2-22-114745/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 28.juunil 2023

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-22-114745

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A.-A. L.i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

61,50 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) lepinguline

esindaja Berit Asuküla

Kostja: A.-A. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post:

xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A.-

A. L.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

2. Välja mõista A.-A. L.ilt võlgnevus 61,50 eurot

Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses A.-A. L.i kanda ja

määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista

A.-A. L.ilt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvi võlgnevus 61,50 eurot, millest 60 eurot on

leppetrahvide võlgnevus ja 1,50 eurot on sissenõudekulu ning menetluskulud ja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõiduki SUBARU B9

TRIBECA numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja oli vähemalt alates

10.05.2019 kuni 11.06.2021 kostja, kes parkis sõiduki EP opereeritavale parkimisalale, mille eest

talle väljastati leppetrahvid: 1) 10.05.2019, Madara 33 (EP54) Tallinn, leppetrahvinumber 0691

0051 9104 7137, maksetähtaeg 24.05.2019, võlgnevuse summa 30 eurot; 2) 05.01.2021,

Lastehaigla parkla (EP23) Tallinn, leppetrahvinumber 1480 5012 1102 8287, maksetähtaeg

19.01.2021, võlgnevuse summa 20 eurot; 2) 11.06.2021, Magistrali keskus Tallinn,

leppetrahvinumber 1781 1062 1133 8372, maksetähtaeg 09.06.2020, võlgnevuse summa 10

eurot. Kontrollimise käigus tuvastati, et sõiduk oli pargitud Madara 33 (EP54) Tallinn

parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellaga

(annab õiguse parkida 15 minutit tasuta) ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu

vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi

rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Sõiduk oli pargitud Lastehaigla parkla (EP23) Tallinn

parkimistingimusi rikkudes, kuna tasuta parkimise aeg oli ületatud (kellaga õigus parkida 15

minutit tasuta) ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud

alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes

parkimise eest tasumata. Sõiduk oli pargitud Magistrali keskus Tallinn parkimistingimusi

rikkudes, kuna parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellaga ega parkimisautomaadis

(õigus parkida kuni 2h). Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise

algusaja fikseerimata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude,

paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja

leppetrahvinõuetele vastuväidet ei esitanud, kuigi sellele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis

kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. EP

saatis päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, ning võlgnevuse kohta

meeldetuletuskirja saatmiseks. Sissenõudmiskulu 1,50 eurot ei oleks tekkinud, kui kostja oleks

oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Hageja esitas leppetrahvinõuded 10.05.2019

(maksetähtaeg 24.05.2019), 05.01.2021 (maksetähtaeg 19.01.2021) ja 11.06.2021 (maksetähtaeg

25.06.2021), mille järgi 10.05.2019 esitatud leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 25.05.2019

ja oleks aegunud 25.05.2022; 05.01.2021 leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 20.01.2021 ja

oleks aegunud 20.01.2024; 11.06.2021 leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 26.06.2021 ja

oleks aegunud 26.06.2024. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 26.04.2022, so enne

nõuete aegumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõude aegumine peatus. Seega

ei ole hageja nõue 10.05.2019, 05.01.2021 ja 11.06.2021 leppetrahvide osas aegunud, mistõttu

tuleb jätta kostja aegumise vastuväide rahuldamata.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja ei tunnista nõuet. Vastuväite kohaselt on leppetrahvi nr 0691005191047137 nõue

aegunud (10.05.2019), võimalik, et see kehtib ka teiste nõuete kohta. Leppetrahvi nr

0691005191047137, leppetrahvi nr 1480501211028287 ja leppetrahvi nr 1781106211338372 ei

ole kostjani toimetatud, samuti ei ole kostjaga proovitud ühendust võtta. Kostja ei ole näinud

trahvikviitungeid, meeldetuletuskirju ega ühtki tähitud kirja, samuti pole toimunud mitte ühtki

telefonikõnet hageja vt poolt. Kostja on olnud kättesaadav samas elukohas ja telefoninumbril,

mis on internetist leitav. Võimalik, et sõiduk on olnud leppetrahvi vormistamise ajal kellegi teise

kasutuses, aga kostja ei saa seda kontrollida ja tõendada aastaid hiljem. Nõue tuleks esitada

mõistliku aja jooksul, et oleks kontrollimise võimalus. Hageja on väitnud, et kostja oli sõiduki

omanik 10.05.2019, mis ei vasta tõele. Sellel ajal oli omanik Automaatika Expert OÜ. Kostja ei

saa enam kontrollida, kas ta oli vastutav kasutaja aga tegemist on avaldaja poolse faktiveaga.

Menetluskulu ei tohiks jätta eeltoodud põhjendustel kostja kanda. Kui mõni nõue loetakse

põhjendatuks ja kontakteerumine leiab tõendamist, siis soovib kostja nõude vähendamist 1

eurole, sest nõude esitamisega on viivitatud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega kogumis

parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et

hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab

sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu

tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu

tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma

tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale.

Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud

nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja

avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks

lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis

tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid

saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine

sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või

mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja

sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda

poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei

sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli

õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel

juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda

leppetrahvi.

5. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist

kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab.

6. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja

rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on kostja.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul

on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste

rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi on

vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik

või

Eestis

registreeritud juriidiline isik, kes

kasutab sõidukit kasutuslepingu või

omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana

liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele

mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad

omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, LS § 188 lg 2). Vastavalt kohtupraktikale vastutab

parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav

kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohtu 23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16,

25.01.2017 lahend 3-2-1-68-16, 26.01.2017 lahend 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahend 2-15-3430).

eelnevast tulenevalt olukorras, kus kostja oli sõiduki vastutavaks kasutajaks ajal, kui sõiduki

omanikuks oli Automaatika Expert OÜ, siis vastutab kostja hageja ees sõiduki vastutava

kasutajana. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja sõiduki klaasipuhastaja vahele pandud

parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud EP opereeritavatele

parkimisaladele, mille eest väljastati talle leppetrahvid: 10.05.2019, Madara 33 (EP54) Tallinn,

leppetrahvinumber 0691 0051 9104 7137, maksetähtaeg 24.05.2019, võlgnevuse summa 30

eurot; 05.01.2021, Lastehaigla parkla (EP23) Tallinn, leppetrahvinumber 1480 5012 1102 8287,

maksetähtaeg 19.01.2021, võlgnevuse summa 20 eurot; 11.06.2021, Magistrali keskus Tallinn,

leppetrahvinumber 1781 1062 1133 8372, maksetähtaeg 09.06.2020, võlgnevuse summa 10

eurot. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline

suhe ning, et parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral

tuleb tasuda leppetrahvi. Sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimise eest ei

olnud tasutud. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist,

on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus.

Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on

tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul

on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr

2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-

15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja

on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja

ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses

parklas pargitud. Sõidukist tehtud fotodega ja kostja sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud

leppetrahvinõuetega on hagiavalduses esile toodud asjaolud, et kostja parkis korduvalt hageja

hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes ning leppetrahvi nõue on esitatud

viivitamatult, tõendatud. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole sõidukit hageja opereeritavatele

parkimisaladele parkinud, et ta oleks tasunud parkimise eest või parkinud sõidukit lubatud tasuta

parkimise

vältel

või

tasunud

vaidlusalused

leppetrahvid.

Järelikult

parkis

kostja

parkimistingimusi rikkudes, mistõttu puudub alus jätta hagi rahuldamata ja kostjal tuleb tasuda

täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv.

7. Kostja on väitnud, et sõiduk võis olla leppetrahvi vormistamise ajal kellegi teise kasutuses, kuid

ta ei ole oma väiteid tõendanud. Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või

vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist

(Riigikohtu 25.02.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punkt 31.). Järelikult ei ole hagejal kohustust

kindlaks teha isikut, kes sõiduki vastavale alale parkimistingimusi rikkudes parkis ning hagejal

on õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole

mõistliku aja jooksul leppetrahvinõuetest teavitanud ja on taotlenud vähendada leppetrahvi 1

euroni. Hageja on hagiavalduse lisades esitatud fotodega parkimislepingut rikkunud sõidukist

ilma leppetrahvinõudeta ning koos klaasipuhastajate vahele asetatud leppetrahvinõudega,

tõendanud, et leppetrahvinõuded esitati koheselt pärast rikkumise tuvastamist ehk mõistliku aja

jooksul. Seega on hageja täitnud VÕS § 159 lõikest 2 tuleneva kohustuse teavitada kostjat

leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul. Kohus on seisukohal, et leppetrahvide vähendamiseks

alust ei ole, kuna trahvisummad ei ole ebamõistlikult suured ning kostja põhjendused leppetrahvi

vähendamiseks ei ole asjakohased. Leppetrahv kuni 30 eurot on parkimisvaldkonnas kehtestatud

tasusid arvesse võttes tavapärane ning samale seisukohale on asunud Tallinna Ringkonnakohus

tsiviilasjas nr 2-19-123666 p-s 40. Sama lahendi punktis 44 on toonud Ringkonnakohus välja

järgmist: „Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest

olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Ringkonnakohus leiab, et 30

euro suurune leppetrahv ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Seda leidis

õigesti ka maakohus. Ka kohtupraktikas on peetud samaväärsete parkimistasudega aladel

leppetrahvinõuet 30 eurot mõistlikuks ja seda ka aladel, kus parkimisõiguse annab üksnes vastav

parkimisluba (Riigikohtu lahend nr 2-15-3430, p-d 14-15.2; Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr

2-17-117146.“ Hageja parkimisaladel toodud lepingutingimused on selged ja arusaadavad ning

piiritletud. Samuti on nendel hoiatus, et kui rikutakse parkimistingimusi, tuleb tasuda

leppetrahvi. Kostjal oli võimalus vältida leppetrahvi kui ta oleks järginud lepingutingimusi.

Järelikult tuleb kostja taotlus leppetrahvi vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel jätta

rahuldamata.

8. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole aegunud alljärgnevatel põhjendustel. TsÜS § 142 lg 1 järgi

aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud

tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma

kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude

aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 lg-test 1 ja 2 algab aegumistähtaeg

nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on

määratletav lepingu alusel tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest

ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Sama paragrahvi lõike 7 järgi on

võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse

täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja esitas leppetrahvinõuded 10.05.2019

maksetähtajaga

24.05.2019,

05.01.2021

maksetähtajaga

19.01.2021

ja

11.06.2021

maksetähtajaga 25.06.2021. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval

pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti, TsÜS § 135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva

saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava

tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega 10.05.2019 esitatud

leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 25.05.2019 ja oleks aegunud 25.05.2022, 05.01.2021

leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 20.01.2021 ja oleks aegunud 20.01.2024 ning

11.06.2021 leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 26.06.2021 ja oleks aegunud 26.06.2024.

TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine hagi esitamisega nõude rahuldamiseks ja lg 2 p 3 järgi on

hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas

maksekäsu kiirmenetluse avalduse 26.04.2022, järelikult enne nõuete aegumist ja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisega nõude aegumine peatus. Seega ei ole hageja nõue

10.05.2019, 05.01.2021 ja 11.06.2021 leppetrahvide osas aegunud, mistõttu tuleb jätta kostja

aegumise vastuväide rahuldamata.

9. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja

10.05.2021 ja 21.09.2021 e-postiga saadetud nõudekirjadega on tõendatud, et hageja saatis

kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta kostja rahvastikuregistrijärgsele e-

posti aadressile xxxx. Samuti saatis hageja Transpordiametile tasulised päringud sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ja teostas päringu Rahvastikuregistrisse

Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja

postiaadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Kostja

nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Kostja väited, et ta ei ole saanud

meeldetuletuskirju ja esitatud tõendid selle kohta, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuna

antud hagi esitamisel seadusest tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust sätestatud ei ole.

Kohtueelne nõudekirjade saatmine on informatiivse iseloomuga, mis võib aidata kaasa poolte

kokkuleppe saavutamisele kohtuväliselt ja ennetada hagi esitamist. Sissenõudmiskulu ei oleks

tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue

kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 1,50 eurot kooskõlas VÕS § 113² lg 2 p-ga 1.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 61,50 eurot, millest 60 eurot on

leppetrahvivõlgnevus ja 1,50 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/