageja on oma

nõude osaliselt tasaarvestanud (vt tasaarvestusavaldus hageja 31. juuli 2019. a nõudekirjas (I

kd, tl 49)) kostja nõudega betooni ostuhinna 4836,22 euro saamiseks, on hagejal õigus nõuda

kahjuna HC Betoon AS-lt ostetud betooni maksumusest 5243,78 eurot (vt maakohtu otsuse p

37.9). Kolleegium nõustub selle põhjendustega. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses hageja

tasaarvestuse osas vastuväiteid esitanud ning avaldas ka maakohtus, et ta ei ole tasaarvelduse

osas vastuväiteid esitanud (vt maakohtu 30. augusti 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk

01:52:55). Kostja ei ole menetluses esile toonud ega tõendanud, et hageja oleks saanud osta

vajaliku betooni kuskilt mujalt soodsama hinnaga.

22.3. Osade kuluartiklite osas on kostja olnud menetluses seisukohal, et hageja pole tõendanud

materjali või seadme (sh tehnika) kasutamist kõnealusel ehitusobjektil, mh kuna see ei nähtu

ehituspäevikust: eelkõige kuluread nr 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 12, 13, 14, 16, 17, 18, 20.

22.3.1. Kolleegium leiab, et olukorras, kus viidatud kulud on tekkinud ajavahemikul, mil hageja

tegeles üksnes silla lammutamise ja lammutuseelsesse staadiumisse taastamisega, hagejal ei

olnud paralleelselt pooleli muid objekte (vähemalt mitte seal kandis, aga asja materjalidest ei

nähtu, et ka Eestis laiemalt) ning kõnealused kulud ei ole sellised, mis ilmselgelt silla

lammutamise ja ehitamisega ei seondu, saab eeldada, et kulud olid seotud Uue-Lõve silla

ehitusega. Asjaolu, et materjali või seadme kasutamine ei nähtu ehituspäevikust, ei tähenda, et

seda objektil ei kasutatud, arvestades mh praeguse objekti ehituspäevikute üldsõnalisust.

22.3.2. Hageja on iga kulu vajalikkust maakohtu menetluses ka põhjendanud (vt hageja 11. mai

2021. a menetlusdokumendi ptk 3) ning maakohus on poolte väiteid enamiku kuluridade osas

nõuetekohaselt hinnanud.

2-20-14209

35 (41)

Kulurea nr 2 osas nõustub kolleegium maakohuga, et hageja on usutavalt selgitanud

puitmaterjali soetamise kulu vajalikkust telgi püstitamiseks seoses sellega, et kostja

lepingurikkumise tõttu lükkusid hüdroisolatsiooni tööd sügisesse (vt hageja 11. mai 2021. a

menetlusdokumendi p 3.24). Alusetu on kostja kahtlus, et materjali ei pruugitud kasutada just

vaidlusalusel objektil, kuna asjas ei ole esile toodud, et hagejal oleks olnud Eestis samal ajal

pooleli ka muid objekte.

Kulurea 4 osas täiendab kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium leiab, et ka

Puumarket AS 16. augusti 2019. a arvelt nähtuv keemiline ankruliim (102 eurot) on selline

kulu, mille tekkimises ja vajalikkuses ei ole kohtul alust kahelda, arvestades hageja tehtud tööde

iseloomu. Hageja selgituste kohaselt kasutati liimi selleks, et kinnitada armatuur vanale

betoonile (vt hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi p 3.28). Liimi vajalikkuses ei anna

alust kahelda asjaolu, et selle kasutamist ei ole märgitud ehituspäevikusse, ega ka see, kui liim

on ostetud Pärnus.

Kulurea nr 5 kohta on hageja selgitanud, et tegemist oli Skyland OÜ-lt tellitud armatuuri

transporditeenusega, mis oli vajalik uue armatuuri ostuks (vt hageja 11. mai 2021. a

menetlusdokumendi p 3.29). Maakohus leidis põhjendatult, et kaetud tööde aktist nr 6 nähtuvalt

tegi hageja alates 5. augustist 2019 armeerimistöid, mistõttu on Skyland OÜ arvel näidatud veo-

ja tõsteteenus põhjendatud kulu. Kulu kandmises ja vajalikkuses ei anna alust kahelda asjaolu,

et masinate kasutus ei kajastu ehituspäevikutes.

Ülejäänud p-s 22.3 viidatud kuluridade osas nõustub kolleegium maakohtuga, et puudub alus

kahelda hageja esitatud arvete seotuses Uue-Lõve silla objekti lammutamis- ja uute

konstruktsioonide ehitustöödega (vt maakohtu otsuse p 37.6). Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib kolleegium järgmist.

-

Kuluridadelt nr 3, 9 ja 18 nähtuvaid kulusid (renditeenus Peri AS-lt) on hageja

põhjendanud sellega, et ehitusperioodi pikenemisega kaasnesid lisakulud (vt hageja 11.

mai 2021. a seisukoha p-d 3.27, 3.35 ja 3.44). Arvetelt nähtuvalt on renditud mh

puittalasid, posti päid ja -raame, metallkast, õliprits, vineeri jms. Kohtul ei ole alust

kahelda nende materjalide vajalikkuses, vaatamata sellele, et hageja ei ole täpselt välja

toonud, mille jaoks ta arvel kajastatud materjale kasutas. Arvetel on märgitud objektina

„Uue-Lõve sild“, mis kinnitab, et materjale kasutati just kõnealuse objekti jaoks.

-

Kulurealt nr 6 nähtuvat kulu (K-Rautast ostetud kruvid, sae ketas ja saapad) on hageja

põhjendanud telgi ehitamisega (vt hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi p 3.30).

Nagu kolleegium eespool leidis, et hageja telgi püstitamise vajalikkust usutavalt

põhjendanud. Asjaolu, et telgi ehitamine ei nähtu ehituspäevikust, ei tähenda, et seda ei

tehtud.

-

Kuluread 7, 12 ja 16 seonduvad saematerjali ostmisega OÜ-lt Javicar. Hageja on

põhjendanud neid kulusid sellega, et uue osa saalungi materjal tuli teistkordselt soetada

ning ehitada tuli telk (vt hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi p-d 3.31, 3.38,

3.42). Kohtul ei ole alust kahelda selle materjali vajalikkuses. Seda ei välista asjaolu, et

materjali ei ole märgitud ehituspäevikusse. Telgi ehitamise vajadust on hageja

põhjendanud.

-

Kulurealt nr 10 nähtuvat kulu (ekskavaatoritööd, laadur ja veoauto rent osaühingult

Saarte Tehnika) on hageja põhjendanud sellega, et kulu oli vajalik pealesõidu plaatide

ja külgtiibade teistkordseks väljakaevamiseks ja uuesti täitmiseks (vt hageja 11. mai

2-20-14209

36 (41)

2021. a menetlusdokumendi p 3.36). Arvestades, et hagejal tuli ehitatud silla osad

osaliselt lammutada ja uuesti ehitada, on eksakavaatoritööde, laaduri ja veoauto

vajalikkus usutav. Nimetatud tehnika kasutamist ei välista kostja viidatud asjaolu, et

seda pole märgitud ehituspäevikusse.

-

Kulurealt nr 13 nähtuva kulu (K-Rautast ostetud ehituskile) kohta on hageja selgitanud,

et see oli vajalik teistkordne kulutus (hageja 11. mai 2021. a seisukoha p 3.39). Kohtul

ei ole alust kahelda selle materjali vajalikkuses, kuna ehituskilet võib ehitusobjektil

minna vaja erinevatel põhjustel (mh on hageja väitnud, et ta kaitses betooni päikese eest,

kattes selle kilega). Materjali vajalikkust ei välista asjaolu, et seda ei ole märgitud

ehituspäevikusse.

-

Kulurealt nr 14 nähtuva kulu (K-Rautast ostetud sidumistraadikonksud) kohta on hageja

selgitanud, et need oli vaja osta, kuna sidumiskonksud hävinesid lammutuse käigus

(hageja 11. mai 2021. a seisukoha p 3.40). Kohtul ei ole alust kahelda hageja selgituses

ega selle materjali vajalikkuses.

-

Kulurealt nr 17 nähtuva kulu (killustik Träx OÜ-lt) kohta on hageja selgitanud, et kulu

on vajalik, kuna lammutuse ja väljakaevega hävines eelmine materjal (hageja 11. mai

2021. a menetlusdokumendi p 3.43). Kolleegiumi hinnangul on hageja põhjendus

usutav. Uue killustiku ostmise vajalikkust ei sea kahtluse alla kostja väide, et killustik

on vajalik asfaldialuse või silla plaadile juurdepääsu ehituseks.

-

Kulurealt nr 20 nähtuvat kulu (tõste- ja veoteenus Halud.ee OÜ-lt) on hageja

põhjendanud sellega, et ehitusperioodi pikenemisega kaasnesid lisakulud (hageja 11.

mai 2021. a menetlusdokumendi p 3.63). Kohtul ei ole alust kahelda arvelt nähtuvate

teenuste vajalikkuses. Kulu tekkimist ei välista see, et teenuse osutamine ja masinate

kasutamine ei nähtu ehituspäevikust. Samuti ei anna nende teenuste vajalikkuses Uue-

Lõve silla ehitustöödel alust kahelda see, et arvel ei ole objektile viidatud, võttes arvesse

nii arvelt nähtuvat teenuste osutamise aega kui ka seda, et asjas ei ole esile toodud, et

hagejal oleks olnud Eestis paralleelselt käsil ka muid objekte. Arvelt nähtuvate kulude

hüvitatavust ei mõjuta kostja viidatud asjaolu, et Halud.ee OÜ-le kuulub hagejas 50%

osalus. Kostja ei ole väitnud, et nimetatud kulu ei oleks vastanud turuhinnale ega

põhjendanud selle ebavajalikkust.

22.4. Kuluridadelt nr 8 ja 19 nähtuvad kulud laboriteenuse eest vaidlustas kostja põhjusliku

seose puudumise tõttu seetõttu, et kostjalt ostetud betooni osas laboriteenust ei tellitud. Hageja

põhjendas nende kulude vajalikkust sellega, et betoon tuli mandrilt ning vaja oli veenduda selle

kvaliteedis (vt hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi p-d 3.33 ja 3.51). Kolleegium leiab,

et ainuüksi asjaolu, et kostjalt ostetud betooni osas laboriteenust ei tellitud, ei tähenda, et

tegemist oli põhjendamatu kuluga. Olukorras, kus hagejale oli juba korra tarnitud

ebakvaliteetne betoon, millega oli kaasnenud vajadus tehtud töö lammutada ja uuesti teha, mis

omakorda tõi kaasa suure raha- ja ajakulu, ei saa heita hagejale ette seda, et ta lasi objektile

tarnitud uue betooni kvaliteeti kontrollida. Tegemist oli seega põhjendatud kuluga ja sellisega,

mida hagejal ei oleks tekkinud, kui kostja ei oleks oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.

Hagejalt ei saanud mõistlikult eeldada seda, et ta oleks pidanud suutma kõnealustelt arvetelt

nähtuvaid laboriteenuseid ise osutada selle asemel, et neid sisse osta, sh et tal oleks pidanud

endal olema vajalikud seadmed mh betooni õhusisalduse mõõtmiseks.

22.5. Põhjusliku seose on kostja seadnud kahtluse alla ka Nordic Car Rent OÜ-lt tellitud

rendiautode kulu osas (kuluread nr 11 ja 27). Hageja on selgitanud, et nõuab kolme tööauto

2-20-14209

37 (41)

kulu hüvitamist ning kulu oli vajalik, sest ehitusperioodi pikenemisega kaasnesid lisakulud (vt

hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi p 3.37 ja 3.56). Ehkki hageja ei ole selgelt välja

toonud, milliseid arvetel nimetatud sõidukitest kasutati Uue-Lõve objektilt, saab hageja nõutava

hüvitise suurusest (3 auto peale 3300 eurot) järeldada, et need pidid olema Citroen Jumper (kuu

rent 1300 eurot), Ford Ranger (kuu rent 1300 eurot) ja Citroen Berlingo (kuu rent 700 eurot).

Kolleegium nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt kasutasid hageja töötajad

objektile jõudmiseks sõiduvahendeid. Arvestades, et kostja rikkumise tõttu pikenes objektil

töötamise aeg umbes 1,5 kuu võrra, pikenes selle aja võrra ka aeg, mil hageja töötajad vajasid

rendiautosid, mistõttu tegemist on hagejale tekkinud kahjuga (vt maakohtu otsuse p 37.11).

Kuna ehituspäevikust nähtuvalt töötas Uue-Lõve silla objektil keskmiselt 3,4 inimest päevas ja

hageja nõuab hüvitist kolme isiku palgakulu eest, on usutav hageja väide, et objektiga seoses

oli kasutuses kolm rendiautot.

22.6. Kuluridadelt nr 3, 9 ja 18 nähtuva renditeenuse kulu osas (Peri AS-lt), kuluridadelt nr 11

ja 27 nähtuva rendiautode kulu osas, kuluridadelt nr 15 ja 26 nähtuva majutuskulu osas,

kuluridadelt nr 24 ja 25 nähtuva töötajate palgakulu osas ja kulurealt nr 29 nähtuva

praamipiletite kulu osas väidab kostja mh seda, et kuna hankelepingu järgne tööde lõpetamise

tähtpäev oli 16. september 2019, oleks nimetatud kulud hagejal tekkinud ka ilma kostja

rikkumiseta. Kolleegium sellega ei nõustu. Hageja on menetluses väitnud, et tal oli plaanis

lõpetada Uue-Lõve silla ehitustööd varem kui hankelepingu järgne tööde lõpetamise

lõpptähtpäev (täpsemalt 31. juuliks 2019, vt nt hageja 8. juuni 2022. a menetlusdokumendi p

1.5). Hageja väitel pikenes silla ehitusperiood kostja rikkumise tõttu vähemalt sama aja võrra,

mis kulus tehtud tööde lammutamisele ja lammutuseelsesse staadiumisse jõudmiseks, kuid

tegelikult rohkemgi (vt ka 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:42:31). Maakohtu

menetluses on hageja välja toonud, et sild sai valmis alles 31. oktoobriks 2019 (vt 11. mai 2019.

a seisukoha p 2.24), ehituspäeviku kanded on kuni 27. septembrini 2019 (IV kd, tl-d 169–173).

Seega oli hagejal kostja lepingurikkumise tõttu vaja tellida Peri AS-lt renditeenust, kasutada

rendiautosid ning kanda kulusid töötajate palgale, majutusele ja praamipiletitele vähemalt 1,5

kuu võrra kauem kui ilma kostja rikkumiseta. Asetamaks hageja VÕS § 127 lg 1 mõttes

olukorda, milles ta oleks olnud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, tuleb kostjal need

lisakulud hagejale hüvitada. Konkreetseid kuluridadelt nr 9, 11, 12, 24, 25, 27 ja 29 nähtuvaid

kulusid ei oleks hagejal tekkinud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, kuna nende kulude

tekkimise ajal tegi hageja üksnes silla lammutamise ja lammutuseelse olukorra taastamise töid.

Kohtul ei ole alust arvata, et hageja oleks neid kulusid kandnud, sh sõidukeid rentinud, ka

sõltumata Uue-Lõve silla ehitustööde tegemisest. Seega on need kulud kostja rikkumisega

põhjuslikus seoses. Need kulud, mis hagejal oleks tulnud kõnealusel ajavahemikul kanda juhul,

kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, et silla ehitus lõpetada, kandis hageja eelduslikult niikuinii

pärast 12. septembrit 2019. Seega ei vii kõnealuste kulude hüvitamine ka hageja rikastumiseni

(VÕS § 127 lg 5). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kulude suurusele.

22.7. Töötajate palgakulu osas (kuluread 24 ja 25) leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud,

millised konkreetsed töötajad ehitusobjektil viibisid ja töötasu said. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et ehkki hageja ei ole tõendanud seda, mitu päeva kuus iga töötaja objektil viibis,

nähtub ehituspäevikutest, et keskmiseks töötas objektil 3,4 inimest päevas. Selle ning hageja

esitatud palgalehtede põhjal luges maakohus tõendatuks, et augusti 2019 eest olid hageja

tööjõukulud objektil töötanud isikutele kokku 8818,25 eurot ning poole septembri eest 7336,12

eurot (vt maakohtu otsuse p 37.10). Kostja ei ole väitnud, et hagejal oleks olnud mingeid muid

objekte, kus palgalehtede kohaselt tasu saanud isikud oleksid võinud töötada. Seega ei ole alust

kahelda, et nad said tasu Uue-Lõve silla objektil töötamise eest.

KS palgakulu põhjusliku seose kostja rikkumisega vaidlustab kostja mh põhjusel, et KS on

2-20-14209

38 (41)

hageja juhatuse liige ja oleks saanud juhatuse liikme tasu või tegevjuhi töötasu sõltumata sellest,

kas tööd lükkusid edasi. Juba maakohtus leidis kostja, et KS palgakulu ei saa olla hagejale

tekkinud kahjuna hüvitatav (vt kostja 20. aprilli 2021. a seisukoha p-s 2.39 olev tabel, rida 8).

Asjas ei ole vaidlust selles, et KS on hageja juhatuse liige. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud,

et juhatuse liikme või tegevjuhina ei oleks KS saanud ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 12.

september 2019 töötasu ka juhul, kui Uue-Lõve objektil oleks tööd lõpetatud hageja algse

ajakava kohaselt ning kostja lepingurikkumine ei oleks toonud kaasa tööde venimist. Sellele, et

KSle makstud tasu ei sõltunud konkreetselt Uue-Lõve objektil töö tegemisest, viitab asjaolu, et

erinevate kuude lõikes on KS tasu olnud konstantne (brutotasu 1767,44 eurot kuus), samas kui

VHle ja VTle makstud tasud on kuude lõikes erinevad. Viimast võib selgitada asjaolu, et hageja

väitel said töötajad palka tunnitasu alusel (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk

02:43:39). Hageja kostja väidet ümber ei lükanud. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et

KSle makstud tasu osas ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost talle väidetavalt tekkinud

kahju ja kostja lepingurikkumise vahel. Seega tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta KS

palgakulu osas rahuldamata.

Hageja teiste töötajate kohta ei ole kostja sellist vastuväidet (s.o et tegemist oleks olnud hageja

püsivate töötajatega, kellele hageja oleks niikuinii palka maksnud, sõltumata sellest, kas nad

töötasid Uue-Lõve silla objektil) menetluses esitanud, vaid on üksnes üldiselt väitnud, et hageja

pole tõendanud põhjuslikku seost tööjõukulu ja kostja rikkumise vahel. Hageja väitel said VH

ja VT palka tunnitasu alusel ning kostja rikkumise tõttu pidi hageja maksma neile 3 kuu asemel

palka 4,5 kuu eest (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 02:43:17, 02:43:39).

Seda, et nimetatud töötajate tasu võis sõltuda töötatud ajast, kinnitab asjaolu, et palgalehtedelt

nähtuvalt on neile makstud kuude lõikes erineva suurusega tasu. Oma maakohtus esitatud

arvutuskäigus selle kohta, millised kulud olid töö lammutamiseks ja uue töö tegemiseks

maksimaalselt põhjendatud, on kostja pidanud kahe töötaja, v.a KS, töötasu põhimõtteliselt

põhjendatuks (vt kostja 20. aprilli 2021. a seisukoha p-s 2.39 olev tabel, rida 8). Lähtudes poolte

menetluses esitatud väidetest, esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest, leidis maakohus

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et VHle ja TTle augusti 2019. a palgalehelt ja pooles

ulatuses septembri 2019. a palgalehelt nähtuvalt makstud tasud ning nendelt tööandja makstud

maksud on käsitatavad hagejale kostja lepingurikkumise tõttu tekkinud kahjuna. Kui kostja ei

oleks tarninud hagejale ebakvaliteetset betooni, ei oleks hageja pidanud VHlt ja TTlt augustis

2019 ja septembris 2019 tellima töid, mis seondusid silla lammutamise ja uuesti ehitamisega,

ning nende tööde eest maksma.

Kolleegium märgib, et maakohus on eksinud väljamõistetava palgakulu arvestamisel, ületades

seejuures ka hageja nõude piire: ehkki hageja taotles hagis augusti 2019 palgakulude

väljamõistmist summas 8765,83 eurot, mõistis maakohus need välja summas 8818,25 eurot.

Maakohtu eksimus tuleneb sellest, et kohus mõistis lisaks brutotasule ja sotsiaalmaksule välja

ka kinnipeetud töötuskindlustusmakse summa, ehkki viimane sisaldub juba brutotasus

(tegemist on töötaja osaga töötuskindlustusmaksest). Selle asemel oleks tulnud mõista välja

tööandja arvestatud ja makstud töötuskindlustusmakse, mis lisandub brutotasule ja mis hageja

esitatud palgalehtedelt samuti nähtub (viimane lahter „Arvest. t.k.). Hageja palgakulude nõude

summat arvestades ongi hageja lähtunud oma nõudes arvestatud töötuskindlustusmaksest, kuid

on menetlusdokumentides nimetanud seda ekslikult kinnipeetud töötuskindlustusmakseks.

Eelnevat arvestades tuleb korrigeerida maakohtu välja mõistetud hüvitise summat ka VHi ja T.

Ti palgakulude osas. Muid aluseid hüvitise suuruse muutmiseks kohtu hinnangul ei ole,

arvestades, et ka kostja ei ole vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu välja mõistetud

palgakulude suurust, sh esitanud vastuväiteid selle arvestuse kohta.

Palgalehtedelt nähtuvalt olid VH ja TT palgakulud (s.o brutotasu, sotsiaalmaks ja tööandja

2-20-14209

39 (41)

töötuskindlustusmakse) augusti 2019 eest kokku 6400,99 eurot ja septembri 2019 eest kokku

12 220,19 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga, et septembri 2019 eest on põhjendatud

mõista välja 50% palgakuludest, s.o 6110,10 eurot. Seega tuleb kostjalt palgakulude hüvitisena

välja mõista kokku 12 511,09 eurot (6400,99+6110,10). Maakohtu väljamõistetud hüvitist tuleb

palgakulude osas seega vähendada 3643,28 euro võrra (8818,25 + 7336,12 - 12 511,09).

22.8. Praamipiletite (kulurida nr 29), majutuse (kuluread nr 15 ja 26) ja autorendi (kuluread nr

11 ja 27) kulude osas leiab kostja ka seda, et põhjusliku seose jaatamiseks peavad kõik kulud,

mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab, olema seotud konkreetse töötaja ja tööga, sh autorendi

hüvitamiseks peab hageja tõendama, milliseid konkreetseid sõidukeid milline konkreetne

töötaja kasutas. Kolleegiumi hinnangul ei välista nende kulude hüvitamist see, et hageja ei ole

isikuliselt esile toonud, milline töötaja millist praamipiletit, rendiautot ja majutust kasutas.

Hageja on tõendanud kulude tekkimise ja selle, et tema töötajad tegid ajavahemikul 31. juuli

2019 kuni 12. september 2019 objektil tööd. Kostja ei ole väitnud, et hageja nõuaks

praamipiletite, majutuse ja rendiautode kulude hüvitamist põhjendamatult suure arvu isikute

eest.

Praamipiletite kulu osas heidab kostja maakohtule ette ka seda, et kohtu arvutuskäik ei ole

jälgitav. Maakohus on märkinud, et hageja on nõudnud TS Laevad AS-lt ostetud praamipiletite

eest hüvitist 1165,83 eurot, kuid ajavahemiku 31. juuli 2019 kuni 12. september 2019 eest on

hageja esitanud praamipileteid kokku summas 300,99 eurot (I kd, tl-d 182–208) (vt maakohtu

otsuse p 37.12). Seega on välja mõistetud summa kujunemine vaidlustatud otsusest jälgitav.

Hageja esitatud tõenditest nähtub, et ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 13. september 2019 on

hageja ostnud praamipileteid käibemaksuta summas 300,999 eurot (I kd, tl-d 182–205, 207,

208). Ehkki üks pilet on 13. septembri 2019. a kohta (I kd, tl 205), nähtub pileti kirjetest, et

sellega on toodud mandrile tagasi veoauto ja haagis, mis olid eelneval päeval viidud saarele (vt

I kd, tl 204). Seega on maakohus põhjendatult mõistnud hüvitise välja ka selle 13. septembri

2019. a pileti eest.

22.9. Kulureal nr 28 nähtuva kütusekulu osas märgib leiab, et see on ülemäära suur, arvestades

et Sakla Külaarengu Selts asub ehitusobjektist umbes 7 km kaugusel. Kostja arvates oleks

hageja pidanud tõendama iga kütusekulu põhjusliku seose kostja teoga, esitades dokumendi,

millelt nähtuks iga konkreetse töötaja kasutatud sõiduk ja kilometraaž, ning kohus oleks

pidanud lisama kulu arvestuskäigu.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõenditest (sh praamipiletitest) nähtub, et

objektil töötanud isikud kasutasid objektile jõudmiseks sõiduvahendeid ning eluliselt usutav on

ka see, et hagejal oli vaja soetada ehitusmaterjali aeg-ajalt ka Kuressaarest (vt maakohtu otsuse

p 37.12) ja Pärnust (vt nt hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi p 2.25). Seega ei tekkinud

kütusekulu üksnes Sakla Külaarengu Seltsist objektile ja tagasi sõitmisega, vaid ka nt mandrilt

objektile sõitmisega.

Kütusekulu suuruse osas märgib kolleegium, et hageja esitatud Neste Eesti AS teatise/arve

4987247 (I kd, tl-d 152–161) kohaselt oli hageja kulu bensiinile ja diislikütusele augustis 2019

ilma käibemaksuta 1418,62 eurot (154,32+1264,30), millest hageja nõudis 1081,43 euro

hüvitamist. Selles ulatuses maakohus hageja nõude ka rahuldas. Neste Eesti AS teatise/arve nr

5012315 (I kd, tl-d 162–171) kohaselt oli hageja kulu bensiinile ja diislikütusele septembris

2019 ilma käibemaksuta 1829,22 eurot (39,14+1790,08), millest hageja nõudis 1622,73 euro

hüvitamist. Maakohus rahuldas hageja nõude 50% ulatuses, s.o 711,37 euro osas. Seejuures

tuvastas maakohus, et ainuüksi Kuressaare tanklas on tangitud augustis 2019 kütust 500,69 euro

ulatuses ja septembris 2019 197,69 euro ulatuses. Samas ei pidanud kostja töötajad tankima

2-20-14209

40 (41)

kütust just Kuressaare tanklas, kuna vaidluse all ei ole see, et nad sõitsid tööle mandrilt, mida

kinnitavad ka arvukad praamipiletid. Järelikult ei tähenda asjaolu, et Neste Eesti AS

teatistelt/arvetelt nähtuvalt on suur osa tankimisi tehtud Pärnus ja osa ka Tallinnas, seda, et

kütusekulu ei seondunud Uue-Lõve silla ehitustöödega.

Võttes arvesse, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 12.

september 2019 ei olnud hagejal Eestis käsil teisi projekte peale Uue-Lõve silla ehituse ning

kõik sel ajal tehtud tööd seondusid tehtud tööde lammutamise ja taastamisega, mis oli tingitud

kostja lepingurikkumisest, nõustub kolleegium maakohtuga selles, et hageja on tõendanud talle

kütusekulu näol kahju tekkimise augustis 2019 vähemalt 1081,43 euro ulatuses. Septembri

2019 kütusekulude osas on maakohus aga jätnud kahju põhjusliku seose hindamisel

arvestamata sellega, et enamik Neste Eesti AS teatiselt/arvelt nr nähtuvatest tankimistest on

toimunud pärast 12. septembrit 2019. Ajavahemikul 1.–12. september 2019 on tangitud bensiini

ja diislikütust kokku 586,44 euro ulatuses (käibemaksuta). Seega ei ole alust mõista kostjalt

hageja kasuks välja septembri kütusekulu 586,44 eurot ületavas osas. Maakohtu välja mõistetud

hüvitist tuleb septembri 2019 kütusekulu osas vähendada 124,93 euro (711,37-586,44) ulatuses.

22.10. Eelnevat arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kahju hüvitist

vähendada 3768,21 euro võrra (3643,28+124,93). Põhjendatud hüvitise suurus on 43 808,39

eurot (47 576,60 – 3768,21).

23. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejale tekkinud kahju oli VÕS § 127 lg 2 tähenduses

ettenähtav (maakohtu otsuse p 36). Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et ta ei saanud näha

ette, et juhul, kui 4836,22 euro eest müüdud betoon ei vasta lepingu tingimustele, võidakse

temalt nõuda silla lammutamise ja ehitamisega seotud kulusid, mis ületavad oluliselt betooni

müügihinda. Kolleegium nõustub maakohtuga, et professionaalse betooniettevõtjana pidi kostja

lepingu sõlmimise ajal ette nägema, et kui ta tarnib hagejale ebakvaliteetset betooni silla

ehitamiseks, tuleb mittenõuetekohase survetugevusega betooni kasutamise tõttu hagejal tehtud

tööd lammutada ja ehitada uued sillakonstruktsioonid, millega kaasneb täiendav materjali- ja

tööjõukulu. Seda, kas kostja pidi lepingu rikkumisega kaasneda võivaid tagajärgi ette nägema,

ei mõjuta asjaolu, et kostja tootmine on sertifitseeritud ja kontrollitud (vt apellatsioonkaebuse

p 5.16).

24. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga selles, et hageja nõutava kahju hüvitatavust ei

välista VÕS § 127 lg 3. Lepingutingimustele vastava asja üleandmise kohustuse eesmärk on

hoida ära nii selline kahju, mis kaasneb vajadusega hankida lepingutingimustele vastav asi

mujalt, kui ka kahju, mis ostjale tekib puuduse tagajärjel. Praegusel juhul kaasnes kahju

lepingutingimustele mittevastava betooni otstarbekohase kasutamisega hageja poolt, s.o

vajadusega lammutada ja taastada objekt, mille valmistamisel oli puudustega betooni kasutatud.

See kahju kuulub kolleegiumi hinnangul müügilepingu kaitse-eesmärgi hulka.

25. Kolleegiumi hinnangul ei ole temalt välja mõistetud kahju hüvitamine ka kostja suhtes

äärmiselt ebaõiglane või muul põhjusel mõistlikult vastuvõtmatu, mis võiks anda alust

kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 järgi vähendada. Viidatud sätte kohaldamiseks ei anna alust

ainuüksi see, et väljamõistetava kahju suurus ületab oluliselt betooni hinda (vt

apellatsioonkaebuse p 5.18).

26. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivise alates 11. augustist 2029 kuni kohtuotsuse tegemiseni, samuti edasiulatuvalt kuni

põhinõude tasumiseni. Seoses maakohtu otsuse muutmisega kostjalt väljamõistetava põhinõude

osas tuleb muuta ka hageja viivisenõude rahuldamise ulatust. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid

2-20-14209

41 (41)

maakohtu viivisearvestusele, sh viivise arvestamise alguskuupäevale. Seetõttu lähtub

kolleegium viivise arvestamisel samast alguskuupäevast ja viivise määrast.

Ajavahemiku 11. august 2019 kuni 30. juuni 2023 (ringkonnakohtu otsuse tegemise aeg) eest

on hageja põhinõudelt 43 808,39 eurot sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis 14 168,11 eurot (viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt), mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhinõudelt 43 808,39 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis alates 1. juulist 2023 kuni põhinõude tasumiseni. Maakohtu otsus tuleb

tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja suurema viivise.

Menetluskulude jaotus

27. Maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega, jättes menetluskuludest 35% kostja kanda ja 65% hageja kanda. Kuna

ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatuse osas maakohtu otsust, tuleb TsMS § 173 lg

3 esimese lause kohaselt vajadusel muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti tuleb

ringkonnakohtul TsMS § 173 lg 1 järgi jaotada apellatsioonimenetluse kulud.

28. Kolleegiumi hinnangul on menetluskulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega praegusel juhul põhjendatud. Lähtudes hagihinnast, rahuldatakse hagi ca 32%

ulatuses (51 300,26 ÷ 159 835,73 × 100%). Seega on põhjendatud jätta nii maa- kui ka

ringkonnakohtu menetluskulud 68% ulatuses hageja kanda ja 32% ulatuses kostja kanda.

29. Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust,

ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks maakohus pärast

praeguse otsuse jõustumist.

30. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Villem Lapimaa

Janek Väli