2-23-6281/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Kohtujurist

Egert Übner

Määruse avalikult tegemise aeg

ja koht

30. juuni 2023 kell 15.00, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-23-6281

Tsiviilasi

X maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post:

xxx)

Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (ph. tunnistus

nr 36/22.06.2004 OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

Pärnu linn, tel 443 1313, e-post pinker@hot.ee)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja X (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 30.06.2023 kell 15.00 ja algatada X

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada X pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10,

Pärnu linn, tel 4431313, e-post pinker@hot.ee pankrotihalduri tunnistus nr 36). Pankrotihalduril

koostada ja esitada kohtule hiljemalt 17.07.2023 võlgniku vara- ja võlanimekiri.

4. Määrata X (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19.07.2023 kell 10.00

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 3).

5. Kohustada võlgnik X (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta 19.07.2023 kell 10.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu

linn, II korrus, saal 3). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada

tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab X kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 30. juuniks, esimene aruanne esitada 30. juunil 2024.

2-23-6281

2 (7)

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida

pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed

võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete

esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

9. X võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab

selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse

pärast

õigeaegselt

esitatud

tunnustatud

nõuete

rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Jätta menetluskulud võlgniku X kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku

tasu osaliseks hüvitamiseks.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks

x eurot, so kokku x eurot, mis mõista välja usaldusisiku kasuks pankrotivara arvelt. Summad

tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto EE861010902001530007 SEB

Pangas) mille kaudu haldur tegutseb.

14. Võlgnik X on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

15. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise

üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem

kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

16. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

2-23-6281

3 (7)

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte

toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 26.04.2023 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles palub algatada võlgade ümberkujundamise menetluse.

1.1. Avalduse kohaselt on X vabaabielus. Võlgnikule kuulub sõiduk xxx (väärtusega 3000-3500

eurot) ning tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1300 eurot (neto), Võlgnikul on

maksejõuetusavalduse kohaselt kohustused kaheksa võlausaldaja ees (Omega Invest OÜ (endine

võlausaldaja Omaraha OÜ), Holm Bank AS, Bigbank AS, Inbank AS, Credit24, Raha 24, Ferratum

Bank ja Bondora AS) ning võlgade kogusumma on vähemalt 31 826,06 eurot. Bondora AS nõudes

on algatatud kohtumenetlused x-xx-xxxxxx ja x-xx-xxxxxx, millise menetlused palub avaldaja

peatada.

1.2. Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et pärast tüli elukaaslasega hakkas mängima

internetis hasartmänge. Kui esialgu olid panused ca paarsada eurot, siis kiirelt summad kasvasid

tuhande euro piiridesse ning siis sai hakata võtma ka laene, alguses väiksemad summad, millised

said ka kohe tagasi makstud. Kuna laenuportaalis jäid summad kasutada ja oli võimalus summad

uuesti kasutusele võtta, siis muster kordus kuni enam ei võitnud piisavalt. Tekkis olukord, kus sai

uusi laenusid võetud vanade laenude tasumiseks. Kui laenude tagasimakseid ei suutnud enam

tasuda, lõpetas võlgnik mängimise ja panin endale MTA-s piirangud.

1.3. Võlgniku tegevused makseraskuste ületamiseks enne avalduse esitamist on olnud järgmised:

võlgnik pöördus võlanõustaja poole abi saamiseks. Koostati ülevaade nõuetest ja pöörduti

võlausaldajate poole kokkulepete sõlmimiseks.

2. Kohus kuulas avalduses soovitu perspektiivikuse osas avaldaja ära xx xx xxxx istungil. Kohus

võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 29.05.2023 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku

usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Andrus Õnniku, tegi usaldusisikule

kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.

Samuti kohus määras peatada võlgniku suhtes toimuvad kohtumenetlused asjades number x-xx-

xxxxxx, x-xx-xxxxxx, x-xx-xxxxxx ja x-xx-xxxxxx kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse

lõppemiseni ning asjaolude arutamiseks määras ärakuulamise aja.

3. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 26.06.2023 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu,

mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgnik X pankrot ning algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus järgmiste asjaolude põhjal:

3.1. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kaheksa

võlausaldaja ees kokku 38 490,95 eurot, millest on muutunud sissenõutavaks 34 148,32 eurot.

Võlausaldajateks on võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted ja inkassofirmad.

3.2. Võlgniku varaks on sõiduauto ???, võimaliku väärtusega kuni 3500 eurot. Võlgniku 2023 aasta

sissetulek töötasu näol jääb vahemikku 1265 – 1428 eurot (nelja kuu netotasu keskmine on 1345

eurot), millest on lubatud arestida umbes 300 – 380 eurot sõltuvalt konkreetse kuu tasust.

3.3. Usaldusisik ei pea antud juhul võimalikuks võlgade ümberkujundamist. Usaldusisik on nõuete

suuruse ning kohustustest vabastamise kava võimalike tingimuste kindlakstegemiseks suhelnud

kõigi teadaolevate võlausaldajatega ning teinud kindlaks, et võlausaldajatest mitte ükski ei ole nõus

põhinõudeid vähendama. Võlausaldajad on nõus võlgade ümberkujundamise tähtajaga 48-84 kuud.

FiMS § 26 lõikes 2 sätestatu kohaldamisel (võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt

pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool

pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele

vastuväite

esitanud

võlausaldajat

oluliselt

halvemini

võrreldes

teiste

2-23-6281

4 (7)

võlausaldajatega) oleks tõenäoliselt võimalik kinnitada kava selliselt, et kujundatakse ümber

põhinõuded (st 32 407,96€) tähtajaga 5 aastat (60kuus). Sellisel juhul tuleks võlgnikul 5-aastase

perioodi jooksul tasuda iga kuu 540 eurot. Võlgniku sissetulekut ja väljaminekuid ning tema enda

hinnangut arvestades suudaks ta tasuda igakuiselt 285 eurot, mis teeks kava pikkuseks ca 9,5 aastat

(114kuud). Eeltoodust lähtuvalt poleks võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine

võimalik, sest tal puuduvad vahendid võlausaldajatele vastuvõetavate tingimustega kava kohaste

maksete tegemiseks. Võlgnikule sobivate tingimustega kavaga (kas tasumise ajatamine ca 10

aastale ja/või kõrvalnõuete täielik ja põhinõuete osaline kustutamine) võlausaldajad ei nõustu.

3.4. Laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna praktikas ei ole ükski vastutustundlik

laenuandja valmis andma ilma tagatiseta pikaajalist (vähemalt 15-aastase tähtajaga) laenu.

3.5. Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning

võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja

kuulutada X pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada Xle

pankrotihaldur (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud).

4. Võlgnik allkirjastas 21.06.2023 avalduse, millises taotleb pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik avaldab, et pärast usaldusisiku poolt

koostatud vara- ja võlanimekirjaga tutvumist sai võlgnik aru, et võlgade ümberkujundamine

võlausaldajatele sobivatel tingimustel ei ole temale jõukohane.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et võlgniku X maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pankroti väljakuulutamine

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu,

kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata

füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb

usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või

kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus

põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

7. Võlgnik X on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 38 490,95 euro ulatuses, millest

34 467,70 eurot on muutunud sissenõutavaks. Kõik kohustused on tagamata. Võlgnikul ei ole peale

sõiduauto ja sissetuleku töötasu näol sellist vara, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid

tasuda laenulepingutes märgitud tingimustel ja suuruses. Võlgniku suhtes oli seoses võlgnevustega

algatatud ka neli kohtumenetlust. Võlgniku sissetulekule saab seaduse kohaselt sissenõuet pöörata

vahemikus 300 – 380 eurot (sõltuvalt konkreetse kuu töötasust), millise summaga ei ole võimalik

laenumakseid kohaselt täita. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et X maksejõuetuse

peamiseks põhjuseks on järelemõtlematu ja vastutustundetu oma maksevõimet ületavate laenude

võtmine hasartmängude mängimiseks ning seejärel uute laenude võtmine eelnevate laenude

maksete tasumiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et X on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva

iseloomuga. Alusesid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine.

7. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus

pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

(PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva

seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).

2-23-6281

5 (7)

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse

võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti

(PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

8. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks X

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks

ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

9. Kohus kuulutab võlgniku X pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku

ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku

toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada

võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7

kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada

ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

10. FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse. X on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Kuigi võlgnikule võib

ette heita laenude võtmist hasartmängude mängimiseks, ei ole see käesoleval juhul aluseks võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgniku hasartmängude mängimine

nähtub võlgniku pangakontolt ning kui laenuandja annab võlgnikule ikkagi laenu, ei saa sellisel

juhul pidada võlgniku käitumist raiskamisena FimS § 45 lg 3 p 4 mõistes. Muid andmeid

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste

olemasolu kohta asjas ei esine. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes

esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

11. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. Kohtule ei ole esitatud võlgniku vastuväiteid sellele, et haldur

täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik

on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

12. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 30.06.2024, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

13. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

2-23-6281

6 (7)



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

14. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

15. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise

lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär x eurot.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

17. Usaldusisik palub tasuks määrata x eurot, arvestusega x tundi hinnaga x eurot/tunnis, lisandub

käibemaks x eurot, kokku x eurot ning mõista see välja pankrotivara arvelt.

18. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr x eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

2-23-6281

7 (7)

19. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja

arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on

Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ (registrikood 10016048) käibemaksukohustuslane (number

EE100121575). Kuna tasu määratakse büroole ning Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ on

käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi

20 protsenti (KMS § 15 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik