3-23-1097/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Andra Pärsimägi ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2023, Tartu

Haldusasja number

3-23-1097

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks XXX suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. mai 2023. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXX määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. mai 2023. a

määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja XXX

esindaja vandeadvokaat Kristi Haas

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Võtta XXX määruskaebuse ning Maksu- ja Tolliameti 15. juuni 2023. a vastuse

lisadena esitatud täiendavad tõendid asja materjalide juurde.

2. Jätta XXX määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. mai 2023. a

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

3. Tagastada XXX määruskaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot ja kanda see A.A.

arveldusarvele nr EE531010010157353017 AS-s SEB Pank.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis XXX nimi, registrikood, osaühingu juhatuse

liikme nimi ning osaühingule kuuluvate kinnistute asukoht ja registriosa numbrid

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 17. mail 2023. a maksukorralduse seaduse

(MKS) § 136¹ lg 1 ja § 130 lg 1 p 2, 3 alusel Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud taotluse

loa saamiseks XXX ettemaksukontole summas 4155,94 eurot aresti seadmiseks, XXX kõikidele

Eesti krediidiasutustes asuvatele ja tulevikus avatavatele arvelduskontodele kokku summas

31 269,33 eurot aresti seadmiseks ning XXX omandis olevale kinnistule, registriosa nr xxx,

asukohaga Xxx, Valga linn, Valga vald, Valgamaa summas 33 808 eurot kohtuliku hüpoteegi

seadmiseks.

2. Taotluse kohaselt alustas MTA 6. aprilli 2022. a korralduse nr 12.2-3/058222-1,

16. jaanuari 2023. a korralduse nr 12.2-3/058222-13 ja 17. märtsi 2023. a korralduse nr 12.2-

3/058222-30 alusel XXX maksustamisperioodide november 2021 – jaanuar 2022 ning

november 2022 käibe-, tulu- ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse

ning maksustamisperioodi november 2022 käibedeklaratsioonil (KMD) deklareeritud andmete

alusel tekkinud käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli.

XXX, YYY ja ZZZ kontrollimenetluste käigus on selgunud asjaolud, mis annavad

maksuhaldurile alust arvata, et XXX on jätnud maksustamisperioodidel november 2021 –

jaanuar 2022 ja november 2022 deklareerimata ja tasumata makse ja makseid kokku 67 108,07

eurot. XXX-d, YYY-d ja ZZZ-d tuleb käsitleda ühise majandusüksusena, milles majandav

äriühing on XXX. Ühise majandusüksuse tingimustes MTA äriühingute omavahelisi tehinguid

arvesse ei võta. Kõik kolm äriühingut olid sisuliselt ühe ja sama isiku kontrolli all ning kõikidel

äriühingutel oli üks ja sama tegevusala ning kasutati ühtesid ja samu kontaktandmeid.

Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Samuti on tekkinud põhjendatud kahtlust, et XXX on

pannud toime maksupettuse. XXX ega tema juhatuse liikme maksukäitumine ei ole korrektne

ja usaldusväärne, kuna äriühing on korduvalt jätnud maksud õigeaegselt tasumata ja ei ole

korrektselt täitnud kaasaaitamiskohustust ning juhatuse liige on varem võlgade tekkimisel

jätnud äriühingu maha ja juhatuse liikmeks on vormistatud mõni endine töötaja või

tehingupartner. XXX 2021. a majandusaasta tulemiks oli kahjum summas 2501 eurot. Samuti

lõppes kahjumiga 2020. majandusaasta.

XXX omab SEB Pank AS-s arvelduskontot, kuhu kontrollitaval perioodil laekusid rahalised

vahendid müügitegevusest. Seisuga 30. november 2022 oli äriühingu pangakontol 5 289,80

eurot. XXX ei oma väärtpabereid ega väärtpaberite kontosid, kuid omab kinnisvara. Osaühing

omab 16 kasutatud ja suhteliselt vana sõidukit, mistõttu nende turuväärtus pidevalt väheneb.

MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on kõige sobivamad meetmed eelaresti seadmine

XXX ettemaksu- ja arvelduskontole ning kinnistule hüpoteegi seadmine.

MTA on sunnitud ühe tõenäoliselt alusetu tagastusnõude summas 4 155,94 eurot vabastama

äriühingu ettemaksukontole enne võimaliku maksuotsuse väljastamist ning sellega lõppeb

tagastusnõude põhjendatuse kontroll, mistõttu taotleb MTA aresti seadmist XXX

ettemaksukontole summas 4 155,94 eurot. XXX-le kuuluva kinnistu kogupindalaga 1104 m2

keskmine maksumus on 47 708 eurot, mis ületab hüpoteegi summa 33 808 euro võrra (47 708

– 13 900). Kinnistu väärtus koos kohtutäituri tasuga on 33 808 eurot, sellest tagatav võlg on

31 682,80 eurot (33 808-2 125,20).

Maksuhalduri hinnangul on vajalik rakendada aresti seadmist XXX pangakontodele kõikides

krediidiasutustes, kuhu võib laekuda XXX müügitehingutest saadav tasu. Maksuhaldur

möönab, et arvelduskonto arestimine on ettevõtlust takistav meede, kuid pangakonto arestimine

pärast maksuotsuse väljastamist ja selle jõustumist ei pruugi kanda oma eesmärki. XXX

varasemat tegevusmustrit arvestades on oht, et pärast maksuotsuse väljastamist viiakse kogu

laekumine üle seotud isikute pangakontodele ning äriühing lõpetab tegevuse.

Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui XXX on esitanud

tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 69 233,27 eurot. Tagatissumma deposiiti

kandmiseks on deposiidi väärtuseks 67 108,07 eurot.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 19. mai 2023. a määrusega MTA taotluse ning andis MTA-le

loa aresti seadmiseks XXX kõikidele Eesti krediidiasutustes asuvatele ja tulevikus avatavatele

arvelduskontodele kokku summas 31 269,33 eurot ja ettemaksukontole summas 4 155, 94

eurot, taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist XXX omandis olevale kinnistule (registriosa nr

xxx), asukohaga Xxx Valga linn Valga vald Valga maakond, summas 33 808 eurot.

Halduskohus märkis, et asja materjalidest nähtuvalt eksisteerib menetlus, mille raames saab

MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. MTA on piisaval määral

selgitanud, kuidas on jõutud põhjendatud kahtlusele, et XXX-l on tekkinud täiendav

maksukohustus, kui jättis maksustamisperioodidel november 2021 – jaanuar 2022 ja november

2022 deklareerimata ja tasumata makse ja makseid kokku 67 108,07 eurot, sellest käibemaksu

34 392,52 eurot, tööjõumaksud 18 923,98 eurot; tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt 5 387,57 eurot ning tulu- ja sotsiaalmaksu erisoodustustelt summas 8 404 eurot.

Ka on MTA usutavalt põhjendanud, miks on XXX, YYY ja ZZZ puhul tegemist ühise

majandusüksusega, milles majandav äriühing on XXX ning mis ei võimalda äriühingute

vahelisi tehinguid arvesse võtta. Ühist majandusüksust kinnitavad nii YYY-l ja ZZZ-l iseseisva

majandustegevuse puudumine, ZZZ asutamine eesmärgiga jätkata YYY tegevust, kõigi kolme

äriühingu ühe ja sama isiku kontrolli all olemine, kõigil kolmel äriühingul tegevusalade ja

sisuliselt ka kontaktandmete kattumine ning ka töötajatega seonduv.

MTA põhistas usutavalt, miks võib rahalise nõude või kohustuse määramine või selle

sundtäitmine osutuda XXX tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA-l on

tekkinud põhjendatud kahtlus, et XXX on pannud toime maksupettuse ning XXX varasem

maksukäitumine ei olnud korrektne ja usaldusväärne, millest tulenevalt ei saa eeldada isiku

heausksust määratava maksukohustuse tasumisel. Lisaks tuleb arvestada äriühingu juhatuse

liikme varasemat käitumist, kus ta on võlgade tekkimisel jätnud äriühingu maha; XXX

suutmatust tasuda oma majandustegevuse tulemusena võimalikku maksuotsusega määratavaid

makse; XXX 2020. ja 2021. a majandusaasta tulemeid, mis lõppesid kahjumiga; ning äriühingu

pangakontol olevaid rahalisi vahendeid, mille koosseis võib väga kiiresti muutuda. Seega on

põhjendatud MTA järeldus, et äriühing võib maksukohustuse täitmisest kõrvale hoiduda ning

proovida maksuvõla sissenõudmistoiminguid takistada.

MTA valitud täitmist tagavate toimingute liigid on proportsionaalsed. XXX-le ei kuulu

väärtpabereid ning äriühingu omandis olevate sõidukite vanust arvestades väheneb sõidukite

väärtus ajas oluliselt. MTA on selgitanud, et vabastab XXX november 2022 KMD-l kajastatud

tõenäoliselt alusetu tagastusnõude summas 4 155,94 eurot äriühingu ettemaksukontole ning

MTA-l on alust arvata, et äriühingu pangakontole laekub ka tulevikus raha, mida on võimalik

arestida tulevikus tekkiva maksukohustuse tagamiseks. Kohtuliku hüpoteegi loa taotlemisel on

MTA arvesse võtnud võimaliku maksukohustuse suurust, kinnistu turuhinda ja varal lasuvaid

koormatisi, samuti täitemenetluse läbiviimise korral lisanduvat eeldatavat kulu.

MTA soovib kohtulikku hüpoteeki seada kokku summas 33 808 eurot, millest tagamata nõude

suurus on 31 682,80 eurot ning eeldatavad täitekulud kokku summas 2 125,20 eurot. Arvestades

eeltoodut ning asjaolu, et MTA taotleb rahalise nõude arestimist kokku 35 425,27 euro ulatuses,

pole ületagamist taotletud. Kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista vara kasutust ega käsutust.

Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada

maksude laekumine. XXX-l on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise

esitamisega (MKS § 1361 lg 3).

MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise

nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib

haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega tuleb taotlus

rahuldada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. XXX esitas esindaja vahendusel Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 19. mai 2023. a määruse tühistamiseks osas, milles halduskohus pidas

põhjendatuks seada arest XXX kõikidele Eesti krediidiasutustes asuvatele ja tulevikus

avatavatele arvelduskontodele kogusummas 31 269,33 eurot.

Määruskaebuse väidete kohaselt jättis halduskohus MTA taotlust rahuldades kaalumata XXX

huvid ning rahuldas taotluse, millise tulemus on ettevõtja õigusi ebaproportsionaalselt piirav.

Tsiviilkohtumenetluses üldtuntud põhimõtte kohaselt on rahalise nõudega hagi tagamiseks

eelistatav tagamisabinõu kohtuliku hüpoteegi seadmine, kuna sellega koormatakse kostjat

kõige vähem. Kõige enampiiravamaks abinõuks ettevõtjale peetakse arveldusarve arestimist,

kuivõrd ettevõtja arveldusarve arestimine toob kaasa ettevõtja igapäevase majandustegevuse

piiramise.

XXX huviks on maksumenetluse ajal oma igapäevase äritegevuse jätkamine, millise üheks

olulisimaks tingimuseks on võimalus kasutada arveldusarvel olevat raha majandustegevuses

vajalike tehingute tegemiseks. Olukorras, kus tegutseval äriühingul puudub võimalus tasuda

võetud kohustusi või kasutada raha igapäevasteks vajalikeks teenusteks, on tulemuseks

äriühingu maksevõime vähenemine, võlgnevuste tekkimine ning lõpuks tegevuse lõpetamine

maksejõuetusmenetluses. Igapäevaselt tegutseva äriühingu arveldusarve arestimine on ettevõtja

õigusi kõige intensiivsemalt riivav meede, kuna see takistab edasise majandustegevuse

jätkamist.

Arveldusarvete arest saaks kõne alla tulla vaid juhul, kui oleks välistatud tulevikus tekkiva

nõude tagamine muude abinõudega. Halduskohus jättis tähelepanuta, et sellist olukorda

käesoleval juhul ei eksisteeri. Põhjendamata on halduskohtu seisukoht, et MTA peab sõidukeid

pigem vanadeks ja põhjendatud ei ole nende arvestamine võimaliku tagamise meetmena. MTA

väide, et XXX-le kuuluvad sõidukid on vanad, on tõendamata ja hinnanguline. MTA ei ole

menetluses tõendanud, et sõidukid on vanad. Arusaamatuks jääb, kuidas on asjas oluline, kas

sõidukid on vanad või uued. Oluline on registervara väärtus ning sõidukil kui vallasvaral ei ole

väärtus vaid uuena või uueväärsena. Määruskaebuse esitamise hetkeks kuulub XXX-le 22

sõidukit, mille koguväärtus on kokku mitte vähem kui 95 000 eurot. Kohus ei kaalunud, kas

esineb XXX huve vähem piiravaid abinõusid kui arveldusarve arestimine. Arveldusarve arsti

kohaldamine ei ole mõõdukas, vajalik ega proportsionaalne meede.

MTA ei märkinud taotluses, et XXX-le kuulub lisaks hüpoteegiga koormatud Xxx kinnisasjale

ka seitse korteriomandit aadressil Valga maakond Valga linn Xxx. Kohus ei saanud kaaluda, et

kaebaja kinnisasjade olemasolu võiks välistada enim piirava abinõu kasutamise. Kui ettevõtjale

kuulub nõude rahuldamiseks piisavas väärtuses registrisse kantud kinnis- ja vallasvara, ei saa

esineda kaalukaid aluseid selleks, et rahuldada täitmise tagamise taotlus ettevõtte igapäevase

arveldusarve arestimise abinõuna. Kohus rikkus abinõu kohaldamise tingimust, mille kohaselt

peab abinõu olema mõõdukas ja vajalik. Väidetavat kohustust on võimalik tagada kohaldades

aresti vallasvarale või hüpoteeki kinnisasjadele.

Lisaks tagas kohus MTA nõude üle. Kaebaja ei vaidlusta MTA hinnangut Xxx kinnisasja

väärtuse 47 708 eurot osas, kuid märgib, et Xxx kinnisasja kinnistusraamatu 1. järjekoha

hüpoteek OÜ Greenpoint kasuks on tühi, s.t hüpoteegi aluseks olev võlgnevus on OÜ-le

Greenpoint täies ulatuses tasutud. Kaebaja esitab selle kohta tõendi.

5. MTA palus vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata.

MTA selgitas, et XXX-le kuuluvate sõidukite väljalaskeaastad jäävad valdavas osas vahemikku

1968-2014, mistõttu ei saa vaidlust olla selles, et tegemist on kasutatud ja suhteliselt vanade

sõidukitega. Üldteada on, et sõidukite väärtus väheneb ajas kiiresti. Tegemist on likviidse

vallasvaraga, mida äriühingul on võimalik igal ajal enne maksuotsuse väljastamist realiseerida.

Äriühingul on võimalik sõidukid kiiresti võõrandada ja sellega maksukohustuse täitmist vältida.

Sõidukite turuväärtus on ka ülehinnatud, näiteks traktor MTZ väljalaskeaastaga 1998 väärtus

on kaebaja arvates 18 000, samas kui müügiportaalis auto24 on sellise hinnaga müügis traktor

väljalaskeaastaga 2006.

Õige ei ole väide, et MTA taotluses ei ole märget XXX-le kuuluva seitsme korteriomandi kohta

aadressil Valga linn Xxx. Taotluses on XXX-le kuuluva kinnisvara nimekiri. Korteriomandid

on koormatud ühishüpoteegiga summas 142 500 eurot, mis ületab korteriomandite võimaliku

turuväärtuse kahekordselt. Üks korteriomanditest (korter 8) ei ole ühishüpoteegiga hõlmatud,

kuid A.A. 19. mai 2023. a vastulausest kontrollaktile nähtub, et see korter on

lammutamisjärgus. Sellises seisukorras korteriomandi turuväärtuse kindlakstegemine oleks

äärmiselt keeruline ning sellele hüpoteegi seadmine põhjendamatu.

Väide, et kohus tagas nõude üle, ei ole õige. Maksuhaldur ei teadnud, et 1. järjekoha hüpoteek

on sisuliselt tühi, kuid see ei ole asjasse puutuv, sest hüpoteek ja muud tagatised on seatud

kindlas summas, mis vastab maksukohustusele, mille täitmist soovitakse tagada.

Kuigi pangakontode arestimine riivab intensiivselt maksukohustuslase õigusi ning takistab

äriühingu majandustegevust, on sellise meetme rakendamine siiski proportsionaalne ja

põhjendatud. Äriühingu muu vara ei võimalda maksude laekumist tõhusalt ja täielikult tagada.

Äriühingu ja selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et pangakontode

arestimiseta jääks maksusumma riigile osaliselt laekumata. Pangakontode arestimine ei tähenda

äriühingu majandustegevuse lõppemist, sest MKS § 131 lg 4 võimaldab maksuhalduri loal teha

väljamakseid ka arestitud pangakontolt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna haldusasjas määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba,

siis

tuleb

XXX

määruskaebuselt

tasutud

riigilõiv

eurot

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 5 p 1, § 104 lg 8 ja riigilõivuseaduse § 15

lg 1 p 1, § 22 lg 1 p 9 alusel maksjale tagastada.

7. Ringkonnakohus asub seisukohale, et XXX määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 19. mai 2023. a määrus muutmata. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis

annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

8. Halduskohus jõudis maksuhaldurile loa andmisel arvelduskontode ja ettemaksukonto aresti

seadmiseks ja kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks põhjendatult järeldusele, et

täitetoiminguks loa taotluse rahuldamise eeldused on täidetud, maksuhalduri taotlus seega

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

9. MKS § 1361 lg 1 kohaldamise tingimuseks on, et maksuhaldur peab kontrollima maksude

tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine

ning kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli

tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks

(Riigikohtu 5. aprilli 2017. a määrus nr 3-3-1-68-16 p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on MTA

taotluses piisavalt põhjendanud, miks on maksuhalduri hinnangul XXX-le 67 108,07 euro

suuruse maksusumma määramine tõenäoline. Kuna MKS § 1361 alusel tulevase võimaliku

maksukohustuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmine otsustatakse piiratud

informatsiooni põhjal juba enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist, siis ei saa ega

pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta

maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei

pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohus saab kontrollida eelkõige seda, et

kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud.

10. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad maksuhalduri poolt seni kogutud tõendid, et XXX-

le maksuotsuse koostamise läbi maksusumma määramine ei ole välistatud ning esineb

põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise kohustuse määramist võib selle sundtäitmine XXX

juhatuse liikme A.A. tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. XXX-le on

tekkinud maksuvõlg 67 108,07 eurot, mis on senini tasumata. XXX 2020. ja 2021. a

majandusaasta tulemid lõppesid kahjumiga. XXX-le ei kuulu väärtpabereid ega väärtpaberite

kontosid. Osaühingu pangakontol, kuhu laekusid summad müügitegevusest, oli 30. novembri

2022.a seisuga 5 289,80 eurot. XXX-le kuulub nende endi sõnul 22 sõidukit, mis on valmistatud

aastatel 1968-2014. Osaühingule kuulub kinnisvarana Xxx maja Valga linnas, mille väärtus on

maksuhalduri hinnangul 47 708 eurot ja seitse korteriomandit Xxx majas Valga linnas, mille

väärtus on 77 840,75 eurot ja mis on koormatud ühishüpoteegiga summas 142 500 eurot.

Maksumenetluse võimaliku tulemusena nõuab maksuhaldur XXX-lt kokku 67 108,07 eurot.

11. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Kaebaja etteheide, mille kohaselt halduskohus ei kaalunud XXX huve ja andis loa

kohaldada ettevõtja õigusi kõige intensiivsemalt riivavat meedet, ei ole õigustatud. MTA taotlus

oli põhjalik ja sealt nähtusid kõik vajalikud andmed, et loa taotlemise menetluses otsustus

langetada. Halduskohus leidis, et MTA taotlus on põhjendatud ja rahuldas taotluse.

Halduskohtu 19. mai 2023. a määruses esitatud kohtu põhjenduste pinnalt ei saa järeldada nagu

halduskohus ei oleks kaalunud osaühingu huve. MTA taotluse põhjendatuse tunnistamine

näitab, et halduskohus nõustus asjaolusid arvestades MTA järeldustega ja esitatud taotluse

vajalikkusega.

13. Määruskaebuses leitakse, et halduskohus jättis tähelepanuta võimaluse tulevikus tekkiva

nõude tagamiseks muude abinõudega. XXX on arvamusel, et arvelduskontode arestimise

asemel oleks sobilikum seada arest sõidukitele või kohtulik hüpoteek kinnisasjadele.

Ringkonnakohus ei saa nõustuda antud järeldusega.

XXX-le kuulub 22 sõidukit, mis kuuluvad erinevatesse kategooriatesse (sõiduauto, traktor,

kastihaagis). Sõidukite väljalaskeaastad jäävad vahemikku 1968-2017, üks haagis on aastast

2021. Kaebaja leiab, et oluline ei ole sõidukite vanus, vaid pigem väärtus ja kõigi sõidukite

väärtus on kokku üle 95 000 euro. Halduskohus andis MTA-le loa XXX arvelduskontode

arestimiseks summas 31 269,33 eurot. Kuna kaebajale kuuluvad mitmed erinevatesse

kategooriatesse kuuluvad sõidukid, eeldab ringkonnakohus, et osaühing vajab neid igapäevase

äritegevuse käigus. Samas ei ole kaebaja kohtule selgitanud, millises seisukorras kõik kaebajale

kuuluvad sõidukid on ja millises ulatuses ta neid kasutab või isegi seda, millistele sõidukitele

ja mis summa ulatuses võiks kaebaja arvates aresti seada. Sõidukite puhul on tegemist

masinatega, mille töökindluse tagamine eeldab nende hooldust ja vajadusel varuosade vahetust,

mistõttu mittetöötava masina väärtus on kindlasti madalam. Sõiduautode ja haagiste puhul on

tegemist transpordivahenditega, mis kasutamisel kuluvad ja aja jooksul amortiseeruvad ning

seega saab nõustuda halduskohtu tõdemusega, et sõidukite väärtus võib ajas oluliselt muutuda.

Tähele tuleb panna, et sõiduki suhtes registrisse arestimise märke tegemine ei taga sõiduki

säilimist ja korrashoidu. MTA poolt sõidukite oma valdusesse võtmine takistaks aga nende

kasutamist kaebaja poolt ja tooks kaasa täiendavad kulud nende hoiustamisele. Need takistused

oleks mõistlikult ületatavad juhul, kui sõidukite arv oleks väike, kuid 22 sõiduki korrasoleku ja

turuväärtuse jälgimine oleks MTA-le ilmselt ülemäärane halduskoormus. Sama kehtib sellise

arvu sõidukite hoiustamise ja valvamise kohta. MTA vastusele lisatud tõendi, osaühingu

sõidukite kohta, alusel tuleb arvestada ka asjaoluga, et sõidukid on likviidne vallasvara, mida

äriühingul on võimalik kiiresti enne maksuotsuse vormistamist võõrandada. Eelneva alusel ei

ole põhjendatud võimaliku maksuvõla tasumise tagamiseks seada arest XXX-le kuuluvatele

sõidukitele.

14. Ringkonnakohtule ei ole äratuntavad ka põhjused, miks peaks arvelduskontode arestimise

asemel tulevase maksuvõla täitmist tagava toiminguna seadma kohtuliku hüpoteegi kaebaja

korteriomanditele aadressil Xxx Valga linn.

Õigeks ei saa pidada kaebaja arvamust, et halduskohus ei saanud kaaluda kohtuliku hüpoteegi

seadmist kaebaja korteriomanditele, kuna kohus ei teadnud nende kuuluvusest kaebajale. MTA

tõi taotluses (tabeli kujul, lk 12-13) selgelt välja, millist kinnisvara kaebaja Kinnistusraamatu

andmetel omab ja viidatud tabelis on kirjas ka seitse korteriomandit aadressil xxx Valga linn.

Halduskohtule ei saanud eelnev teave jääda märkamata. Kuna halduskohus nõustus täies

ulatuses MTA taotlusega, ei olnud vajalik kaaluda, kas kohtuliku hüpoteegi seadmist tuleks

kohaldada MTA taotletud kinnisasja asemel mõne teise kinnisasja suhtes. Liiatigi on seitse

korteriomandit koormatud ühishüpoteegiga summas 142 500 eurot, mis on oluliselt suurem kui

MTA poolt määratud korteriomandite koguväärtus 77 840,75 eurot. MTA taotles kohtuliku

hüpoteegi seadmist kaebaja kinnistule Xxx Valga linn summas 33 808 eurot, mis oli eelnevaid

asjaolusid teades, maksuvõla tasumise tagamiseks, mõistlik rahuldada. Kuigi MTA andmetel

oli Valga linnas Xxx kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 13 900 eurot, oli kinnistu

väärtust arvestades MTA-l võimalik taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist ligi poole summa

ulatuses võimalikust maksuvõlast. Kaebaja edastas ringkonnakohtule teatise selle kohta, et Xxx

kinnistut koormav hüpoteek on kustutaud. Kohus võtab esitatud tõendi asja materjalide juurde,

kuid kaebaja esitatud täiendav tõend ei anna alust asuda kohtuliku hüpoteegi seadmise osas

halduskohtust erinevale seisukohale.

15. Ringkonnakohtule on mõistetav, et sõidukite arestimine ja kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi

seadmine piirab oluliselt vähem äriühingu igapäevast majandustegevust kui arvelduskontode

arestimine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole väidetavat kohustust võimalik tagada kohaldades

aresti vallasvarale või hüpoteeki kinnisasjadele. Hüpoteegi seadmine kinnisasjadele ja aresti

seadmine sõidukitele ei anna piisavat veendumust, et kaebaja asub tasuma osaühingule

tekkinud maksuvõlga ning ei tekita olukorda, kus ettevõte sooviks oma vabade rahaliste

vahendite arvelt esmalt hakata tekkinud maksuvõlga kustutama. Kuna MTA sai loa arestida

arvelduskontod summa 31 269,33 euro ulatuses, mis on vähem kui pool kogu võimaliku

maksuvõla summast, siis on arvelduskontode arestimine lubatud ulatuses proportsionaalne

meede tagamaks maksuvõla kustutamist. Tõdeda saab ka seda, et halduskohus ei taganud nõuet

üle nagu kaebaja väidab. Kohus jagab MTA selgitust, et kuna nii kohtulik hüpoteek kui ka

arvelduskonto arestid on seatud kindlas summas, siis ei oma määravat tähendust Xxx Valga

linn oleval kinnistul hüpoteegi olemasolu või selle summa suurus. MTA kasuks seatud kohtulik

hüpoteek kinnistu Xxx Valga linn osas kohaldub ikka summa 33 808 euro ulatuses.

Kui puudutatud isiku sooviks on suurendada Xxx kinnistut MTA kasuks koormava hüpoteegi

summat ja vastavalt vähendada summat, mille ulatuses on arestitud äriühingu arvelduskontod,

siis on äriühingul õigus pöörduda vastava taotlusega MTA poole. Maksumenetluse võimaliku

tulemusena määratava maksukohustuse täitmise tagamise meetmete muutmist ja asendamist on

äriühingul õigus taotleda maksumenetluse igas etapis.

16. MTA-l lasub kohustus maksuvõla vabatahtlikult tasumata jätmise korral leida lahendusi,

mille arvelt saaks riigile seadusega ettenähtud maksud tasutud. MKS § 130 annab selleks

mitmeid võimalusi. MTA saab lähtuvalt võlgniku tegevusest otsustada, millist täitmist tagavat

toimingut kohtu loal läbi viia ja milline võimalikest tegevustest oleks efektiivne ja edukas

maksuvõla kustutamiseks. MTA-l ei ole kohustust taotleda ainult kohtuliku hüpoteegi seadmist

või ainult arvelduskonto arestimist, vaid valida tuleb kõige tulemuslikum vahend, mille

kasutamise tulemusel maksuvõlg kustutatakse.

17. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu, et MTA on vastuses määruskaebusele

selgitanud, et pangakontode arestimine ei tähenda äriühingu majandustegevuse lõppemist, sest

MKS § 131 lg 4 võimaldab maksuhalduri loal teha väljamakseid ka arestitud pangakontolt.

Seega on maksumenetluse ajaks loodud kaebajale võimalus jätkata igapäevast äritegevust ja

teha vajalikke tehinguid. Lisaks on kaebajal võimalus tagatise esitamise kaudu luua olukord,

kus MTA-l tuleb täitetoimingud lõpetada.

18. Tartu Ringkonnakohus ei rahulda XXX määruskaebust ning jätab Tartu Halduskohtu

19. mai 2023. a määruse resolutsiooni punkti 1 muutmata.

19. Tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 asendada avaldatavas kohtumääruses XXX nimi,

registrikood, osaühingu juhatuse liikme nimi ning osaühingule kuuluvate kinnistute asukoht ja

registriosa numbrid tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)