2-21-13660/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2023. a , Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13660

Kohtuasi

X

avaldus

alaealise

lapsega

Y

suhtluskorra

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.06.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Teet Lehiste

Puudutatud isik I: Z (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

Puudutatud isik II: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Eestkosteasutus:

Haapsalu

linn

(Haapsalu

Linnavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

X

28.06.2022

ja

28.09.2022

taotlused

täiendavate

tõendite

vastuvõtmiseks ja võtta 28.06.2022 ja 28.09.2022 menetlusdokumentidele lisatud

tõendid vastu.

2. Rahuldada Z 11.08.2022, 09.05.2023 ja 19.05.2023 taotlused täiendavate tõendite

vastuvõtmiseks

ja

võtta

11.08.2022,

09.05.2023

ja

19.05.2023

menetlusdokumentidele lisatud tõendid vastu.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 13.06.2022 määrus osas, milles maakohus jättis

avaldaja avalduse suhtluskorra määramiseks rahuldamata lapsega iga-aastaste

suviste kohtumiste osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata lapse isa

ja lapse iga-aastane suvine suhtlemise kord vastavalt punktidele 4.2-4.4.

4. Määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord järgmiselt:

4.1. Lapse isal on õigus suhelda lapsega ilma teise vanema juuresolekuta igal

pühapäeval kella 19.00-20.00 Skype või FB Messengeri vahendusel.

2-21-13660

4.2. 2023. aastal on lapse isal õigus suhelda lapsega Eestis viibides perioodil 24.07-

30.07 selliselt, lapse isa võtab igal hommikul kell 09.00 lapse tema elukohast ja

viib lapse tema elukohta tagasi õhtul 20.00.

4.3. Alates 2024. aastast on lapse isal õigus suhelda lapsega Eestis viibides perioodil

01.07.-01.08 selliselt, et esimesel nädalal võtab lapse isa igal hommikul kell 09.00

lapse tema elukohast ja viib lapse tema elukohta tagasi õhtul 20.00, teisel

nädalal on laps koos lapse emaga, kolmanda nädala esmaspäeva hommikul kell

09.00 võtab lapse isa lapse tema elukohast ja viib lapse tagasi tema elukohta

sama nädala pühapäeval kell 20.00.

4.4. Alates 2024. aastast, juhul, kui lapse treeninglaager satub perioodil 01.07-01.08

isaga suhtlemise nädalale kohaldub järgmine suhtluskord:

4.4.1. Kui lapse treeninglaager satub esimesele nädalale, on lapse isal õigus

suhelda lapsega sellele järgneval nädalal (teisel nädalal) selliselt, et lapse isa

võtab igal hommikul kell 09.00 lapse tema elukohast ja viib lapse tema

elukohta tagasi õhtul 20.00, kolmandal nädalal on laps koos lapse emaga

ning neljanda nädala esmaspäeva hommikul kell 09.00 võtab lapse isa lapse

tema elukohast ja viib lapse tagasi tema elukohta sama nädala pühapäeval

kell 20.00.

4.4.2. Kui lapse treeninglaager satub kolmandale nädalale, on lapse isal õigus

suhelda lapsega esimesel nädalal selliselt, et lapse isa võtab igal hommikul

kell 09.00 lapse tema elukohast ja viib lapse tema elukohta tagasi õhtul

20.00, teisel nädalal on laps koos lapse emaga ning neljanda nädala

esmaspäeva hommikul kell 09.00 võtab lapse isa lapse tema elukohast ja

viib lapse tagasi tema elukohta sama nädala pühapäeval kell 20.00.

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 31.08.2021 esitas X Pärnu Maakohtule avalduse määrata kindlaks suhtluskord oma poja Y-

ga.

2. Avaldaja soovib lapsega suhelda kolmel korral nädalas Skype või FB Messengeri

vahendusel. Avaldaja soovib, et igal aastal perioodil 01.07 kuni 01.08 viibib laps koos isaga.

Mõlemad vanemad võivad lapsega minna välisriiki ajal, kui laps viibib vanema juures

suhtluskorra järgi. Lapse kulud transpordile kannab lapse isa oma suhtluskorra ajal. Teine

vanem peab andma vajalikus vormis nõusoleku piiri ületamiseks, samuti lapse

2-21-13660

reisidokumendid. Lapse isal on õigus kohtuda lapsega ka muul ajal kui suhtluskord ette näeb,

teatades kohtumise ajast lapse emale.

3. Avaldaja elab Ameerika Ühendriikides. Laps jäi pärast vanemate kooselu lõppu elama

emaga. Ema piirab isa ja lapse suhtlust. Üldjuhul suheldakse lapsega sotsiaalmeedia

vahendusel, mistõttu saab isa lapsega ühenduses olla ema seatud tingimustel. Lapse isal ei ole

alates 2015 aastast olnud võimalik kaasa rääkida lapse kasvatuslikes, tervislikes ja hariduslikes

küsimustes. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga. Avaldaja mõistab, et teises riigis

elades ja töötades on tal vähem võimalusi lapsega koos viibida, kuid Eestis viibides tuleb isale

ja lapsele võimaldada regulaarseid kohtumisi. Kohtumised peaksid toimuma väljaspool lapse

kodu, et lapsega saaks segamatult suhelda.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Lapse ema ei ole avaldusega nõus. Vanemate kooselust on XX.XX.XXXX sündinud laps,

kes jäi pärast kooselu lõppu elama koos emaga Eesti Vabariiki. Väär on avaldaja väide, et ema

on piiranud lapse ja isa suhtlust. Peale kooselu lõppu oli laps 2-aastane ja ei vallanud inglise

keelt. Ema viibis lapse ja isa suhtluse ajal kõrval tõlgina ning kirjutas isale eesti keelseid

lauseid, et isa saaks lapsega suhelda. Ema on proovinud kogu aeg hoida isa ja lapse suhtlust.

Ema on taganud ka selle, et laps suhtleks sotsiaalmeedia vahendusel isapoolsete

vanavanematega. Ema ei ole teinud takistusi Eesti Vabariigis suhtlemiseks. Isa on olnud see,

kes kaob mitmeteks kuudeks ära. Isa väited ema halvustava käitumise osas on täiesti

arusaamatud, kuna ema ja isa on omavahel mõistlikult suhelnud. Vanemate ühine kokkulepe

oli, et laps jääb koos emaga Eestisse elama. Seega pidi isa arvestama, et temapoolsed sugulased

saavad lapsega suhelda sotsiaalmeedia vahendusel ja seda on ema taganud. Kui nad soovivad

last külastada, on nad alati oodatud lapse ja ema koju. Ema avaldab, et tal puudub isa vastu

usaldus, mistõttu ei nõustu ema sellega, et laps üksinda reisiks koos isaga. Isa ei ole tegutsenud

lapse huvides. Isa on teinud ema teadmata ja nõusolekuta lapsele ümberlõikuse. Samuti takistas

isa emal ja lapsel Dominikaani Vabariigist lahkuda. Isa ei ole osalenud lapse igapäevaelus.

Lapse huvides ei ole selline suur elukorralduse muutus, mida isa taotleb. Arvestada tuleb, et isa

on käinud Eestis ca 1 kord aastas. Laps ei soovi isaga aega veeta kuu aega järjest ilma emata.

Lapsele ei meeldi reisida. Emal puudub kindlus, et laps tagasi tuuakse, kui isa reisib lapsega

välisriiki.

5. 26.04.2022 ärakuulamisel avaldas laps, et isaga suhtleb WhatsApp vahendusel. Keegi

suhtluse juures ei ole. Isaga on saanud suhelda nii palju, kui on soovinud. Kord nädalas on

suhtlemiseks piisav aeg. Tegelikult meeldib isaga rääkida rohkem kui kirjutada, sest siis kuuleb

ka isa häält. Ei jõua telefonis isale nii ruttu kirjutada ning vead tulevad sisse. Suhelda võiks

isaga pühapäeviti. Kui isaga vahetult kokku saada, siis võiks olla ema kaasas, kuna ei ole isaga

harjunud. Reisida ei meeldi üldse. Ükski liiklusvahend ei sobi, kuna hakkab halb. Kuskile

laagrisse ei lähe, kuna ei soovi kodust ära olla, eriti öösiti. Koolivaheajal võiks isaga suhelda

kaks korda nädalas.

6. Haapsalu linn leiab, et suhtluskorra kindlaksmääramine on vajalik, sest siis on see kõigi

osapoolte jaoks arusaadav ja selge. Veebisuhtlus peab arvestama lapse elurütmi ja päevaplaani

ning ei tohi olla lapsele liialt koormav. Mõistlik on kokku leppida kindel aeg, kui isa lapsega

ühendust võtab. Isa soov veeta suvel lapsega koos pikemalt aega on tervitatav, kuid siin peab

arvestama lapse psühholoogilise seisundi ja valmisolekuga. Esialgu peaksid koosviibimised

olema ainult Eestis. Kui laps tunneb ennast turvaliselt, siis võib kaaluda ka reisimist väljaspool

Eestit. Linnavalitsus ei toeta avalduses esitatut, et laps ja isa suhtlevad 01. juulist kuni 01.

augustini. Arvestada tuleb, et alates 2015 aastast on isa last Eestis külastanud viiel korral. Laps

2-21-13660

ja isa ei kohtunud perioodil 2019 kuni 2022 kordagi vahetult. Laps ei ole veel psühholoogiliselt

valmis isaga aega veetma nii pika perioodi vältel. Lapsel peaks endal tekkima soov ja huvi koos

isaga välismaale reisida. Alles siis, kui laps tunneb ennast isaga mugavalt ja turvaliselt, on

võimalik isaga Eestist välja reisida.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja määras kindlaks lapsega suhtlemise korra selliselt,

et lapse isal on õigus suhelda lapsega ilma teise vanema juuresolekuta igal pühapäeval kella

19.00-20.00 Skype või FB Messengeri vahendusel. Ülejäänud osas jättis maakohus avalduse

rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

8. Kohtuistungil 02.05.2022 jõudsid lapse vanemad ühisele seisukohale, et laps ja isa suhtlevad

WhatsAppis või Messengeris pühapäeviti kella 19.00-20.00. Kui vanemad on leidnud ühise

kokkuleppe, mis ajal laps ja isa omavahel suhtlevad, siis tuleb see iganädalase suhtluskorrana

kohtumäärusega ka sätestada.

9. Lapse ärakuulamisel kohus ei täheldanud, et last on ühe või teise vanema poolt mõjutatud.

Laps andis oma ütlusi vabalt. Ärakuulamisel oli selgelt tuntav, et laps suhtub isasse hästi, kuid

lapse perekonna moodustavad ema, vennad ning kasuisa. Vaidlust ei ole, et laps ja isa kohtusid

vahetult 2019. a novembris ja seejärel alles jaanuaris 2022. Seega puudus vahetu suhtlus

rohkem kui kahe aasta jooksul. Ka varasemalt on isa ja laps kohtunud vaid ühe korra aastas.

Kohtu hinnangul on seetõttu arusaadav lapse seisukoht, et ta soovib pikemal isaga kohtumisel

ema juuresolekut, sest laps on harjunud oma igapäevases elukorralduses toetuma emale.

Arvestades lapse vanust on mõistetav, et laps ei ole koheselt valmis pika perioodi vältel

suhtlema vanemaga, keda ta tegelikult aastate vältel ei näe. Põhjendatud ei ole lapse asetamine

olukorda, kus laps vastu tahtmist peab isaga suhtlema kuu aega järjest.

10. Kohus ei nõustunud avaldajaga, et lapse ema on takistanud lapse ja isa suhtlust. Avaldaja

ei ole ise piisavalt näidanud üles huvi lapse tegevuste ja suhtlemise vastu.

11. Avaldaja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Seega on põhjendatud lapse ema

seisukohad, et avaldajal ei pruugi olla rahalisi vahendeid lapse tagasi toomiseks välisriigist

Eesti Vabariiki. Kui lapse isa ligi kaheksa aasta jooksul ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis

on põhjendatud asuda seisukohale, et vanemal puuduvad rahalised vahendid lapse

ülalpidamiseks välisriigis kuu aja vältel. Kohtu seisukohta kinnitavad lapse isa poolt lapse

külastused kokku viiel korral aastatel 2015 kuni 2022.a. Sellest järeldub, et vanemal kas

puuduvad rahalised vahendid või huvi lapse külastamiseks. Lapse huvides ei ole olukord, kus

vanem lahkub lapsega Eestist, kuid vanemal puuduvad rahalised vahendid lapse ülalpidamiseks

ja tagatud ei ole, et isal on vahendeid lapse tagasitoomiseks lapse elukoha riiki.

12. Käesoleval ajal ei ole võimalik rahuldada avaldaja avaldust osas, milles isa soovib lapsega

suhelda iga-aastaselt perioodil 01. juuli kuni 01. august. Laps ei ole emotsionaalselt ja

psühholoogiliselt selliseks pikaks suhtluseks valmis. Samuti ei ole laps valmis reisima

välisriikidesse. Kohus nõustus Haapsalu Linnavalitsuse arvamusega, et isa ja lapse vahetut

suhtlust tuleb alustada väiksematest perioodidest nii, et isal ja lapsel on võimalik omavahel aega

veeta. Kohus nõustus, et astmeline suhtluskord võimaldab kõige paremini arvestada nii lapse

kui vanema huvidega. Avaldaja soovib, et kohtulahendiga määratakse kindlaks vaid ühe

kuuline periood aastas. Avaldaja ei ole omalt poolt ilmutanud menetluse kestel valmidust

kaaluda teisi alternatiive esitatud nõudele. Kuna avaldaja nõue kuu aja pikkuseks suhtluskorra

kindlaksmääramise perioodiks jääb rahuldamata ning avaldaja ei ole esitanud muid

2-21-13660

alternatiivseid nõudeid, siis rahuldas kohus avaldaja nõude osaliselt ning määras kindlaks, et

avaldajal on õigus suhelda lapsega üks kord nädalas pühapäeviti kella 19.00-20.00

sotsiaalmeedia vahendusel.

Määruskaebus

13. Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

maakohus jättis avalduse rahuldamata ja palub teha uue määruse, millega:

-

Isal on õigus suhelda lapsega ilma teise vanema juuresolekuta kolm korda nädalas

Skype või FB Messenger vahendusel (veebivestluse vormis), s.o igal teisipäeval kell

19.00-19.30, neljapäeval kell 19.00-19.30 ja pühapäeva kell 19.00-20.00;

-

Alates 2023. aastast on isal igal aastal õigus suhelda lapsega perioodil 01.07.-01.08

selliselt, et esimesel nädalal võtab isa igal hommikul kell 09.00 lapse tema elukohast ja

viib lapse tema elukohta tagasi õhtul kell 20.00, järgmisel nädalal on laps koos emaga,

ülejärgmise nädala esimese päeva hommikul kell 09.00 võtab isa lapse tema elukohast

ja viib lapse tagasi tema elukohta sama nädala viimasel päeval kell 20.00. Sellise

kolmenädalase perioodi alguse ajast (isa Eesti Vabariiki saabumisest) teatab isa teisele

vanemale ette hiljemalt 15.06 e-posti vahendusel.

14. Kohus ei ole asja lahendamisel arvestanud perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-st 1 tuleneva

lapse huvide arvestamise põhimõttega ja PKS § 143 lg 1 esimese lausest tuleneva lapse

õigusega suhelda isiklikult mõlema vanemaga. Kuivõrd kohus on ise tuvastanud, et laps tahab

lahus elava isaga suhelda ja suhtub isasse hästi, siis oleks pidanud suhtluskord hõlmama endas

enamat kui üks tund nädalas veebisuhtlust.

15. Kohus on asja lahendamisel eksinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 5 ja

§ 5 lg 3 kohaldamisega hagita menetluses. Kohus on määruses selgitanud, et avaldaja avalduses

taotletu ei ole täies mahus sellisel kujul rahuldatav, vaid suhtluskord võiks olla astmeline ja

avaldus väiksemas mahus rahuldatav. Kohus ei ole diskretsiooni kohaldanud lapse huvidest

tulenevalt suhtluskorra määramisel, vaid on lihtsalt mitte nõustunud avaldaja avalduses

taotletuga.

16. 02.05.2022 istungil nii isa kui ema olnud ühel meelel selles, et laps saab isaga suhelda

neljapäeval ja laupäeval veebi teel. Vaidlus oli ainult ühe päeva osas veebisuhtluse toimumises

(esmaspäev või teisipäev). Seega oleks kohus pidanud suhtluskorra rahuldama isa ja ema

kokkuleppe kohaselt ka neljapäeva ja laupäeva osas, kuna nende päevade osas vaidlus pooltel

puudus. Selliselt on arvestatud lapse ajakavaga koolipäevadel, kuna ema avaldatu kohaselt neil

päevadel ei ole lapsel peale koolipäeva kohustusi ja lapsel on võimalik isaga vabalt suhelda.

Üks tund nädalas otsest veebisuhtlust ei soodusta isa ja lapse edaspidist vahetut suhtlust pikemal

perioodil, vaid selliseid suhtluseid peab nädalas olema rohkem isa ja lapse vahel, et lapsel saaks

tekkida isaga usalduslik ja tugev side, mis annaks tugeva aluse isa ja lapse edaspidisele vahetule

suhtlusele.

17. Vaidlust ei ole selles, et laps on varasematel aastatel isaga vahetult Eestis kohtunud ja

suhelnud. 2020-2021. aastatel ei saanud isa Eestisse reisida, kuna oli Covid-19 viirusest tingitud

epideemia aeg ja reisimine oli keeruline tulenevalt eri riikide piirangutest. 2022. aastal külastas

isa Eestis last nii jaanuaris kui mais, mil oli lapse sünnipäev. Isa tõi lapsele Ameerikast kaasa

kingitusi ning riideid ja jalanõusid, samuti ostis isa lapsele Eestis telefoni, mille abil on hea

omavahel üle veebi suhelda kui isa on Ameerikas ning laps ja isa veetsid mõnusasti koos aega.

2-21-13660

18. Kohus on seda meelt, et astmeline suhtluskord oleks parim lahendus. Seega oli kohtul hagita

menetluse sätete kohaselt võimalik sätestada määrusega lapse ja isa suhtluskord, mis oleks

olnud lapse parimates huvides, s.o astmeline ja lühemate perioodidena kui üks kuu.

Käesolevaga on isa esitanud astmelise ja lühikeste perioodidega Eestis viibimise ajal

suhtluskorra lapsega. Selliselt saab laps olla piisavalt isaga vahetult koos päevaselt, et harjuda

isa olemasolu ja kohalolekuga ja teha ühiseid toimetusi. Samas saab laps olla igal õhtul kodus,

kus on ema ja seeläbi on välditud lapsel koduigatsuse või ema igatsuse tekkimine. Järgmisel

nädalal on laps emaga ning seeläbi on lapsele tagatud võimalus puhata isast ja olla kodus ja

teha emaga koos ühiseid toimetusi. Ülejärgmisel nädalal võtab isa lapse tema kodust hommikul

kell 09.00 ja viib lapse koju tagasi sama nädala viimasel päeval kell 20.00. Selliselt saab laps

olla isaga koos terve päeva ja öö ning arvestades, et esimesel nädalal on laps saanud isaga

kohaneda ja harjuda, siis ei vaja kolmandal nädalal isaga koos olemine enam suurt kohanemist

lapse jaoks ning lapse ja isa suhtlus saab toimida ladusalt jätkuna esimesele suhtluse nädalale.

Isa ei oota, et ta saab lapsega reisida ja seetõttu seda ka ringkonnakohtult ei taotle.

Menetlusosaliste seisukohad

19. Lapse ema vaidleb määruskaebusele vastu. Isa määruskaebusest ei nähtu, et maakohus oleks

määruse koostamisel ületanud oma diskretsioonipiire ning koostanud õigusvastase määruse.

Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigusnormi, vaid on teinud seadusliku ja põhjendatud

kohtulahendi.

19.1. Lapse isa poolt viidatud istungil avaldatu osas ei olnud tegemist vanemate ühise

kokkuleppega, vaid ema esindaja avaldas, et juhul, kui kohtu hinnangul on isa avaldus

põhjendatud, siis tuleks nimetatud päevadel isa ja lapse suhtlus määrata, kuivõrd nendel

päevadel ei ole lapsel pärast koolipäeva kohustusi ja suhtlust on võimalik paremini tagada.

Samuti rõhutas ema esindaja kohtuistungil, et 3 korda nädalas suhtlust on lapse hinnangul liiga

palju ning isa ei suuda ka sellist suhtluskorda ise täita. Sõltumata kohtumäärusest on isal olnud

võimalus helistada lapsele iga päev. Tänase seisuga helistab isa lapsele, millal tema ise heaks

arvab.

19.2. Isa ei ole ise pingutanud, et ta saaks lapsega vahetult rohkem suhelda. Viimasel korral

lahkus isa Eestist lapsele head aega ütlemata, vaid saatis üksnes tekstsõnumi, et ta on

lennujaamas. Puudub vaidlus, et laps soovib isaga koos aega veeta, kuid väga suur vahe on, kas

laps viibib isaga koos terve päeva nii, et ta saab õhtul oma koju minna või ta peab isaga olema

koos 4 nädalat nii, et ta ei lähe kordagi koju. Laps on kogu kohtumenetluse avaldanud, et ta

soovib isaga kohtuda, kuid mitte jääda isa juurde ööseks. Samuti on ema kinnitanud, et ta on

nõus lapse ja isa astmelise suhtlusega. Isa seda soovinud ei ole.

19.3. Lapse ema ei nõustu isa taotlusega, millega kohaselt oleks laps alates 2023. aastast

perioodil 01.07 – 01.08 isaga. Nimetatud perioodil on lapsel laagrid ning lapse suhtes ei ole

õiglane, et tal võetakse võimalus osaleda eakaaslastega laagrites. Lisaks oleks ebaõiglane, et

isa ja lapse suhtluskord määratakse iga-aastaselt kindlaks ühel kindlal perioodil ning emal kaob

igasugune võimalus olla koos lapsega ilusatel suvepäevadel, mil lapsel ei ole koolikohustust

ning kogu pere saaks ühiselt aega veeta. Juhul, kui isa ja lapse suhtluskord määratakse kindlaks

kaevatavast määrusest erinevalt, tuleks seda teha harjumisperioodiga nagu laps, kohalik

omavalitsus ja ema on avaldanud. Lisaks peaks kohtumised periood olema üle aasta erinev, et

mõlemad vanemad saaksid lapsega Eesti suvekuudel aega veeta.

20. Haapsalu linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. Lapse ema ei tee takistusi lapse ja isa

suhtlusel ning sobivusel on laps ja isa saanud ka kindlaksmääramata aegadel suhelda. Lapse

2-21-13660

huvides oleks suhtluskorras reguleerida isa ja lapse kohtumine suvisele perioodile (juuni – juuli-

august), kohtumise täpsemad kuupäevad saavad vanemad omavahel kindlaks kuupäevaks

täpsustada, kui on selgunud ka lapse suvised tegevused.

Menetluse edasine käik

21. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

22. Lapse ema esitas 09.05.2023 menetlusdokumendi, milles avaldab, et lapse isa ei ole mitte

kordagi lapsele pühapäeviti helistanud nagu Pärnu Maakohtu 27.07.2022 kohtumääruses on

sätestatud. Seega isa nõudmised kindlatel päevadel ja kellaaegadel on endiselt vastuolulised

tema enda tegevusega. Ema ei ole teinud isa ja lapse suhtlusele mitte ühtegi takistust. Lapsele

lubas isa, et ta külastab teda 2022. aasta suve lõpul, kuid ei teinud seda. Lapsel ei ole endiselt

midagi selle vastu, kui isa tuleb Eestisse ning ta veedab isaga koos aega päeval (Haapsalus),

kuid laps ei taha jääda isa juurde ööseks. Arvestades, et isa ei ole lapsega sisuliselt alates

08.07.2022 suhelnud, et ei ole laps emotsionaalselt valmis isaga olema koos 4 nädalat nagu isa

on avaldanud. Lapse ema on nõus lapse ja isa astmelise suhtlusega. Isa seda soovinud ei ole.

23. Lapse ema esitas 19.05.2023 ringkonnakohtu palvel seisukoha, milles teatab, et 2023. aasta

vehklemislaager toimub 17.07.2023-22.07.2023. 19.05.2023 seisuga on laps avaldanud soovi

vehklemislaagris osalemiseks ning ema on arvestanud, et laps osaleb vehklemislaagris, v.a

19.07.2023 kui toimub ema pulmapidu. 2023. aasta seisuga on planeeritud, et laps osaleb ka

järgmistel aastatel vehklemislaagrites, kui laps selleks soovi avaldab. Vehklemislaagrid

toimuvad iga-aastaselt juuli kuus ning täpsemad kuupäevad selguvad vastava aasta mai kuus.

Lisaks teavitas lapse ema, et isa ei ole lapsega 19.05.2023 seisuga suhelnud, sh ei võtnud isa

lapsega ühendust isegi lapse sünnipäeval 11.05.2023. Lapsele ei tohiks panna kohtumäärusega

kohustuseks veeta isaga aega, kes temaga ei suhtle ega soovi isegi sünnipäevaks õnne.

24. Lapse isa esitas 26.05.2023 seisukoha, milles avaldab, et lapse iga-aastane suvelaagris

osalemine ei ole takistuseks avaldaja poolt pakutud astmelise suhtluskorra kohaldamiseks.

Sõltuvalt sellest, millisel juulikuu nädalal toimub lapse suvelaager, on võimalik nihutada

avaldaja ja lapse koosolemise nädalat juulikuu siseselt. Näiteks käesoleval 2023. a toimub lapse

suvelaager juulikuu kolmandal nädalal (s.o 29. nädal), mis peaks avaldaja suhtluskorra kohaselt

olema avaldajaga veedetav nädal, kuid see avaldajaga veedetav nädal on võimalik lükata

juulikuu viimaseks nädalaks, mis taotletava suhtluskorra kohaselt on nagunii vaba nädal.

Samamoodi on võimalik käituda järgnevatel aastatel sõltuvalt sellest, millisel nädalal toimub

lapse suvelaager juulikuus. Eestis on suvekuid kokku kolm: juuni, juuli ja august. Neist kuudest

isa suhtluskorra kohaselt saab ema lapsega koos olla terve juunikuu ja augustikuu ning lisaks

juulikuus ühel tervel nädalal.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1

p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata lapse isa avalduse suvisel

perioodil lapsega suhtluskorra määramiseks. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega

määrata lapse isa ja lapse suvine suhtluskord astmeliselt vastavalt käesoleva kohtumääruse

resolutsioonis märgitule. Lapse isa määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

2-21-13660

26. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus lahendamata taotlused. Lapse isa esitas

määruskaebuse lisana kirjalikud täiendavad tõendid (fotod 2022 jaanuari külastusest,

sünnipäevast ja ujumisest). Lapse ema esitas määruskaebuse vastuse lisana väljavõtte lapse ja

isa vahelisest suhtlusest. Samuti on lapse isa esitanud 28.09.2022 väljavõtted lapsega

suhtlemisest 2022. aastal. Lapse ema esitas 09.05.2023 täiendavad tõendid (isa ja lapse

kirjavahetuse 27.09.2022 ja 24.12.2022, ema arvelduskonto väljavõte seoses isa poolse elatise

tasumisega, lapse isapoolsete vanavanemate videokõne väljavõtte, lapse poolt isa sugulastele

edastatud tekstsõnumite väljavõtte, lapse telefonis olevate sim-kaartide väljavõtte, isa ja lapse

kirjavahetuse 15.05.2022 ning vanemate vahelise kirjavahetuse 08.05.2022). Lapse ema esitas

19.05.2023 lapse treeneri 16.05.2023 e-kirja vehklemislaagri toimumise aja osas 2023. aastal

ja lapse telefoniekraani kuvatõmmise. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse

põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samuti võib seda teha määruskaebuse

vastuse põhjendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse vanemate esitatud tõendid

vajalikud asja lahendamiseks ja seega asjakohased, mistõttu võtab ringkonnakohus need vastu.

27. Maakohus rahuldas lapse isa avalduse osaliselt ja määras, et lapse isal on õigus suhelda

lapsega ilma teise vanema juuresolekuta igal pühapäeval kella 19.00-20.00 Skype või FB

Messengeri vahendusel. Ülejäänud osas jättis maakohus avalduse rahuldamata. Vanema õiguste

määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada

lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis suhtlemise korra määramise

eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse

heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11

lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning

kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus

saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni

piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus

laste isa avalduse rahuldamata jätmisel kaalutlusõiguse piire osas, milles lapse isa avaldus jäeti

rahuldamata suvisel perioodil lapsega suhtlemiseks ning see toob kaasa maakohtu määruse

tühistamise selles osas.

28. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema

esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te)

hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi

vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes

lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus teinud otsustust, mis lähtuks lapse huvidest, arvestades seejuures ka

lapse isa õigustatud huvisid, nagu näeb ette PKS § 123 lg 1. Samuti ei ole maakohus arvestanud

PKS § 143 lg-st 1 tulenevat lapse õigust isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning lapse isa

kohustust ja õigust suhelda lapsega isiklikult. Mõlemal – nii vanemal kui lapsel on võrdväärne

õigus teineteisega suhelda ning lapse huvides on suhelda võrdväärselt mõlema vanemaga.

Praegusel juhul on maakohus teinud lahendi, mille kohaselt on üksnes lapse emal õigus suhelda

lapsega vahetult. Selline olukord ei vasta ei lapse isa õigusele ega ka lapse huvidele.

29. Lapse isa on soovinud suhtluskorra määramist selliselt, et igal aastal perioodil 01.07 kuni

01.08 viibib laps koos isaga. Maakohus leidis, et kuna avaldaja soovib, et kohtulahendiga

määratakse kindlaks vaid ühe-kuuline periood aastas, mis kohtu hinnangul ei ole lapse huvides

ning avaldaja ei ole omalt poolt ilmutanud menetluse kestel valmidust kaaluda teisi alternatiive

esitatud nõudele, ei saa kohus suhtluskorda kindlaks määrata. Ringkonnakohus maakohtuga ei

nõustu. Riigikohus on selgitanud, et hooldusõiguse asju (sh vanema õiguste määramine lapse

suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine ning lepitusmenetluse korraldamine) lahendatakse

2-21-13660

TsMS § 550 lg 1 p 2 järgi hagita menetluses, kus kohaldub uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 3

esimene lause, § 477 lg 5). Kohus ei ole TsMS § 477 lg 5 järgi hagita asja läbivaatamisel seotud

menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm

17.11.2021, 2-16-9408, p 13.3). Seega olukorras, kus lapse isa soovis lapsega suhtlemist

perioodil 01.07.-01.08, saanuks maakohus määrata kindlaks sellel perioodil ka astmelise

suhtluskorra, arvestades lapse huvisid. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada.

30. Lapse isa on määruskaebuses soovinud astmelise suhtluskorra määramist selliselt, et alates

2023. aastast on isal igal aastal õigus suhelda lapsega perioodil 01.07.-01.08 selliselt, et

esimesel nädalal võtab isa igal hommikul kell 09.00 lapse tema elukohast ja viib lapse tema

elukohta tagasi õhtul kell 20.00, järgmisel nädalal on laps koos emaga, ülejärgmise nädala

esimese päeva hommikul kell 09.00 võtab isa lapse tema elukohast ja viib lapse tagasi tema

elukohta sama nädala viimasel päeval kell 20.00. Lapse ema põhimõtteliselt nõustub astmelise

suhtluskorraga, kuid soovib, et seejuures arvestataks lapse igasuviseid treeninglaagreid ja ema

õigust olla lapsega koos suvepäevadel. Laps on avaldanud, et soovib isaga kohtuda ja ootab

teda külla, kuid esialgu sooviks ööbida kodus. Ringkonnakohus nõustub Haapsalu linna

seisukohaga, et ehkki laps ja isa on kohtunud vähe, siis vastab lapse huvidele siiski isaga

koosveedetava aja pikendamine astmeliselt. Lisaks leiab ringkonnakohus, et lapse huvides ja

kooskõlas lapse isa õigustega lapsega koos olla, on ka see, kui lapse isal võimaldataks alates

2024. aastast lapsega koos olla ka ööbimisega lapse isa juures. Sellele eelneks nädal aega

lapsega kohtumist üksnes päevasel ajal, mille tõttu ei oleks ööbimisega suhtlemisele üleminek

lapsele liiga järsk ja võimaldaks lapsel isaga harjuda. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega

tõendeid selle kohta, et lapse jaoks oleks isa juures ööbimine kahjuliku mõjuga või isa oleks

lapsele ohtlik. See, et laps ei ole isaga harjunud pikemalt koos olema tuleneb nende vahelisest

suhtlemise vähesusest. Sellist olukorda on võimalik ringkonnakohtu hinnangul muuta, luues

suhtluskorraga eeldused omavahelise suhtluse tihedamaks muutmiseks. Lapse isa poolt

määruskaebusele lisatud tõenditest (II kd tl 96-127) ja lapse enda seisukohtadest nähtub, et

lapsele meeldib isaga koos olla ka siis kui lapse ema ei ole juures. Põhiline lapse vastuseis isa

juures pikemale viibimisele on seisnenud selles, et lapsele ei meeldi reisida. See vastuseis ei

ole ringkonnakohtu hinnangul käesoleval hetkel aga asjakohane, kuna lapse isa ei ole taotlenud

enam lapsega reisimist välisriiki. Seega toimuvad kohtumised lapse ja isa vahel Eestis.

31. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab lapse isa soovitud suhtluskord lapsel osaleda

suvistes treeninglaagrites ja lapse isal ka lapsega perioodil alates 01.07-01.08 kohtuda. Lapse

ema on vastanud, et 2023. aasta vehklemislaager toimub 17.07.2023-22.07.2023 (III kd tl 21)

ning vehklemislaagrid toimuvad iga-aastaselt juulikuus ja täpsemad kuupäevad selguvad

vastava aasta maikuus. Lapse isa ei vaidle sellele vastu, märkides, et sellisel juhul saab

kohtumise lapsega lükata juulikuu viimasele nädalale. Ringkonnakohtu hinnangul on antud

juhul võimalik lapse huvidest ja lapse vanemate õigustest lähtudes määrata lapse vanemate iga-

aastase juulikuise suhtluskorra lapsega järgmiselt:

31.1. 2023. aastal on lapse isal õigus suhelda lapsega Eestis viibides perioodil 24.07-30.07

selliselt, lapse isa võtab igal hommikul kell 09.00 lapse tema elukohast ja viib lapse tema

elukohta tagasi õhtul 20.00. Alates 2024. aastast on lapse isal õigus suhelda lapsega Eestis

viibides perioodil 01.07.-01.08 selliselt, et esimesel nädalal võtab lapse isa igal hommikul kell

09.00 lapse tema elukohast ja viib lapse tema elukohta tagasi õhtul 20.00, teisel nädalal on laps

koos lapse emaga, kolmanda nädala esmaspäeva hommikul kell 09.00 võtab lapse isa lapse

tema elukohast ja viib lapse tagasi tema elukohta sama nädala pühapäeval kell 20.00. Alates

2024. aastast, juhul, kui lapse treeninglaager satub perioodil 01.07-01.08 isaga suhtlemise

nädalale kohaldub järgmine suhtluskord: Kui lapse treeninglaager satub esimesele nädalale, on

lapse isal õigus suhelda lapsega sellele järgneval nädalal (teisel nädalal) selliselt, et lapse isa

2-21-13660

võtab igal hommikul kell 09.00 lapse tema elukohast ja viib lapse tema elukohta tagasi õhtul

20.00, kolmandal nädalal on laps koos lapse emaga ning neljanda nädala esmaspäeva hommikul

kell 09.00 võtab lapse isa lapse tema elukohast ja viib lapse tagasi tema elukohta sama nädala

pühapäeval kell 20.00. Kui lapse treeninglaager satub kolmandale nädalale, on lapse isal õigus

suhelda lapsega esimesel nädalal selliselt, et lapse isa võtab igal hommikul kell 09.00 lapse

tema elukohast ja viib lapse tema elukohta tagasi õhtul 20.00, teisel nädalal on laps koos lapse

emaga ning neljanda nädala esmaspäeva hommikul kell 09.00 võtab lapse isa lapse tema

elukohast ja viib lapse tagasi tema elukohta sama nädala pühapäeval kell 20.00.

31.2. Selline kord võimaldab ringkonnakohtu hinnangul lapse isal arvestada, et tal on lapsega

vahetult suhtlemine piiritletud iga-aastaselt juulikuuga ja võimaldab ka lapsel osaleda

treeninglaagrites ning lapse isal sellest tulenevalt endiselt lapsega kohtuda. Ringkonnakohus ei

nõustu lapse ema seisukohaga, et lapse isa soovitud astmelise suhtluskorra tõttu kaotaks lapse

ema võimaluse lapsega koos olla kõige ilusamal ajal suvest. Suvekuudeks saab Eestis pidada

perioodi juunist kuni augustini. Seega on lapse emal võimalus lapsega koos olla suvel kokku

2,5 kuud, erinevalt lapse isast, kellel on see võimalus üksnes kahe nädala ulatuses.

32. Ringkonnakohus ei nõustu aga määruskaebuse esitajaga, et maakohtu määrus tuleks

tühistada ka osas, milles maakohus jättis rahuldamata lapse isa avalduse lapsega Skype või FB

Messengeri vahendusel kolmel korral nädalas suhtlemiseks. Maakohus määras, et lapse isal on

õigus suhelda lapsega ilma teise vanema juuresolekuta igal pühapäeval kella 19.00-20.00 Skype

või FB Messengeri vahendusel. Lapse isa soovib täiendavalt lapsega suhtlemise õigust ilma

teise vanema juuresolekuta Skype või FB Messenger vahendusel (veebivestluse vormis) igal

teisipäeval kell 19.00-19.30 ja neljapäeval kell 19.00-19.30. Erinevalt lapse isa arvamusest

leiab ringkonnakohus, et lapse vanemad ei ole 02.05.2022 maakohtu kohtuistungil leppinud

kokku, et lapse isa saab lapsega veebi vahendusel suhelda kolmel korral nädalas. Sellist

kokkulepet maakohtu 02.05.2022 istungiprotokollist ei nähtu. Küll aga leiab ringkonnakohus,

et lapse ema ei ole avaldanud vastuseisu sellele, et lapse isa saaks lapsega rohkem suhelda, kui

maakohtu määruses kehtestatud suhtluskorras märgitud. Lapse ema on avaldanud, et lapse isal

on olnud võimalus helistada lapsele iga päev ja lapse ema ei tee lapse isale takistusi lapsega

suhtlemisel. Samuti ei nähtu lapse isa seisukohtadest ega esitatud tõenditest, et lapse ema oleks

teinud lapse isale takistusi lapsega suhtlemisel. PKS § 143 lg 21 kohaselt lepivad vanemad

vanemate lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse

puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Seega saab kohus

määrata suhtlemise korda üksnes vanemate vaidluse puhul. Kuna lapse ema on võimaldanud

lapse isal lapsega suhelda igal ajal, ei ole vanematel vaidlust selle üle, mitu korda nädalas võib

lapse isa lapsega suhelda (veebi vahendusel või telefoni teel). Vaidluse puudumisel ei ole seega

kohtul võimalik määrata suhtluskorda täiendavalt kahe päeva osas nädalas ja määruskaebus

jääb seetõttu selles osas rahuldamata. Kuna lapse ema ei ole määruskaebust esitanud, jääb

maakohtu määrus muutmata ka osas, milles maakohus määras lapse isale õiguse suhelda

lapsega ilma teise vanema juuresolekuta igal pühapäeval kella 19.00-20.00 Skype või FB

Messengeri vahendusel.

33. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb jätta määruskaebemenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg