1-06-11995/33 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1-06-11995

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2011. a Põlva Kriminaalasja number 1-06-11995 Tätmiskohtunik Lembit Käis Kriminaalasi C.P ja Viktor Rekonini süüdistuses Menetlustoiming Viktor Rekonin (isikukood: 37805246556, viibimiskoht: Tartu Vangla) avalduse – menetluskulude tasumiseks ositi - läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Viktor Rekonini avaldus.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest.

Asjaolud ja taotluse sisu

Tartu Maakohtu 21.06.2007. a otsusega (kriminaaltoimik nr 1-06-11995) on Viktor Rekonin süüdi mõistetud KarS § 114 p 1 järgi. Sama otsusega mõisteti temalt välja sundraha - 9000 krooni, ekspertiisikulud – 18359 krooni, toimikust koopia tegemise kulu – 398,40 krooni ja kaitsjatasu – 7760 krooni riigituludesse. Nimetatud otsus on jõustunud 09.01.2008. a ning menetluskulude sissenõudmist menetleb kohtutäitur Oksana Kutšmei (täiteasi nr 084/2008/2340).

Viktor Rekonin taotleb esitatud avalduses, et tal võimaldataks tasuda eelmärgitud menetluskulude jääk (1200 eurot) ositi, s.o igakuiselt 30 eurot, ning et kohtutäitur vabastaks tema vahendid vangla kontol.

Kohtu põhjendused

1-06-11995

2(2) Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-d 431 ja 432 lg 1 sätestavad, et käesoleva seadustiku §-des 424-428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörav maakohtu täitmiskohtunik kirjalikus menetluses, kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, määrusega.

KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sisse nõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Täitemenetluse seadustiku § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

Lähtudes eeltoodud sätetest on kohtul võimalik kriminaalmenetluse kulude täitmisega seonduvaid küsimusi lahendada kirjalikus menetluses.

Kohus leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Viktor Rekonin ei ole avalduses üldse suvatsenud põhistada, miks ta nõuab menetluskulude tasumist ositi. Kohtule teadaolevalt kannab süüdimõistetu praegu vanglas pikaajalist vangistust ning on seetõttu täielikult riiklikul ülalpidamisel. Seega vangistuse kandmise ajal menetluskulude tervikuna tasumine ei saa panna teda raskesse majanduslikku olukorda.

Arvestades veel asjaolu, et süüdimõistetu peaks ka ise olema huvitatud menetluskulude kiirest ja võimalikult lühiajalisest tasumisest, mis aitaks vältida tal vanglast vabanemisel raskesse majanduslikku olukorda sattumast, siis puudub praegu alus ja mõistlik põhjendus menetluskulude tasumise määramiseks ositi.

Lembit Käis Kohtunik