2-22-13007/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

30.06.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-13007

Tsiviilasi

XXi avaldus YYi vastu alaealise lapsega AAiga

suhtluskorra määramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 28.03.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YYi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa): XX, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Katrin Orav

Puudutatud isik I (laps): AA, riigi õigusabi korras

määratud esindaja Tiina Mare Hiob

Puudutatud isik II (ema, määruskaebuse esitaja): YY

Kohalik omavalitsus: MMMM vald (MMMM

Vallavalitsuse kaudu), eeldatav lepinguline esindaja

Laura Johanna Derkun

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28.03.2023 määrus tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja, isa) esitas 02.09.2022 Harju Maakohtule avalduse YYi (ema,

kohtumenetluses puudutatud isik II) vastu AAa (laps, kohtumenetluses puudutatud isik I)

suhtluskorra määramiseks. Isa palus määrata, et laps elaks vaheldumisi kummagi vanema juures

ühe nädala kaupa. Avalduse kohaselt lõppes vanemate kooselu 01.03.2022. Peale lahkuminekut

jäi ema koos lapsega elama perekonna varem ühisesse elukohta. Vanematel on lapse suhtes

ühine hooldusõigus. Kuni vanemate lahkuminekuni elas laps mõlema vanemaga koos ja

mõlemad vanemad panustasid lapse kasvatamisse. Mõlemal vanemal on piisavad oskused,

teadmised ja kogemused lapse eest igapäevaselt hoolitseda. Isa kajastas avalduses ka mitmeid

korralduslikke aspekte, mis palus määrata koos suhtluskorraga.

2 (7)

2. Maakohus suunas 04.10.2022 määrusega vanemad osalema lepitusmenetluses ja peatas

tsiviilasja menetluse. Sotsiaalkindlustusamet teatas 29.12.2022, et perelepitusteenuse oli edutu.

Maakohus uuendas menetluse 08.03.2023 protokollilise määrusega.

3. Isa taotlusel määras maakohus 27.01.2023 esialgse õiguskaitse korras kindlaks isa ja lapse

suhtluskorra menetluse ajaks. Selle kohaselt on isal õigus suhelda lapsega nii, et laps viibib isa

juures igal paaris nädala nädalavahetusel neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Esialgse

õiguskaitse määrust ei vaidlustatud.

4. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja (lapse esindaja) kohtus lapsega isiklikult.

Laps kinnitas esindajale, et vanemad tülitsevad omavahel palju ja see häirib teda. Vanemate

peamine probleem on omavahelised suhted ja usalduse puudumine. Laps armastab mõlemat

vanemat, kuid oma koduks peab seda, kus elab koos emaga. Esindaja ei ole vastu kahe kodu

süsteemile, kuna seda toetavad Riigikohtu seisukohad ja Euroopa kohtupraktika, kuid palub

võtta arvesse konkreetse lapse huve.

5. Ema vaidles avaldusele osaliselt vastu. Ema hinnangul on isa taotletud nädal/nädal (50/50)

suhtluskord vastuolus lapse parimate huvide ja heaoluga. Isa oli kooselu ajal vägivaldne mh

lapse suhtes. Ema pole keelanud lapse ja isa suhtlust, laps ise ei tahtnud isa juurde minna, sest

koht oli tema jaoks võõras ja seal elasid võõrad inimesed (isa uus elukaaslane lastega). Isa

manipuleerib lapsega – ostab talle piiramatult magusat ja laseb mängida vägivaldseid

arvutimänge. Isa ei pööra tähelepanu lapse füüsilisele turvalisusele, mh oli laps sõidukis ilma

turvavööta. Kohtuväliselt tegi isa ettepaneku, milles soovis last enda juurde vaid igal teisel

nädalavahetusel reedest pühapäevani. Avalduses taotletu on tingitud isa soovist mitte tasuda

elatist. Laps läheb varsti kooli ja tema huvides ei ole iga nädal kolida. Kokkuvõtvalt palub ema

määrata, et isal on õigus suhelda lapsega nii, et laps viibib isa juures igal paaris nädala

nädalavahetusel neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni, kusjuures isa võtab lapse neljapäeva õhtul

lasteaiast või ema elukohast ja viib ta ema elukohta tagasi pühapäeva õhtul kell 18.

6. MMMM Vallavalitsus (kohalik omavalitsus) leidis, et avaldus on põhjendatud ja vahelduv

suhtluskord on lapse huvides. Lapse tervis, areng, huvid ja igakülgne heaolu on mõlema vanema

prioriteet. Lapsel peab olema reaalne võimalus osaleda mõlema vanema elus ja suhelda mõlema

vanemaga. Kuigi võrdsus omaette ei tohi olla eesmärk, toetab vähemalt kuni kooliminekuni

võrdne ajajaotus lapse heaolu. Isal on adekvaatne arusaam lapse arenguvajadustest ja õigustest.

Lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, mis

on eesmärgipärased ja proportsionaalsed, eelistades abinõusid, mis toetavad perekonda ning

aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada ja taastada.

7. Maaohus kuulas vanemad isiklikult ära. Nad kinnitasid, et esialgse õiguskaitse korras

määratud suhtluskord toimib. Isa avaldas, et viimati karistas ta last kolm aastat tagasi, enam

selliseid juhtumeid pole. Ema ei teadnud, et isa oleks last viimasel ajal füüsiliselt karistanud.

Ema avaldas muret, et isa vanemlikud oskused ei pruugi olla piisavad, sest viimased viis aastat

ei ole isa olnud lapse tervise eest esimene hoolekandja. Ema tõi välja ka selle, et kuna isa juures

elab tema uus elukaaslane oma lastega, siis lapsel ei jää aega üks-ühele suhtluseks isaga.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus rahuldas avalduse 28.03.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt ja

määras järgmise suhtluskorra:

-

laps elab vaheldumisi kummagi vanema juures ühe nädalaste perioodide kaupa,

paaritutel nädalatel emaga ja paaris nädalatel isaga;

-

lapse üleandmine toimub pühapäeva õhtuti hiljemalt kell 18. Lapse viib teise vanema

elukohta see vanem, kelle hoole all laps eelneva nädala viibis;

3 (7)

-

jõulud (23.–25.12) veedab laps paaris aastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga.

Aastavahetuse (31.12 – 01.01) veedab laps paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel

isaga;

-

eelnimetatud pühade veetmiseks antakse laps üle teisele vanemale vastavalt 23.12 ja

31.01 hommikul kell 10 ning 25.12 ja 01.01 õhtul kell 17;

-

alates kooli minekust veedab laps paaris aastatel kevadvaheaja emaga ja sügisvaheaja

isaga. Paaritutel aastatel veedab laps kevadvaheaja isaga ja sügisvaheaja emaga.

Talvevaheaja (veebruaris) veedab laps paaris aastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga;

-

emadepäeva ja ema sünnipäeva veedab laps emaga;

-

isadepäeva ja isa sünnipäeva veedab laps isaga;

-

kahe eelmises taandes nimetatud tähtpäevade tähistamiseks antakse laps üle selle

vanema elukohas, kellega laps vastava tähtpäeva veedab, tähtpäevale eelneval õhtul

hiljemalt kell 20. Lapsele tuleb tähtpäevale järgneva päeva hommikul kell 10 teise

vanema elukohta järgi see vanem, kellega laps peaks vastavalt suhtluskorra graafikule

viibima;

-

laps veedab oma sünnipäeva paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga.

Sünnipäeva tähistamiseks antakse laps üle sellele vanemale, kellega laps sünnipäeval

koos on, sünnipäevale eelneval õhtul hiljemalt kell 20. Lapsele tuleb sünnipäevale

järgneva päeva hommikul kell 10 järgi see vanem, kellega laps vastavalt suhtluskorra

graafikule peaks viibima. Kui sünnipäevale järgnev päev on lasteaia- või koolipäev,

viib vanem, kelle juures laps sünnipäeva veetis, lapse lasteaeda või kooli;

-

kummalgi vanemal on õigus suhelda lapsega sidevahendi kaudu vähemalt üks kord

päevas ajal, mil laps viibib teise vanema juures. Arvestades lapse magamamineku aega,

peavad kõned toimuma vahemikus kell 18–19;

-

lapse haigestumise korral, jääb laps koju vanemaga, kelle juures laps vastavalt

suhtluskorrale viibis, kui laps haigestus. Haiget last ei viida lasteaeda ega kooli. Juhul,

kui vanemal ei ole endal võimalik lapsega kodus olla, võtab haiguslehe teine vanem;

-

kohtulahend asendab teise vanema nõusolekut reisimiseks, kui laps läheb reisile koos

vanemaga, kellega käesoleva määruse kohaselt on tal koosolemise aeg. Nendest

reisidest, mis langevad teise vanema suhtlusajale, peab reisi kavandav vanem teavitama

teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirjaga) vähemalt

3 kuud ette, muudest reisidest vähemalt kolm päeva ette;

-

vanemad arutavad ja otsustavad lapse elu puudutavaid küsimusi ühiselt, sh kooli valik.

Vanemad annavad teineteisele teada lapse igapäevaeluga seotud muudatustest;

-

vanemad suhtuvad teineteisesse lugupidavalt ja austavalt. Lapse juuresolekul ei

halvustata teist vanemat, tema elukaaslast ega sugulasi. Ühtlasi ei anta muul moel

lapsele teada enda hoiakutest teise vanema suhtes. Vanem peab hoiduma nii otsesest

kui kaudsest tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.

8.1. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutavates

asjades esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste

isikute õigustatud huvi. PKS § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 2¹

tuleb vanemate lahuselu korral neil leppida kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises.

Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS

§ 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ühise

hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad

hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

8.2. Põhiline vaidlus on küsimuses, kas lapsel peaks olema ema ja isa juures vahelduv elukoht

või peaks säilima esialgse õiguskaitse korras määratud kord.

4 (7)

8.3. Suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda lastekaitse seisukohast ja arvestada ka vanemate

ärakuulamisel esitatud täpsustustega. Avalduses taotletud ulatuses on vahelduv suhtluskord

lapse huvidele vastav. Maakohus ei pidanud otstarbekaks suhtluskorra tingimusi eraldi

käsitleda (v.a punkte, mida kohus muutis või lisas). Vanemad on avaldanud huvi lapse

kasvatamise suhtes, mõlemal on lapsega lähedane suhe, plaanid ja väljakujunenud elukorraldus.

Kohus on veendunud, et kordamööda eri kodudes elamine oleks lapse huvides parem lahendus,

võimaldades võrdväärselt lähedast suhet mõlema vanemaga. Vanemate kodud on lähestikku,

lastekaitse spetsialisti sõnul on ka isa kodu lapsele turvaline ja mugav. Asjas kogutud tõendite

alusel ei ole alust arvata, et ühe või mõlema vanema vanemlikud oskused ei vastaks nõuetele

või et vanemate käitumine oleks lapse suhtes ohustav või kahjustav. Vanemad suudavad teha

vajalikul määral koostööd. Lapse isa on kohtule ärakuulamisel kinnitanud, et tema arvates on

vajalik lapsele mõlema vanema juures kehtestada sarnased reeglid, see kehtib muuhulgas ka

arvutimängude osas. Kokkuvõttes on mõlemad vanemad samaväärselt võimelised lapse eest

hoolitsema pikema ajavahemiku kui nädalavahetus. Lähtudes PKS § 116 lg-s 1 sätestatud

võrdsuse põhimõttest leidis maakohus, et vahelduv suhtluskord on lapse huvides.

8.4. Vanemate vaidluse all on lapsega suhtlemine sidevahendi teel ajal, kui laps viibib

suhtluskorra järgselt teise vanemaga. Maakohus lähtus eeldusest, et kuivõrd mõlemal vanemal

on lapsega lähedane suhe, siis saab laps ka ise vajadusel ja soovi korral teisele vanemale

helistada päeva jooksul nii palju, kui ise soovib. Kindlaksmääratud ajaraam aga kindlustab

selle, et kui lapsel ei ole olnud päeva jooksul aega helistada või videokõne teel suhelda, siis

suhtluskorrajärgne vanem tagab suhtlemise võimaluse teise vanemaga. Eelnevast lähtudes on

lapse huvides, et ta saab eemaloleva vanemaga suhelda kord päevas ajavahemikus kell 18–19.

8.5. Vanemate vahel on vaidlus ka reisimise küsimuse osas. Avalduse kohaselt soovib isa, et

kumbki vanem võib reisida lapsega välisriiki kuni 14-päevaks ning selleks annavad vanemad

vastastiku notariaalse nõusoleku. Maakohus leidis, et notariaalse nõusoleku nõue teise

vanemaga reisimisel ei ole mõistlik, sest sellise kohtulahendi täitmine oleks liialt keeruline ning

selle täitmise saavutamine täitemenetluses ei pruugi enne reisi toimumist alati olla võimalik.

Kohus selgitas seda ärakuulamisel ja vanemad olid nõus, et kohtumäärus võiks notariaalset

nõusolekut asendada.

8.6. Maakohus selgitas, et määratust erinev lapsega suhtlemise kord on vanemate kokkuleppel

ja lapse huve arvestades alati võimalik, kuid kokkulepetele mitte jõudmisel tuleb järgida kohtu

määratud korda. Vaidluste vältimiseks tuleks kohtumäärusest erinevad kokkulepped sõlmida

kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirja teel).

8.7. Vanemate menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda ja

lapse esindamise kulud jäid riigi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

9. Ema esitas 13.05.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt

tühistada. Ema täpsustas 06.06.2023 kaebuse ulatust ja palub kokkuvõtvalt:

-

määrata isa ja lapse suhtluskord nii, et laps viibib isa juures igal paaris nädala

nädalavahetusel neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni selliselt, et isa võtab lapse

neljapäeva õhtul lasteaiast või ema elukohast ja viib ta ema elukohta tagasi pühapäeva

õhtul kell 18;

-

täiendada sünnipäevade jms osas määrust otsustusega, et kui tähtpäevale järgnev päev

on lasteaia- või koolipäev, viib vanem, kelle juures laps tähtpäeva veetis, lapse

järgmisel hommikul lasteaeda või kooli;

-

muuta lapse suhtluskorda lapse haigestumise puhuks nii, et laps jääb kuni

tervenemiseni koju selle vanemaga, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale viibis, kui

laps haigestus. Haiget last ei viida lasteaeda ega kooli;

5 (7)

-

muuta sidevahendite teel suhtlemise korda nii, et kummalgi vanemal on õigus lapsega

sidevahendite kaudu suhelda tööpäevadel ajavahemikus kell 18–21 ning puhke-

päevadel ja riiklikel pühadel ajavahemikus kell 12–21.

Ema heidab maakohtule ette Riigikohtu hiljutise praktika (RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895)

eiramist ja kohtu järelduste tõenditega sidumata jätmist. Hindamata jäid tõendid, mis viitavad

isa tegevusele lapsega manipuleerimisel ja ema ähvardamisel. Samuti ei hinnanud maakohus

vanemate tegevust lapse kasvatamisel sisuliselt, sh jäi tähelepanuta isa varasem vägivaldne

käitumine. Lapse peamine kiindumusobjekt on ema ja 50/50 suhtluskord ei ole lapse huvides.

Vahelduv elukoht on sobimatu ka põhjusel, et vanemad ei suuda omavahel koostööd teha.

Maakohus ei hinnanud ema väiteid, et isa soovis kohtuväliselt teistsugust suhtluskorda ja

taotleb avalduses märgitut ainult eesmärgiga mitte maksta elatist. Ema põhjendas, miks taotleb

ta teatavate korralduslike aspektide muutmist.

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

sellele vastamiseks. Isa vaidles kaebusele vastu. Lapse esindaja toetas kaebust. Ta leidis, et

vaidlustatud määrus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu ja saata asi tagasi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus peaks lapse ära kuulama ning kohtu kaalutlusi ja

järeldusi tuleb lahendis arusaadavalt ja usutavalt põhjendada. Kohalik omavalitsus toetas lapse

esindaja seisukohti. Maakohus kuulas menetlusosalised 07.06.2023 ära ja otsustas 27.06.2023

jätta määruskaebuse rahuldamata. Ühtlasi edastas maakohus kaebuse lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 28.06.2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse tervikuna ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks (TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 3 koostoimes § 656 lg 1 p-dega 1

ja 5 ning lg-ga 4). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

12. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud

välja selgitamata, kohtulahendi põhjendamata ja lapse ära kuulamata. See toob kaasa vaidlus-

tatud määruse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks saatmise. Põhjendused on järgnevad.

12.1. PKS § 143 lg 3 järgi võib kohus lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud

varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud

varasemate lahendite täitmise. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi

vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste

isikute õigustatud huvi. Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted tulenevad ka LasteKS

§-st 5, mille p 3 kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes seada esikohale lapse

huvid. LasteKS § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks mh kuulata ta tema vanust

ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest

tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Need sätted kohalduvad ka juhul,

kui kohus lahendab hagita menetluse korras (TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2) vanemate

vahel lapsega suhtlemise korra üle tekkinud vaidlust (PKS § 143 lg 2¹, RKTKm 15.02.2023, 2-

21-5895, p 14).

12.2. TsMS § 5 lg 3 ls 1 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks

vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei

ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 ls 2 järgi nõuab kohus hagita

menetluse asjas vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

TsMS § 442 lg-st 8 tulenevalt peab kohus lapsega suhtlemise korraldamise kohtulahendis

käsitlema ja hindama laste huvide järgimise kohta esitatud kõiki asjassepuutuvaid väiteid

(TsMS § 463 lg 2). Ka sellistes kohtuasjades peab kohus vajaduse korral ise välja selgitama

asjaolusid, et kujundada seisukoht, milline suhtluskord on laste parimates huvides (RKTKm

15.02.2023, 2-21-5895, p 15).

6 (7)

12.3. Kuigi maakohus osaliselt viitas eespool p-des 12.1ja 12.2 märgitud normidele, jäid need

sisuliselt kohaldamata. Õige on ema kaebuse väide, et samade normide kohta kujundatud

Riigikohtu hiljutise praktika jättis maakohus tähelepanuta. Vaidlustatud määrusest ei nähtu

põhjendusi, miks on käesoleval juhul lapse huvides vahelduv elukoht ema ja isa juures nädala

kaupa. Eelkõige ei hinnanud ega põhjendanud maakohus, kuidas see mõjub lapse elu-

korraldusele praegu ja alates kooli minekust. Osaliselt reguleeris maakohus lapse ja vanemate

suhtlust arvestusega, et sama kord kehtib ajal, mil laps on hakanud koolis käima. Samas ei ole

määrusest võimalik aru saada, kuidas on kooliajal vahelduv elukoht lapse huvides. Üldjuhul

peab vähemalt kooliajaks lapsel olema välja kujunenud kindel elukese, mida vahelduv elukoht

pigem ei toeta. Vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei tähenda, et vanematel on lahuselu

korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei tulene ka PKS § 143 lg-st 1,

mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on

kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult (RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 19).

12.4. Maakohtu põhjendused ei ole piisavad ja jälgitavad. Määrust ebapiisavalt põhjendades

rikkus maakohus TsMS § 465 lg 2 p 8. Ringkonnakohus nõustub lapse esindaja seisukohaga,

et käesoleval juhul ei nähtu vaidlustatud määrusest, mida on maakohus käsitlenud lapse

parimates huvides olevana, millistel otsustuskriteeriumitel lahend ja selle järeldused põhinevad

ning kuidas on lapse huve kaalutud. Samuti on õige ema kaebuse väide, et maakohtu

põhjendused ei ole seotud tõenditega. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas

menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Kohtulahendit tehes

peab kohus kõiki tõendeid analüüsima ja hindama või põhjendama, miks ei oma mõni neist

tähtsust (TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduv § 438 lg 1, TsMS § 442 lg 8 ls-d 3 ja 4). Neid norme

ja reegleid maakohus eiras, sest vaidlustatud määruses ei ole viidet ühelegi tõendile peale

menetlusosaliste seletuste.

12.5. Maakohus ei kontrollinud, kas laps on suuteline ise seisukohti omama ja neid kohtule

esitama. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et laps seda ei suuda. Alates 20.11.2022 kehtiva

TsMS § 552¹ lg 1 ls 1 järgi kuulab kohus isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama.

Tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi (TsMS § 6).

Maakohus kuulas menetlusosalised suuliselt ära 08.03.2023, st tal tulnuks vähemalt kaaluda ka

lapse ärakuulamist. See puudus tuleb asja uuel läbivaatamisel kõrvaldada.

12.6. Kohtulahendi ebapiisav põhjendamine ja lapse ärakuulamata jätmine on olulised

menetlusõiguse rikkumised (TsMS § 656 lg 1 p-d 1 ja 5). Käesoleval juhul puudutab rikkumine

ka lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, mistõttu tuleb ringkonnakohtu hinnangul

vaidlustatud määrus tühistada tervikuna (TsMS § 656 lg 4). Määruse osaline kehtima jätmine

kaebusega vaidlustamata ulatuses poleks eesmärgipärane ega kooskõlas TsMS § 2 mõttega.

Menetluse ajal kehtib jätkuvalt esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord.

12.7. Maakohtu määrus tühistatakse eeltoodud kaalutlustel tervikuna, mistõttu pole vaja

käsitleda kaebuse ülejäänud väiteid. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus

ei saa ise määrata uutel tingimustel suhtluskorda ema soovitud viisil.

13. Vanemad esitasid määruskaebemenetluses uusi taotlusi, mis on TsMS § 662 lg 3 järgi

põhimõtteliselt lubatav. Siiski ei pea ringkonnakohus vajalikuks taotlusi ise lahendada, sest

kaebuse lahendus neist ei olene. Maakohtul tuleb vanemate taotlused lahendada asja uuel

läbivaatamisel. Nii on võimalik menetlusosalistel uusi taotlusi täiendavalt põhjendada ja neile

ka kohaselt vastata. Ringkonnakohus selgitab, et ema 30.05.2023 taotlused on jätkuvalt

puudustega, sest ka 06.06.2023 selgitusest ei ole aru saada, millist konkreetset elulist asjaolu

iga tõend peaks tõendama. Isa 05.06.2023 taotlus ei ole samuti korrektne, sest vähemalt

üldjuhul ei saa tõendeid kohtule esitada viitena (lingina) menetlusvälisele allikale, vaid tõendi

esitaja peab selle esitama viisil, mis välistab tõendi hilisema muutmise või kadumise.

7 (7)

14. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasja digitaalsest toimikust ei nähtu kohaliku omavalitsuse

esindaja volituste pikendamist pärast 31.12.2022. Praeguses menetlusstaadiumis saab eeldada,

et volitust on pikendatud, aga maakohtul tuleb ebaselgus esinduses kõrvaldada asja uuel

läbivaatamisel.

15. Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav lahend TsMS § 173 lg 1 tähenduses, mistõttu

menetluskulude jaotust selles ei märgita. Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse asja uuel

läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2). Kui praegu lahendatava määruskaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv ei jää menetluskuluna mõne menetlusosalise kanda, siis on emal õigus esitada

selle tagastamise taotlus (TsMS § 150 lg 1 p 5). Lapse esindaja saab esitada riigi õigusabi

kulude ja tasu taotluse maakohtule menetluse jätkudes.

16. Ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui

see on seaduse järgi lubatud (TsMS § 696 lg 1 ls 1). Käesoleva määrusega ringkonnakohus

tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks tagasi

maakohtule, mistõttu ei saa määruse peale kaevata (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)