2-23-5975/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKOHTUMÄÄRUS
Legislator headnote
AI generated2-23-5975/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: KOHTUMÄÄRUS
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Kohtujurist
Triin Reinmaa
Määruse tegemise aeg ja koht
29.06.2023, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-5975
Tsiviilasi
V L maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
Avaldaja/võlgnik V L (isikukood xxx)
Võlgniku usaldusisik vandeadvokaat Kristjan Aava, e-post
xxx
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada V L maksejõuetusavaldus.
2. Kuulutada välja V L (isikukood xxx) pankrot 29.06.2023 kell 15.00 ja algatada
kohustustest vabastamise menetlus.
3. Nimetada
võlgniku
V
L
pankrotihalduriks
vandeadvokaat
Kristjan
Aava
(Advokaadibüroo Palmits & Partnerid, Tondi 51, 11316 Tallinn, telefon xxx, e-post xxx).
4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 14.07.2023 algusega kell 10.00
Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 4020.
5. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse
tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele
oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise
tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule
võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne
pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise
alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja
möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja
esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui
jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei
ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud,
võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud
tunnustatud nõuete rahuldamist.
7. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi
võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
2 (6)
8. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene
aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt
29.06.2024.
10. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS § 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.
11. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,
sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,
pöörata sissenõuet võlgniku varale.
12. Jätta menetluskulud võlgniku V L kanda.
13. Määrata usaldusisiku Kristjan Aava tasu suuruseks 1740 eurot (sh käibemaks).
14. Maksta välja Kristjan Aava usaldusisiku tasu summas 948 eurot (sh käibemaks)
pankrotivara arvelt. Usaldusisiku tasu väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik
tegutseb - Advokaadibüroo Palmits & Partnerid (arvelduskonto nr xxx).
15. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 792 (sh käibemaks) ning kanda see
Advokaadibüroo Palmits & Partnerid arvelduskontole nr xxx.
16. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
17. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja Riigi Tugiteenuste
Keskusele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Maksejõuetusavalduse
läbivaatamise
peale
võib
esitada
määruskaebuse
võlgnik
või
maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15
päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel määruse tegemisest (FiMS § 18 lg 10). FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või
menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument
kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib
usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FiMS § 54 lg 11).
Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või
Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud
Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1).
Asjaolud
1. V L (avaldaja, võlgnik) esitas 20.04.2023 Harju Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,
milles palus pankroti väljakuulutamist.
2. Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 26.05.2023 määrusega menetlusse ning nimetas
võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Kristjan Aava.
3. Usaldusisik esitas 08.06.2023 kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade
nimekirja ning seisukoha avalduse osas. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja võlgniku
pankrot.
4. 12.06.2023 palus kohus usaldusisikul esitatud taotlusi täpsustada. 14.06.2023 esitas usaldusisik
lõpptaotlused, milles palub täiendavalt alustada V L kohustustest vabastamise menetlusega.
Kohtumääruse põhjendused
3 (6)
5. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest
vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub
pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti (FiMS § 43).
Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on
maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see
suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
7. Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata,
kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus (PankrS § 31 lg 2). Käesoleval juhul PankrS §
15 lg 3 tulenevaid usaldusisiku nimetamata jätmise aluseid ei esine.
8. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel
tõendatuks, et V L on püsivalt maksejõuetu. Tõendamist on leidnud, et võlgniku kohustused
ületavad temal olemasolevat vara. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi kokku
14 752,87 eurot. Võlgnik on lahutatud ning avaldatud kohustused ei ole solidaarkohustused.
9. Võlgnikul puudub esemeline vara, mille müügi arvelt saaks võlgniku kohustusi vähendada, ning
arvestades võlgniku sissetulekut puudub väljavaade kõikide kohustuste tasumiseks. Võlgnik
töötab koristajana ning tema sissetulek varieerub vahemikus 260,00 kuni 864,50 eurot.
Võlgniku igakuised elamiskulud on suurusjärgus 650,00 eurot.
10. Kolmandatel isikutel on võlgniku vastu nõudeid kokku 38 121,42 euro ulatuses, sh AS-i L P
tingimuslik nõue võlgniku kui eluasemelaenu kaastaotleja vastu summas 23 305,95 eurot, mida
jooksvalt täidab A T , mistõttu peab usaldusisik kõnealuse nõude sissenõutavaks muutumist
võlgniku vastu ebatõenäoliseks.
11. Ülejäänud võlasualdajatel on võlgniku vastu nõudeid summas 14 690,87 eurot, seejuures on
võlgniku suhtes pooleli kolmkümmend neli täitemenetlust, milles menetletavate võlanõuete
summa tsiviilasjades on 9 238,52 eurot ning muude kohustuste (s.h trahvid) summa on 5 514,35
eurot.
12. Võlgnikul on arveldusarved AS-s L P , mille saldo oli aruande seisuga 0,00 eurot ning AS-s S ,
mille saldo oli seisuga 02.06.2023 summas 456,04 eurot.
13. Usaldusisik toetab võlgniku taotlust. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu
seetõttu, et puudub mistahes vara, mille arvelt saaks vähendada kohustuste mahtu ning võlgniku
igakuine sissetulek on sedavõrd väike, et selle arvelt ei ole võimalik täita võlausaldajate nõudeid
arvestatavas ulatuses.
14. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks
muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Vastavalt tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Seni võlgniku usaldusisikuna tegutsenud
Kristjan Aava on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks.
15. Pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida
pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus
(PankrS § 31 lg 5). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese
üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse
jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude
kohaldamise (PankrS § 31 lg 6).
16. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis näidatud ajal ja kohas.
Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.
17. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti
väljakuulutamisel (FiMS § 45 lg 1). Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise
4 (6)
menetluse algatamise taotluse. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
algatamata, kui:
1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,
rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud
kuriteo toimepanemises;
2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud
tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku
olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või
sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;
3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku
kohustustest vabastamise;
4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku
või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse
võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine;
5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või
ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti
rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud
kohustusi.
Kohus ei ole tuvastanud FiMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda aluse jätta
kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus algatab võlgniku kohustustest
vabastamise menetluse.
18. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige
võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle
järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise
menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku.
Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute
nimekirja (FiMS § 46 lg 1). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab
usaldusisik kohtule igal aastal aruande (FiMS § 46 lg 3). Esimene aruanne võlgniku kohustustest
vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte
hiljem kui 29.06.2024.
19. Kohus selgitab:
• Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri
nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
• Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse
eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).
• Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
• Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest
vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS§ 44).
• Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult
tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, viivitamata teatama
kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid
ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,
oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1 ja 2).
5 (6)
• Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse
võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest
saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks
kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest
tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa,
millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,
millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole
usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).
• Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,
tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma
kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka
enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist
menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt
täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 3).
• Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise
järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu
korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49
lg 9).
20. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate
väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja
kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,
ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele
isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese
üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata
jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.
Usaldusisiku tasu
21. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,
samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata
(FiMS § 54 lg 1). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse
määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab
esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Kohus võib usaldusisiku tasu ja
hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54
lg 9). Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11
sätestatust (FiMS § 54 lg 5 lause 3). Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see
makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse
tähenduses (PankrS § 65 lg 11).
22. Usaldusisik on esitanud tasunõude 10 tunni ulatuses kogusummas 1450 eurot (145 eurot/1t),
millele lisandub käibemaks, s.o 1740 eurot koos käibemaksuga.
23. Kohus rahuldab usaldusisiku tasutaotluse. Arvestades töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku
kutseoskusi on tasu suurus põhjendatud. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis
lisandub usaldusisiku tasule käibemaks, kokku on tasu suuruseks 1740 eurot.
24. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu
pankrotivarast. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS
§ 35 lg 1 p 1).
25. Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui
kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku
sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud,
6 (6)
muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või
pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks
määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe
pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse
§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud
maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär
pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või
usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni
pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni
usaldusisiku tehtavate toimingute katteks (TsMS § 183 lg 2). 2023. aastal on kuupalga
alammääraks 725 eurot.
26. Usaldusisik on palunud riigi vahenditest hüvitada usaldusisiku tasu summas 660 eurot, millele
lisandub käibemaks, kokku 792 eurot. Arvestades riigi vahenditest hüvitatava summa
ülemmäära, kuulub menetlusabi korras riigi vahenditest hüvitamisele usaldusisiku tasu 792 (sh
käibemaks). PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54 lg 9 järgi võib kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste
tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Ülejäänud usaldusisiku tasu jääb
võlgniku kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Kaie Almere
kohtunik