2-22-122192/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.juunil 2023

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-22-122192

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Scout Auto OÜ

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

70 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja Berit

Asuküla

Kostja: Scout Auto OÜ (registrikood 14346958, asukoht

Juhkentali tn 52 Tallinn; e-post: xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi

Scout Auto OÜ vastu võla väljamõistmiseks

2. Välja mõista Scout Auto OÜ-lt võlgnevus 70 eurot

Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses Scout Auto OÜ

kanda.

2. Määrata

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

menetluskulude suuruseks 450 eurot ja välja mõista

Scout Auto OÜ-lt hagimenetluse kulud 450 eurot ja

viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista

Scout Auto OÜ-lt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvi võlgnevus 30 eurot,

sissenõudekulu 40 eurot ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

1. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõiduki numbrimärgiga

xxxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja oli vähemalt alates 14.12.2019 kostja, kes

parkis sõiduki 14.12.2019, Noblessneri parkimisala, Peetri tn/Allveelaeva tn/Lennusadama tn

(EP143, 1386) Tallinn, parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise

algusaeg parkimiskellaga. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastati kostjale koheselt pärast

parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõue number 1411 4121 9151 5499, maksetähtajaga

28.12.2019 summas 30 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani

tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud.

Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei tasunud

võlgnevust vabatahtlikult.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

2. Kostja ei tunnista nõuet, palub see täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

jätta. Vastuväite kohaselt on nähtuvalt lisades nr 1-2 olevatest fotodest osadel kajastatud kuupäev

ja kellaaeg, samas ei ole võimalik tuvastada kas konkreetne foto on tehtud kohas, kus see

väidetakse olevat tehtud ehk vajalik on fotosid andmetega, kust on näha konkreetne aeg, asukoht

koos laius-ja pikkuskraadiga, et oleks võimalik tuvastada, kas hageja on teinud fotod seal, kus ta

väidab seda olevat teinud. Kuivõrd väidetavad parkimised on toimunud aastal 2019 ei ole kostja

kindel, et oleks hagis toodud ajahetkel hagis toodud kohas parkinud. Seega on hageja kohustus

tõendada, et hageja poolt tehtud fotod kostja sõidukist on tehtud konkreetses kohas ja ajahetkel.

Eelnevast tulenevalt puudub hagejal kostja vastu leppetrahvi nõue kuivõrd hageja ei ole suutnud

tõendada, et hageja poolt tehtud fotod kostja sõidukist on tehtud konkreetses kohas ja ajahetkel.

Kuivõrd kostja ei tunnista tema vastu esitatud põhinõuet, siis palub kostja jätta ka

sissenõudekulude nõude rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega kogumis

parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et

hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab

sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu

tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu

tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma

tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale.

Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud

nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja

avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks

lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis

tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid

saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine

sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või

mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja

sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda

poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei

sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli

õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel

juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda

leppetrahvi.

4. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist

kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

5. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja

rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et sõiduk kuulus kostjale. Hagiavaldusele lisatud fotodega kogumis

sõidukist ja sõiduki kojamehe vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma

sõiduki parkinud 14.12.2019 EP opereeritavale Noblessneri parkimisalale, Peetri tn/Allveelaeva

tn/Lennusadama tn (EP143, 1386) Tallinn, mille eest on talle väljastatud leppetrahvinõue

number 1411 4121 9151 5499, maksetähtajaga 28.12.2019 summas 30 eurot ning, et sõiduki

armatuurlaual ei ole vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega parkimisautomaadist

ostetud parkimispiletit. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et mobiilse parkimise

tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei olnud kostja alustanud mobiilset parkimist.

Järelikult parkis kostja sõidukit parkimistingimusi rikkudes jättes parkimise eest tasumata.

Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda

leppetrahvi.

Asjaolu,

et

hageja

esitas

kohe

pärast

parkimistingimuste

rikkumist

leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega.

Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes

(Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on

Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks

piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja

märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et

vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole

oma sõidukit hageja parkimisalale parkinud. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks paigutanud

sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva parkimiskaardi või

parkimisautomaadist ostetud parkimispileti, oleks alustanud mobiilset parkimist või tõendanud

tasuta parkimisõigust parkimiskellaga. Järelikult loeb kohus eelpool nimetatud tõenditega,

väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist tõendatuks, et kostja parkis parkimistingimusi

rikkudes, mistõttu puudub alus jätta hagi rahuldamata ja kostjal tuleb tasuda täies ulatuses

lepingust tulenev ja sissenõutavaks muutunud leppetrahv.

6. VÕS) § 1131 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivis, nõuda võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva

nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel ning kindlaksmääratud hüvitise suurus

ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla

sissenõudmisel

ehk

siis

tegelikust

kahjust.

Hagiavaldusest

nähtuvalt

on

hageja

sissenõudmiskuludesse 40 eurot arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud

sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning saadud andmetele tuginedes saadeti

kohtueelne

meeldetuletuskiri

e-posti

vahendusel

võlgnevuse

kohta

sõiduki

omanikule/vastutavale kasutajale. Hageja 14.04.2021 ja 01.06.2022 e-kirjadega on tõendatud, et

ta saatis kostjale meeldetuletuskirjad kostja äriregistrijärgsele aadressil xxxx, seega oli kostjal

võimalik nõue täita kohtuväliselt. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma

kohustust vastavalt lepingule täitnud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 70

eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses

rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu

kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka

hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

8. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot; menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20

eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 330 eurot. Hageja lepinguliseks esindajaks on EFTA

Legal OÜ töötaja, tunnihinnaga 110 eurot. Hageja lepingulise esindaja poolt hageja esindamiseks

tsiviilasjas nr 2-22-122192 tehtud toimingud on alljärgnevad: hagiavalduse koostamine 55 min,

lisade komplekteerimine 60 min, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ja hagiavalduse

esitamine kohtule 5 min, kostja seisukohaga ning esitatud lisaga tutvumine, analüüs ning sellele

hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine 45 min, menetluskulude nimekirja

koostamine 15 min, kokku 3 tundi. Hageja on palunud jätta menetluskulud täies ulatuses kostja

kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

9. Kostja menetluskulu nimekirja ja vastuväiteid hageja menetluskulu nimekirjale esitanud ei ole.

10. Kohus võttes arvesse hageja esindaja tunnihinda 110 eurot, mis vastab kohtupraktikas

aktsepteeritud määrale, esitatud hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu,

seisukohta ja seisukoha avaldamiseks kogutud tõendeid kostja vastuväidetele leiab, et hageja

esindaja kulud hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks,

riigilõivu tasumisega seotud toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule

esitamiseks on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses

kokku 330 eurot. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 450 eurot

(100+20+330). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik