3-22-2017/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2017

Haldusasi

I.H kaebus Eesti Töötukassa 25.07.2022 otsuse nr

TVH/22/029555, 28.07.2022 otsuse nr TVT/22/037853,

16.09.2022 vaideotsuse nr VO/22/2099 ja 06.02.2023 otsuse

nr TVH723/005806

tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise ja

töövõimetoetuse taotlused uuesti läbi ning maksta

tagantjärele töövõimetoetust

Menetlusosalised

Kaebaja – I.H

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Eesti Töötukassa taotlus menetluse osaliseks lõpetamiseks.

2. Rahuldada I.H kaebus osaliselt.

2.1. Kohustada Eesti Töötukassat arvutama ja välja maksma I.H-le töövõimetoetuse

2022. a juuli eest järgmiselt:



perioodi 01.-25.07.2022 eest suuruses 100% päevamäärast;



perioodi 26.-31.07.222 eest suuruses 43% päevamäärast.

Toetus koos viivisega tuleb välja maksta 15 kalendripäeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

2.2. Tühistada Eesti Töötukassa 16.09.2022 vaideotsus nr VO/22/2099 2022. a juulis välja

maksmata jäänud töövõimetoetust puudutavas osas.

3. Ülejäänud osas jätta I.H kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.07.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

3-22-2017

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.H (kaebaja) esitas 26.05.2022 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise ja

puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse1.

2. Vastustaja pikendas 11.07.2022 kirjaga nr TVH-22020502-12 töövõime hindamise

taotluse läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra kuni 10.08.2022.

3. Vastustaja tuvastas 25.07.2022 otsusega nr TVH/22/0295553 kaebajal osalise töövõime

kestusega 1 aasta perioodil 22.06.2022–21.06.2023. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang

teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrvahaigused. Kaebajal

on mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, kerged

tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades,

mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud piiranguid liikumise

valdkonnas ohutu ringiliikumise osas on arvestatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkonda hinnates. Piirangud eri tasapindadel liikumise ning seismise ja istumise osas ei

leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Kaebaja kirjeldatud piiranguid ravimite

kõrvaltoimete ning muude tervisehäirete osas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise,

muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondi hinnates. Kaebaja

kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas käte sirutamise ning käteosavuse osas ei ole

TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Piirangud asjade liigutamise osas ei leidnud TIS-i

andmetel kinnitust. Kaebajal on piiratud suuliste sõnumite vastuvõtmine, rääkimine ja

vestlemine kuulmisfunktsioonide languse, helide ja kõne eristamise häirumise tõttu. Kaebajal

on piiratud uute (ka lihtsate) tegevuste õppimine, tähelepanu koondamine, lihtsate

probleemide lahendamine ning otsuste tegemine tähelepanu ja mälufunktsioonide häirumise,

emotsionaalse ebastabiilsuse, mõtlemisfunktsioonide muutumise ning kõrgemate kognitiivsete

funktsioonide häirumise tõttu. Kaebajal on raskendatud muutustega toimetulek kõrgemate

kognitiivsete funktsioonide häirumise ja emotsionaalse ebastabiilsuse tõttu. Kaebajal on

raskendatud inimestega suhtlemine emotsionaalsete funktsioonide häirumise tõttu. Arvestades

kaebaja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime pikemaks kui 1-aastaseks

perioodiks raskesti prognoositav.

4. Vastustaja määras 28.07.2022 otsusega nr TVT/22/0378534 kaebajale töövõimetoetuse

summas 9,3081 eurot kuus perioodiks 26.07.2022–21.06.2023.

1 Vastustaja 26.10.2022 esitatud lisa 1.

2 Kaebaja 26.09.2022 esitatud lisa „Töövõime_hindamise_taotluse_läbivaatamise_tähtaja_pikendamise_teade

(2)“.

3 Kaebaja 26.09.2022 esitatud lisa „Otsus-TVH--22--029555“.

4 Kaebaja 26.09.2022 esitatud lisa „Otsus-TVT--22--037853“.

2(37)

3-22-2017

5. Kaebaja esitas 25.07.2022 otsuse peale 06.08.2022 vaide5, vaieldes vastu nii tuvastatud

töövõime ulatusele kui ka kestusele. Sisust järelduvalt vaidlustas kaebaja ka töövõimetoetuse

määramist. Kaebaja leidis, et tal puudub töövõime. Kaebaja esitatud tõendeid tema tervisliku

seisundi kohta on hinnatud vaid osaliselt. Kaebajal on krooniline depressioon, tugev

kuulmislangus, krooniline astma, probleemid südamega. Covidi järgselt on pidev kurnatus ja

magamatus. Viimasel ajal on valusööstud vasakul üleval rinnaku osas. Tõenäoliselt on see

tekkinud pidevast närvipingest ja stressist. Samuti on viimasel ajal raskusi liikumisega. Eriti

valutab vasak liiges, mida 09.09.2009 endoproteesiti. Röntgeni käigus avastati vasakul

neerupealsel adenoom. Juba praegu on aru saada, et prognoos ei pruugi olla hea, kuna samas

piirkonnas on tekkinud valud, mis süvenevad. Aeg endokrinoloogi juurde on 09.09.2022.

Kaebaja on kohutavalt väsinud, tal on füüsilised vaegused, pidev peavalu ja üleüldine

kurnatus. Ei ole võimeline keskenduma ja ärritub kiiresti iga pisiasja peale, kuna tervis on

halb. Kaebaja on kindel, et tema tervis muutub aja jooksul halvemaks, mitte paremaks.

Kaebaja ei ole võimeline tegema mingit tööd, kuna tervislik seisund seda ei võimalda. Arstide

juurde on kuudepikkused järjekorrad või ei ole üldse aegu. Kaebajal on juba ammu olemas

saatekirjad kliinilise psühholoogi juurde ja psühhiaatriasse, kuid sinna ei ole aegu. Seega

puudub võimalus vaidemenetluse jaoks uusi arstitõendeid koguda. Kaebaja on jäetud ilma

sissetulekuta. Juulis 2022 laekus kaebaja kontole 55 eurot, millega tuleb elada terve

augustikuu. Toimetulekutoetust saab taotleda tagantjärele septembris. Kaebaja võttis end

26.07.2022 töötuna arvele, et mingitki toetust saada. Tegelikult ei ole kaebajast tööotsijat.

6. Vastustaja jättis 16.09.2022 vaideotsusega nr VO/22/20996 vaide rahuldamata, kuid

otsustas muuta vaidlusaluseid otsuseid. Põhjendused:

6.1. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud

hinnangud oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja TIS-i kantud terviseandmed.

Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud

tervishoiuteenuse osutaja Medicum Perearstikeskus AS-i ekspertarst (TTO ekspertarst). TTO

ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna tema

igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. Eksperdiarvamuse koostanud TTO ekspertarst

analüüsis veel kord kaebaja terviseandmeid, sh lisandunud andmeid ja vaides kirjeldatud

asjaolusid ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde, et kaebaja töövõime on osaline.

Küll aga muutis ta esialgset hinnangut osalise töövõime kestuse osas – kaebajal on osaline

töövõime kestusega 2 aastat. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti

kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, sh lisandunud terviseandmeid, vaides

kirjeldatud asjaolusid, TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ja leidis, et uue

eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise

metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta.

6.2. TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajal mõõdukad tegutsemispiirangud muutustega

kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja

käitumishäired. Kaebajal on kõrgemate kognitiivsete funktsioonide häirumise ja

emotsionaalse ebastabiilsuse tõttu piiratud stressi ja muude psüühiliste koormustega

toimetulek ning inimestega suhtlemine. Hinnangu muutmise aluseks oli TIS-i 26.07.2022

lisandunud perearsti epikriis, mille järgi võib eeldada, et kaebaja vaimne seisund on

halvenenud.

6.3. Kaebaja info kohaselt on ta kakelnud kaaskodanikuga juunis 2022. Seetõttu võib eeldada,

et tal on raskusi hakkamasaamisega igapäevaelus, millest tulenevalt on muudetud ka

võtmetegevuste piirangute raskusastmeid. Kaebaja ei ole pöördunud psühhiaatri vastuvõtule,

5 Kaebaja 26.09.2022 esitatud lisa „VAIE TÖÖTUKASSALE(2)“.

6 Kaebaja 24.09.2022 esitatud lisa „Vaideotsus(2)“.

3(37)

3-22-2017

kuigi seda on soovitatud pärast statsionaarset ravi neuroloogia osakonnas. Statsionaarse ravi

epikriisist selgub, et kaebaja ei tarvita talle perearsti poolt väljakirjutatud antidepressante.

Väljaskäimisel kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust, kuna

uuringutulemuste alusel ei ole väljaskäimise osas probleeme.

6.4. TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajal jätkuvalt mõõdukas tegutsemispiirang õppimise

ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Tal on

tähelepanu

ja

mälufunktsioonide

häirumise,

emotsionaalse

ebastabiilsuse,

mõtlemisfunktsioonide muutumise ja kõrgemate kognitiivsete funktsioonide häirumise tõttu

piiratud uute (ka lihtsate) tegevuste õppimine, tähelepanu koondamine, lihtsate probleemide

lahendamine ning otsuste tegemine. Uuringute tulemusel esineb kaebajal mäluhäireid, vajab

suunamist ülesannete täitmisel, mistõttu on piirang tegevuste õppimisel hinnatud mõõdukaks.

Uuringu tulemusel alustab ja lõpetab kaebaja tegevusi, kuid vajab vahepeal suunamist,

ülesande uuesti täpsustamist. Terviseandmetel on piirang tegevuste alustamise ja lõpetamise

võtmetegevuses mõõdukas. Vaidemenetluses lisandunud sissekanded ei sisalda infot õppimise

ja tegevuste sooritamise kohta.

6.5. TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajal jätkuvalt mõõdukas tegutsemispiirang teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrvahaigused. Kaebajal on

kuulmisfunktsioonide languse, helide ja kõne eristamise häirumise tõttu piiratud suuliste

sõnumite vastuvõtmine, rääkimine ja vestlemine. Kaebajal on kuulmislangus kõrgete toonide

osas. Talle on antud abivahend, kuuldeaparaat, kõne paremaks kuulmiseks ja arusaamiseks,

kuid ta ei kasuta kuuldeaparaati meelsasti, kuna on ebamugav. Kõne ja neelamisega seotud

kraniaalnärvide funktsiooni hindamisel märgatavaid kõrvalekaldeid ei tähelda. Kaebaja

suudab imiteerida lihtsamaid liigutusi. Silmanägemine on korrigeeritud prillidega, kaebusi

nägemishäiretele TIS-i andmetes pole. Eeltoodud põhjustel on piirang teabe edasiandmisel

hinnatud kergeks ning teabe vastuvõtmisel mõõdukaks. Uut infot teabevahetuse kohta pole

meditsiiniandmetesse lisandunud. Piirangu hindamisel arvestatakse, kas abivahend parandab

seisundit või mitte. Antud juhul on LOR-arsti poolt abivahend välja kirjutatud ja eeldusega, et

see parandab kaebaja teabe vastuvõtmist ja edasiandmist. Piirangu raskusastme hindamisel

hinnatakse töövõimet koos abivahendiga. Abivahend parandab kuulmist, seega ei ole põhjust

muuta piirangu raskusastet.

6.6. Kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel jätkuvalt

kinnitust. Kaebajale on haiglas teostatud neuroloogilised uuringud, mille tulemusena ei leitud

liikumise osas terviseprobleeme. Ohutul ringiliikumisel võib tekkida raskusi seoses

kuulmislangusega, mida on hinnatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas.

Puuduvad sissekanded, kus oleks kirjeldatud kaebusi tänaval või treppidel liikumise kohta või

et kaebaja ei suuda ohutult liikuda väljaspool oma kodu. Perearsti 01.07.2022 sissekande

alusel on kaebaja helistanud ja öelnud, et ta on juuni lõpus kakelnud teise inimesega.

Meditsiiniandmed seda ei kinnita – puuduvad sissekanded kaklusega tekkinud vigastustest,

kuid eeldades info õigsust, on raske aru saada, kuidas on kaklemine võimalik, kui kaebajal on

väga raske liikuda. Samuti nõuab kaklemine suutlikkust püsida erinevates sundasendites.

Võttes arvesse meditsiinilisi tõendeid, ei ole kaebajal liikumispiirangut. Terviseandmed ei

kinnita, et kaebajal on raske säilitada kehaasendit, istuda või seista. Uued meditsiiniandmed,

mis on lisandunud perearsti poolt 26.07.2022, ei kinnita samuti liikumispiirangu olemasolu

või nende süvenemist.

6.7. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel

kinnitust ja ei mõjuta töövõimet. TIS-is puuduvad andmed trauma kohta. Vasaku käe

surisemist kirjeldab kaebaja ise, neuroloogilised uuringud seda ei kinnita. Kaebajal esineb

kerge postulaarne treemor, mis aga ei häiri käte tõstmist ja nende kasutamist. Hetkel ei saa

4(37)

3-22-2017

nõustuda, et kaebajal oleks käte tegevuse ja liikumise osas piiranguid. Neuroloogilised

uuringud, mis on teostatud 2022. a juunis, ei kinnita samuti käelise tegevuse piirangut.

6.8. Kaebaja kirjeldatud piiranguid ravimite kõrvaltoimete ning muude tervisehäirete osas on

arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning

suhtlemise valdkondi hinnates. Antidepressantide ärajätmist pole täpselt kirjeldatud TIS-i

andmetes, kaebaja on need omal algatusel ära jätnud. Kaebaja poolt kirjeldatud väsimust ja

unetust, eriti Covidi järgselt, on uuritud neuroloogi ja psühholoogi poolt, on teostatud

uuringud ja jätkub dünaamiline seisundi jälgimine. Antidepressantidega ravi määrati perearsti

poolt. Kui kaebaja viibis statsionaarsel ravil (06.-10.06.2022), selgus, et ta ei ole alustanud

seda ravi. Pärast haiglaravi puudub meditsiiniandmetes info, kas kaebaja ravib end

antidepressantidega. Statsionaarse ravi järgselt on psühholoog soovitanud pöörduda

psühhiaatri vastuvõtule, kuid TIS-is puudub info psühhiaatri konsultatsiooni kohta. Töövõimet

hinnatakse määratud ravi foonil. Perearsti poolt on antidepressantravi määratud, kuid pole

võimalik hinnata ravi tulemust (sümptomite vähenemist), kuna kaebaja ei ole ravimeid

võtnud.

6.9. Kroonilise astma ravi ei ole hetkel kaebajale määratud, hingamiskaebusi ei ole.

Spiromeetrial juunis 2022 on ealised normid. 22.03.2022 tehtud röntgeniülesvõte rindkere

piirkonnast – kopsujoonis on kergelt deformeeritud, koldeleidu ega infiltraati ei tähelda, süda

laienemiseta. 07.06.2022 on tehtud KT-uuring kaelast, rindkerest, kõhukoopast ja

väikevaagnast kontrastainega, mille tulemusel kaela ega rindkere piirkonnas maliigsusele

viitavat ei sedastata. Uuringute tulemused ei viita kroonilise südame-veresoonkonna haiguse

süvenemisele, südame funktsionaalsus on normis, ventrikulaarne ekstrasüstoolia ei vaja

erikäsitlust, ravi on korrigeeritud.

6.10.

Kurnatuse osas on statsionaarse ravi käigus kaebajat uuritud, määratud korrigeeriv ravi

ja kutsutud tagasi poole aasta pärast, et näha, kas ravi on andnud tulemusi.

Ekspertiisihinnangus on võetud arvesse statsionaarse ravi käigus teostatud uuringute tulemusi,

erispetsialistide poolt antud infot ja ravi soovitusi. Kaebaja esineb mõningane väsimus peale

infektsioonhaiguse põdemist.

6.11.

Neerupealise adenoomi puhul on tegemist healoomulise kasvajaga, mis on

diagnoositud juhuleiuna ja teadaolevalt ei põhjusta praegusel hetkel töövõimet püsivalt

vähendavaid funktsionaalseid häireid.

6.12.

Meditsiiniandmed ei kinnita, et kaebaja seisund ei võimaldaks tal töötada. Kaebaja ei

ravi end nii, nagu arstid on talle ette kirjutanud. Töövõime hindamisel hinnatakse töövõimet

adekvaatse ravi foonil ja/või abivahendi kasutamisega. Osaline töövõime eeldab töö valikul

olemasolevate piirangutega arvestamist. Meditsiiniandmed ei viita täielikule töövõime

puudumisele. Kaebajal puudub ravisoostumus ja seetõttu võib tema seisund ka halveneda või

ta võib end tunda subjektiivselt töövõimetuna. Töövõimet hinnatakse aga korrigeeritud ravi

foonil ja kui on vajadus abivahendile, mis seisundit parandab, siis ka abivahendi kasutamise

foonil. Hetkel ravifoonil ja abivahendit kasutades, võttes arvesse kõiki uuringutulemusi, mis

on viimastel TIS-i andmetel tehtud, on kaebajal osaline töövõime. Kaebaja terviseseisundist

tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu oleks tuvastatav

puuduv töövõime. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul,

mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse

kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on

võimalik vältida. TTO ekspertarsti hinnangul sobib kaebajale kerge füüsiline töö, kontoritöö

turvalises ja vaimselt pingevabas keskkonnas. Kaebajale ei sobi tööülesanded, mis nõuavad

suurt tähelepanu või head mälu. Ei sobi töö müras ja töötamine ajasurvega.

5(37)

3-22-2017

6.13.

TTO ekspertarst muutis kaalutlusõigust kasutades osalise töövõime kestust ja hindas

osalise töövõime kestuseks 2 aastat, kuna kaebaja vaimne seisund on halvenenud peale Covid-

nakkust ja hetkel on vajalik dünaamiline jälgimine nii psühhiaatri kui ka neuroloogi poolt,

hindamaks seisundi muutumist ravi foonil. Eelnevalt on selgunud, et kaebaja ei tarvita

korrektselt talle määratud ravi – on omal algatusel jätnud ära vaimset tervist reguleeriva ravi.

Samuti ei kasuta korrektselt talle määratud kuuldeaparaati. Hetkel ei oska prognoosida, kas

ravi foonil seisund paraneb. Kui isik ei järgi arsti poolt määratud ravi ja tema terviseseisund

on selle tõttu halvem, ei taga see vähenenud töövõime tuvastamist.

6.14.

Vaatamata asjaolule, et otsuse andmise faktiline alus vaidemenetluse tulemusena

muutus (tuvastati mõõdukad tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise

ning suhtlemise valdkondades), on vaidlustatud otsuse resolutiivosa (osaline töövõime)

vaideotsuses toodud põhjendustel jätkuvalt õiguspärane, kuid 25.07.2022 otsust tuleb muuta

põhjenduste ja perioodi osas. Kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ja seda

kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uuringud ja

diagnoosid), on tal võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.

6.15.

Kaebaja ei vastanud 22.06.2022 seisuga töövõimetoetuse saamise tingimustele, sest ta

võttis end töötuna arvele alles 26.07.2022. Selle tõttu määrati talle töövõimetoetus alates

26.07.2022. Kaebaja heidab ette töövõime hindamise tähtaja pikendamist. Töövõime

hindamise otsuse tegemise tähtaeg oli 11.07.2022. Vastustaja pikendas 11.07.2022 kaebaja

töövõime hindamise taotluse läbivaatamise tähtaega kuni 10.08.2022. Kaebajale maksti

vastustaja 01.07.2020 otsuse alusel töövõimetoetust kuni 21.06.2022, s.o kuni määratud

töövõime hindamise ja töövõimetoetuse perioodi lõpuni. Kuna uue töövõime hindamise

taotluse läbivaatamise tähtaega pikendati, siis jätkati kaebajale töövõimetoetuse maksmist ja

12.07.2022 maksti välja töövõimetoetus perioodi 22.-30.06.2022 eest. Augustiks oli kaebaja

töövõime hinnatud ja tal oli õigus töövõimetoetusele uue otsuse alusel alates 26.07.2022.

Vastustajal puudub õiguslik alus maksta kaebajale perioodi 01.-25.07.2022 eest

töövõimetoetust jätkuvalt 01.07.2020 tehtud otsuse alusel, kuna uus töövõime hindamise otsus

tehti enne, kui kaebajal tekkinus nõudeõigus kõnealuse perioodi töövõimetoetuse

väljamaksmiseks. Töövõimetoetuse suurus on määratud õiguspäraselt. Muuta tuleb

töövõimetoetuse maksmise perioodi vastavalt tuvastatud töövõime perioodile.

7. Vastustaja muutis 19.09.2022 otsusega nr TVH/22/0366537 oma 25.07.2022 otsust ja

pikendas töövõime vähenemise perioodi kestvust 2 aastani 22.06.2022–21.06.2024. Kaebaja

töövõime hindamise põhjendused oli samad, v.a see, et tegutsemispiirangud muutustega

kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades loeti samuti mõõdukateks.

8. Vastustaja muutis 20.09.2022 otsusega nr TVT/22/0468918 oma 28.07.2022 otsust ja

määras töövõimetoetuse maksmise perioodiks 2 aastat 26.07.2022–21.06.2024.

9. Kaebaja esitas 24.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 25.07.2022

otsuse, 28.07.2022 otsuse ja 16.09.2022 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks kaebaja töövõime hindamise taotluse üle uuesti otsustama ja maksma

tagantjärele töövõimetoetust.

10. Vastustaja palus 26.10.2022 vastuses jätta kaebuse rahuldamata.

11. Kaebaja esitas 16.12.2022 vastustajale uue töövõime hindamise ja puude raskusastme

tuvastamise ning toetuste taotluse9.

7 Vastustaja 26.10.2022 esitatud lisa 6.

8 Vastustaja 26.10.2022 esitatud lisa 7.

9 Vastustaja 24.03.2023 esitatud lisa 1.

6(37)

3-22-2017

12. Vastustaja tunnistas 06.02.2023 otsusega nr TVH/23/00580610 oma 25.07.2022 otsuse

alates 16.12.2022 kehtetuks ja tegi uue otsuse, millega tuvastas kaebajal osalise töövõime

kestusega 2 aastat perioodil 16.12.2022–15.12.2024. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused, artroosid. Kaebajal on

mõõdukas tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks

on kõrvahaigused. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkonnas, mille põhjuseks on seedeelundite haigused. Kaebajal on mõõdukad

tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkondades, kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on

psüühika- ja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas,

ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebajal on piiratud keha

põhiasendi muutmine ja pikkade vahemaade kõndimine selja- ja puusavalude ning

üldväsimuse tõttu, põhjuseks on võimalikud polüneuropaatiad, perifeersete närvide

kahjustused, mille tõttu on langenud erinevate kehapiirkondade tundlikkus ja on halvenenud

lihasfunktsioon. Süvenenud puusavalude põhjuseks on puusaliigeste kulumishaigus

krooniliste artrootiliste muutustega. Aeg-ajalt kasutab isik liikumisel abivahendina rulaatorit.

Kaebajal on piiratud suuliste sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel ja vestlemine ühe inimesega

helijuhtivuse ja helivastuvõtu häirest mõlema sisekõrva kahjustuse tõttu. Abivahendite

kasutamise kohta andmed puuduvad, arsti poolt on nimetatud kuuldeaparaadi kasutamise

vajadust. Kaebajal on piiratud roojamise reguleerimine roojamishäire tõttu, põhjuseks pikk

Covid ja viirusest põhjustatud häire, mis avaldub valudena ka kõhukoopas ja kõhulahtisusena.

Piirangud esinevad erineva intensiivsuse ja sagedusega. Kaebajal on piiratud oskuste

omandamine, otsustamine, igapäevaste rutiinsete tegevuste korraldamine ning oma aktiivsuse

taseme reguleerimine motivatsioonipuuduse ja vaimse energiataseme languse ning

keskendumishäire tõttu. Mälu käepärasus on langenud. Pidev väsimustunne ja alanenud

tahteaktiivsus. Kaebajal on piiratud igapäevastes rutiinsetes tegevustes muutustega

kohanemine ning stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek psühhoemotsionaalse

ebastabiilsuse tõttu. Emotsionaalse seisundi osas esineb ärevus, närvilisus ja tüdimus.

Kaebajal on piiratud esmane lihtne inimestevaheline lävimine, suhete loomine ja suhtlemisel

käitumise kohandamine emotsionaalse ebastabiilsuse, enesetunnetuse häire ja vähese

koostöövalmiduse tõttu. Arvestades kaebaja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema

töövõime 2 aasta jooksul raskesti prognoositav. Kaebaja kirjeldatud kaebused liikumise

valdkonnas ja vaimsetes valdkondades vajavad terviseandmete alusel täpsustamist. Enne

korduvhindamisele tulemist on vajalik, et nende kaebustega pöördutaks perearsti poole, kes

otsustab edasiste uuringute, eriarstide juurde suunamise ja ravi vajaduse üle. Soovitav on

psühhiaatri konsultatsioon ja psühhofarmakoteraapia koos psühholoogilise nõustamisega ning

neuroloogi konsultatsioon, lisaks taastusravi ja liikumisravi.

13. Vastustaja lõpetas 07.02.2023 otsusega nr TVT/23/00951611 kaebajale 28.07.2022

otsusega määratud töövõimetoetuse maksmise, sest kaebaja suhtes tehti uus töövõime

hindamise otsus 06.02.2023.

14. Vastustaja määras 08.02.2023 otsusega nr TVT/23/00995012 kaebajale töövõimetoetuse

summas 9,3081 eurot kuus perioodiks 16.12.2022–15.12.2024.

15. Kaebaja esitas 17.02.2023 kohtule avalduse, mida kohus tõlgendas kaebuse muutmise

avaldusena ja soovina vaidlustada ka vastustaja 06.02.2023 otsust.

10 Kaebaja 17.02.2023 esitatud lisa „Otsus-TVH--23--005806“.

11 Vastustaja 24.03.2023 esitatud lisa 6.

12 Vastustaja 24.03.2023 esitatud lisa 4.

7(37)

3-22-2017

16. Vastustaja palus 24.03.2023 vastuses jätta kaebuse 06.02.2023 otsuse peale

rahuldamata. Samuti palus vastustaja lõpetada menetluse 25.07.2022 otsuse, 28.07.2022

otsuse ja 16.09.2022 vaideotsuse osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

17. Kaebaja kokkuvõtlikud põhjendused:

17.1. Kaebaja tervislik seisund ei võimalda juba pikemat aega mingit tööd teha ja ei ole

lootust, et töötegemine võiks osutuda tulevikus võimalikuks. Kaebaja ei ole võimeline tegema

ka kõige lihtsamat tööd ja kõige paremates tingimustes. Kaebaja tervis halveneb iga päevaga,

kuid arsti juurde ei pääse, sest vabu aegu ei ole. Kaebaja haiguste nimekiri on pikk ja ravi

pooleli. Kaebaja soovib, et kohus taastaks tema puuduva töövõime tagantjärele 22.06.2022

seisuga. Samuti soovib kaebaja, et tema puuduva töövõime kestust pikendataks veel 2 aasta

võrra, nagu pikendati vastustaja viimase otsusega osalise töövõime kestust. See võimaldaks

kaebajal tegeleda oma terviseprobleemidega.

17.2. Kaebaja vasak puus endoproteesiti 09.09.2009. Kaebaja liigub sageli karguga, kuna

puus valutab pidevalt. Mõnikord ei saa isegi voodist välja. Teinekord saab liikuda ainult suure

tahtejõu abil. Ortopeedi juurde aegu ei ole.

17.3. Kaebaja pea valutab ja kukal on kogu aeg kange. Samuti on tõsised probleemid

urineerimise ja väljaheitega. Kogu aeg on kohutav väsimus, nii vaimne kui füüsiline. Midagi

ei suuda teha. Ka väiksemate igapäevatoimingute tegemine nõuab suurt pingutust.

17.4. HIV-positiivne ründas kaebajat ja kaebaja oli sunnitud end kaitsma. Pöördus kohe arsti

poole, et tehtaks uuringud, sest kakluse käigus veri lendas. Õnneks olid analüüsid korras. See

näitab, et kaebaja hoolib oma tervisest. Kaklusega ei tohi kaebaja liikumispiirangu juures

arvestada. Kaebajal on liikumisega suuri raskusi. Läks õnneks, et kaebaja tõsiselt viga ei

saanud ega oma puusa puruks ei kukkunud. Päästis see, et kaebaja hindas olukorda kiiresti ja

realistlikult. Füüsilise liikumisega ei ole siin mingit pistmist.

17.5. Kaebaja ei ole psühhiaatri juurde vastuvõtuaega saanud. Isegi tasulisse vastuvõttu on

vähemalt pooleaastane ooteaeg. Samuti ei ole kaebaja saanud aega kliinilise psühholoogi

juurde.

17.6. Ebaõige on väide, et kaebaja ei kasuta väljakirjutatud antidepressante. Kaebaja jättis

välja ostmata vaid ühe retsepti, sest raha oli otsas. Praegu on ravimivaru olemas ja kaebaja

tarvitab neid igapäevaselt, kuigi neist ei ole kasu.

17.7. Kaebaja kasutab kuuldeaparaati, kuid sellest ei ole alati kasu.

17.8. Töövõimet mõjutab ka kõver selgroog ja sellega kaasnevad tervisehädad.

17.9. Kaebaja käib hetkel neerupealse adenoomiga endokrinoloogi juures. Ei ole teada, kas

tegemist on hea juhuleiuga või kujuneb see halvaloomuliseks kasvajaks. Ainult röntgen

tervikpilti ei anna. Lisaks on kaebajale tekkinud vasakule alla kehapoolde pidev valu, mida

seostab kõhunäärme probleemiga. Kaebaja loodab saada kiiresti aja gastroenteroloogi juurde.

17.10. Kaebaja tervis on Covidi põdemise järgselt hullemaks läinud, kuid see ei ole ainus

põhjus. Kaebaja töövõimet mõjutavad ka muud põhjused.

17.11. Kaebaja kaotas poole oma sissetulekust. Ta peab seejuures käima mööda arste ja

tegelema tervise parandamisega. Kui vastustaja oleks säilitanud kaebajal puuduva töövõime,

8(37)

3-22-2017

oleks kaebaja saanud tegeleda rahulikult oma tervisemuredega ja naasta aja möödudes

tööturule. Kaebaja hoolib oma tervisest ja teeb kõik selleks, et võimalikult kiiresti tööturule

naasta.

17.12. Põhjendamatu on nõuda kaebajalt uue töövõime hindamise taotluse esitamist. Kaebaja

ei pea veelkord läbima bürokraatlikku kadalippu. Õigem oleks taastada endine olukord.

17.13. Kaebaja viibis novembris 2022 haiglas, kus lisandusid mitmed diagnoosid. Kaebaja on

veendunud, et vastustaja jättis need kaebaja uue töövõime hindamise taotluse lahendamisel

tähelepanuta. Kaebaja palub kaasata vajadusel erapooletu eksperdi, sest senised eksperdid ei

pruugi olla erapooletud, kuna saavad tasu vastustajalt.

17.14. Vastustaja pikendas kaebajast sõltumatutel asjaoludel töövõime hindamise tähtaega,

mis tõi kaasa selle, et kaebajale ei makstud perioodi 01.-25.07.2022 eest töövõimetoetust,

millele kaebajal on õigus. Vastustaja maksis kaebajale augustis 2022 juuli eest vaid 55 eurot,

tuginedes töövõimetoetuse seaduse (TVTS) §-le 12, mis ei kuulu kaebaja puhul

kohaldamisele. Kaebajal puhul tuleb kohaldada TVTS §-e 19 ja 191. Kaebajal on õigus saada

terve juuli eest töövõimetoetust 506 eurot (31 päeva, 16,33 eurot/päev). Kaebaja oli sunnitud

end töötuna arvele võtma, et septembris mingitki toetust saada.

17.15. Arvestades, et kaebaja puhul tulnuks tuvastada puuduv töövõime, tulnuks talle maksta

töövõimetoetust 16,33 eurot päevas. Kaebajale maksti perioodil 01.08.2022–26.06.2023

toetust vähem 2310 eurot (330 päeva, 16,33-9,3 eurot/päev). Lisaks viivised 8% aastas ehk

225 eurot.

18. Vastustaja kokkuvõtlikud põhjendused:

18.1. Vastustaja ekspertarst vaatas kohtumenetluses veelkord TTO ekspertarvamuse, kaebaja

kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ning jäi

seisukohale, et kaebaja töövõime on osaline.

18.2. Asjaolu, et vastustaja tuvastas varem kaebajal puuduva töövõime, ei tähenda, et ka

26.05.2022 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja vastustaja ei ole

otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese

tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ja seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga

kord uuesti hinnata. Isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime

ulatus on tagatud ka järgmise otsusega.

18.3. Kaebaja esitas töövõimetoetuse taotluse korduvhindamise tähtaja jooksul, kuid ei

vastanud töövõimetoetusele õiguse tekkimise päeval 22.06.2022 TVTS § 12 lg-s 1 nimetatud

tingimustele. Kaebaja vastas neile tingimustele alles 26.07.2022, kui ta võeti töötuna arvele.

Seetõttu määrati kaebajale õiguspäraselt töövõimetoetus 26.07.2022. Kuna kaebaja töövõime

hindamise tähtaega 11.07.2022 pikendati kuni 10.08.2022, siis jätkati kaebajale

töövõimetoetuse maksmist 01.07.2020 otsuse alusel (TVTS § 191 lg 1) ja perioodi 22.-

30.06.2022 eest maksti kaebajale töövõimetoetust 12.07.2022. Töövõime hindamise otsus

tehti 25.07.2022, s.o juulis, mil maksti välja juuni töövõimetoetus. Augustiks, mil makstakse

välja juuli töövõimetoetus, oli kaebaja töövõime juba hinnatud ning kaebajal oli õigus

töövõimetoetusele uue töövõime hindamise otsuse alusel alates 26.07.2022. Vastustajal

puudub õiguslik alus maksta kaebajale perioodi 01.-25.07.2022 eest töövõimetoetust jätkuvalt

01.07.2020 otsuse alusel, kuna uus töövõime hindamise taotlus tehti enne, kui kaebajal tekkis

nõudeõigus kõnealuse perioodi töövõimetoetuse väljamaksmiseks. Kuna kaebaja töövõime

(osaline) on vastustaja 25.07.2022 otsuse kohaselt õigesti tuvastatud, on töövõimetoetuse

suurus määratud õiguspäraselt.

9(37)

3-22-2017

18.4. TTO ekspertarst ei tuvastanud uuel töövõime hindamisel piiranguid käelise tegevuse

valdkonnas. TIS-i andmetel on kaebaja koordinatsioon täpne, vasakus käes minimaalselt

posturaalset treemorit, rigiidsust ei esine. Patoloogilisi reflekse ei esine. SNK/KPK teostab.

Jõud jäsemetes külgühtlane, ületab tugevale vastupanule. Pigistusjõud dünamomeetriga dex

32 kg sin 28 kg. Samuti ei leidnud kinnitust piirangud ravimite kõrvaltoimete osas. Ravimite

kõrvaltoimeid tuleb arutada raviarstiga. Kaebaja töövõime hinnati osaliseks, kuna kaebaja

igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. Kaebaja terviseandmed ei viita täielikule

töövõime puudumisele. Kaebajal on probleeme ravisoostumusega, ta on keskendunud oma

terviseprobleemidele ja võib end tunda subjektiivselt töövõimetuna. Töövõimet hinnatakse

aga korrigeeritud ravi foonil ja kui on vajadus abivahendi järele, mis seisundit parandab, siis

ka abivahendi kasutamise foonil. Osalise töövõime puhul eeldatakse, et töötamine toimub

kaebaja terviseseisundit arvestades sobivates töötingimustes. TTO ekspertarst hindas kaebaja

osalise töövõime kestuseks 2 aastat, kuivõrd kaebajal on diagnoositud orgaanilist

psüühikahäiret, mis vajab jälgimist dünaamikas. Kaasuvana esinevad viirusjärgsed

tervisehäired, mis aja jooksul tõenäoliselt paranevad. Töövõime hindamisel võetakse arvesse

isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega.

Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid

töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. TTO ekspertarsti hinnangul sobib kaebajale

väike füüsiline koormus, ei sobi suured füüsilised koormused. Töövõime toetamiseks on

kaebajale soovitav psühhiaatri konsultatsioon ja psühhofarmakoteraapia koos psühholoogilise

nõustamisega; enne korduvat hindamist soovitav nii psühhiaatri kui neuroloogi

konsultatsioonid dünaamika hindamiseks; taastusravi, liikumisravi; kaasuvate haiguste ja

sümptomite ravi; rehabilitatsioon.

18.5. Kuna kaebaja esitas uue töövõime hindamise taotluse ja vastustaja tegi uue töövõime

hindamise otsuse, on varasemad otsused kaotanud kehtivuse ja neid ei saa enam tühistada.

Kaebaja ei ole taotlenud tuvastamiskaebusele üleminekut. Seetõttu tuleb menetlus lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetluse lõpetamise taotlus

19. Vastustaja taotles menetluse lõpetamist, sest 06.02.2023 otsusega on 25.07.2022 otsus

alates 16.12.2022 kehtetuks tunnistatud ja 07.02.2023 otsusega on lõpetatud 28.07.2022

otsusega määratud töövõimetoetuse maksmine.

20. Kohus ei nõustu vastustajaga, et praegusel juhul esineb HKMS § 152 lg 1 p-st 4 tulenev

alus menetluse lõpetamiseks. Selline alus esineks juhul, kui vastustaja oleks vaidlusalused

25.07.2022 ja 28.07.2022 otsused tagantjärele, s.o algusest peale kehtetuks tunnistanud.

Vastustaja ei teinud seda, vaid nimetatud otsused kaotasid kehtivuse edasiulatuvalt alates

sellest, kui kaebaja kohta hakkasid kehtima uued haldusaktid töövõime hindamise ja

töövõimetoetuse kohta. Seega kehtivad 25.07.2022 ja 28.07.2022 otsused jätkuvalt juuli kuni

detsember 2022 osas ning reguleerivad kaebaja õigusi. Kaebajal saab olla jätkuvalt huvi nende

otsuste ja 16.09.2022 vaideotsuse tagantjärele tühistamise vastu ning vastustaja kohustamise

vastu tegema uued otsused, millega tuvastataks kaebajal puuduv töövõime ja määrataks

töövõimetoetus vastavalt sellele.

21. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus vastustaja taotluse menetluse osaliseks lõpetamiseks

rahuldamata ning vaatab kaebuse läbi nii esialgses kaebuses kui ka kaebuse muutmise

avalduses esitatud nõuetes.

10(37)

3-22-2017

Vastustaja 25.07.2022 otsus ja 16.09.2022 vaideotsus

22. Kaebaja vaidlustab vastustaja 25.07.2022 otsust, millega tuvastati, et tal on osaline

töövõime, ja selle otsuse kohta tehtud vaideotsust. Kaebaja leiab, et tal puudub töövõime,

mistõttu taotleb ta vastustaja kohustamist tegema kaebaja töövõime hindamise kohta uus

otsus.

23. TVTS § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi

ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena

isikul töövõime ulatus järgmiselt:

1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes takistatud;

2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes osaliselt takistatud, või

3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes töötama.

Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei

anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.

24. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks

koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse

töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja

raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest

hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh

raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole

kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja

raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma

terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas

kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja

terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada

sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need

kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete

koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma

probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi,

siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet

mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus (haiguste

nimekirja pikkus), vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.

25. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti,

teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures

käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi.

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime

hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks

vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab

11(37)

3-22-2017

vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See

nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei

esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades

tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil

töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete

kohaselt arstide poolt tuvastamist. Töövõime hindamisel saab arvestada vaid pikaajalise

terviseprobleemiga. Ajutised tervisprobleemid töövõime hindamisel arvesse ei tule.

26. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem

töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on

võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on

võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks

sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on

kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa

osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema

terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5

järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise

raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette

nähtud tööturuteenused ja -toetused. Samuti ei anna töövõime puudumise tuvastamiseks alust

kaebajal olevad majanduslikud raskused. Selleks on ettenähtud muud sotsiaalmeetmed, nt

toimetulekutoetus.

27. Vastustaja peab töövõime hindamisel lähtuma objektiivsetest asjaoludest ja taotleja

objektiivsest terviseseisundist, mitte tuvastama puuduvat töövõimet kaastundest kaebaja vastu

või vastutuleku soovist. Seetõttu on asjakohatud kaebaja etteheited, nagu poleks vastustaja

polnud tema suhtes piisavalt vastutulelik.

28. Kohus märgib, et töövõime hindamine toimub TIS-i andmete alusel kirjalikus menetluses.

Seda põhjusel, et töövõimet hindaval ekspertarstil ei ole pädevust kaebaja terviseprobleeme

tuvastada, vaid ta peab lähtuma juba tuvastatud terviseprobleemidest. Seetõttu ei tule

ekspertarstil taotlejaga isiklikult kohtuda ega temale mingeid teste teha. Üksnes juhul, kui

ekspertarstile jäävad terviseandmetest mingid kahtlused, tuleb taotleja suunata

tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (TVTS § 7 lg 3).

29. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4

nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel.

Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega

seotud muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine

ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja

lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

12(37)

3-22-2017

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine,

toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa):

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25%

ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50%

ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta

inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga

kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute

raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema

terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas

TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi

piirangute raskusastmeid.

30. Kohus selgitab, et hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS §

158 lg 2). Kuna vastustajal puudus vaidlusaluse otsuse tegemisel võimalus arvestada pärast

selle otsuse tegemist TIS-is lisatud terviseandmetega, siis ei saa nendega arvestamata jätmist

vastustajale ette heita ja ka kohus jätab nendega arvestamata. Oluliste uute andmete korral on

kaebajal võimalik esitada vastustajale uus töövõime hindamise taotlus.

31. Vastustaja tugines 25.07.2022 töövõime hindamise otsuse tegemisel Medicum

Perearstikeskus AS-i ekspertarst Annika Küüdorfi (TTO ekspertarst) 21.07.2022 koostatud

dokumendipõhisele töövõime hindamise eksperthinnangule13. TTO ekspertarst on

vaidemenetluses kaebaja terviseandmed uuesti üle vaadanud ja koostanud 30.08.2022

eksperthinnangu14. Lisaks on asjas esitatud vastustaja töövõime hindamise ekspertarsti Pille

Tommingase 25.10.2022 arvamus15 kaebaja töövõime kohta. Kohus kontrollib, kas

eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega ning tehtud kaebaja

terviseandmetest16 põhjendatud järeldused.

32. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud liikumise valdkonnas, käelise

tegevuse valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ja suhtlemise

13 Vastustaja 26.10.2022 esitatud lisa 3.

14 Vastustaja 26.10.2022 esitatud lisa 4.

15 Vastustaja 26.10.2022 esitatud lisa 5.

16 TIS-i andmed 16.09.2022 seisuga – vastustaja 26.10.2022 esitatud lisa 2.

13(37)

3-22-2017

valdkonnas. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 §

4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarst.

33. Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „liikumine eri

tasapindadel“, „ohutu ringiliikumine“ ning „seismine ja istumine“.

33.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ on

muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. On häid ja

paremaid päevi, sõltub, kas liigesed valutavad või mitte. Mõnikord ei suuda isegi kahte

sammu astuda.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ on muutlikud

(raskusaste 9). Ei suuda ohutult siseruumides ega väljas ringi liikuda. Kui häda väga suur, siis

liigub õues karguga ja kuna on probleeme ka kuulmisega, siis peab olema liikumisel väga

ettevaatlik. Alles 2 kuud tagasi kukkus ja vigastas vasakut õlaliigest. Hea, et rangluud ei

murdnud. Käsi paraneb, ehkki täieliku paranemiseni läheb veel aega.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „seismine ja istumine“ on muutlikud

(raskusaste 9). Kaebaja ei suuda raskusteta ja valu tundmata kehaasendeid säilitada ega

vahetada. Kaebaja võimekus ühel kohal püsida istudes, seistes või kehaasendeid vahetades on

muutlik. Valu ja kurnatuse tõttu ei suuda püsivalt istuda ega seista, eriti viimasel ajal. Kasutab

istumiseks alati rulaatorit, eriti siseruumides, kuna madalal ei saa üldse istuda.

33.2. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad

võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Haiglas on teostatud neuroloogilised uuringud,

mille tulemusena ei leitud liikumise osas terviseprobleeme. Ekspertarst viitas neuroloog dr A.

Reitsniku 06.06.2022 epikriisile, mille kohaselt on kaebaja koordinatsioon täpne, toolilt

tõuseb ilma käte abita, kükki suudab teha. Rombergis seisab, PKK täpne. Tundlikkus olemas,

Kp-refleksid madalama poolsed, vallanduvad, patoloogilisi reflekse ei esine. Füsioterapeut

Mark Vilenski epikriisi kohaselt ilmneb Covidi järgselt pidev väsimus ja hapniku puuduse

tunne pikemate ja/või raskemate pingutuste ajal. Ei jaksa pikalt tegutseda. Lisaks esinevad

unehäired. SNK/KPK teostab. Jõud jäsemetes külgühtlane, ületab tugevale vastupanule.

Rombegis säilitab tasakaalu +10 sekundit. 2 minuti jooksul läbib 240 meetrit, lõpus tekib

kerge hapniku puudus. Spirometria: juuni 2022 ealised normid. TTO ekspertarst jäi samale

seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus.

TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad võtmetegevuses

„ohutu ringiliikumine“ piirangud (raskusaste 0). Ekspertarst viitas kahepoolsele

neurosensoorsele kuulmisnõrkusele. Ohutu ringiliikumine võib tekkida seoses

kuulmislangusega, mida on hinnatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas. TTO

ekspertarst viitas 30.08.2022 eksperthinnangus kaebaja 26.06.2022 toimunud kaklusele teise

inimesega. Kui kaebajal on väga raske liikuda, siis kuidas on võimalik kakelda

kaaskodanikega. Sissekanded puuduvad, kus oleks kirjeldatud kaebusi tänaval või treppidel

liikumise kohta või et kaebaja ei suuda ohutult liikuda väljaspool oma kodu.

TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad võtmetegevuses

„seismine ja istumine“ piirangud (raskusaste 0), sest need ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.

TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus, märkides, et

01.07.2022 terviseandmetes on info, et kaebaja suudab kakelda kaaskodanikuga, mis nõuab

samuti suutlikkust püsida erinevates sundasendites.

14(37)

3-22-2017

TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas

tervikuna piirangud (raskusaste 0), sest need ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust või on

hinnatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas. TTO ekspertarst jäi sama seisukoha

juurde ka 30.08.2022 eksperthinnangus.

33.3. Vastustaja ekspertarst nõustus TTO ekspertarstiga, et kaebajal puuduvad selles

valdkonnas piirangud. TIS-i andmetel on kaebajal eelnevalt teostatud vasaku puusaliigese

endoproteesimine, kuid vasak puusaliiges on komplikatsioonideta. Puuduvad kaebused seoses

vasaku puusa valudega, samuti ravi- ja konsultatsioonivajadus eriarsti (ortopeedi) poole

pöördumiseks aastate jooksul. Kaebajale ei ole väljastatud 5 aasta jooksul saatekirja ortopeedi

juurde. Samuti puuduvad andmed, miks ja kas on kaebajal vajadus kasutada püsivalt karke ja/

või rulaatorit. Objektiivsetel läbivaatustel, mis teostati juunis 2022 neuroloogilistel uuringutel

viibimisel, liikumispiiranguid ei täheldatud. Elektrokardiograafilisel uuringul ei ole võimalik

diagnoosida selgroo kõverust. Viimane ortopeedi visiit toimus 2019. a-l seoses hüppeliigese

väänamisega, tegemist oli ajutise akuutse seisundiga. Sellele eelnevalt toimus ortopeedi visiit

2018. a-l seoses alaseljavalude ja puusaliigese artroplastikaga. Teostatud röntgenülesvõttel

11.01.2018 on täheldatud lülisamba rinnaosa lülide nihkeid, mis võivad anda ägenemistega

seljavalusid, mille korral on soovitatav vajadusel valuravi, ägenemiste ajal võib esineda

vajadus end toestada (küünarkark või tugikepp) ning eelkõige ravivõimlemine lihastoonuse ja

pingete leevendamiseks. Hiljem, s.o 4,5 aasta jooksul ei ole olnud vajadust ei retseptuurse

valuravi, taastusravi ega korduskonsultatsioonide järele. Vastustaja ekspertarst möönab, et

piirangute hindamisel ei ole viide võimekusele kakluses osaleda asjakohane. 27.04.2022

kompuutertomograafilisel uuringul on paremas (mitte vasakus, nagu kaebaja väidab)

neerupealises adenoomile sobiv leid, mistõttu suunati kaebaja endokrinoloogi

konsultatsioonile. Endokrinoloogi konsultatsioon toimus pärast vaideotsuse tegemist

(endokrinoloog Mari Verrev 03.10.2022 sisestatud epikriisi alusel ei oma leid hetkel kliinilist

tähendust, ravi ei vaja, jääb jälgimisele), antud asjaolu ei põhjusta töövõimet mõjutavaid

piiranguid. Peavalu ei ole terviseandmetes eraldi käsitletud, spetsiifilist ravi pole vajanud.

06.06.2022 füsioterapeudi poolt teostatud füüsilise koormuskatse tulemus on hea, ületab ealist

normi. Täpsemaid koormustaluvuse uuringuid pole peetud vajalikuks sooritada. Kaasuvalt on

kaebajal diagnoositud kahepoolset kuulmislangust, mille tõttu on vajalik ja soovitatud

kasutada kuuldeaparaate. Kaebaja ei kasuta neid subjektiivse ebamugavuse tõttu, samas on

vähemasti varasemalt terviseandmetes viide, et kuuldeaparaatide kandmine on olnud

võimalik. Kui kuuldeaparaatide kasutamine on muutunud mingil põhjusel ebasobivaks, on

soovitus pöörduda kuulmiskabinetti aparaatide häälestamiseks, kohandamiseks või vajadusel

vahetamiseks. Puuduvad andmed, et kaebaja kuuldeaparaatide kasutamisel (vähemasti

osaliselt piirangut kompenseeriv abivahend) satuks püsivalt ja sageli ohtlikesse olukordadesse

oma kuulmisfunktsiooni halvenemise tõttu.

33.4. Kohus selgitab kaebajale, et rangluu murruga saab arvestada käelise tegevuse

valdkonnas, mitte liikumise valdkonnas. Tegemist ei saa olla püsiva tervisekahjustusega, mis

saaks töövõimet mõjutada. TIS-i andmed rangluu murdu ei kajasta ega kinnita, et see tekkis

käimisraskustest põhjustatud kukkumise tõttu. Seetõttu tuleb kaebaja viide sellele jätta

tähelepanuta.

TIS-i varasemad kanded kinnitavad kaebajal liikumisprobleemide olemasolu. Kaebaja on

kurtnud valu jalgades ja puusas ning ta käis ühe või kahe karguga (TIS lk 35-36, 49-51, 56-

57, 59). Samas saab hilisematest kannetest järeldada, et need vaevused on taandunud ja

kaebaja suudab normaalselt liikuda. Ta ei kasuta liikumisel abivahendeid või teise inimese abi

ning suudab pikemaid vahemaid ja kauem väljas ringi liikuda (TIS lk 30-33 – jalutab palju;

TIS lk 22-25 – sunnib end iga päev koeraga liikuma 1,5 tundi hommikul ja 1,5 tundi õhtul).

Testi andmetele suudab kaebaja tõusta toolilt ilma käte abita, suudab kükki teha. Rombergis

15(37)

3-22-2017

seista ja tasakaalu hoida +10 sekundit. Kaebaja suudab läbida 2 minuti jooksul 240 meetrit.

Spirometria kasutamisel on kaebajal ealised normtulemused. Kuigi varasematest

terviseandmetest nähtuvalt on kaebajal diagnoositud astma (TIS lk 33-35, 40-41, 49-51, 57-

58, 59-60), ei kinnita terviseandmed, et see põhjustaks kaebajale olulisi terviseproleeme, sh

piiranguid liikumisel. Varem on kaebaja kurtnud ka alaseljavalusid (TIS lk 56-57), kuid

hiljem ei ole ta seda enam kurtnud, mistõttu võib arvata, et ta sai probleemile lahenduse ja

tegemist ei olnud pikaajalise tervisehädaga. TIS-i andmetel on kaebajal selgroog kõver (TIS

lk 35-36), kuid ei nähtu, et see põhjustaks kaebajale olulisi vaevusi. TIS-i andmed ei kajasta,

et kaebajal oleks südamega olulisi probleeme, mis liikumisel võiksid piiranguid põhjustada.

Seega tuleb nõustuda ekspertarstide järeldusega, et kaebajal ei saa liikumisel ja asendite

vahetamisel töövõimet mõjutavaid piiranguid tuvastada. Töövõime ei eelda, et kaebaja peaks

suutma pikki vahemaid või kiiresti liikuda või pikalt sundasendis olla.

Ohutu ringiliikumise all mõistetakse raskusteta ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta,

kukkumiseta, erinevatel pindadel) ning mõistliku ajaga soovitud kohta liikumist. Siin on

mõeldud luu- ja lihaskonna haiguste ning nägemis- ja kuulmisraskuste poolest ohutut

liikumist17. TTO ekspertarst ei ole kaebaja kuulmislangusega selles valdkonnas arvestanud.

Vastustaja ekspertarst märkis, et kaebajale on väljastatud kuuleaparaat, mida tal tuleb

kasutada, ebamugavuse korral uuesti seadistada või välja vahetada. Kohus nõustub, et kui

kaebajale on väljastatud terviseprobleemi leevendav abivahend, siis tuleb töövõimet hinnata

koos selle abivahendi kasutamisega. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saa kuuldeaparaati

kasutada. Terviseandmetest nähtub, et vähemalt mingil ajal on kaebaja seda kasutanud (TIS lk

40-41, 48-49). Kaebaja kinnitas kohtumenetluses, et ta kasutab kuuldeaparaati. Kaebaja

nägemisprobleem on kompenseeritud prillide kasutamisega. TIS-i andmed ei kinnita, et

prillide kasutamisele vaatamata oleks kaebajal nägemisprobleeme. Abivahendite kasutamist

arvestades ei saa tuvastada kuulmis- või nägemisraskusest tingitud piiranguid ohutul

ringiliikumisel.

Kaebaja on kurtnud korduvalt valusid rindkeres (TIS lk 30-33, 35-36, 59, 59-60), kuid

uuringute käigus ei ole midagi iseäralikku tuvastatud (TIS lk 22-25, 30-33, 37-38). Samuti on

kaebaja kurtnud peavalusid (TIS lk 22-25, 54-55), kuid need ei ole TIS-i andmetel sellised,

mis liikumist takistaksid või ohtlikumaks muudaksid. Valusid on olnud võimalik ravimitega

leevendada. Kaebaja on kinnitanud, et ta ei ole teadvust kaotanud (TIS lk 22-25). Kaebaja ei

ole väitnud pearinglust ega sellest tulenevaid nõrkusehooge. Lisaks on kaebaja kurtnud tihti

väsimust ja unehäireid (TIS lk 22-25, 26-27, 30-33, 35, 35-36, 46-47, 49-51, 54-55). Väsimus

võib küll olla kurnav, kuid ei saa liikumise valdkonnas olulisi piiranguid põhjustada.

Unehäireid on võimalik reeglina ravimitega ja teraapia käigus ravida.

34. Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „käte

sirutamine“, „asjade liigutamine“ ja „käteosavus“.

34.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „käte sirutamine“ on muutlikud

(raskusaste 9). Ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Võimekus tegevuste sooritamiseks käsi

tõsta või kõverdada on muutlik. Kuna kukkus 2 kuud tagasi, siis vigastas vasakut õlaliigest,

selle fikseeris ka kiirabi. Alguses oli olukord katastroofiline, ei saanud midagi teha. Nüüd on

olukord parem, aga paranemine võtab aega. Loodab, et tegemist on ajutise olukorraga ega teki

külmunud käe sündroomi. Kirjutades vasak käsi valutab.

17 Töövõime hindamise metoodika, lk 32. Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-

hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika.

16(37)

3-22-2017

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „asjad liigutamine“ on muutlikud

(raskusaste 9). Ei suuda kätega raskusteta asju liigutada. Vasaku käe tõttu ei suuda alati asju

tõsta ega liigutada.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „käteosavus“ on muutlikud (raskusaste 9).

Ei suuda raskusteta käsi ega sõrmi kasutada. Sama probleem hiljutise kukkumisega.

34.2. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad nendes

võtmetegevustes ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud

piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Puuduvad andmed trauma kohta.

Vasaku käe surisemist kirjeldab ise, neuroloogilised uuringud seda ei kinnita. Esineb kerge

postulaarne treemor, mis aga ei häiri käte tõstmist ega nende kasutamist. Dr A. Reitsniku

06.06.2022 epikriisi kohaselt on kaebaja koordinatsioon täpne, vasakus käes minimaalselt

posturaalset treemorit, rigiidsust ei esine. Tundlikkus olemas, Kp-refleksid madalamapoolsed,

vallanduvad, patoloogilisi reflekse ei esine. Füsioterapeut Mark Vilenski epikriisi kohaselt

kaebaja SNK/KPK teostab. Jõud jäsemetes külgühtlane, ületab tugeva vastupanu. Pigistusjõud

dünamomeetriga dex 32 kg sin 28 kg, 9HPT dex 24.8 sek sin 23.1 sek. TTO ekspertarst jäi

samale seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus.

34.3. Vastustaja ekspertarst nõustus, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud. TIS-i

andmetel ei ole kaebajal diagnoositud haigusseisundeid, mis põhjustaksid käte peen- ja

jämemotoorika ning käte ja ülakehaga teostavate tegevustega seotud piiranguid. Esialgselt

saatekirjal püstitatud hüpoteetiline diagnoos ülajäseme muud mononeuropaatiad (dr Gross-

Paju saatekiri haiglaravile) ei leidnud hilisemates uuringutes kinnitust. 06.06.2022

objektiivses leius on kirjeldatud minimaalset käte värisemist, käte pigistusjõud on normi

piires, käte liigesliikuvushäireid ja lihasjõudluse langust ei ole kirjeldatud.

34.4. Kohus nõustub ekspertarstide seisukohaga, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas

piirangud. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja oleks õlaliigest vigastanud. Isegi kui see

toimus, saab olla tegemist ajutise tervisehädaga, mis reeglina paraneb ega mõjuta töövõimet.

Töövõimet mõjutavana saab terviseprobleemi käsitleda juhul, kui tervisehäire on kestnud üle

6 kuu (ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse kuni 182 päeva – ravikindlustuse seaduse § 57

lg 1). Töövõimet tuleb hinnata olemasolevate terviseprobleemide järgi, mitte tulevikus võib-

olla tekkiva terviseprobleemi järgi. Seega on kaebaja viited külmunud käe sündroomi ohule

asjakohatud. Kaebaja on kurtnud perearstile mais ja juunis 2022 (TIS lk 22-25, 26-27) kätes

olevat surinat ja värinat ning raskusi asjade hoidmisel. Juuni 2022 epikriisi järgi on

koordinatsioon täpne, vasakus käes on minimaalselt posturaalset treemorit, rigiidsust ei esine,

pigistusjõuga probleeme ei ole. Kaebaja tõi välja, et umbes 3 nädalat tagasi algas järsult

probleem vasaku käega – ei saanud vasaku käega esemeid haarata/tõsta, käes ei olnud jõudu,

asjad ei püsinud käes. Arsti juurde pöördumise ajaks oli probleem taandumas, ent vasak käsi

oli ikka veel “imelik”, “teistmoodi”. Seda arvestades ei saa olla tegemist pikaajalise

terviseprobleemiga. Tegemist võib olla ajutise, mööduva tervisehädaga. Arstid ei olnud

töövõime hindamise ajaks veel kaebaja käte probleemiga tegelenud, tuvastanud selle põhjusi

ega määranud ravi. Järelikult ei saa väita, et tegemist oleks töövõimet mõjutava pikaajalise

terviseprobleemiga, mida ei oleks võimalik raviga parandada.

35. Kaebaja tõi teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas välja piirangud

võtmetegevustes „teabe edasiandmine“ ja „teabe vastuvõtmine“.

35.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ on mõõdukad

(raskusaste 2). Ei suuda teiste inimestega raskusteta kõneledes ja kirjalikult suhelda. Kuna ei

kuule hästi, siis ei saa alati inimeste jutust aru ja palub öeldu üle korrata või kõvemini rääkida.

Alatasa tuleb ka kõrv ette lükata, et jutt fikseerida. Kasutab kuulmisaparaati.

17(37)

3-22-2017

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ on muutlikud

(raskusaste 9). Kaebaja ei suuda raskusteta öeldut kuulda ega kirjapandut lugeda. Nägemine

on piiratud. Kasutab lugemisprille kirja lugemisel ja mujal. Viimasel ajal on nägemine

hägustunud.

35.2. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on võtmetegevuses

„teabe edasiandmine“ kerge piirang (raskusaste 1), viidates kahepoolsele neurosensoorsele

kuulmisnõrkusele. Kaebajal on kuulmislangus kõrgete toonide osas. Talle on antud

abivahend, kuuldeaparaat, kõne paremaks kuulmiseks ja arusaamiseks. Kaebaja ei kasuta

kuuldeaparaati meelsasti (ebamugav). TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022

eksperthinnangus.

TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on võtmetegevuses „teabe

vastuvõtmine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates kahepoolsele neurosensoorsele

kuulmisnõrkusele. Kaebajal on kuulmislangus kõrgete toonide osas. Talle on antud

abivahend, kuuldeaparaat, kõne paremaks kuulmiseks ja arusaamiseks. Kaebaja ei kasuta

kuuldeaparaati meelsasti (ebamugav). Silmanägemine on korrigeeritud prillidega, kaebusi

nägemishäiretele TIS-i andmetes pole. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022

eksperthinnangus, viidates täiendavalt logopeed Kadri Toom 06.06.2022 epikriisile, mille

kohaselt on kaebaja suhtlusaldis, räägib meelsasti pikemalt, üksikasjalikult. Kuulmislanguse

tõttu palub vestluskaaslasel valjemini rääkida (kaebaja sõnul on kodus olemas kuuldeaparaat,

kuid ei kasuta seda, kuna ebamugav). Kõne ja neelamisega seotud kraniaalnärvide funktsiooni

hindamisel märgatavaid kõrvalekaldeid ei tähelda. Kaebaja suudab imiteerida lihtsamaid

liigutusi.

TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles valdkonnas

mõõdukas piirang (raskusaste 2). Piiratud on suuliste sõnumite vastuvõtmine, rääkimine,

vestlemine. Piirangud on tingitud kuulmisfunktsioonide langusest, helide ja kõne eristamise

häirumisest. Kahjustatud on sisekõrva struktuur. Piirang on kuuldeaparaadiga parandatav.

Kaebaja on piiranguga kohanenud. TTO ekspertarst toob 30.08.2022 eksperthinnangus

täiendavalt välja, et kaebaja on vaegkuulja sünnist saadik, kuuldeaparaati kasutab vajadusel,

kõne arenenud normaalselt. Uut infot teabe vastuvõtmise-edasiandmise kohta pole

meditsiiniandmetesse lisandunud. Kaebajale on väljastatud kuuldeaparaat, mida ta ei soovi

kasutada (füsioterapeudile ütleb, et kasutamine on ebamugav). Piirangu hindamisel

arvestatakse, kas abivahend parandab seisundit või mitte. Kaebaja puhul on LOR arsti poolt

abivahend välja kirjutatud ja eeldusega, et see parandab tema teabe vastuvõtmist ja

edasiandmist. Piirangu raskusastme hindamisel hinnatakse töövõimelisust koos abivahendiga.

Abivahend parandab kuulmist, seega ei ole kohane muuta piirangu raskusastet.

35.3. Vastustaja ekspertarst nõustus, et kahepoolsest kuulmislangusest põhjustatult esinevad

kaebajal mõõdukad piirangud suuliste sõnumite vastuvõtmisel. Piiranguid hinnatakse,

arvestades, et isik kasutab talle määratud võimalikku ravi, käesolevalt on vajalik

kuuldeaparaatide kandmine, mille kasutamisel on võimalik osaline (mittetäielik)

kuulmisfunktsiooni languse kompensatsioon. See tähendab, et see jääb võrreldes terve

inimese normaalse kuulmisfunktsiooniga võrreldes siiski oluliselt raskemini teostatavaks,

mistõttu on põhjendatud hinnata mõõdukas piirang võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“.

Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse piirangut koos abivahendiga,

olenemata sellest, et terviseandmetest nähtub, et kaebaja ei kanna kuuldeaparaate subjektiivse

ebamugavuse tõttu, kuigi varasemalt on terviseandmetes viiteid kuuldeaparaatide

kasutamisest. Kui kuuldeaparaatide kasutamine on muutunud mingil põhjusel ebasobivaks, on

soovitus pöörduda aparaatide häälestamiseks, kohandamiseks või vajadusel vahetamiseks

kuulmiskabinetti.

18(37)

3-22-2017

Küsitav on piirangu hindamine võtmetegevuses „teabe edastamine“, kus hinnatakse

piiranguid, mis on põhjustatud kõne- ja nägemisfunktsiooni langusest. Kuulmisfunktsiooni

langusest tingitud piiranguid selles võtmetegevuses ei hinnata. Logopeedi objektiivsel

hinnangul on kõne kuulajale täiesti arusaadav. TIS-is puuduvad andmed, et kaebajal esineks

nägemise funktsioonihäire, mis poleks prillidega kompenseeritav. Vaide- ja kohtumenetluse

ajal ei ole võimalik piiranguid eemaldada ega neid vähendada.

35.4. Teabe edasiandmise all mõistetakse kõnelemise ja kirjutamise teel suhtlemist18. Kohus

nõustub ekspertarstidega, et kaebajal pole nägemisega olulisi probleeme. TIS-i andmed ei

kajasta, et kaebaja oleks viimase 5 aasta jooksul silmanägemise probleemiga arsti poole

pöördunud. Kui kaebajale on välja kirjutatud prillid ja need kompenseerivad nägemislanguse,

siis ei saa nägemislangusega töövõime hindamisel arvestada. Nägemise hägustumist TIS-i

andmed ei kinnita. TIS-i andmetel esineb parema silmaga vähest strabismi juba lapseeast (TIS

lk 22-25), kuid ei ole näha, et see põhjustaks kaebajale nägemisprobleeme.

Nägemisprobleeme ei ilmnenud ka psühholoogiliste testide sooritamisel. Kui kaebajal

nägemisega probleemid esinevad, tuleb tal pöörduda nendega esmalt arsti poole. Samuti ei ole

TIS-ist näha, et kaebajal esineks kõnelemisega probleeme. Kaebaja kõne on arenenud

normaalselt (TIS lk 58-59). Kõne on selge ja kiire, kaebaja on suhtlusaldis, räägib meelsasti

pikemalt ja üksikasjalikult. Kõne ja neelamisega seotud kraniaalnärvide funktsiooni

hindamisel märgatavaid kõrvalekaldeid ei täheldatud. Kaebaja suudab imiteerida lihtsamaid

liigutusi. Ekspressiivne kõne. Spontaanne kõne on lauseline ja voolav. Pikemal rääkimisel

kõne rütm kohati veidi häirub, esineb kergele klatterile sarnanevaid ilminguid. S-hääliku

hääldamine on moonutatud, kuid üldiselt on kõne kuulajale täiesti arusaadav. Parafaasiaid ja

perseveratsioone kohtumise ajal kõnes ei esinenud. Nimetamisülesandes igapäevase olmega

seotud sõnavara osas raskusi ei esine, üks vähemkasutatud sõna (mall) ei meenunud.

Lühiteksti häälega lugemisel ja loetu alusel küsimustele vastamisel raskusi ei esinenud.

Impressiivne kõne märgatavate eripäradeta (küsimustele vastab teemakohaselt, täidab

korraldused, suudab oma sõnadega selgitada ka ülekantud tähendust). Nii hääldustäpsust kui

neelamise turvalisust mõjutab ka hammaskond (hambaproteeside kasutamine) (TIS lk 22-25).

Kohus järeldab eeltoodust, et kuna kaebajal ei ole probleeme nägemise ega kõnelemisega, siis

ei saa tal olla piiranguid teabe edasiandmise võtmetegevuses. Kuulmisprobleeme selles

võtmetegevuses ei hinnata. TTO ekspertarst on selles võtmetegevuses ekslikult piirangu

tuvastanud. Kuna eksimus on tehtud kaebaja kasuks, siis ei too see kaasa vaidlusaluse otsuse

tühistamise vajadust.

Teabe vastuvõtmise juurde hinnatakse kuulmise või nägemise abil erineva teabe vastuvõtmise

võimet19. Nägemist käsitles kohus eespool. TIS-i andmed kinnitavad kaebajal kahepoolset

neurosensoorset kuulmisnõrkust (TIS lk 30, 30-33, 45-46, 58-59). Sügav kuulmislangus on

kaebajal sünnist saadik (TIS lk 30-33, 58-59). Kaebajal on tuvastatud kuulmisaparaadi

vajadus ja kaebaja kandis varem kuuldeaparaati mõlemas kõrvas (TIS lk 30, 45-46, 48-49, 58-

59). Kuulmisaparaadi kasutamist kinnitab kaebaja ka töövõime hindamise taotluses, kuid TIS-

i andmetel ei kasuta kaebaja kuulmisaparaati koguaeg, sest see on ebamugav (TIS lk 22-25).

Kohus nõustub ekspertarstidega, et kuulmislangusest tulenevat piirangut kompenseerib

vähemalt osaliselt kuuldeaparaat ning kui kaebajale on see näidustatud ja ta saab seda

kasutada, siis tuleb töövõimet hinnata koos sellega. Vajadusel tuleb kaebajal kuuldeaparaadi

uuesti seadistamise või ümbervahetamise taotlusega pöörduda arsti poole. Vastustaja

ekspertarsti selgituste kohaselt ei kõrvalda ka kuuldeaparaadi kasutamine kuulmise piirangut

täielikult, seetõttu on mõõduka piirangu tuvastamine selles võtmetegevuses põhjendatud.

18 Töövõime hindamise metoodika, lk 38.

19 Töövõime hindamise metoodika, lk 39.

19(37)

3-22-2017

Kuna teabe vastuvõtmise võtmetegevuses on mõõduka piirangu tuvastamine põhjendatud, siis

on ka valdkondlik piirangu raskusaste mõõdukas.

36. Kuigi kaebaja ei ole töövõime hindamise taotluses teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkonnas piiranguid välja toonud ja neid ei ole tuvastanud ka TTO ekspertarst, on kaebaja

toonud kaebuses välja, et tal on tõsised probleemid urineerimise ja väljaheitega.

Vastustaja ekspertarst nõustus TTO ekspertarst hinnanguga, et kaebajal puuduvad selles

valdkonnas piirangud. Kaebaja on pöördunud uuringuteks seoses kaebustega kõhulahtisusele,

olulisi kõrvalekaldeid koos ravivajadusega (v.a söetabletid, seedeensüümid) ei täheldatud.

Puuduvad andmed seedehäirete kohta, mis mõjutaksid püsivat töövõimet. TIS-i andmetel on

kaebaja esitanud perearstile kaebuse seoses urineerimishäirega 2018. a-l, eelnevalt on

konsulteeritud uroloogi poolt, määratud efektiivne ravi, mille kaebaja katkestas. Perearst

taasalustas ravi. Viimase 5 aasta jooksul pole kaebaja uroloogi ega androloogi konsultatsiooni

vajanud. Viimase 2 aasta jooksul pole retseptikeskuse andmetel ravi vajanud.

Kohus nõustub, et urineerimise osas puuduvad kaebajal aktuaalsed tervisehäired.

Urineerimishäireid kurtis kaebaja TIS-i andmetel viimati 2018. a-l (TIS lk 53-54). Pärast seda

ei ole ta sellekohase probleemiga arstide poole pöördunud. Seega ei saa olla tegemist püsiva

tervisehäirega, mis saaks kaebaja töövõimet mõjutada. Küll aga on kaebajal olnud mitmel

korral probleeme hemorroidide ning kõhulahtisuse ja -kinnisusega. Varem oli kaebajal mitmel

korral probleeme kõhukinnisusega (TIS lk 51-52, 54-55). Pärast hemorroidide ravi 2020. a-l

(TIS lk 51-52) see probleem kadus. 2021.-2022. a tekkisid probleemid kõhulahtisusega. Seda

põhjustavat tervisehäda ei ole tuvastatud (TIS lk 28-30, 30-33, 35). Anti soovitusi toitumise

osas. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja ei suudaks vajadusel oma soolt kontrollida,

õigeaegselt tualetti kasutada ja vajaks igapäevaselt mähkmeid. Siiski võib pidev kõhulahtisus

põhjustada probleeme juhul, kui tualetti ei ole võimalik kiiresti kasutada, samuti halba

enesetunnet ja nõrkust ning seeläbi igapäevaelu mõningal määral häirida. Kohtu hinnangul

olnuks põhjust tuvastada selles valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1).

37. Kaebaja toob õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas välja piirangud

võtmetegevustes „õppimine ja tegevuste sooritamine“ ning „tegevuste alustamine ja

lõpetamine“.

37.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ on muutlikud

(raskusaste 9). Kaebaja ei suuda raskusteta selgeks õppida ega teha lihtsamaid ega

keerulisemaid igapäevategevusi. Kuna kaebaja on koguaeg vaimselt ja füüsiliselt kurnatud,

siis on iga väiksemgi tegevus kohutavalt raske, eriti tegevusega alustamine. Kaebaja väsib

üliruttu ja peab palju pingutama, et tegevust jätkata. Ka töövõime hindamise taotluse

esitamine on suur eneseületus. Kaebaja võtab küll antidepressante, kuid need ei aita ja

ülitundlik organism ei talu neid.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ on

muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja ei saa raskusteta igapäevategevustega hakkama. Kuna kõik

halb tervislikus plaanis on kokku jooksnud ja olukord progresseerub, siis ei ole mingit

motivatsiooni ega energiat elamiseks. Hea, kui hommikul voodist välja saab. Mäluga on

pärast Covidi põdemist eriti hullud lood. Ununevad ka kõige lihtsamad asjad. Proovis

kliinilise psühholoogi juurde saada, kuid järjekorrad on metsikud.

37.2. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on võtmetegevuses

„tegevuste õppimine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates segatüüpi depressiooniga

ärevusele ja kergele orgaanilisele tunnetushäirele. Kaebajal esineb uuringute tulemusel

20(37)

3-22-2017

mäluhäireid, vajab suunamist ülesannete täitmisel. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka

30.08.2022 eksperthinnangus.

TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“

mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates segatüüpi depressiooniga ärevusele ja kergele

orgaanilisele tunnetushäirele. Uuringu tulemusel alustab tegevusi ja lõpetab, kuid vajab

vahepeal suunamist, ülesande uuesti täpsustamist. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka

30.08.2022 eksperthinnangus.

TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles valdkonnas

mõõdukas piirang (raskusaste 2). Piiratud on uute tegevuste õppimine, ka lihtsate tegevuste

õppimine, tähelepanu koondamine, lihtsate probleemide lahendamine, otsuste tegemine.

Piirangud on tingitud tähelepanu ja mälufunktsioonide häirumisest, emotsionaalsest

ebastabiilsusest, mõtlemisfunktsioonide muutumisest ja kõrgemate kognitiivsete

funktsioonide häirumisest. Kahjustatud on peaaju struktuur. Piirangu põhjustanud psüühika-

ja käitumishäirete kulg on raskesti prognoositav. Kaebaja on osaliselt kohanenud. TTO

ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus.

37.3. Vastustaja ekspertarst nõustus, et selles valdkonnas esinevad kaebajal mõõdukad

piirangud. Samas möönab, et lihtsamate tegevuste õppimine ei ole samal määral piiratud.

Juunis 2022 on kaebajale tehtud psühholoogilised testid, mille alusel on kaebajal diagnoositud

kerge kognitiivsete funktsioonide häire. Mälu on häiritud, kusjuures keskendumine on

rahuldav. Aeglustunud on infotöötluse kiirus. Eelnevalt esinenud meeleoluhäire tõttu on

soovitatud antidepressantravi, mille kohta kaebaja on psühholoogile öelnud, et ta on ravi

(ajutiselt?) katkestanud. Haiglaravil alustati haigusseisundi võimaliku autoimmuunse geneesi

tõttu spetsiifilist ravi, mille efektiivsus antud hindamise raames ei olnud veel teada.

Ravikontroll ja seisundi hindamine on planeeritud novembris 2022.

37.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal saab neis võtmetegevustes ja valdkonnas

tervikuna tuvastada mõõdukad piirangud. Kaebajal ei ole intellektihäiret, mis õppimisvõimet

mõjutaks ja piiranguid raskemaks muudaks. Küll aga on kaebajal olnud pikaajaliselt

probleeme unehäiretega, mis toob kaasa väsimuse, samuti peavaludega ja depressiooniga.

Esineb ka pessimismi ja negatiivseid enesekohaseid hinnanguid, mis sooritusvõimekust

vähendavad. Viimasel ajal on tekkinud mäluhäired. Kaebaja on testide tegemisel püüdlik ja

koostöövalmis (TIS lk 22-25), kuid vajab suunamist ja täpsustamist. Keskendumisvõime osas

olulisi probleeme ei ole, lihtsamad tähelepanuharjutused ja peast arvutamine õnnestuvad.

Tuvastatavad on mäluhäired ja infotöötlemise kiiruse langus. Kaebaja ei ebaõnnestunud

kõigis testülesannetes. Raskemate piirangute tuvastamine ei ole põhjendatud, sest TIS-i

andmetele tuginevalt puudub alus arvata, et kaebaja ei saaks oma eluga iseseisvalt üldse

hakkama. Uuringutel ei tuvastatud vigastusi või parandamatut haigust. Uneprobleeme on

võimalik reeglina ravimitega ja teraapiatega ravida. Unehäirete ja väsimuse vähendamine

aitavad kaasa ka mälu parandamisele. Meeleoluhäireid on samuti võimalik ravida. Kui

konkreetsed ravimid kaebajale ei sobi, on neid võimalik vahetada. Kaebaja on suutnud

mälulangust kompenseerida märkmiku kasutusele võtmisega. Kaebaja on hinnanud 2022. a

juuni epikriisis (TIS lk 22-25) meeleolu üldiselt positiivsemaks, paar kuud tagasi esinenud 3-

kuulist perioodi, mil esines tahtejõu langust, elutüdimist, jõuetust ja suitsiidimõtteid, on hetkel

möödunud. Järelikult ei ole kaebaja meeleoluhäired sellisel tasemel, mis tegutsemisvõime

halvaks ja ta apaatseks muudaks. Kaebaja subjektiive hinnang oma tegevusvõimele on

madalam, kui objektiivsed terviseandmed võimaldavad järeldada. Kaebaja ei ole seni vajanud

psühhiaatri või psühholoogi teenust. Vastuvõtuaega soovis saada alles töövõime hindamisega

seoses.

21(37)

3-22-2017

38. Kaebaja tõi muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas välja piirangud

võtmetegvustes „väljaskäimine“ ja „toimetulek muutustega“.

38.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „väljaskäimine“ on muutlikud

(raskusaste 9). Ei suuda ilma emotsionaalse või vaimse pingeta väljas käia. Üldiselt väldib

liigset müra ja inimesi, niigi probleeme piisavalt. Eelistab üksinda ringiliikumist.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ on muutlikud

(raskusaste 9). Ei saa muutustega igapäevaelus raskusteta hakkama. Ei talu üldse mingeid

muutusi. Läheb kohe närvi, et jälle see kurnav pingutamine. Läbi raskuste saab siiski kuidagi

tehtud.

38.2. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad

võtmetegevuses „väljaskäimine“ piirangud (raskusaste 0), sest kaebaja kirjeldatud piirangud

ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Uuringutulemuste alusel ei ole kaebajal väljaskäimise

osas probleeme. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus.

TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ kerge piirang

(raskusaste 1), viidates segatüüpi depressiooniga ärevusele ja kergele orgaanilisele

tunnetushäirele. Uuringutulemisena võib esineda kerge piirang muutustega toimetulekul. TTO

ekspertarst muutis 30.08.2022 eksperthinnangus piirangu raskusastet ja leidis, et kaebajal on

selles võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates samuti segatüüpi

depressiooniga ärevusele ja kergele orgaanilisele tunnetushäirele. Kuna kaebaja kakles juuli

lõpus kaaskodanikuga, siis võib eeldada, et on raskusi igapäevaelus hakkama saamisega.

TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles valdkonnas kerge

piirang (raskusaste 1). Piiratud on muutustega toimetulek. Piirang on tingitud häirunud

kõrgematest kognitiivsetest funktsioonidest, emotsionaalsest ebastabiilsusest. Kahjustatud on

peaaju struktuur. Piirangu põhjustanud psüühika- ja käitumishäirete kulg on raskesti

prognoositav. Kaebaja on osaliselt kohanenud. TTO ekspertarst leidis 30.08.2022

eksperthinnangus, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2).

Täiendavalt eeltoodud põhjendustele on viidatud dr Linda Jõgismani 26.07.2022 epikriisile,

mille kohaselt oli kaebaja kuu aega tagasi kakelnud HIV-positiivsega ja on ikka veel mures.

Väsimus, unetus. Kaebaja ei ole pöördunud psühhiaatri vastuvõtule, kuigi seda on soovitatud

pärast statsionaarset ravi neuroloogia osakonnas. Statsionaarse ravi epikriisist selgub, et

kaebaja ei tarvita talle perearsti poolt väljakirjutatud antidepressante.

38.3. Vastustaja ekspertarst nõustus, et selles valdkonnas on põhjendatud hinnata mõõdukas

piirang stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulekus. Psühholoogiliste testide alusel

esineb keskendumine oma tervislikule seisundile, pessimismi ja negatiivseid enesekohaseid

hinnanguid. Tõusnud on üldärevus, esineb asteenia ja väsimus. Oluline on dünaamiline

jälgimine toetava ravi foonil.

38.4. Väljaskäimisega seonduva emotsionaalse ja vaimse pinge all mõistetakse ärevuse,

ebamugavuse või hirmu tundmist väljaspool kodu liikumisel. Raskused võivad olla seotud ka

ajast ja kohast arusaamisega, mäluga või meelepetetega20. Seega tuleb selles võtmetegevuses

hinnata, kas isikul esineb hirmu kodust väljaskäimise ees. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja

kardaks kodust väljas käia. Kaebaja on käinud korduvalt erinevate arstide vahet, seega ei ole

tal probleeme kodust väljas käimisega. Sellist hirmu ei ole ta ka arstidele või psühholoogidele

välja toonud. Oluline ei ole, kas kaebaja eelistab väljas käia üksi või kellegiga koos. Samuti ei

ole näha, et tal oleks väljaspool kodu raskusi orienteerumisega ja ta eksiks pidevalt ära. TIS-i

andmed ei kinnita kaebajal meelepetete olemasolu. Kaebaja on uuringu andmetel oma isikus,

20 Töövõime hindamise metoodika, lk 47.

22(37)

3-22-2017

asjas ja kohas orienteeritud (TIS lk 22-25). Seega jättis TTO ekspertarst põhjendatult selles

võtmetegevuses piirangu tuvastamata.

Muutustega toimetuleku all mõeldakse kohanemist igapäeva-harjumusi segavate, ootamatute

olukordadega21. Kohtu hinnangul ei saa kaebajal mõõduka piirangu tuvastamist pidada

ilmselgelt ebaõigeks. Kaebajal on diagnoositud depressiooniga ärevus (TIS lk 26-27). TIS-i

andmetel on isikul olnud töökoha vahetamisel stressi, pingepeavalusid, unehäireid (TIS lk 54-

55). Depressiooni, stressi, ärevust ja unehäireid ning sellest tingituna pidevat väsimust on

TIS-is korduvalt kajastatud (TIS lk 22-25, 26-27, 40-41, 46-47, 49-51, 54-55). Võib arvata, et

sellises seisundis inimesel võib olla mõningaid raskusi muutustega kohanemisel. Raskema

piirangu tuvastamiseks TIS-i andmed alust ei anna. TIS-ist ei ole näha, et kaebaja oleks

vajanud enne töövõime hindamist psühholoogi või psühhiaatri teenust. Antidepressantravi on

kaebaja omal algatusel katkestanud. Ei ole näha, et kaebaja ei saaks iseseisvalt oma eluga, sh

vajalike muudatustega üldse hakkama. Kuna muutustega toimetuleku võtmetegevuses on

põhjendatud tuvastada mõõdukas piirang, siis on ka valdkondlik piirangu raskusaste

mõõdukas.

39. Kaebaja tõi suhtlemise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „suhtlemisega

hakkamasaamine“ ja „kohane käitumine“.

39.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ on

muutlikud (raskusaste 9). Ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu.

On väsinud ja tülpinud. Suhtleb inimestega nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. On

perioode, kus ei suhtle üldse kellegagi, sest ei jaksa.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „kohane käitumine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2).

Ei suuda kontrollida enda emotsioone ja käitumist. Kaotab vahetevahel kontrolli oma

emotsioonide ja käitumise üle. Sõltub teisest osapoolest, üldiselt on ta rahumeelne inimene.

39.2. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on võtmetegevuses

„suhtlemisega hakkamasaamine“ kerge piirang (raskusaste 1), viidates segatüüpi

depressiooniga ärevuse diagnoosile. Kaebajale on välja kirjutatud antidepressandid, kuid ta ei

kasuta neid. Uuringutulemusega esineb kaebajal EEK alusel siiski kerge piirang. TTO

ekspertarst muutis 30.08.2022 eksperthinnangus piirangu raskusastet ja leidis, et kaebajal on

selles võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates samuti segatüüpi

depressiooniga ärevuse diagnoosile. Ekspertarst lisas täiendava põhjendusena, et kaebaja

vaimne seisund on halvenenud, on laskunud konflikti, on kakelnud 2022. a juulis.

TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad võtmetegevuses

„kohane käitumine“ piirangud (raskusaste 0), sest kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud

TIS-i andmetel kinnitust. Teostatud psühholoogiline uuring ei viita kohatu käitumise

probleemidele. TTO ekspertarst muutis 30.08.2022 eksperthinnangus piirangule antud

raskusastet ja leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1),

viidates segatüüpi depressiooniga ärevuse diagnoosile. Uuenenud andmete põhjal on kaebaja

konflikti lahendanud kakluse teel. See info on küll kaebaja poolne – mingeid sissekanded ega

kakluse fikseerimist, vigastusi jne meditsiiniandmetes ei ole.

TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles valdkonnas kerge

piirang (raskusaste 1). Piiratud on suhtlemine inimeste vahel. Piirang on tingitud

emotsionaalsete funktsioonide häirumisest. Kahjustatud on peaaju struktuur. Piirangu

põhjustanud psüühika- ja käitumishäirete kulg on raskesti prognoositav ilma ravita (kaebaja ei

kasuta antidepressante). Kaebaja on osaliselt kohanenud. TTO ekspertarst muutis 30.08.2022

21 Töövõime hindamise metoodika, lk 49.

23(37)

3-22-2017

eksperthinnangus on seisukohta ja leidis, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang

(raskusaste 2). Ekspertarst lisas täiendavalt, et uuenenud andmetel põhjal võib eeldada, et

vaimne seisund on halvenenud. Samas ei ravi kaebaja end antidepressantidega, mis perearst

on talle enne neuroloogia osakonda ravile saatmist välja kirjutanud.

39.3. Vastustaja ekspertarst nõustus, et esineb kuni mõõdukas piirang tõusnud ärevuse, üldise

väsimuse ja meeleolu ebastabiilsusest tingituna. Juunis 2022 teostatud psühholoogiliste

uuringute põhjal on tegemist ärevuse tõusu ja kiirema ärritatavusega. Vajalik on psüühilise

seisundi jälgimine ravi foonil. TTO ekspertarsti viide ühekordsele tülile, mis päädis

kaklusega, ei ole asjakohane.

39.4. Kohtu hinnangul puuduvad kaebajal selles valdkonnas piirangud ja ekspertarstid on

piiranguid tuvastades üle pingutanud. Üksnes depressiooni või ärevushäire diagnoos ei anna

tingimata alust ka suhtlemise valdkonnas piiranguid tuvastada. TIS-i andmed ei kinnita, et

kaebajal oleks probleeme teiste inimestega suhtlemisel. Kaebajal on käinud korduvalt arstide

vahet ja on saanud suhtlemisega väga edukalt hakkama. Ainult ühel korral oli kaebaja

arstidega ärritunud (TIS lk 40-41) – seda põhjusel, et tema tervisehäda ei suudetud ravida.

Viide ühekordsele kakluse intsidendile on asjakohatu ega anna pilti kaebaja igapäevasest

käitumismustrist. Kaebaja on ise väitnud, et ärritub vahel, kuid seda esineb aeg-ajalt kõigil

inimestel, tegemist ei saa olla töövõimet mõjutava püsiva tervisehäirega, st kaebajast

sõltumatu ja tema kontrollile mitte alluva käitumisega, mis tema igapäevaelu oluliselt segaks

ja töövõimet mõjutaks. Kaebaja toob välja, et üldiselt on hommikuti tema enesetunne parem,

õhtuks väsib ära, väsinud olekus ei jaksa suhelda, rääkida (TIS lk 22-25). Ilmselt väsib

enamik inimesi õhtuks ära ja väsinud olekus väheneb ka suhtlemisaktiivsus. Seda ei saa

käsitleda haigusliku seisundina. Kaebajaga läbi viidud psühholoogiline uuring ei võimalda

teha järeldusi, et kaebajal oleks raskusi teiste inimestega suhtlemisel või kohasel käitumisel.

2022. a juuni epikriisist (TIS lk 22-25) selgub, et kontakt temaga on normaalne, ta teeb

testimisel koostööd, on püüdlik, suhtlusaldis, räägib meelsasti pikemalt, üksikasjalikult.

Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks tuvastatud tervisehäireid, mille alusel

saaks selles valdkonnas piiranguid tuvastada. Kuna ekspertarstid on eksinud kaebaja kasuks,

siis ei too see kaasa haldusakti tühistamise vajadust.

40. Kaebaja toob välja, et tal on ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimed. Kuna organism

on kurnatud ja põhjust ei teata, siis on igasugused ravimid vastuvõetamatud. Tekitavad paha

enesetunde ja gastroenteroloogilisi probleeme. Kaebaja peaks pidevalt võtma antidepressante,

kuid enesetunne ei ole pärast hea.

TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et antidepressantide ärajätmist pole TIS-i

andmetes täpselt kirjeldatud, kaebaja on need omal algatusel ära jätnud. Kaebaja välja toodud

piiranguid on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu

tajumise ning suhtlemise valdkondades. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022

eksperthinnangus.

Vastustaja ekspertarst soovitas ravimite kõrvaltoimete tekkimisel pöörduda raviarsti poole

vajadusel raviskeemi muutmiseks. Terviseandmed ei kinnita kaebuste seost määratud

ravimitega.

Kohus nõustub vastustaja ekspertarstiga, et TIS-i andmed ei kinnita kasutatavate ravimite

kõrvaltoimete olemasolu. Vajadusel on võimalik ravimeid vahetada.

41. Kaebaja tõi muude tervisehäirete osas välja, et tal on pidev väsimus ja magamatus, eriti

pärast Covidi põdemist. Võib olla öid magamata ja ka päeval ei maga. See ongi tema

24(37)

3-22-2017

tervisliku seisundi põhjuseks. Seisukord on halb ja paranemise märke ei ole näha. Olukord

läheb pigem hullemaks.

TTO ekspertarst tõi 21.07.2022 eksperthinnangus välja, et kaebaja toodud infot on uuritud nii

neuroloogi kui ka psühholoogi poolt, teostatud uuringud ja jätkub dünaamiline jälgimine

seisundi osas. Piiranguid on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega

kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. TTO ekspertarst jäi samale

seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus.

Vastustaja ekspertarst märkis, et töövõimet mõjutavaid piiranguid hinnatakse seoses

objektiivsete terviseandmetega, st põhjuslikus seoses diagnoositud haigusseisunditest,

kusjuures silmas peetakse, kas nende piirangute vähendamiseks on rakendatud või on

võimalik rakendada kompenseerivat ravi. Sealjuures ei ole oluline, millistel põhjustel

haigusseisund on tekkinud. Antud juhul on raviskeemi täiendatud ja ei ole võimalik kinnitada,

et olukord halveneb.

Kohus nõustub TTO ekspertarstiga, et kaebaja unehäireid on hinnatud muudes valdkondades,

mistõttu puudub vajadus neid siinkohal täiendavalt käsitleda.

42. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangu kokkuvõttes, et kaebajal on osaline

töövõime. Peamine piiranguid põhjustav diagnoos on segatüüpi depressiooniga ärevus.

Piiratud on suuliste sõnumite vastuvõtmine, rääkimine, vestlemine. Piirangud on tingitud

kuulmisfunktsiooni langusest, helide ja kõne eristamise häirumisest. Piiratud on uute

tegevuste õppimine, ka lihtsate tegevuste õppimine, tähelepanu koondamine, lihtsate

probleemide lahendamine, otsuste tegemine. Piirangud on tingitud tähelepanu ja

mälufunktsioonide häirumisest, emotsionaalsest ebastabiilsusest, mõtlemisfunktsioonide

muutumisest ja kõrgemate kognitiivsete funktsioonide häirumisest. Piiratud on muutustega

toimetulek. Piirang on tingitud häirunud kõrgematest kognitiivsetest funktsioonidest,

emotsionaalsest ebastabiilsusest. Piiratud on suhtlemine inimeste vahel. Piirang on tingitud

emotsionaalsete funktsioonide häirumisest. Kaebajal on raskesti prognoositav seisund

kehtivusega 1 aasta, kuna tema vaimne seisund on halvenenud pärast Covid-19 nakkust ja

hetkel on vajalik dünaamiline jälgimine nii psühhiaatri kui ka neuroloogi poolt, hindamaks

seisundi muutumist ravi foonil. Kahjuks eelnevalt on selgunud, et kaebaja ei tarvita korrektselt

talle määratud ravi – on jätnud omal algatusel ravi ära. Samuti ei kasuta korrektselt talle

määratud kuuldeaparaati. Kaebajale sobib kerge füüsiline töö, kontoritöö turvalises ja vaimselt

pingevabas keskkonnas. Ei sobi töö müras, töötamine ajasurvega ning ei sobi tööülesanded,

mis nõuavad suurt tähelepanu või head mälu. Soovitatav abivahend on kuuldeaparaat.

Töövõimet toetavad psühholoogiline nõustamine, ümberõpe ja karjäärinõustamine.

TTO ekspertarst muutis 30.08.2022 eksperthinnangus oma arvamust ja leidis, et peamine

piiranguid põhjustav diagnoos on kahepoolne neurosensoorne kuulmisnõrkus. Kaebajal on

raskesti prognoositav seisund kehtivusega 2 aastat, kuna tema vaimne seisund on halvenenud

pärast Covid-19 nakkust ja hetkel on vajalik dünaamiline jälgimine nii psühhiaatri kui ka

neuroloogi poolt, hindamaks seisundi muutumist ravi foonil.

43. Vastustaja ekspertarst leidis kokkuvõttes, et nõustub tehtud ekspertiiside ja nende

järeldustega. Kaebaja üldine püsiv töövõime on hinnatud osaliseks. Osaajaline või

osamahuline töötamine on kaebajal esinevaid piiranguid arvestavates töötingimustes võimalik.

Tuleb silmas pidada, et antud hinnang on omakorda sisendiks järgnevatele tegevustele ja

teenustele. See tähendab, et kaebaja võib vajada nõustamisteenuseid,

rehabilitatsiooniteenuseid jms, mis võib olla abiks talle sobiva töö leidmisel ja seal püsimisel.

Vaidemenetluse käigus muutis TTO ekspertarst otsuse kehtivusaega 1 aastalt 2 aastale,

millega on vastustaja ekspertarst nõus. Vaimse võimekuse piirangute eeldatav vähenemine ei

25(37)

3-22-2017

pruugi olla kiire, vajalik on pikemaajalisem seisundi jälgimine ravi ja tugiteenuste foonil.

2020. a-l antud hinnang püsivale töövõimele on praegusest hinnangust erinev. Varasemas

hinnangus on töövõimet mõjutavad piirangud eelkõige liikumise valdkonnas. Käesolevalt

kehalistest haigustest tingitud funktsionaalsed piirangud ja nende ravivajadus sarnasel määral,

toetudes objektiivsetele terviseandmetele, ei kinnitunud.

44. Kohus nõustus enamikus osas ekspertarstide hinnangutega. Kohtu hinnangul jäeti

põhjendamatult piirangud tuvastamata ja hindamata teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkonnas tualettruumi toimingute võtmetegevuses. Kohtu hinnangul oli piirangute

tuvastamine teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas teabe edasiandmise

võtmetegevuses ning suhtlemise valdkonnas põhjendamatu. Eeltoodule vaatamata ei pea

kohus ekspertarstide lõppjäreldust, et kaebajal on osaline töövõime, põhjendamatuks.

Vaatamata mitme terviseprobleemi olemasolule, ei saa kaebaja tervislikku seisundit pidada

praegustel andmetel selliseks, et kaebaja ei suudaks mitte mingil juhul mitte ühtegi tööd

temale sobivates tingimustes ka osalise ajaga töötades teha. Kaebaja nägemis- ja

kuulmisprobleem on abivahenditega rahuldaval määral kompenseeritud, seega need töötamist

oluliselt ei sega. Mälu probleeme võimaldab samuti leevendada abivahendite (märkmikud,

kalendrid, telefoni meeletuletused jms) kasutamine. Unehäireid on reeglina võimalik

ravimitega leevendada ja hilisemad terviseandmed kinnitavad, et ravi on olnud tõhus.

Kaebajal ei ole raskekujulist depressiooni, mis tegutsemisvõime välistaks. Meeleoluhäirete

puhul aitavad reeglina ravimid. Kaebajale on välja kirjutatud antidepressandid, mida saab

vajadusel vahetada, kui konkreetsed ravimid kaebajale ei sobi või ei ole piisavalt tõhusad.

TIS-i andmed ei kinnita, et meeleoluhäired välistaks kodust väljas käimist ja

tegutsemisvõimet. Kaebaja käib korduvalt arstide vahet ja teeb igapäevaselt pikki

jalutuskäike. Probleemid liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas ei leidnud kinnitust.

Keskkonnavahetus ja täiendavate kohustuste lisandumine võivad hoopis aidata kaebajal

meeleoluhäireid leevendada ja enesehinnangut tõsta, sest kodus olles keskenduks kaebaja liialt

oma terviseprobleemidele ja hindaks neid tegelikust suuremateks.

45. Neil põhjustel leiab kohus, et vastustaja 25.07.2022 otsus on põhjendatud osas, millega

tuvastati kaebajal osaline töövõime. Otsust on töövõime kestuse osas muudetud 16.09.2022

vaideotsusega ja 19.09.2022 otsusega. 2-aastast perioodi võib pidada põhjendatuks, arvestades

kaebajal tuvastatud terviseprobleeme. Asjakohase raviga võivad need selle aja jooksul

leeveneda, mistõttu on 2 aasta pärast töövõime uus hindamine õigustatud. Kuna kohus ei

tuvastanud 25.07.2022 otsuses selliseid vigu, mis tooksid kaasa selle otsuse tühistamise, siis

jätab kohus kaebuse selle otsuse tühistamise nõudes rahuldamata. Samal põhjusel jääb ka

16.09.2022 vaideotsus tühistamata osas, mis puudutab töövõime hindamist. Kuna otsused

jäävad töövõime hindamist puudutavas osas tühistamata, siis puudub alus kohustada

vastustajat kaebaja töövõime hindamise taotluse osas uut otsust tegema.

Vastustaja 06.02.2023 otsus

46. Kaebaja vaidlustab vastustaja 06.02.2023 otsust, millega tuvastati, et tal on osaline

töövõime. Kaebaja leiab, et tal puudub töövõime, mistõttu taotleb ta vastustaja kohustamist

tegema kaebaja töövõime hindamise kohta uus otsus.

47. Vastustaja 06.02.2023 otsus tugineb Dorpat Tervis OÜ ekspertarst Anne Korki (TTO

ekspertarst) 03.02.2023 dokumendipõhisele töövõime hindamise eksperthinnangule22. Lisaks

on kohtumenetluses oma eksperthinnangu23 esitanud vastustaja ekspertarst Pille Tommingas

22 Vastustaja 24.03.2023 esitatud lisa 3.

23 Vastustaja 24.03.2023 esitatud lisa 5.

26(37)

3-22-2017

22.03.2023. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega

ja tehtud kaebaja terviseandmetest24 põhjendatud järeldused.

48. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud kõigis valdkondades. Kaebaja

ei ole välja toonud, et tal oleks töötamist välistav seisund ja seda ei ole tuvastanud ka

ekspertarst.

49. Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „liikumine eri

tasapindadel“, „ohutu ringiliikumine“ ning „seismine ja istumine“.

49.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ on

muutlikud (raskusaste 9). Ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Liikumine sõltub

sellest, kas keha valutab või mitte. Esinevad valud vasakul kehapoolel, kuna puus on

endoproteesitud. Samuti on valud alakehas ja esineb ka muid valusid seoses sünnijärgse

traumaga. Selgroog on kõverdunud.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ on muutlikud

(raskusaste 9). Ei suuda ohutult siseruumides ega väljas ringi liikuda. Suudab mõõdukate

raskustega ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud. Kuna kaebaja mälu on

väga muutlik, siis võib eksida ja seda ikka juhtub. Ruumitaju on üpris halb. Kasutab aeg-ajalt

jalutuskeppi. Ka siseruumides esineb eksimisvõimalust ja kasutab jalutuskeppi.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „seismine ja istumine“ on muutlikud

(raskusaste 9). Ei suuda valu tundmata ja raskusteta kehaasendeid säilitada ega vahetada.

Tema võimekus ühel kohal püsida istudes, seistes või kehaasendeid vahetades on muutlik.

Sõltub päevast ja valuaistingutest. Kaebajal on rulaator, mis on suureks abiks.

49.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“

mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates muudele täpsustatud polüneuropaatiatele, Covidi

järgsele seisundile ja muudele esmastele koksartroosidele. Tekkinud on bilateraalne valu

puusa-alaselja piirkonda, mis segab igapäevategevusi, ka liikumist. Liigub ilma abivahendita.

Rombergis seisab silmad kinni 10+ sekundit, minimaalne kõikumine. Varvastele-kandadele

tõuseb, tandemseisu sooritab, kõnd kergelt kohmakas. 2 minuti kõnnitest: 220 meetrit (2022. a

juunis 240 meetrit), kõnnitempo kiire, kõnd iseärasusteta, kaebuseks valu puusa-alaselja

piirkonnas. Dünaamikas tunneb, et väsimus on püsinud sama, ei kannata suurt koormust.

TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“

piirangud (raskusaste 0). Kartust eksida on hinnatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonnas.

TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ kerge piirang

(raskusaste 1), viidates muudele esmastele koksartroosidele. Kurdab valu puusa-alaselja

piirkonnas liigutustel ja siirdumistel. Liigesliikuvus normipärane, 25.05.2020

röntgeniülesvõte vaagnapiirkonnast: luustruktuur tavaline. Parema puusa liigespilu kergelt

ahenenud, pinnad pikenenud. Samas on parema reieluu pähikukaela konfiguratsiooni alusel

kahtlus Cam-deformatsioonile. Vasaku puusa endoproteesijärgne seisund, luustruktuur

iseärasusteta. Võrreldes 2011. a uuringuga on leid veenva dünaamikata. Parema puusa kerge

artroos, Kellgren II, samas kahtlus Cam-tüüpi deformatsioonile. Vasaku puusa TEP.

TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2).

Piiratud on keha põhiasendi muutmine ja pikkade vahemaade kõndimine selja-puusavalude

tõttu, üldväsimuse tõttu. Põhjuseks on võimalikud polüneuropaatiad, perifeersete närvide

24 TIS-i andmed 06.02.2023 seisuga, edaspidi TIS2. Vastustaja 24.03.2023 esitatud lisa 2.

27(37)

3-22-2017

kahjustused, mille tõttu on langenud erinevate kehapiirkondades tundlikkus ja on halvenenud

lihasfunktsioon. Süvenenud puusavalude põhjuseks puusaliigeste kulumishaigus krooniliste

artrootiliste muutustega. Aeg-ajalt kasutab liikumisel abivahendina rulaatorit. Piirangu

põhjuseks on artroosid. Haiguse kulg on raskesti prognoositav. Kaebaja ei ole kohanenud.

49.3. Vastustaja ekspertarst leidis, et liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebaja

piirangud maksimaalselt mõõdukatena põhjustatud võimalikust neuropaatilisest valust.

Võrreldes 16.09.2022 vaideotsusega on lisandunud oluliste terviseandmetena endokrinoloog

Mari Verrevi epikriis 04.10.2022, mis kirjeldab juhuleiuna paremas neerupealises leitud

moodustist, mida hilisemates uuringutes ei ole hinnatud aktiivseks adenoomiks ja töövõime

hindamisel funktsionaalseid piiranguid ei põhjusta. 12.11.2022 on lisandunud

terviseandmetesse neuroloog Agnes Reitsniku epikriis, kaebaja on ajavahemikus 07.-

10.11.2022 viibinud Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse statsionaaris

haigusseisundi dünaamilises kontrollis. Lisandunud valukaebuste tõttu teostati närvide

peenkiudude test, mis kinnitas üldise peenkiudude neuropaatilise leiu, mis selgitab

valukaebuste esinemist. Samas neuroloogilist koldeleidu ega liikuvushäiret ei kirjeldata.

Peenkiudude neuropaatiat on seostatud eelnevalt põetud viirushaigusega. Soovitatud alustada

neuropaatilise valuraviga (gabagamma) vajadusel tõusvas annuses. Paraku tänaseks

retseptikeskuse andmetel on ravi apteegist välja ostetud alles 05.01.2023. Ravi soovitatud

annuses kasutamisel peaks ravim olema otsas ja ravi seetõttu katkenud. Võimalik, et

neuropaatilised valud ei ole olnud püsivalt nii tugevad, et oleksid vajanud soovitatud ravi.

Kaasuvalt on kaebajal juba eelnevalt teadaolevalt diagnoositud puusaliigeste artroos, mille

tõttu on teostatud vasaku puusaliigese endoproteesimine 2009. a-l. Ekspertarvamuse

koostamise ja sellele põhineva otsuse ajaks puudusid andmed, et kaebaja vajaks

konsultatsioone, ravi ja haigusseisundi käsitlust seoses puusa- ja seljavaludega. On märgitud

valukaebus, kuid 07.11.2022 füsioterapeutilisel hindamisel on objektiivne leid normi piires,

kõnd iseärasusteta, abivahendeid ei vaja, siirdumised iseseisvad, liigesliikuvused vabad,

lihasjõud rahuldav. Püsiv abivahendi (rulaator jms) vajadus ei kinnitu.

49.4. Kohus selgitab kaebajale, et orienteerumisraskusi hinnatakse vaimse võimekuse

valdkondades, mitte liikumise valdkonnas. Liikumise valdkonnas hinnatakse füüsilist

võimekust.

Kohtu hinnangul on ekspertarstid selles valdkonnas esinevaid piiranguid üle hinnanud. Kohus

ei saa nõustuda, et kaebajal on selles valdkonnas piirangud, veel vähem saab nõustuda, et

tegemist on mõõdukate piirangutega. TIS-i andmetel (TIS2 lk 26-29) liigub kaebaja ilma

abivahenditeta, siirdub iseseisvalt. Liigesliikuvus on normipärane. Sirget jalga saab tõsta 90

kraadi, kõverdab täisamplituudis. Jõudlus ühtlane, ületab tugevalt vastupanu, poolte

erinevuseta. Rombergis seisab silmad kinni 10+ sekundit, minimaalne kõikumine. Varvastele-

kandadele tõuseb, tandemseisu sooritab, kõnd kergelt kohmakas, kükki sooritab ilma toeta.

Suudab 2 minutiga läbida 220 meetrit, kõnnitempo kiire, kõnd iseärasusteta. Varasemad

andmed (TIS lk 22-25) kinnitavad, et kaebaja tõuseb toolilt ilma käte abita, suudab kükki

teha. Need andmed ei võimalda järeldada, et kaebajal oleks eri tasapindadel liikumisel või

asendivahetamisel mingeid piiranguid. Kaebaja väidetav puusavalu on esinenud pikema aja

jooksul aeg-ajalt (TIS lk 56-57, 59, TIS2 lk 26-29, 32-33), mitte järjepidevalt, mis annaks

alust pidada seda tema igapäevaelu oluliselt segavaks ja töövõimet mõjutavaks püsivaks

tervisehädaks. Vastupidi, varasemate terviseandmetega võrreldes on kaebaja tervislik olukord

läinud paremaks, sest varem liikus ta ühe või kahe karguga, nüüd ilma abivahenditeta

iseseisvalt. Rulaatori kasutamist TIS-i andmed ei kinnita. TIS-i andmetel liigub kaebaja palju

(jalutab palju – TIS lk 30-33; sunnib end igapäev liikuma koeraga 1,5 tundi hommikul ja 1,5

tundi õhtul – TIS lk 22-25). Järelikult ei saa puusavalu olulisi piiranguid põhjustada. Valusid

saab hoida ravimitega kontrolli all. Kaebajal tuvastatud peenkiudude neuropaatiat ei seostatud

28(37)

3-22-2017

liikumisprobleemidega. Kaebaja kuulmis- ja nägemisprobleemid on kompenseeritud

abivahenditega. Astma kaebajale olulisi probleeme ei tekita. Südameprobleeme TIS ei kajasta.

Kuna ekspertarstid on eksinud kaebaja kasuks, siis ei too see kaasa vaidlusaluse otsuse

tühistamise vajadust.

50. Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „käte

sirutamine“, „asjade liigutamine“ ja „käteosavus“.

50.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „käte sirutamine“ on muutlikud

(raskusaste 9). Ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Sõltub päevast ja valuaistingutest.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „asjade liigutamine“ on muutlikud

(raskusaste 9). Ei suuda raskusteta asju liigutada. Füüsilist jõudu ei ole, raskuste tõstmine on

täiesti välistatud.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „käteosavus“ on muutlikud (raskusaste 9).

Ei suuda raskusteta käsi ega sõrmi kasutada. Kätes on pidev surin öösel ja päeval. Tegevused

on häiritud.

50.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad neis võtmetegevustes ja valdkonnas

tervikuna piirangud (raskusaste 0), sest need ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.

Koordinatsioon täpne, vasakus käes minimaalselt posturaalset treemorit, rigiidsust ei esine.

Patoloogilisi reflekse ei esine. SNK/KPK teostab. Jõud jäsemetes külgühtlane, ületab tugevale

vastupanule. Pigistusjõud dünamomeetriga dex 32 kg sin 28 kg.

50.3. Vastustaja ekspertarst nõustus, et kaebajal puuduvad piirangud käelise tegevuse

valdkonnas. TIS-i andmetel on küll neuromüograafilisel uuringul tuvastatud üldine

peenkiudude neuropaatiline leid, kuid käelise tegevusega seotud kaebusi terviseandmetel

kaebaja viimasel ajal esitanud ei ole.

50.4. Kohtu hinnangul ei võimalda ka uued lisandunud terviseandmed järeldada, et kaebajal

on käte osas töövõimet mõjutavad püsivad tervisehädad. Kaebaja kurtis ka septembris 2022

(TIS2 lk 32-33) käte värinat ja nõrkust. Neuroloogi arvamuse kohaselt võib olla tegemist

infektsioonijärgse autoimmuunse geneesiga ja alustati immuunraviga. Kaebajal tuvastati

novembris 2022 (TIS2 lk 26-29) peenkiudude neuropaatia, kuid ei ole näha, et see oleks

põhjuslikus seoses kaebaja käte probleemiga. Seega ei ole kaebaja tervisehäda ega selle

põhjusi veel tuvastatud ega ravima asutud, mistõttu ei saa järeldada, et tema tervisehädad ei

allu ravile ja jäävad püsivalt tema töövõimet mõjutama. Olemasolevad objektiivsed

terviseandmed ei kinnita kaebajal töövõimet mõjutavate püsivate terviseprobleemide

olemasolu käelise tegevuse valdkonnas.

51. Kaebaja tõi teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas välja piirangud

võtmetegevustes „teabe edasiandmine“ ja „teabe vastuvõtmine“.

51.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ on muutlikud

(raskusaste 9). Ei suuda teiste inimestega raskusteta kõneledes ega kirjalikult suhelda.

Kuulmisraskused, probleemid suhtlemisel. Sõltub olukorrast.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ on muutlikud

(raskusaste 9). Ei suuda raskusteta öeldut kuulda ega kirjapandut lugeda. Sõltub olukorrast ja

taustast. Tihti tuleb üle küsida, kuna ei kuule alati teist poolt. Nägemine ei ole kiita, kasutab

lugemisprille. Kaugele näeb, kõiges muus kasutab lugemisprille.

29(37)

3-22-2017

51.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ kerge

piirang (raskusaste 1), viidates kahepoolsele neurosensoorsele kuulmisnõrkusele.

Kõnelemisraskusi ei esine.

TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ mõõdukas

piirang (raskusaste 2), viidates kahepoolsele neurosensoorsele kuulmisnõrkusele. Nägemine

kompenseeritud – kasutab lugemisprille. Esineb helivastuvõtu ja helijuhtehäire mõlemal

kõrval. Kuuldeaparaadi kohta täpset informatsiooni ei ole. Kaebaja on väitnud, et ei kasuta

kuuldeaparaate, kuna need segavad teda. Audiogramm: AD - 85, 85, 100 dB, AS - 85, 60, 75,

100 dB. Kaebaja enda kaebuseks on, et esinevad kuulmisraskused, probleemid suhtlemisel.

Sõltub olukorrast ja taustast. Tihti tuleb üle küsida, kuna ei kuule alati teist poolt.

TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2).

Piiratud on suuliste sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel ja vestlemine ühe inimesega

helijuhtivuse ja helivastuvõtu häirumisest mõlema sisekõrva kahjustuse tõttu. Abivahendite

kasutamise kohta täpsed andmed puuduvad, kuid viimases sissekandes 05.05.2022 on

nimetatud kuuldeaparaadi kasutamise vajadust. Kuuldeaparaatide kasutuselevõtuga kuulmine

paraneb. Kaebaja on piiranguga osaliselt kohanenud.

51.3. Vastustaja ekspertarst nõustus, et kahepoolsest kuulmislangusest põhjustatult esinevad

kaebajal kuni mõõdukad piirangud suuliste sõnumite vastuvõtmisel. Vastavalt töövõime

hindamise metoodikale hinnatakse piirangut koos abivahendiga, olenemata sellest, et

terviseandmetest nähtub, et kaebaja ei kanna kuuldeaparaate subjektiivse ebamugavuse tõttu.

Kui kuuldeaparaatide kasutamine on muutunud mingil põhjusel ebasobivaks, on soovitus

pöörduda kuulmiskabinetti aparaatide häälestamiseks, kohandamiseks või vajadusel

vahetamiseks.

51.4. Kohus leiab, et TTO ekspertarst on ka sel korral teinud teabe edasiandmise

võtmetegevuses hindamisvea. Kaebajal ei esine nägemisega ega kõnelemisega probleeme,

neid ei ole lisandunud ka uute terviseandmete alusel, seega ei ole tal teabe edasiandmisel

piiranguid. Nägemine on korrigeeritud prillidega. Kuulmisega seotud piiranguid selles

võtmetegevuses ei arvestata. Kohus jääb kuulmislanguse ja kuuldeaparaadi kasutamise

vajaduse osas varem välja toodud seisukohtade juurde. Kuna kuuldeaparaadiga on võimalik

kuulmislangust osaliselt kompenseerida, siis on mõõduka piirangu tuvastamine teabe

vastuvõtmise võtmetegevuses ja valdkonnas põhjendatud.

52. Kaebaja tõi teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas välja piirangud

võtmetegevuses „tualettruumi toimingud“.

52.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9). Ei

suuda raskusteta kontrollida oma soolt ja põit. Sõltub päevast. Urineerimisega suured

probleemid, kasutab väga tihti tualetti. On ette tulnud märgumist.

52.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses ja valdkonnas tervikuna

kerge piirang (raskusaste 1), viidates soole malabsorptsioonile ehk väärimendumisele,

pankreasestea[to]rröale. Arvestades kaebaja seisundit ja leidu, teostatud uuringuid, on

tegemist Long Covidiga ja viirusest põhjustatud häired: peenkiudude neuropaatia, mis

avaldub valudena ka kõhukoopas, lisaks autonoomsed häired kõhulahtisusena. Raskendatud

on roojamise reguleerimine roojamisfunktsioonide häirumise tõttu. Piirangud erineva

intensiivsuse ja sagedusega. Haiguse kulg on raskesti prognoositav. Kaebaja ei ole piiranguga

kohanenud.

30(37)

3-22-2017

52.3. Vastustaja ekspertarst nõustus, et piirangud on hinnatavad kergetena, kuna üldise

peenkiudude neuropaatiaga on seostatud nii kõhuvalusid kui viimasel ajal esinevat soole

peristaltikahäiret.

52.4. Kohus leiab, et raskemat piirangud kui kerge ei ole põhjust selles valdkonnas tuvastada.

Urineerimisprobleemide olemasolu või taastekkimist lisandunud terviseandmed ei kinnita.

Samuti ei ole terviseandmetes kajastatud, et kaebajal esinenuks märgumist või et ta vajaks

põie kontrollimise probleemi tõttu igapäevaselt mähkmeid. Kõhulahtisuse probleem on jäänud

pikemaajaliselt kestma. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja ei suudaks oma soolt kontrollida,

ei jõuaks õigeaegselt tualetti kasutada ja vajaks mähkmeid. Küll aga saab pidev kõhulahtisus

põhjustada probleeme olukorras, kus ei ole võimalik kohe tualetti tasuda, samuti põhjustada

nõrkust ja halba enesetunnet, mistõttu võib kerge piirangu tuvastamist pidada põhjendatuks.

53. Kaebaja tõi õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas välja piirangud

võtmetegevustes „tegevuste õppimine“ ja „ tegevuste alustamine ja lõpetamine“.

53.1. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ raske piirang (raskusaste

3). Ei suuda raskusteta selgeks õppida ega teha lihtsamaid ja keerulisemaid igapäevategevusi.

Lihtsamate ja keerulisemate tegevuste selgeks õppimine toimub suurte raskustega, peaaegu

võimatu. Kõik uus on välistatud, kuna on pidevalt füüsiliselt väsinud. Lühimälu veab juba

pikemat aega alt. Mitte ükski asi ei jää meelde. Igasugune tahe puudub. Olukord täiesti

komplitseeritud. Kõik keeruline on täiesti välistatud.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ raske piirang

(raskusaste 3). Ei saa raskusteta igapäevategevustega hakkama. Suudab suurte raskustega ise

märgata igapäevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada ning lõpetada. Peaaegu

võimatu. Täiesti välistatud. Alt veavad nii vaimne kui füüsiline pool. Kohe midagi ei jaksa

teha.

53.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puudub võtmetegevuses „tegevuste õppimine“

piirang (raskusaste 0). Kerget orgaanilist tunnetushäiret on hinnatud teises võtmetegevuses.

TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“

mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates kergele orgaanilisele tunnetushäirele. Tahte- ja

motivatsioonipuudus, mälu käepärasuse häired.

TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2).

Raskendatud on oskuste omandamine, otsustamine, igapäevaste rutiinsete tegevuste

korraldamine ja oma aktiivsuse taseme reguleerimine, motivatsioonipuuduse ja vaimse

energiataseme languse ning keskendumishäire tõttu. Mälu käepärasus on langenud. Pidev

väsimustunne ja alanenud tahteaktiivsus. Piirangu põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired,

mille kulg on raskesti prognoositav. Kaebaja ei ole kohanenud. Soovitatav psühhiaatri

konsultatsioon ja toetav psühhoteraapia.

53.3. Vastustaja ekspertarst nõustus, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas

esinevad kaebajal mõõdukad piirangud. Dünaamikas ei ole seisund psühholoogilistes testides

oluliselt muutnud, samas on märgitud, et amitriptüliini kasutamine sobib, samuti on sellega

uni paranenud.

53.4. Kohus nõustub ekspertarstidega selles, et tegevuste alustamise ja lõpetamise

võtmetegevuses on kaebajal mõõdukas piirang. Seda kinnitavad ka kaebajaga tehtud testid

(TIS lk 22-25, TIS2 lk 26-29), mis ei näita, et kaebaja ei suudaks üldse midagi teha või

millelegi keskenduda. Kohus jääb varem välja toodud seisukohtade juurde selles osas, miks ei

ole kaebaja puhul põhjendatud tuvastada raskemaid piiranguid. Uuemad terviseandmed on

31(37)

3-22-2017

vastupidi positiivsemad, sest kaebaja on saanud ravimeid, mis unehäireid parandavad, ja

kaebaja saab magada. See on parandanud ka meeleoluhäireid.

Kohus ei nõustu TTO ekspertarsti hinnanguga tegevuste õppimise võtmetegevuse osas.

Kaebajal esinevad mäluhäired, meeleoluhäired ja unehäired mõjutavad samamoodi ka selles

võtmetegevuses hinnatavat tegevusvõimekust. Seetõttu on ka selles võtmetegevuses põhjust

hinnata kaebajal esinevad piirangud mõõdukaks, nagu tehti eelmises töövõime hindamise

eksperthinnangus. See ei muuda valdkonnas esineva piirangu raskusastet, küll aga muutub

töövõime ulatuse tuvastamisel arvesse võetavate võtmetegevuste raskusastmete summa. See

omakorda võib, kuid ei pruugi töövõimele antavat hinnangut muuta.

54. Kaebaja tõi muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas välja piirangud

võtmetegevustes „väljaskäimine“ ja „toimetulek muutustega“.

54.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „väljaskäimine“ on muutlikud

(raskusaste 9). Ei suuda ilma emotsionaalse või vaimse pingeta väljas käia. Piirang on

põhjustatud vaimse ja füüsilise kurnatuse tõttu, miski ei paku huvi.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ täielik piirang (raskusaste

4). Ei saa ilma raskusteta muutustega igapäevaelus hakkama. Ei tule üldse muutustega toime.

See on välistatud. On kurnatud ja kõik uus lööb ta kohe rivist välja.

54.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puudub võtmetegevuses „väljaskäimine“ piirang

(raskusaste 0), sest kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.

TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ mõõdukas

piirang (raskusaste 2), viidates segatüüpi depressiooniga ärevusele. Stressitaluvuse langus,

rutiinist väljaminekuid ei talu, muudatused viivad endast välja.

TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2).

Piiratud on igapäevastes rutiinsetes tegevustes muutustega kohanemine ning stressi ja muu

vaimse koormusega toimetulek psühhoemotsionaalse ebastabiilsuse tõttu. Emotsionaalse

seisundi osas ärevus, närvilisus ja tüdimus. Piirangu põhjustanud psüühika- ja käitumishäirete

kulg on raskesti prognoositav. Kaebaja on osaliselt kohanenud.

54.3. Vastustaja ekspertarst nõustus, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas

on põhjendatud hinnata mõõdukas piirang stressi ja muude psüühiliste koormustega

toimetulekus. Psühholoogiliste testide alusel esineb keskendumine oma tervislikule

seisundile, esineb pessimismi ja negatiivseid enesekohaseid hinnanguid. Püsib üldine ärevuse

tõus.

54.4. Kohus jääb väljaskäimise võtmetegevuses osas eelnevalt välja toodud seisukohtade

juurde. Selles võtmetegevuses piirangu tuvastamata jätmine on põhjendatud. Vahepeal ei ole

lisandunud terviseandmed, mis annaks alust jõuda teistsugusele järeldusele. Ka muutustega

toimetuleku osas võib jääda varasema seisukoha juurde. Kuigi uuemate terviseandmete järgi

on kaebaja saanud unehäirete osas sobiva ravi (TIS2 lk 26-29), mis võimaldab tal öösiti

magada, ja tema meeleolu osas on ilmnenud mõningast paranemist, ei ole emotsionaalse

enesetunde küsimustiku kohaselt kaebaja meeleoluhäireid täielikult kadunud, vaid näitavad

jätkuvalt üle piiriskoori tulemusi. Järelikult ei ole kaebaja terviseprobleem leidnud veel

lahendust ja mõõduka piirangu tuvastamist võib pidada jätkuvalt põhjendatuks. Raskema

piirangu tuvastamiseks puudub alus, sest TIS-i andmed ei võimalda järeldada, et kaebaja ei

saaks oma igapäevaeluga hakkama. Kaebaja on temal esinevad piirangud selgelt üle

hinnanud. Kuna muutustega toimetuleku võtmetegevuses tuvastati mõõdukas piirang, on ka

valdkondlik piirangu raskusaste mõõdukas.

32(37)

3-22-2017

55. Kaebaja tõi suhtlemise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „suhtlemisega

hakkamasaamine“ ja „kohane käitumine“.

55.1. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ raske piirang

(raskusaste 3). Ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu. Saab

võõraste ja tuttavate inimestega kohtuda suurte raskustega, peaaegu võimatu. Suhtlemine

välistatud ja kui on kohustatud suhtlema, siis tuleb ennast väga palju ületada.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „kohane käitumine“ raske piirang (raskusaste 3). Ei

suuda enda emotsioone ega käitumist kontrollida. Kaotab sageli kontrolli oma emotsioonide

ja käitumise üle.

55.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“

kerge piirang (raskusaste 1), viidates kergele orgaanilisele tunnetushäirele. Suhtlemise osas

TIS-i andmed piiranguid ei kinnita. Nimetatud on suurenenud ärevust ja ärritatavust.

TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „kohane käitumine“ kerge piirang

(raskusaste 1), viidates kergele orgaanilisele tunnetushäirele. Esineb ärevust ja ärritatavust.

TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1). Piiratud

on esmane lihtne inimestevaheline lävimine, suhete loomine ja suhtlemisel käitumise

kohandamine emotsionaalse ebastabiilsuse tõttu, enesetunnetuse häirumise ja vähese

koostöövalmiduse tõttu. Piirangu põhjustanud psüühika- ja käitumishäirete kulg on raskesti

prognoositav. Kaebaja ei ole kohanenud.

55.3. Vastustaja ekspertarst nõustus, et esinevad kerged piirangud suhtlemise valdkonnas

tõusnud ärevuse ja ärrituvuse tõttu. Olulisi suhtlemisprobleeme ei ole kirjeldatud, psühholoog

on hinnanud kontakti ja koostööd headeks.

55.4. Kohus jääb varem välja toodud seisukoha juurde, et puudub alus tuvastada kaebajal

selles valdkonnas mingeid piiranguid. Ka lisandunud terviseandmed ei võimalda piiranguid

tuvastada. TIS-i andmed ei võimalda järeldada, et kaebaja puhul esineb vähene

koostöövalmidus. Psühholoogiliste testide tegemisel on kaebajal olnud koostöövalmis,

suhtlemisaldis, töötas kaasa, täitis instruktsioone (TIS lk 22-25, TIS2 lk 26-29). Ka ülejäänud

TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal esineks suhtlemisel (sh arstidega) probleeme, ta kardaks

või ei suudaks suhelda või kohaselt käituda. Kuna hinnangu andmisel on eksitud kaebaja

kasuks, siis ei too see kaasa otsuse tühistamise vajadust.

56. Kaebaja tõi ravimite kõrvaltoimete osas välja, et ravimid, mida ta tarvitab, on suurte

kõrvalmõjudega, mis mõjutavad igapäevast elu tugevalt. Enesetunne ei ole kiita.

TTO ekspertarst märkis, et ravimite kõrvaltoimeid tuleb arutada raviarstiga.

Vastustaja ekspertarsti märkis, et terviseandmed ei kinnita kaebuste seost määratud

ravimitega.

Kohus nõustub, et TIS-i andmed ei kinnita kaebajal ravimite kõrvaltoimete olemasolu. Kui

need esinevad, tuleb selles osas suhelda arstiga, et vajadusel ravimid ümber vahetada.

57. TTO ekspertarst leidis eksperthinnangu kokkuvõttes, et kaebajal on osaline töövõime.

Piiranguid põhjustav peamine diagnoos on kerge orgaaniline tunnetushäire. Samuti tugineti

muudele

täpsustatud

polüneuropaatiatele

ja

Covidi

järgsele

seisundile.

Välistatud/takistatud/piiratud on oskuste omandamine, otsustamine, igapäevaste rutiinsete

tegevuste korraldamine, oma aktiivsuse taseme reguleerimine, igapäevastes rutiinsetes

tegevustes muutustega kohanemine, stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek, suuliste

33(37)

3-22-2017

sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel, vestlemine ühe inimesega, keha põhiasendi muutmine,

pikkade vahemaade kõndimine, vahendiga liikumine, roojamise reguleerimine, esmane lihtne

inimestevaheline lävimine, suhete loomine, suhtlemisel käitumise kohandamine. Kaebajal on

raskesti prognoositav seisund kehtivusega 2 aastat, kuna diagnoositud on orgaanilist

psüühikahäiret, mis vajab jälgimist dünaamikas. Kaasuvana viirusjärgsed tervisehäired, mis

aja jooksul tõenäoliselt paranevad. Töötingimustena ei sobi kaebajale suured füüsilised

koormused. Väike füüsiline koormus on lubatud. Töövõimet toetavad psühhiaatri

konsultatsioon ja psühhofarmakoteraapia koos psühholoogilise nõustamisega. Enne korduvat

hindamist soovitatav nii psühhiaatri kui neuroloogi konsultatsioonid dünaamika hindamiseks.

Taastusravi, liikumisravi. Kaasuvate haiguste ja sümptomite ravi. Rehabilitatsioon.

58. Vastustaja ekspertarst nõustus eksperthinnangu järeldusega. Osaajaline või osamahuline

töötamine kaebajal esinevaid piiranguid arvestavates töötingimustes on võimalik. On

võimalik, et kaebaja ei suuda naasta eelnevale töökohale (viimati töötanud müügiesindajana),

arvestada tuleb töövõimet mõjutavaid piiranguid. Töövõime hindamise eesmärk on toetada

vähenenud töövõimega inimeste tööle asumist ja tööl püsimist, arvestades neid piiranguid,

mida pikaajaline tervisekahjustus põhjustab. 2020. a-l, kui kaebajal tuvastati puuduv

töövõime, on piirangud hinnatud tingituna puusa- ja õlaprobleemidest, mis hilisemate

terviseandmete alusel ei ole vajanud ravi ja käsitlust, mille tõttu käesolevalt võib öelda, et

need praegusel hindamisel olulisi töövõimet vähendavaid piiranguid ei põhjusta.

Tagasiulatuvalt ja tänaste andmete juures võiks ka eelnev otsus olla osaline töövõime.

59. Kohus nõustus ekspertarstide enamike hinnangutega kaebaja töövõime osas. Kohus jäi

erinevale arvamusele liikumise valdkonnas eritasapindadel liikumise võtmetegevuse ning

seismise ja istumise võtmetegevuse osas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas

teabe edasiandmise võtmetegevuse osas ning suhtlemise valdkonnas, leides, et kaebajal ei saa

neis piiranguid tuvastada. Samuti ei nõustunud kohus õppimise ja tegevuste sooritamise

valdkonna tegevuste õppimise võtmetegevuses piirangute mittetuvastamisega, vaid pidas

kaebajal selles võtmetegevuses piirangud olemasolevaks. Eeltoodule vaatamata nõustub

kohus, et kaebajal hinnati töövõime põhjendatult osaliselt, mitte puuduvaks. Kaebaja tervislik

seisund ei ole selline, et igasugune töötamine kaebajale sobivates tingimustes ja osa ajaga

oleks kindlasti välistatud. Kaebajal ei ole takistatud väljaskäimine, ei füüsiliste ega vaimsete

piirangute tõttu, käte kasutamine, suhtlemine. Unehäired on saadud kontrolli alla, mis peaks

parandama ka mäluprobleeme. Mäluprobleeme on võimalik abivahendite kasutamisega

kompenseerida. Nägemis- ja kuulmispiirangud on kompenseeritud abivahendite kasutamisega.

Kui kaebaja tervislik seisund peaks hiljem muutuma ja seda kinnitavad ka meditsiinilised

dokumendid, saab ta esitada vastustajale uue töövõime hindamise taotluse.

60. Eeltoodud põhjendustel puudub alus vastustaja 06.02.2023 otsust tühistada. Otsuse

tühistamata jätmise tõttu tuleb jätta ka kohustamisnõue uue otsuse tegemiseks rahuldamata.

Töövõimetoetus

61. Kaebaja leidis, et vastustaja jättis talle õigusvastaselt töövõimetoetuse maksmata.

62. Kohus leidis eespool, et kaebajal tuvastati põhjendatult osaline töövõime, mitte puuduv

töövõime. Järelikult maksti talle õiguspäraselt töövõimetoetust vastavalt tuvastatud töövõime

ulatusele (TVTS § 13 lg 2).

63. Küll aga nõustub kohus kaebajaga selles, et kaebajale jäeti juuli 2022 eest õigusvastaselt

töövõimetoetus maksmata.

64. Asjas tuleb lähtuda TVTS §-s 191, mis sätestab järgmist:

34(37)

3-22-2017

§ 191. Töövõimetoetuse maksmise jätkamine

(1) Isikule, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks käeoleva seaduse alusel ja

kes esitas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse uued taotlused käesoleva seaduse § 8

lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, jätkatakse sissetuleku tagamiseks töövõimetoetuse

maksmist, kui tema eelmise töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva

töövõime kestus on lõppenud ja töötukassa on tema töövõime hindamise taotluse

menetlemise tähtaega pikendanud isikust olenemata põhjusel.

(2) Töövõimetoetust makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul seni

määratud suuruses alates eelmise töövõimetoetuse maksmise perioodi lõpule järgnevast

päevast kuni uue töövõimetoetuse otsuse tegemise kalendrikuu lõpuni.

(3) Kui isikule on makstud töövõimetoetust käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, siis ei

maksta talle sama perioodi eest töövõimetoetust käesoleva seaduse § 16 lõike 11 alusel.

Kui uue töövõimetoetuse määramise otsuse alusel on toetus suurem käesoleva paragrahvi

lõike 1 alusel makstud toetusest, makstakse nende vahe järgmise töövõimetoetuse maksega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töövõimetoetuse väljamaksmisele ei kohaldata

käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 ning § 13 lõigetes 3 ja 5–7 sätestatut.

65. Vaidluse all ei ole asjaolud, et kaebaja töövõime hinnati varasema, st 2020. a otsusega

puuduvaks. Selle otsuse järgi oli puuduva töövõime kestuseks 21.06.2022. Kaebaja esitas

26.05.2022 uue töövõime hindamise taotluse. Järelikult esitati uus töövõime hindamise taotlus

TVTS § 8 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, s.o 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva töövõime

hindamise otsusega määratud puuduva töövõime kestuse viimast päeva. Samuti ei ole vaidluse

all, et vastustaja pikendas 11.07.2022 teatega töövõime hindamise taotluse läbivaatamise

tähtaega 30 päeva võrra kuni 10.08.2022. Pikendamise põhjusena toodi välja

eksperdiarvamuse täiendava ülevaatamise vajadus TTO ekspertarsti poolt. Järelikult pikendati

menetlustähtaega kaebajast olenemata põhjusel. Menetlustähtaja pikendamise ajaks oli

kaebajal tuvastatud puuduva töövõime kestus lõppenud. Seega olid täidetud TVTS § 191 lg-s 1

sätestatud tingimused kaebajale töövõimetoetuse maksmise jätkamiseks. Töövõimetoetust tuli

maksta kaebajale seni määratud suuruses (st 100% päevamäärast – TVTS § 13 lg 2 p 1) alates

eelmise töövõimetoetuse maksmise perioodi lõpule järgnevast päevast (22.06.2022) kuni uue

töövõimetoetuse otsuse (28.07.2022) tegemise kalendrikuu lõpuni (31.07.2022) (TVTS § 191

lg 2). Seejuures ei saa toetuse maksmata jätmist põhjendada asjaoluga, et kaebaja ei tööta ega

ole end töötuna arvele võtnud (TVTS § 191 lg 4 koos § 12 lg-ga 1).

66. TVTS § 191 regulatsiooni eesmärgiks on vältida olukorda, kus isik jääb töövõime

hindamise menetlustähtaja pikenemise ajal sissetulekust ilma (vt töövõimetoetuse seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 468 SE II lugemise seletuskiri25, lk 3-4). Praegusel

juhul on toimunud just see, mille vastu oleks TVTS § 191 pidanud kaebajat kaitsma. Kaebajal

küll tuvastati 25.07.2022 otsusega osaline töövõime, kuid kaebajale ei makstud perioodi 01.-

25.07.2022 eest töövõimetoetust põhjendusega, et kaebaja ei vastanud sel perioodil

töövõimetoetuse saamise tingimustele, sest ta ei töötanud ega olnud töötuna arvele võetud

(TVTS § 12 lg 1). Arvestades asjaoluga, et kaebajal oli eelnevalt tuvastatud puuduv töövõime,

siis ei pidanud ta töötama ega töötuna arvel olema selleks, et töövõimetoetust saada (TVTS §

12 lg 2). Vastustaja tegi uue otsuse kaebaja töövõime kohta alles 25.07.2022, st enam kui kuu

aega pärast eelmise otsusega tuvastatud töövõime kestuse lõppemist (21.06.2022). Kaebaja ei

saanud juba 21.06.2022 teada, millise otsuse vastustaja kuu aega hiljem tema töövõime

hindamise taotluse kohta teeb ega pidanud end igaks juhuks töötuna arvele võtma, sest oli

veendunud, et tema tervislik seisund võimaldab uuesti puuduva töövõime tuvastada. Selliseks

25 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/66e51095-be99-4809-80da-130af6457c24.

35(37)

3-22-2017

juhuks, kus toimub ühelt töövõime hindamise otsuselt teisele üleminek ja taotleja on

teadmatuses, milline otsus tema suhtes langetatakse, ongi ette nähtud TVTS § 191, mis tagab

taotlejale sissetuleku seniks, kuni selgub, kas tema taotluse kohta tehtud uue otsuse järgi

jätkub senine olukord või see muutub (puuduva töövõime asemel tuvastatakse osaline

töövõime või nö täielik töövõime). Alles pärast uue otsuse teadasaamist on isikul võimalik

sellele reageerida – võtta end töötuna arvele, minna tööle jne.

67. Vastustaja on TVTS § 17 lg-st 1 ebaõigesti aru saanud. Selle sätte järgi maksab

töötukassa töövõimetoetuse välja igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu

kümnendaks kuupäevaks. Viidatud säte reguleerib toetuse väljamaksmist, mitte seda, millise

perioodi eest on isikul õigus toetust saada. Kuna kaebaja kohta tehti uus töövõimetoetuse

otsus 28.07.2022, tuli talle maksta TVTS § 191 lg 2 järgi töövõimetoetust varasema otsuse

järgi kuni 31.07.2022. See tähendab, et kaebajal oli õigus terve juulikuu eest toetust saada ja

see tuli välja maksta hiljemalt 10.08.2022. Ebaõige on vastustaja arusaam, et kuna 10.08.2022

seisuga oli vastustaja teinud kaebaja kohta uue töövõime hindamise otsuse ja uue

töövõimetoetuse otsuse, siis puudus alus maksta kaebajale töövõimetoetust varasema otsuse

järgi. Selline kohustus tuli vastustajale TVTS § 191 lg-test 1 ja 2, seejuures ei saanud

arvestada ka asjaoluga, et kaebaja ei töötanud ega olnud end töötuna arvele võtnud (TVTS §

191 lg 4). Selle asjaoluga sai arvestada uue töövõimetoetuse otsuse tegemisel. Kuna kaebaja

võttis end töötuna arvele 26.07.2022, siis määrati 28.07.2022 otsusega õiguspäraselt kaebajale

töövõimetoetus alates 26.07.2022. See aga ei tähenda, et kaebajal puudub õigus

töövõimetoetusele perioodi 01.-25.07.2022 eest. Esiteks jääb sellisel juhul täitmata TVTS §

191 eesmärk ja taotlejal tekib periood, mil ta jääb sissetulekust ilma. Teiseks muutuks

vastustaja tõlgenduse korral TVTS § 191 lg 3 sisutuks, st ei tekiks olukorda, kus taotlejal oleks

nii seadusest kui haldusaktist tulenev õigus töövõimetoetusele sama perioodi eest, ehk

olukorda, mida TVTS § 191 lg-ga 3 lahendatakse.

68. Eeltoodut arvestades on vastustaja 28.07.2022 otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks

puudub alus. Kaebaja võttis end töötuna arvele 26.07.2022, järelikult oli talle alates sellest

kuupäevast töövõimetoetuse määramine õiguspärane (TVTS § 12 lg 1 p 7). Kuna kaebajal

tuvastati osaline töövõime, mitte puuduv töövõime, siis määrati talle selle otsusega

õiguspäraselt töövõimetoetus 57% päevamäärast. Puudub alus kohustada vastustajat maksma

kaebajale suuremas määras töövõimetoetust.

69. Küll aga jättis vastustaja õigusvastaselt kaebajale 2022. a juuli eest töövõimetoetuse

maksmata. Seda tulnuks TVTS § 191 alusel teha kuni 31.07.2022 samas suuruses, mille nägi

ette varasem, s.o 01.07.2020 otsus – 100% päevamäärast (TVTS § 13 lg 2 p 2). 28.07.2022

otsusega määratud töövõimetoetus tulnuks kattuval perioodil arvestamata jätta (TVTS § 191 lg

3). Vastustaja jättis ebaõigesti 16.09.2022 vaideotsusega kaebaja vaide selles osas

rahuldamata. Vaideotsus tuleb selles osas tühistada ja kaebus kohustamisnõudes rahuldada

ning kohustada vastustajat maksma kaebajale välja 2022. a juuli eest maksmata jäänud

töövõimetoetuse. Kohus kohustab HKMS § 167 lg 1 alusel vastustajat selle summa ise

kindlaks määrama. Lähtuda tuleb sellest, et kaebajale tuleb maksta terve 2022. a juuli eest

töövõimetoetust suuruses 100% päevamäärast. Kuna kaebajale maksti juba perioodi 26.-

31.07.2022 eest toetust suuruses 57% päevamäärast, siis tuleb selle perioodi eest maksta talle

täiendavalt töövõimetoetust suuruses 43% päevamäärast. Toetus tuleb välja maksta 15

kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §

20 lg 1 järgi tuleb rahaline hüvitis välja maksta koos viivisega.

36(37)

3-22-2017

Otsus ja menetluskulude jaotus

70. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kaebus vastustaja 25.07.2022

otsuse, 28.07.2022 otsuse ja 06.02.2023 otsuse tühistamiseks jääb rahuldamata. Samuti jääb

kaebus rahuldamata osas, milles kaebaja taotles vastustaja kohustamist tegema tema töövõime

hindamise taotluste kohta uued otsused. Vastustaja 16.09.2022 vaideotsus tuleb tühistada osas,

millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie 2022. a juuli eest maksmata jäänud töövõimetoetust

puudutavas osas. Muus osas jääb vaideotsus tühistamata. Kaebus tuleb rahuldada nõudes

kohustada vastustajat maksma kaebajale 2022. a juuli eest välja töövõimetoetuse järgmiselt:

perioodi 01.-25.07.2022 eest suuruses 100% päevamäärast ja perioodi 26.-31.07.2022 eest

suuruses 43% päevamäärast. Kohus kohustab vastustajat maksmata jäänud töövõimetoetuse

summa ise kindlaks määrama ja välja maksma koos viivisega 15 kalendripäeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates.

71. Kumbki menetlusosaline ei ole kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente esitanud,

seepärast jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

37(37)