2-22-17383/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. juuni 2023

Tsiviilasja number

2-22-17383

Tsiviilasi

Elena Boyko hagi Igor Boyko, Eesti Vabariigi (Politsei- ja

Piirivalveameti kaudu) ja kohtutäitur Kristel Maalmani

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. märtsi 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti

Vabariigi

(Politsei-

ja

Piirivalveameti

kaudu)

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja II): Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu, registrikood 70008747), esindaja Agne Niido

Vastustaja

(hageja):

Elena

Boyko

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Forstiman

Vastustaja

(kostja

I):

Igor

Boyko

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kohtutäitur Kristel Maalman

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 7. märtsi 2023 otsus osas, milles maakohus jättis

menetluskulud Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kanda ning mõistis

Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalvemati kaudu) Elena Boiko kasuks välja 1210 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Elena Boiko menetluskuludest 1210 eurot

½ osa, s.o 605 eurot Elena Boiko enda kanda ja ½ osa, s.o 605 eurot Igor Boiko kanda ning

välja mõista Igor Boikolt Eelna Boiko kasuks menetluskulud 605 eurot.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada Elena Boiko hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

4.2. Tunnistada täiteasjas nr 095/2022/375 korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX,

asukoht XXXXXXXXXXX) suhtes toimuv sundenampakkumine lubamatuks.

4.3. Jätta Elena Boiko menetluskuludest 1210 ½ osa (s.o 605 eurot) Elena Boiko kanda ja

½ osa (605 eurot) Igor Boiko kanda.

4.4. Välja mõista Igor Boikolt Elena Boiko kasuks menetluskulud 605 eurot.

5. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Elena Boyko (hageja) esitas 20.11.2022 Viru Maakohtule hagi Igor Boyko (kostja I), Jõhvi

kohtutäitur Kristel Maalmani ja Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, kostja II)

vastu tunnistada täiteasjas nr 095/2022/375 korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) osas

sundtäitmine lubamatuks. Hageja palus menetluskulud jätta kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) asukohaga

XXXXXXXXXXX üks omanikest. Korter omandati ja kinnistati hageja ja kostja I abielu ajal.

Kohtutäitur on välja kuulutanud kinnistu enampakkumise avaldades 24.10.2022 väljaandes

Ametlikud Teadaanded kinnisasja enampakkumise teate, mille kohaselt kohtutäitur müüb

avalikul elektroonilisel enampakkumisel korteriomandit. Hageja sai 11.11.2022 teada, et

kohtutäitur on välja kuulutanud kinnistu enampakkumise. Hageja on üks korteriomandi

omanikest ning tegemist on tema ja tema endise abikaasa (kostja I) ühisomandis oleva varaga.

Hageja esitas 12.11.2022 kohtutäiturile avalduse märkides, et ta ei anna nõusolekut

korteriomandi võõrandamiseks enampakkumisel ning palus vabastada kinnisasja arestist.

Kohtutäitur teatas 17.11.2022 hagejale, et ta ei vabasta kinnistut arestist ning täitemenetluse

kohta ei või kohtutäitur avaldada infot kolmandatele isikutele, s.o hagejale.

Hagejale ei ole teada, millal kohtutäitur on kinnisasja arestinud. Vastavalt enampakkumise

teatele on kinnistusraamatusse kantud keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks kohtutäituri

ja Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kasuks. Hagejale teadaoleva teabe

kohaselt soovitakse korteriomandit müüa täiteasjas nr 095/2022/375 menetletavate rahaliste

nõuete sissenõudmiseks ning sissenõudjaks on Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu). Hageja ei ole täiteasjas nr 095/2022/375 võlgnik. Hageja ja kostja I ühisvara ei ole

jagatud. Hageja on kinnistu omanik ning kinnistu arest ja müük enampakkumisel rikub tema

õigusi.

2. Viru Maakohtu 21.11.2022 määrusega peatas kohus hagi tagamise korras täitemenetluse

täiteasjas nr 095/2022/375 osas, millega teostatakse sundenampakkumist vaidlusaluse

korteriomandi suhtes.

3. Kostja I võttis hagi õigeks ja palus rahuldada. Kostja I kinnitas, et tegemist on tema ja hageja

ühisvaraga.

4. Kostja II vaidles hagile vastu. Väärteoasjas nr 2330,21,002646 on 12.08.2021 kostjale I

määratud karistuseks rahatrahv 190 trahviühiku ulatuses, st 760 eurot. Kuna isik talle määratud

rahatrahvi ei tasunud, pöörati karistus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 203 lg-s 2

sätestatud korras sundtäitmisele. Kostja I suhtes algatati kohtuvälise menetleja 12.08.2021

otsuse nr 2330,21,002646/5 alusel täitemenetlus. Kostja II oli seisukohal, et trahviotsus on

kohustav täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 mõistes. Väärteoasjas tehtud

otsuse täitmine ei toimu üldise korra alusel, vaid antud eritingimusi reguleerib erisätetena

TMS 5. osa 9. peatükk. TMS § 198 lg-s 2 viidatakse selgesõnaliselt rahatrahvi sundtäitmisel

õigusele pöörata sissenõue võlgniku osale ühises varas. TMS § 200 lg 3 paneb kohtutäiturile

kohustuse pöörata sissenõue võlgniku varale käesolevas seadustikus sätestatud korras kohe, kui

rahatrahvi määratud tähtaja jooksul ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei

järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kolmandal isikul, sh kinnisvara

ühisomanikul, ei ole õigust takistada rahatrahvi sundtäitmist. Seega puudub hagejal seaduslik

alus ja õigus täitetoimingu tegemist takistada.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus rahuldas 07.03.2023 otsusega hagi ja tunnistas täiteasjas nr 095/2022/375

korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) osas sundtäitmise lubamatuks. Maakohus jättis

menetluskulud kostja II kanda ja mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulud

1210 eurot.

Vaidlust ei ole selles, et hagejale kuulub omandiõigus korteriomandile, mille osas käib

sundtäitmine ja kohtutäituri poolt on välja kuulutatud enampakkumine. Võlgnikuks on kostja I

ja sissenõudjaks kostja II. Hageja nõude aluseks on TMS § 222 lg 1.

TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks

mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks

kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 1¹ kohaselt kui sissenõue pööratakse abikaasade

ühisvarale ühe abikaasa vara suhtes toimuvas täitemenetluses, eeldatakse sissenõudja kasuks

võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut. Nimetatud vara võib arestida ja müüa. Nõusoleku

eeldus ei kehti kinnisasjade ja võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetuleku ning tema nimel

avatud kontol oleva raha suhtes. Võlgnikuks mitteolevat abikaasat teavitatakse käesolevas

lõikes nimetatud vara arestimisest ja selgitatakse vastuväite esitamise võimalust.

Hagiavaldusest ei tulene, et võlgnikuks mitteolevat abikaasat, st hagejat oleks TMS § 14 lg 1¹

alusel informeeritud korteriomandi arestimisest. Maakohus oli seisukohal, et hageja ja kostja I

ühisomandis oleva korteriomandi arestimine ja selle enampakkumisele panemine rikub oluliselt

hageja põhiseaduslikku õigust omandi puutumatusele (PS § 32).

Kostja II viide VTMS §-le 200 ei ole asjakohane. Kostja II tõlgendus TMS § 198 lg 2 osas on

ekslik. Maakohus selgitas kostjale II, et TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara

jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluskulude jaotuse määrab erinormina

kindlaks TMS § 221 lg 4, mille kohaselt jäävad hagi rahuldamisel täitekulud sissenõudja kanda.

Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis jättis kohus menetluskulud kostja II (sissenõudja)

kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1540 eurot (õigusabikulud

8 h ja 45 minutit tunnihinnaga 120 eurot/h (koos käibemaksuga), s.o 1050 eurot ja riigilõiv

490 eurot). Kohus leidis, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades

menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid, luges kohus põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks 6 tundi. Maakohus oli seisukohal, et põhjendatud ja vajalik hageja õigusabikulu on

720 eurot. Riigilõiv 490 eurot on põhjendatud menetluskulu. Maakohus mõistis kostjalt II

hageja kasuks välja menetluskulud 1210 eurot.

Hageja on esitanud kohtule taotluse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 461 lg 2 kohaselt, kui otsuse kohaselt on

võlgnikuks Eesti Vabariik või kohaliku omavalitsuse üksus, tuleb kohtuotsus üldjuhul täita

hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates. Kohtu hinnangul saab viivise

väljamõistmine olla põhjendatud üksnes pärast seaduses sätestatud otsuse täitmise tähtaja

möödumist.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 07.03.2023 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda või hagi rahuldamisel võlgniku ja kohtutäituri kanda.

Kostja II leiab, et hageja õigusi on rikutud kohtutäituri tegevuse/tegevusetuse tagajärjel. Seda

vastuolu ei ole kohus oma otsuses käsitlenud.

Arusaamatu on kohtu seisukoht, et olukorras, kus hageja on pidanud oluliseks kaasata kostjate

ringi ka kohtutäituri, kelle tegevuse hageja vaidlustas, on kohus kostjate ringist välja jätnud.

Maakohus ei ole võtnud arvesse, et kostja II ei ole sissenõudja võlaõiguslikus tähenduses.

Vastavalt VTMS § 202 lg-le 1 on kostja II kohustatud isikuks kohtuvälise menetleja jõustunud

otsuse ja määruse täitmisele pööramisel. Samuti on tal seadusest tulenev kohustus saata lahend

sundtäitmisele (VTMS § 204 lg 3). Selle üle, millisel viisil toimub edasine täitmine, kostjal II

otsustusõigust ei ole. Kostjal II puudub pädevus kontrollida või anda hinnang selle kohta,

kuidas täpselt kohtutäitur oma toiminguid läbi viib. Isegi kui kohus rahuldab hagi ja tunnistab

enampakkumise lubamatuks, siis see ei mõjuta kuidagi kostjat II ega takista tema tegevust

asenduskaristuse taotlemisel. Sellest tulenevalt ei ole kostja II isikuks, kelle kahjuks hagi

rahuldamisel otsus tehakse.

Menetluskulude jaotus on ebaõige. TMS § 37 lg 4 sätestab, et menetluskulude kandmise kohtus

otsustab kohus tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras. TMS § 221 ja selle lõikeid on võimalik

kasutada ainult olukordades, kus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on esitanud

võlgnik, mitte kolmas isik. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitas kolmas isik,

siis TMS § 221 ei kohaldu. Õiglane on jätta menetluskulud TsMS 162 lg 4 alusel kohtutäituri

kanda. Käesoleval juhul on kostja I võtnud hagi õigeks ja märkinud muuhulgas ka seda, et ta

teatas kohtutäiturile 2022. a suvel, et vaidlusalune korter on tema ja hageja ühisomand.

Eeltoodut arvesse võttes ei saa olla vaidlust selles, et isikuteks, kelle kahjuks hagi rahuldamisel

lahend tehakse, on võlgnik ja kohtutäitur.

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude

kostja II kanda jätmist.

Hagi ese on tuvastatav kohtuasja nimetusest kohtuotsuse esimesel lehel, samuti kohtuotsuse

sisust. Maakohus kohaldas õigesti TMS § 222.

Ebaõige on kostja II väide, et hageja vaidlustab kohtutäituri tegevust. Kohtutäitur on asjas

kostja.

Ebaõige on kostja II väide, et kostjal II ei ole otsustusõigust täitemenetluses. Kostjal II on

seadusest tulenevad sissenõudja õigused, kuna ta on sissenõudja täitemenetluses ja seega

kuulub kohaldamisele TMS § 222 lg 3.

Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud kostja II kanda. Kostja II käitumine põhjustas

kohtusse pöördumise. Menetluskulude jätmine kostja I kanda ei ole õiglane, kuna kostja I võttis

hagi õigeks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis

menetluskulud kostja II kanda ning mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulud 1210

eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja menetluskulud ½

osas hageja enda ja ½ osas kostja I kanda ning mõistab kostjalt I hageja kasuks välja

menetluskulud 605 eurot.

Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus kuulub menetluskulude jaotuse osas rahuldamisele.

9. Maakohus jättis menetluskulud TMS § 221 lg 4 ja TsMS § 162 lg 1 alusel kostja II

(sissenõudja kanda).

Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et TMS

§ 221 lg 4 reguleerib täitekulude, mitte menetluskulude, jaotust. TMS § 37 lg 2 kohaselt

menetluskulude kandmise kohtus otsustab kohus tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras.

Üldjuhul kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg

1). Antud asjas oli kaks kostjat (TMS § 222 lg 3) ning maakohus ei ole põhjendanud, millistel

kaalutlustel jättis ta seoses hagi rahuldamisega menetluskulud ainult ühe kostja, s.o kostja II

kanda ega kohaldanud TsMS § 165 sätteid. Samas leiab ringkonnakohus, et antud vaidluse

asjaolusid arvestades on põhjendatud kohaldada kostja II osas menetluskulude jaotusele TsMS

§ 162 lg-t 4 ja jätta kostjalt II TsMS § 165 lg 1 alusel väljamõistmisele kuuluv menetluskulude

osa hageja kanda.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 162 lg 4 kuulub kohaldamisele juhul, kui vaidluse asjaoludest nähtuvalt oleks äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt kelle kahjuks otsus tehti.

Kostja II on sissenõudja, kelle avalduse alusel alustas kohtutäitur täitemenetlust. Samas nähtub

asja materjalidest, et sundtäitmine tunnistati lubamatuks TMS § 222 lg 1 alusel kohtutäituri

poolt TMS §-s 14 sätestatud nõuete rikkumise tõttu ning kostjale II, kes esitas üksnes

täitmisavalduse, ei ole võimalik mingeid rikkumisi ette heita. Seetõttu oleks äärmiselt

ebaõiglane olukord, kus kostja II peaks hagi rahuldamise korral vastutama koos kostjaga I

hageja menetluskulude kandmise eest.

Kostja II on antud menetluses kostja staatuses seadusest tulenevalt (TMS § 222 lg 3) ning

reeglina peaksid mõlemad kostjad (võlgnik ja sissenõudja) vastutama menetluskulude eest

TsMS § 165 lg 1 järgi võrdsetes osades. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostjalt II

oleks menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, siis jätab ringkonnakohus TsMS §

162 lg 4 alusel ½ hageja menetluskuludest hageja enda kanda ning ½ hageja menetluskuludest

kostja I kanda. Maakohtu otsuse kohaselt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

1210 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel menetlusõiguse norme rikkunud. Seetõttu tuleb kostjalt I välja mõista

hageja kasuks välja 605 eurot (1210:2= 605) hageja menetluskulude katteks.

Apellatsioonkaebus kuulub menetluskulude jaotuse osas rahuldamisele.

10. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on kohaldanud õigesti

materiaalõiguse norme (TMS §-d 14 ja 222) ning põhjendatult tunnistanud täiteasjas

nr 095/2022/375 X linnas XXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) asuva

korteriomandi suhtes sundtäitmise lubamatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate

põhjendustega ega korda neid käesolevas otsuses kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga.

Maakohus on muu hulgas õigesti märkinud, et kostja II tuginemine TMS §-le 198, mis

reguleerib sissenõude pööramise järjekorda, ei ole antud vaidluses asjakohane õigusnorm. Ka

ei tulene TMS § 198 lg-st 2, et abikaasade ühisvarale saaks ühe abikaasa suhtes toimuvas

täitemenetluses pöörata sissenõuet ilma eelnevalt ühisvara jagamata.

11. Viru Maakohtu 21.11.2022 määrusega peatati täitemenetlus vaidlusaluses täiteasjas osas,

millega teostatakse vara sundenampakkumist korteriomandi registriosa nr XXXXXXX (X linn,

XXXXXXXXXXX) suhtes, kuni tsiviilasjas nr 2-22-17383 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Seega on täitemenetlus peatatud kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni

ning kohtuotsuse jõustumisel tuleb kohtutäituril TMS § 48 lg 1 p 4 alusel täitemenetlus

korteriomandi sundenampakkumise osas lõpetada.

12. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171).

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

04.04.2024 Riigikohus

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. juunil 2023 tsiviilasjas nr 2-22-17383 tehtud

otsuse resolutsiooni p-d 1, 2, 4.3, 4.4, millega ringkonnakohus tühistas Viru

Maakohtu 7. märtsi 2023 otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas

ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis Elena Boyko menetluskuludest

maakohtus pool tema enda kanda ning pool Igor Boyko kanda ning mõistis Igor

Boykolt Elena Boyko kasuks välja

menetluskulud 605 eurot. Tühistada ka ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 6, millega

menetluskulud ringkonnakohtus jäid poolte endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta Elena Boyko ja Igor Boyko menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Eesti

Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kanda. Igor Boykol puuduvad maa- ja

ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud.

2. Rahuldada Elena Boyko kassatsioonkaebus.

3. Rahuldada Igor Boyko kassatsioonkaebus.

4. Jätta Elena Boyko ja Igor Boyko menetluskulud Riigikohtus Eesti Vabariigi

(Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kanda.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

„5.1. Rahuldada Elena Boyko hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.

5.2. Tunnistada täiteasjas nr 095/2022/375 sundtäitmine X linnas aadressil XXXXXXX

asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) osas lubamatuks.

5.3. Jätta Elena Boyko ja Igor Boyko menetluskulud kõigis kohtuastmetes Eesti Vabariigi

(Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kanda.

5.4. Mõista Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) Elena Boyko kasuks välja

menetluskuludena kõigis kohtuastmetes 1686 eurot 56 senti (1210 eurot + 406 eurot 56 senti

+ 70 eurot). Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses pärast 30 päeva möödumist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

5.5. Mõista Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) Igor Boyko kasuks välja

menetluskuludena kõigis kohtuastmetes 70 eurot“