2-21-11317/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-11317 Kohtuasi Tallinn, Suur-Kloostri tn 18 korteriühistu avaldus X vastu eluruumi ja keldriruumi sisenemise, küttesüsteemi ehitustööde, järelevalve, ülevaatuse teostamise võimaldamiseks ja tööde läbiviimise mittetakistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17. novembri 2021. a kohtumäärus Taotluse esitaja ja liik Tallinn, Suur-Kloostri tn 18 korteriühistu 20. juuni 2023. a avaldusest loobumise avaldus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja Tallinn, Suur-Kloostri tn 18 korteriühistu (registrikood 80331490), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisa Linna Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu Tallinn, Suur-Kloostri tn 18 korteriühistu 20. juuni 2023. a avaldusest loobumine ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-11317 menetlus. 2. Tühistada Harju Maakohtu 17. novembri 2021. a kohtumäärus. 3. Jätta kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-21-11317 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinn, Suur-Kloostri tn 18 korteriühistu (avaldaja) esitas X (puudutatud isik) vastu avalduse, milles palus kohtul kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldaja juhatuse määratud töövõtjal siseneda Suur-Kloostri 18 korteriomandi eriomandi esemeks olevasse eluruumi nr 13 ja puudutatud isiku valduses olevasse Suur-Kloostri 18 keldriruumi eesmärgiga teostada eluruumis paikneva küttesüsteemi Kütteprojekt OÜ töö nr KP 19-19 „Küttesüsteemi uuendamise ehitusprojekt“ (11. mai 2020. a versioonis) kohased renoveerimis-ehitustööd, tööde järelevalve ja ülevaatus ning kohustada puudutatud isikut mitte takistama nende tööde läbiviimist Suur-Kloostri 18 hoones. Samuti taotles avaldaja lubada otsuse täitmiseks kohtutäituril ja tema abidel, avaldaja esindajal ning taastamiseks vajalikke ehitustöid teostavatel isikutel siseneda puudutatud isiku valduses olevasse keldrisse tema nõusolekuta.

2. Harju Maakohus rahuldas 17. novembri 2021. a määrusega avalduse ning kohustas puudutatud isikut võimaldama avaldaja juhatuse määratud töövõtjal siseneda Suur-Kloostri 18 korteriomandi (registriosa nr 17204001) eriomandi esemeks olevasse eluruumi nr 13 ja puudutatud isiku valduses olevasse Suur-Kloostri 18 keldriruumi eesmärgiga teostada eluruumis paikneva küttesüsteemi Kütteprojekt OÜ töö nr KP 19-19 „Küttesüsteemi uuendamise ehitusprojekt“ (11. mai 2020. a versioonis) kohased renoveerimis-ehitustööd, tööde järelevalve ja ülevaatus ning kohustada puudutatud isikut mitte takistama füüsiliste tõkete paigaldamisega nende tööde läbiviimist Suur-Kloostri 18 hoones. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulud summas 2102 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

3. Puudutatud isik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus selle tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.

4. Avaldaja esitas 20. juunil 2023. a avaldusest loobumise avalduse, paludes jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

5. Puudutatud isik esitas 27. juunil 2023. a avaldusele seisukoha ning leidis, et menetluskulud peaksid jääma avaldaja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et avaldusest loobumine tuleb TsMS § 429 lg 1 kohaselt koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1 vastu võtta ning lõpetada TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1 tsiviilasja menetluse. 7. Ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid avaldusest loobumise vastuvõtmist. 8. TsMS § 431 lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme kohus menetluse lõpetamisel alama astme kohtu lahendi või lahendid. Eeltoodust juhindudes tühistab kolleegium Harju Maakohtu 17. novembri 2021. a kohtumääruse. 9. Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja TsMS § 432 alusel uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama poole vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu, siis on lõpetamisel samad

2-21-11317 3 materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 10. Avaldaja palus TsMS § 168 lg-le 4 tuginedes jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik leidis, et avaldaja pöördus kohtusse põhjendamatult ning menetluskulud peaksid jääma avaldaja kanda. 11. TsMS § 168 lg-st 4 ja 5 tulenevalt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobus hagist või võttis selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kuigi TsMS § 168 regulatsiooni on võimalik asjakohases ulatuses kohaldada ka hagita menetluses tehtavate lõpetavate lahendite puhul (vt nt RKTKm 20.10.2010, 3-2-1-90-10, p 11; RKTKm 11.05.2010, 3-2-1-28-10, p 16 II lõik), on kolleegiumi hinnangul praeguse hagita menetluse asjaolud sellised, et hagimenetluse kulujaotuse reeglite ülekandmine hagita menetlusele ei too kaasa õiglast tulemust. Seetõttu tuleb käesoleval juhul menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS §-s 172 sätestatud hagita menetluse menetluskulude regulatsioonist. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29). Kuna küttesüsteemi renoveerimistööde vajalikkus ning ehitustööde läbiviimine on objektiivselt nii korteriühistu kui ka korteriomaniku huvides, peab kolleegium õiglaseks jätta menetluskulud käesoleva menetluse asjaolusid arvestades TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)