3-23-888/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-888

Haldusasi

S.L, P.L, M.V, A.B, M.P, M.S, M.A, M.A, K.Ri, K.R,

A.M’, K.Mi, P.R, J.M, A.M, K.R, S.N, P.P, E.E ja M.A

kaebus Lääneranna Vallavolikogu 24. märtsi 2023. a

otsuse nr 95 „Lääneranna valla haridusasutuste

ümberkorraldamine“ ning Lääneranna Vallavalitsuse

5. aprilli 2023. a määruse nr 5 tühistamiseks Metsküla

Algkooli tegevuse lõpetamist puudutavas osas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26. mai 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebajad – S.L, P.L, M.V, A.B, M.P, M.S, M.A, M.A,

K.R, K.R, A.M, K.M, P.R, J.M, A.M, K.R, S.N, P.P,

E.E, M.A, esindajad v.adv Villy Lopman ja adv

Sandra Kaas

Vastustaja – Lääneranna vald, esindajad v.adv Priit Lätt

ja v.adv Indrek Kukk

Menetluse alus ringkonnakohtus

Lääneranna valla määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebajate taotlus Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasamiseks

praegusesse määruskaebemenetlusse.

2. Rahuldada Lääneranna valla määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. mai 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-888

resolutsiooni punkt 2 ning teha asjas uus määrus, millega jätta kaebajate esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääneranna Vallavolikogu otsustas 24.03.2023 otsusega nr 95 kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 34, Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 7 lg 2 p 2,

3-23-888

2(12)

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lg 1, lg 2 p 2 ning lg-te 3, 5 ja 8, koolieelse

lasteasutuse seaduse (KELS) § 5 lg-te 2 ja 3 ning § 33 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel korraldada valla

haridusasutuste tegevus ümber järgnevalt:

1)

Koonga Kool: koolitustegevus 7.–9. klassides lõpetatakse 31.08.2024 ning tegevus jätkub

01.09.2024 ühe asutusena tegutseva koolieelse lasteasutuse ja kuueklassilise koolina;

2)

Lõpe Kool: seni ühe asutusena tegutsenud koolieelne lasteasutus ja põhikool jagatakse

31.08.2023 lasteaiaks ja põhikooliks, lasteaia osa liidetakse 01.09.2023 Koonga Kooliga

ning põhikooli osa ja Lõpe Kool iseseisva asutusena lõpetab tegevuse 31.08.2023;

3)

Metsküla Algkool: lõpetab 31.08.2023 tegevuse iseseisva asutusena;

4)

Varbla Kool: koolitustegevus 7.–9. klassides lõpetatakse 31.08.2024 ning tegevus jätkub

01.09.2024 ühe asutusena tegutseva koolieelse lasteasutuse ja kuueklassilise koolina;

5)

Virtsu Kool: koolitustegevus 5.–9. klassides lõpetatakse 31.08.2023 ning tegevus jätkub

01.09.2023 ühe asutusena tegutseva koolieelse lasteasutuse ja neljaklassilise koolina.

Otsuse kohaselt tuleb Lääneranna Vallavalitsusel tagada ja korraldada kõigile Metsküla

Algkooli ja Lõpe Kooli õpilastele Virtsu Kooli 5.–9. klassi õpilastele ning Koonga Kooli ja

Varbla Kooli 7.–9. klassi õpilastele põhihariduse omandamise võimalus Lääneranna valla

munitsipaalkoolides.

Põhjenduste kohaselt asub Lääneranna valla haldusterritooriumil 8 munitsipaalharidusasutust

(lisaks otsusega ümberkorraldatavatele veel ka Lihula lasteaed, Lihula gümnaasium ja Kõmsi

Lasteaed-Algkool). Lääneranna valla (samuti teiste ääremaade valdade) probleemiks hariduse

valdkonnas on noorte ja laste arvu vähenemine ning suured ja amortiseerunud hooned, mille

ülalpidamiseks ja investeeringuteks napib eelarvevahendeid. Lääneranna valla haridusvõrku

tuleb muuta, sest elanike vähenemine koos laste arvu vähenemisega, on põhjustanud koolide

alatäituvuse ning vallal on keeruline olemasolevat haridusvõrku üleval pidada. Seniste arengute

ja demograafilise perspektiivi põhjal on muudatused haridusvõrgus vajalikud. Valla eesmärk

on hoida olemasolevaid elanikke ning pakkuda neile vajalikke teenuseid ja tegutsemisvõimalusi

võimalikult kodulähedaselt. Kõigile vallas elavatele lastele tagatakse lasteaia- ja koolikoht ning

kvaliteetne alus-, põhi- ja gümnaasiumiharidus oma koduvallas ning liikumine kodu ja kooli

vahel. Ümberkorralduste eesmärk on tagada pädevad õpetajad, tugispetsialistid ja kaasaegne

haridustaristu kõigile valla õpilastele ka tulevikus.

2. Lääneranna Vallavalitsus muutis 05.04.2023 määrusega nr 5 PGS § 10 lg 1 alusel

Lääneranna Vallavalitsuse 01.04.2021 määruse nr 2 „Elukohajärgse munitsipaalkooli

määramise tingimused ja kord“ § 3 lg-t 1 selliselt, et Lääneranna valla elukohajärgsete koolide

loetelust jäeti välja Lõpe Kool ja Metsküla Algkool.

3. S.L, P.L, M.V, A.B, M.P, M.S, M.A, M.A, K.R, K.R, A.M, K.M, P.R, J.M, A.M, K.R,

S.N, P.P, E.E ja M.A esitasid Tallinna Halduskohtule 22.04.2023 kaebuse, milles palusid

tühistada Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95 p-d 3–3.1 ning Lääneranna

Vallavalitsuse 05.04.2023 määruse nr 5 § 1 lg 1 osas, milles sellega eemaldati Lääneranna

Vallavalitsuse 01.04.2021 määruse nr 2 § 3 lg-st 1 Läänaranna valla elukohajärgse koolina

Metsküla Algkool. Ühtlasi taotlesid kaebajad esialgse õiguskaitse korras Lääneranna

Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95 p-de 3–3.1 kehtivuse peatamist kuni haldusasja

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

4. Lääneranna vald palus 08.05.2023 vastuses jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

3-23-888

3(12)

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.05.2023 määrusega (resolutsiooni p 2) kaebajate

esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95

p-de 3–3.1 kehtivuse ning Lääneranna Vallavalitsuse 05.04.2023 määruse nr 5 kehtivuse osas,

millega eemaldati Lääneranna valla elukohajärgsete koolide loetelust Metsküla Algkool.

Kaebajate kaebeõigust tuleb edasise menetluse käigus põhjalikumalt kontrollida, kuid kohus ei

pea praeguses menetlusfaasis kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamist põhjendatuks.

Viie kaebaja lapsed ei käi kaebuse esitamise ajal Metsküla koolis, vaid peaksid sinna minema

alles 2023/2024. õppeaastast või isegi 2024/2025. ja 2025/2026. õppeaastast. PS § 37 lg-st 3

tulenevat lapsevanema põhiõigust saab realiseerida alles siis, kui kooli õppima asumine on

lähiajal toimumas (vt Tallinna Ringkonnakohus on 17.01.2020 määruse asjas 3-19-2343, p 17)

ehk laps peaks Metsküla kooli astuma hiljemalt 2023. a sügisel. Kaebeõigust ei ole P. P, kelle

lapsed lähevad 1. klassi 2024. ja 2025. a sügisel, ega M. V ja M. P kelle elukohaks ei ole

Lääneranna vald ja kelle laste koolikohustuse täitmist ei pea vastustaja tagama. Metsküla koolis

õpib hetkel 21 õpilast, kellest vaid seitsme elukohale on Metsküla kool lähim munitsipaalkool

ning ülejäänud 14 õpilase elukohale on lähemal mõni teine Lääneranna valla munitsipaalkool

(nt Lihula Gümnaasium). See puudutab siiski pigem kaebuse perspektiivikust. Vallavalitsuse

määrus, millega muudeti elukohajärgsete koolide loetelu, vastab üldkorralduse tunnustele ja on

seega halduskohtus vaidlustatav.

Kaebeõigust omavatel kaebajatel on õiguskaitsevajadus. Metsküla kooli sulgemine tähendaks

paratamatult muutusi kaebajate elukorralduses. Paljude jaoks tähendaks see olulist muutust ja

mõne jaoks vajadust elu täielikult ümber korraldada. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista

asjaolu, et kõigile Metsküla kooli õpilastele on tagatud koolikoht Lääneranna vallas. Kaebuse

eduväljavaated ei ole suured, kuid kaebus ei ole ka perspektiivitu. Koolide ümberkorraldamise

otsuse vaidlustamise eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste piiramine. Piirangut saab jaatada

eelkõige ümberkorraldatavas koolis õppivate laste vanemate puhul ning nende vanemate puhul,

kelle lastele ei ole ümberkorralduse tulemusel tagatud mõistlik ja tegelik võimalus kvaliteetse

põhihariduse omandamiseks. Põhiõigus haridusele ei anna isikule subjektiivset õigust nõuda,

et kohalik omavalitsus jätkaks kooli ülalpidamist tingimata senises tegevuskohas ja juriidilises

vormis. Samuti puudub õigus nõuda koolivõrgu korraldamist isikule sobival moel. Kaebajad

soovivad, et nende lastele säiliks harjumuspärane koolitee ja tuttav õppekeskkond ning lapsed

saaksid õppida väiksemas klassis. Tegemist on legitiimse huviga. Samas tuleb arvestada, et

munitsipaalkoole peetakse avalikest vahenditest ning vallal peab olema võimalik korraldada

haridusvõrku viisil, mis vastab kogukonna huvidele ja valla majanduslikele võimalustele.

Piiratud rahaliste vahendite tingimustes peab vallal olema õigus teha valikuid, mis ei pruugi

kõigile lapsevanematele meeldida. Vald peab tagama ka muude seadusega pandud ülesannete

täitmise ja ei saa keskenduda üksnes haridusvaldkonnale. Praeguses vaidluses ei pea tuvastama,

kas konkreetse kooli ülalpidamine on vallale majanduslikus mõttes jõukohane või mitte, sest

vallal on kohaliku elu korraldamisel (sh eelarveprioriteetide seadmisel) autonoomia. Kohus ei

saa kontrollida munitsipaalpoliitilisi kaalutlusi ja haldusakti otstarbekust, vaid hindab üksnes

õiguspärasust. Igasugune ebamugavus ei tähenda veel hariduspõhiõiguse rikkumist. Äratuntav

ei ole, et vastustaja oleks jätnud mõne õigusakti nõuded täitmata (nt PGS § 7 lg 3). Kogu info

kaebajate laste koolitee kohta ei pidanud sisalduma vaidlustatud otsuses või selle seletuskirjas.

Kaebajad on märkinud, et paljud Metsküla kooli õpilased on hariduslike erivajadustega (HEV).

Pole siiski selge, kuidas rikub Metsküla kooli sulgemine selles osas kaebaja õigusi. Puuduvad

tõendid, et Kõmsi või Lihula koolides ei ole võimalik pöörata HEV lastele piisavat tähelepanu.

Vastustaja on selgitanud, et Lihula Gümnaasiumis on mh olemas tugipersonal, mis puudub

Metsküla koolis. Isiku õiguste rikkumine peab olema objektiivselt hinnatav. Õiguste rikkumise

jaatamiseks ei ole piisav kaebajate hinnang, et Lihula Gümnaasium on liiga suur. Tegemist ei

3-23-888

4(12)

ole Eesti mõttes suure kooliga ja koolikeskkond võib aja jooksul muutuda atraktiivsemaks, nt

kaasaegse koolihoone valmimisel. Lihula kooli halb olukord on olnud üheks põhjuseks, miks

lapsevanemad on otsinud alternatiive. Kohustus pidada ülal praegust alakoormatud koolivõrku

pärsib vastustaja võimekust teha vajalikke investeeringuid, kus see oleks hädavajalik. Lubatav

kaalutlus on seegi, et Metsküla Algkooli õppekeskkond ei vasta nõuetele ning kaasaegse

õppekeskkonna loomine eeldaks märkimisväärseid investeeringuid, milleks vallal puudub raha

või mis eeldaks suuri kärpeid muudes haridusvõrgu osades.

Esialgsel hinnangul on vaidlustatud otsus piisavalt motiveeritud. Vastustaja on koolivõrgu

korrastamisel tuginenud Cumulus Consulting OÜ analüüsile, milles sedastati, et vallal puudub

võimekus olemasolevaid hooneid korrastada ja õppekeskkonda kaasajastada ning otstarbekas

on teha muudatusi koolivõrgus. Otsuses ja seletuskirjas on muudatuste tegemist põhjendatud.

Kaebajad on väitnud kaasamis- ja ärakuulamiskohustuse olulist rikkumist. Otsuse nr 95 eelnõu

saadeti PGS § 80 lg 1 alusel 01.03.2023 arvamuse avaldamiseks koolide hoolekogudele ja

õpilasesindustele, kellel jäi seisukohtade andmiseks aega 1 nädal. Arvamus esitati 13.03.2023.

Seadusest ei tulene kohustust kuulata kooli tegevuse lõpetamisel ära kõigi õpilaste vanemad,

vaid neid tuleb üksnes sellest otsusest teavitada (PGS § 80 lg 3). Asja materjalide kohaselt on

Metsküla kooli vanemad ja kogukond laiemalt olnud aktiivne ning avaldanud kooli sulgemise

ja koolivõrgu korrastamise kohta seisukohti eri viisidel (nt toimus 09.02.2023 avalik arutelu;

Metsküla kultuuriühing ja kogukond esitasid vallale 27.02.2023 pöördumise). Kooli hoolekogu

13.03.2023 vastuses otsuse eelnõule on samuti ära toodud varasemad arvukad pöördumised

vastustaja poole. Kaebajate argumente on otsuse nr 95 seletuskirjas ka käsitletud ja pole selge,

millised argumendid on vastustaja jätnud tähelepanuta. Erimeelsuste püsimine ei tähenda, et

kaasamist ja ärakuulamist ei toimunud.

Vaidlust ei ole selles, et Metsküla Algkool on elujõuline ja toimib heal tasemel ning õpilaste

arv ei näita lähiaastail langustrendi. Kooli sulgemise otsuse peamised argumendid on seotud

rahaga, mistõttu on oluline, et Vabariigi Valitsus on kavandamas täiendavaid toetusmeetmeid

just väikestele munitsipaalkoolidele. Vastustaja selgitusel kaasneb Metsküla kooli sulgemisega

rahaline kokkuhoid 31 300 eurot aastas. Kaebajatel tuleks Metsküla kooli sulgemisel leida oma

lastele uus kool. Tegemist on elukorralduse suure muutusega ja kord suletud kooli taasavamine

on keeruline. Kool on praegu heal tasemel ja olemas on vajalik õpetajaskond. Kaasnevad kulud

ei ole argument, miks jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata. Vastustaja pidi 2023. a eelarves

arvestama Metsküla kooli pidamisega, sest otsus kooli sulgemiseks tehti eelarveaasta keskel.

Kui kaebus jääb rahuldamata, tähendaks esialgse õiguskaitse kohaldamine kohustust hoida kool

avatuna veel 2023/2024. õppeaastal. See ei seaks ohtu koolivõrgu optimeerimise eesmärke ega

Lihula Gümnaasiumi võimaliku uue hoone ehitamist. Kuna uue koolihoone ehitamise plaanid

on alles algusjärgus, võtaks see kokkuvõttes ikkagi aega paar aastat. Metsküla kooli õpilastele

ja nende vanematele on oluline tagada sujuv üleminek. Kooli sulgemise otsus on tehtud kiiresti

ja kohanemisaeg on olnud lühike. Avalikes huvides on seegi, et kooli ei suleta enne, kui vastava

otsuse õiguspärasus on lõplikult selge. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise tulemusena

jätkab Metsküla Algkool tegevust kuni praeguses asjas lõpliku lahendi jõustumiseni ja vallal ei

ole takistust määrata Metsküla Algkool elukohajärgseks kooliks 2023/2024. õppeaastaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Lääneranna vald palub 12.06.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

26.05.2023 määruse resolutsiooni p 2 ning jätta uue määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata.

3-23-888

5(12)

Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud, et tagada kaebeõigust

omavatele kaebajatele piisav kohanemisaeg. Määrus on õigusvastane, sest kohus ei tuvastanud

kaebuse perspektiivi ja õiguskaitsevajadust eraldivõetuna iga kaebaja osas. Kuigi kaebuse esitas

ühiselt 20 kaebajat, osaleb neist igaüks kohtumenetluses iseseisvalt (vt HKMS § 19 lg 2 ls 2).

Seega tuleb ka kaebeõigust ja esialgse õiguskaitse vajadust hinnata iga kaebaja puhul eraldi (vt

HKMS § 44 lg 1 ja § 249 lg 1). Konkreetse kaebaja õiguste riive tuvastamisest sõltub kohtuliku

kontrolli ulatus. Jätkates menetlust ja kohaldades esialgset õiguskaitset mh isikute suhtes, kellel

kaebeõigus ilmselgelt puudub, kahjustatakse oluliselt avalikku huvi ja koormatakse menetlust.

Tuvastades osade kaebajate (M. V, M. P, P. P) kaebeõiguse puudumise , tulnuks ühtlasi

tuvastada nende kaebuste ilmselge perspektiivitus ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata (vt HKMS § 249 lg-d 1 ja 3; Riigikohtu 09.02.2006 määrus nr 3-3-1-10-06, p 9).

Kuigi halduskohtu hinnangul on kaebuste edulootus väike, kuid mitte olematu, viitavad kohtu

põhjendused siiski kaebuste ilmselgele perspektiivitusele (kaebused tuginevad üksnes huvile,

mitte kaebajate subjektiivsete õiguste riivele) ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole alust.

Halduskohus on tuvastanud kaebajate esialgse õiguskaitse vajaduse ebaõigesti. Kohtumäärus

on osade kaebajate puhul ka vastuoluline, sest kaebeõiguse puudumise korral ei saa esineda ka

õiguskaitsevajadust. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei piisa subjektiivsete õiguste

riive võimalikkusest ega ebasoodsast mõjust kaebaja huvidele, vaid kaebajat peaks ähvardama

mingi pöördumatu negatiivne tagajärg. Kaebajad ei ole usutavalt selgitanud (sh 18.05.2023

istungil), et rikutud on nende subjektiivseid õigusi. Kahjulike tagajärgede ohuks ei saa pidada

seda, et kaebajate elukorraldus paratamatult muutub. Kaebajad ei ole toonud välja, missugused

konkreetsed tagajärjed kaebajatele lähitulevikus kaasneksid, mida oleks tarvis vältida. Seega ei

ole võimalik tuvastada ka esialgse õiguskaitse vajadust. Lisaks tuvastas halduskohus ebaõigesti

kaebajate esialgse õiguskaitse vajaduse Lääneranna Vallavalitsuse 05.04.2023 määruse nr 5

osas. Kaebajad ei ole sellise abinõu kohaldamist ka taotlenud ega seda põhjendanud. Samuti ei

ole kohus ise selgitanud välja määrusega seotud asjaolusid (nt küsinud vastustaja seisukohta).

Halduskohus leidis ka ekslikult, et määrus on üldkorraldus. Vastustaja hinnangul on määruse

sisu ja vorm vastavuses, mistõttu ei ole see halduskohtus vaidlustatav. Kaebajad ei ole lisaks

selgitanud, kuidas riivab määrus eraldivõetuna nende õigusi. PGS § 10 lg-st 1 ei tulene isikule

subjektiivset õigust nõuda, millised õppeasutused peavad olema käsitatavad elukohajärgse

koolina. Ka nt Tallinnas on mitmeid munitsipaalkoole, mida ei määrata elukohajärgseks kooliks

(vt Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 § 7 lg 4),

Halduskohus ei ole piisavalt kaalunud esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärgi väidetavate

õiguste riive ja avalike huvide kaitse seisukohalt (HKMS § 249 lg 3) ning kohtumäärus on

olulises ulatuses põhjendamata (HKMS § 252 lg 1). Vastustaja ei ole avalikku huvi sisustanud

majanduslike kaalutlustega, vaid avalikuks huviks haridusvõrgu ümberkorraldamisel on kogu

vallas hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmine. Otsust ei ole tehtud kitsalt rahalist säästu

silmas pidades, vaid see teenib laste huve. Valla õppehoonete seisund on kehv ja vald ei ole

omavahenditest võimeline tagama põhivara säilimist. Valla enamike koolide õpetajaskond on

vananev, alakvalifitseeritud ja alakoormatud (täiskoormusega töötab üksnes 35% õpetajatest)

ning puudub võimalus õpetajate töötasusid diferentseerida. Selle olukorra on tinginud madal

teenusvajadus, s.o rahvaarvu ja sellest tulenevalt ka õpilaste arvu märkimisväärne vähenemine.

Kvalifitseeritud ja noorte õpetajate leidmist takistab ka kaasaegse õppekeskkonna puudumine.

Metsküla koolis töötab 6 õpetajat, kellest ükski ei tööta täiskoormusega (sh on poolte õpetajate

koormus väiksem kui 0,25) ja pooled õpetajad ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. See tähendab,

et nendega saab sõlmida üksnes tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks (vt PGS § 74 lg 7).

Selline olukord ei ole jätkusuutlik ja ei loo vähimatki kindlust tuleviku suhtes. Metsküla kooli

sulgemise korral on võimalik teha seal töötavatele kvalifitseeritud õpetajatele tööpakkumised

teistes koolides. Õpetajakohtade vähendamisel oleks võimalik maksta ka diferentseeritud ja

3-23-888

6(12)

motiveerivat palka. Õpetajate ümbersuunamine on seega oluline vallas terviklikult kvaliteetse

hariduse kättesaadavuse tõstmiseks.

Vabanevaid ressursse on vastustaja kavandanud kasutada selleks, et tagada kõigile valla lastele

kaasaegne õppekeskkond (st renoveerida ja korrastada need koolihooned, mille säilitamine on

jätkusuutlik ning rajada uus koolihoone Lihulasse), tagada õpetajatele konkurentsivõimeline

töötasu (st optimaalne töökoormus ja võimalus töötasu diferentseerida, mis muudaks töökoha

atraktiivseks) ning tagada vajalikud ja piisavas mahus tugiteenused kõigile lastele, sh HEV

lastele (st lastepsühholoog, eripedagoog). Halduskohtuga ei saa nõustuda, et 2023. a eelarves

tuli kooli pidamisega arvestada, kuna kooli sulgemise otsus tehti eelarveaasta keskel. Tegelikult

on valla 2023. a eelarve seletuskirjas selgelt välja toodud, et üle tuleb vaadata kõik valdkonnad

ja teenused ning tarvis on muuta majandamise struktuuri, et tekiks täiendavaid vabu vahendeid.

Sellest, kas ja kuidas vastustajal õnnestub oma tegevust optimeerida (sh haridusvaldkonnas),

sõltub otseselt kavandatud investeeringute tegemise võimalikkus. Haridusvaldkonnas puudutab

see eeskätt Lihula Gümnaasiumi uue hoone rajamist, mis on hetkel projekteerimisel (projekti

valmimise tähtaeg 30.06.2023), ja ehitushange on kavas kuulutada välja 2023. a juulis. Hoone

ehitusmaksumus on viimaste kalkulatsioonide järgi ca 9 miljonit eurot (ilma käibemaksuta).

Projekteerimise ja ehitamise rahastamiseks on riik eraldanud 1,5 miljonit eurot ning vald töötab

selle nimel, et tagada täiendav laenuvõimekus 3–3,5 miljonit eurot. Viimati nimetatu tähendab

efektiivsema teenuste osutamise struktuuri väljatöötamist, mh koolivõrgu korrastamist. Samuti

loodab vald saada regionaalselt oluliseks investeeringuks riigilt toetust veel 6 miljonit eurot.

Siduvad rahastuskokkulepped hetkel puuduvad (v.a riigi poolt eraldatud 1,5 miljonit eurot), sest

projekteerimistööd ei ole veel lõppenud ja ehitustööde riigihanke tulemus ei ole teada. Kui kõik

läheb plaanipäraselt (sh kavandatud tegevusvaldkondade optimeerimine õnnestub rakendada),

peaks uus hoone valmima 2024. a detsembriks. Jooksvaid kulusid vähendamata on vastustajal

raskendatud laenukapitali kaasamine, mis on hoone rajamise vältimatuks eelduseks.

Halduskohus lähtus asjakohatutest kaalutlustest, juhindudes esialgse õiguskaitse kohaldamisel

eesmärgist anda kaebajatele muudatustele sujuvaks üleminekuks täiendav n-ö kohanemisaeg.

Selline kaalutlus ei saa eraldiseisvalt õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamist, seda eriti veel

olukorras, kus kohus hindas kaebuse väheperspektiivikaks. Nn üleminekuaja nõude sätestab

PGS § 80 lg-st 3, mille kohaselt tuleb vanemaid kooli tegevuse lõpetamise otsusest teavitada

vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust (vt ka Riigikogu XI koosseisu 412 SE seletuskiri).

Kuna seadusega on nn üleminekuaeg juba ette nähtud ja vastustaja on seda järginud, siis ei ole

ainuüksi sujuva ülemineku tagamiseks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine põhjendatud.

Kohus ei tohiks esialgse õiguskaitse kohaldamisega sekkuda kohaliku omavalitsuse üksuse

enesekorraldusõigusesse ega näha koolivõrgu ümberkorraldamiseks ette täiendavaid tähtaegu.

Tegemist on ohtliku pretsedendiga, mis võimaldab lapsevanematel ka perspektiivitute kaebuste

esitamisega haridusvõrku puudutavad õiguspärased otsused vähemalt aastaks „pausile panna“,

riivates sellega oluliselt avalikku huvi.

7. Kaebajad paluvad 21.06.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu

määrus muutmata. Miski ei viita kaebuse perspektiivitusele ja mõistlikku vaidlust ei saa olla, et

esialgse õiguskaitse kohaldamiseta muutuks kaebajate õiguste hilisem kaitse ebamõistlikult

raskeks või võimatuks, sest Metsküla kool suletakse juba 31.08.2023. Vastustaja majanduslikud

huvid ei kaalu üles kaebajate õigusi ja esialgse õiguskaitse püsimine on selgelt avalikes huvides.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei eelda kaebusel väga heade eduväljavaadete olemasolu,

vaid kaebuse eduväljavaated ei tohi üksnes olla olematud. Kohus ei pidanud hakkama üksikuid

kaebajaid eristama, sest esialgset õiguskaitset ei olekski üldse võimalik kohaldada selliselt, et

Metsküla kool jätkab tegevust ainult kindlate kaebajate suhtes (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

14.05.2014 määrus nr 3-14-50409, p 10).

3-23-888

7(12)

Kaebus on perspektiivikas, sest otsus Metsküla kool sulgeda on vastuolus kõikide asjakohaste

strateegiliste arengudokumentidega ja laste huvidega ning sellega ei kaasne raha kokkuhoidu.

Vastustaja on jätnud otsuse tegemisel arvestamata mitmed olulised asjaolud ning on lähtunud

asjakohatutest kaalutlustest, puuduvad vajalikud analüüsid ja uuringud (sh mis saab õpetajatest

ja õpilastest edasi). Täiesti analüüsimata ja korraldamata on transpordilahendus ning puudub

teadmine, kuidas tagatakse Metsküla kooli HEV laste (52% kooli õpilastest) vajadusi arvestav

õppekorraldus ja -keskkond Lihula või Kõmsi koolides. Lapsevanemad on jäetud menetlusse

kaasamata ja enne otsuse tegemist ära kuulamata, kuigi otsus mõjutab väga oluliselt kaebajate

ja nende laste elukorraldust. Läbimõtlematust kinnitab see, et ümberkorraldustest puudutatud

õpilased on kavas koondada Lihula Gümnaasiumisse, mille koolihoone on amortiseerunud ja

selle parendamiseks või uue hoone ehitamiseks puudub vallal nii raha kui ka tõsine kavatsus.

Vaidlustatava otsuse ebaõigsust kinnitavad ka teadlaste analüüs (vt kaebuse lisa 27) ja asjaolu,

et Justiitsministeerium pidas vajalikuks algatada otsuse suhtes järelevalvemenetluse, mis küll

menetlusökonoomia kaalutlustel lõpetati, et mitte dubleerida kohtumenetlust.

Kaebajad leiavad jätkuvalt, et kõigil kaebajatel on asjas kaebeõigus (vt kaebajate 16.05.2023

seisukoha p-d 17–35). M. ja M. P perede faktiline elukoht Lääneranna vald ning mõlema

kaebaja lapsed pidid alates 2023/2024. õppeaastast asuma õppima Metsküla koolis. P. P lapsed

pidid küll asuma Metsküla koolis õppima 2024. ja 2025. a sügisest, kuid pere on Lääneranna

valda kolinud just selleks, et lapsed saaksid alustada kooliteed Metsküla koolis. Seega on

kaebaja juba asunud realiseerima PS § 37 lg-st 3 tulenevat õigust (sh taotlenud lastele kohta

Metsküla Algkoolis teadmisega, et kooli tegevust ei lõpetata). Halduskohus on andnud

kaebeõigusele vaidlustatavas määruses üksnes eelhinnangu.

Tõsist vaidlust ei saa olla, et kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset kohaldamata muutuks

kaebaja õiguste kaitse ebamõistlikult raskeks või võimatuks, sest Metsküla Algkooli sulgemise

faktilisi tagajärgi ei saaks hiljem kõrvaldada (nt Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määrus nr

3-11-2982, p-d 31 ja 46; 14.05.2014 määrus nr 3-14-50409, p 12; 16.06.2020 määrus nr 3-20-

810, p 9; 18.06.2021 määrus nr 3-21-871, p 12). Otsuse nr 95 p-de 3–3.1 pöördumatu mõju

kaebajatele on juba avaldunud seoses Lääneranna Vallavalitsuse 05.04.2023 määruse nr 5 vastu

võtmisega, millega eemaldati vastustaja elukohajärgsete koolide loetelust Metsküla Algkool (vt

ka Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2014 määrus nr 3-14-50602, p 13). Otsuse kehtima jäämise

tagajärjed eraldi iga kaebaja osas ilmnevad 16.05.2023 seisukoha p-st 136. Esialgse õiguskaitse

vajadus saaks puududa vaid siis, kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine oleks kaebajate

jaoks kasutu. HEV laste vanemad (A.B, K. R, K. R, A. M.W, K. M, J. Ma, K. R, S. N, E. E.P)

ei pea hakkama otsima uut sobiva tugisüsteemiga kooli ning puudub vajadus aidata kaasa laste

sulandumisele uude keskkonda ja harjumisele elukorralduse muutustega.

Halduskohus järeldas lisaks õigesti, et vallavalitsuse 05.04.2023 määrus nr 5 on üldkorraldus

ja kaebajatel on ka selle osas esialgse õiguskaitse vajadus, sest määruse muutmine on otsusega

nr 95 lahutamatult seotud. Metsküla Algkooli eemaldamine elukohajärgsete munitsipaalkoolide

loetelust takistaks selle elukohajärgseks kooliks määramist isegi juhul, kui otsuse nr 95 p-de 3–

3.1 kehtivus on peatatud. Tähtsust ei oma, et kaebajad ei ole taotlenud määruse nr 5 kehtivuse

peatamist, sest kohus võib esialgset õiguskaitset kohaldada ka oma algatusel, sh täiendusena

kaebajate taotletule.

Halduskohus on esialgse õiguskaitse kohaldamisel asjakohaselt kaalunud nii kaebajate huve kui

ka avalikke huve. Vastustaja taotletav rahaline kokkuhoid ei tohiks olla kooli sulgemise otsuse

tegemisel primaarne (vt Tartu Ringkonnakohtu määrus nr 3-22-984, p 20). Vastustaja väide, et

valla huviks on õppekvaliteedi parandamine, on ebaõige. Otsuses nr 95 ei ole sellele asjaolule

tegelikult tähelepanu pööratud ega hinnatud, kuidas mõjutab kooli sulgemine kaebajate laste

3-23-888

8(12)

hariduse kvaliteeti. Metsküla Algkooli õpetajad on keskmisest oluliselt nooremad ning kooli

õppetulemused on silmapaistvad. Metsküla Algkool on valitud aasta kooliks 2023, mis kinnitab

avalikkuse soovi kooli püsimajäämiseks. Lääneranna valla suletavatele koolidele on avalikult

toetust avaldanud ka HTM (nt 20.06.2023 pressiteade). Vastustaja väide, et esialgse õiguskaitse

kohaldamine vähendab oluliselt valla laenuvõimekust, mida on tarvis Lihula Gümnaasiumi uue

koolihoone ehitamiseks suurendada, on ebaõige ja tõendamata. Metsküla Algkooli sulgemine

ei anna vallale rahalist kokkuhoidu. Lihula uue koolihoone ehitamine võib olla üldistes huvides,

kuid see ei saa kaaluda üles kaebajate huvi, et lapsed saaksid vähemalt kuni uue koolihoone

valmimiseni õppida ohutus ja sobivas õppekeskkonnas. Lihula koolihoone ehitus ei ole jõudnud

seni isegi mitte ehitushanke etappi ja selle realiseerumine on küsitav, sest vald on 18.05.2023

istungil selgitanud, et riigi eraldatud toetus on osaliselt kasutatud ära mittesihipäraselt.

Kaebajatele ja nende lastele täiendava üleminekuaja võimaldamine ei ole vastuolus PGS-ga ja

kohus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisega sekkunud vastustaja enesekorraldusõigusesse.

Esialgset õiguskaitset on kohaldatud eesmärgiga vältida pöördumatuid tagajärgi, mitte pikema

kohanemisaja andmiseks. Samas ei saa olla mõistlikku vaidlust, et koolide sulgemise otsus on

tehtud kiirustades ning mõistlik kohanemisaeg on igal juhul vajalik. PGS § 80 lg-s 3 sätestatud

nn üleminekuaeg lähtub seejuures otsuse tegemise hetkest, kuid arvestada tuleb ka mõistlikku

menetlusaega otsuseni jõudmiseks. Lisaks tuleks eelistada selle osapoole õigusi, kelle huvi on

olemasoleva olukorra kohtumenetluse ajaks säilitamine, mitte aga selle muutmine pöördumatus

suunas (nt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 6). Kui kooli ümberkorraldamise

vaidlustamine ei ole ilmselgelt perspektiivitu, ei kaalu avalikud huvid üles kaebajate esialgse

õiguskaitse vajadust (Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määrus nr 3-11-2982, p 49; 10.06.2014

määrus nr 3-14-50602, p 15).

8. Kaebajad esitasid lisaks 21.06.2023 taotluse kaasata HKMS § 24 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel

praeguse haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)

kui haldusjärelevalvet teostav organ (PGS § 84 lg 1) ning asja lahendamiseks olulist teavet

omav asutus (nt kavandatava väikekoolide toetusmeetme kohta, kulude tegeliku kokkuhoiu

kohta, riikliku hariduspoliitika ja visiooni kohta, haridusvõrgu ümberkorraldamise juhendi

kohta, koolide ümberkorraldamise otsustamisel arvestatavate oluliste asjaolude – õppekvaliteet,

mõju lastele, sh HEV lastele – kohta, otsuse nr 95 ratsionaalsuse kohta). HTM on avalikkuses

ka ise väljendanud soovi ja valmisolekut olla kaasatud väikekoolide sulgemise vaidlustesse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebajad on HKMS § 24 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel taotlenud HTM-i kaasamist haldusasja

menetlusse arvamuse andmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul peaks HTM-i kaasamise vajaduse

üle otsustama asja sisuliselt lahendav Tallinna Halduskohus. Seetõttu lahendab ringkonnakohus

kaebajate taotluse üksnes praegust määruskaebemenetlust silmas pidades. HTM-i kaasamine ja

temalt seisukoha saamine ei ole esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamiseks hädavajalik ning

lükkaks määruskaebuse lahendamist edasi, mistõttu jätab ringkonnakohus kaebajate taotluse

rahuldamata. Nagu öeldud, otsustab HTM-i põhivaidlusse kaasamise vajaduse üle halduskohus

(võttes nt arvesse HaS § 6 lg-s 2 sätestatud HTM-i ülesandeid).

10. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg‑te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid

ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt

Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15; 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11).

Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks tingimuseks on see, et kaebajat peab ähvardama

3-23-888

9(12)

tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga oleks kas võimatu või

vähemasti ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on

esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega

(vt HKMS § 251 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja

õiguslikud asjaolud olla veel ebaselged, kuid esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei tohi

kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 15). Mitte

igasugune riive, mis annab aluse kaebusega halduskohtusse pöördumiseks, ei õigusta siiski

esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil

(nt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14).

11. Taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ei välista see, et kaebajad saavutaksid

sellega osaliselt (ajutiselt) kaebuse eesmärgi juba enne vaidluse sisulist lahendamist. Küll peaks

sellisel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning seejuures

ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine põhjustada olulist kahju

avalikule huvile või kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14,

p 19). Esialgse õiguskaitse abinõuna Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95 p-de

3–3.1 kehtivuse peatamine ei tähendaks, et kohus teostaks vastustaja kui kooli pidaja eest ise

PGS § 80 lg-s 1 sätestatud kaalutlusõigust (st otsustaks munitsipaalkooli ümberkorraldamise

või tegevuse lõpetamise üle), sest tegu on üksnes ajutise meetme kohaldamisega (vt Riigikohtu

22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 17). Samal põhjusel ei kujuta esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine endast põhivaidluse ette ära otsustamist (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-

1-19-17, p-d 24 ja 29).

12. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et kuigi iga kaebaja osaleb halduskohtumenetluses

iseseisvalt (HKMS § 19 lg 2), ei ole taotletud esialgse õiguskaitse abinõu sellele vaatamata n-ö

osadeks jagatav, vaid Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsuse nr 95 p-de 3–3.1 kehtivust

on võimalik peatada üksnes tervikuna. Seda põhjusel, et Metsküla Algkooli tegevust iseseisva

asutusena ei saaks 31.08.2023 lõpetada ka siis, kui kohtumäärusest tulenevalt peaks kõnealuses

haridusasutuses 01.09.2023 õppima kasvõi üksainus õpilane. Kui olemas on munitsipaalkool,

siis tuleb selles võimaluse korral tagada põhihariduse omandamise võimalus ka isikutele, kelle

puhul ei ole tegemist elukohajärgse kooliga (PS § 37 lg-d 2 ja 3; PGS § 7 lg 2, § 10 lg 1). Kuna

kahtlust ei ole, et kaebeõigus on vähemasti nendel kaebajatel, kelle laste elukoht on Lääneranna

valla haldusterritooriumil (st kellele on vastustaja PGS § 10 lg-st 1 tulenevalt kohustatud looma

võimaluse täita koolikohustust ehk omandada põhiharidus) ning kes juba käivad Metsküla

Algkoolis või kes sooviksid sinna minna 2023/2024. õppeaastast, siis puudub määruskaebuse

lahendamiseks vajadus kaebeõiguse aspekti üksikasjalikumalt analüüsida.

13. Vaatamata sellele, et kaebajad saavad Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2023 otsust nr 95

vaidlustada üksnes osas, mis puudutab nende subjektiivseid õigusi, tuleb esialgse õiguskaitse

küsimuse lahendamisel võtta avalikke huve siiski arvesse laiemalt, sest tegemist on kogu valla

munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamist käsitleva otsusega. Nende kaebajate puhul,

kelle lastel on õigus vastustajalt nõuda koolikohustuse täitmiseks võimaluste loomist, esineb ka

õiguskaitsevajadus, sest igal juhul mõjutaks kooli sulgemine oluliselt kaebajate ja nende laste

elukorraldust ning isegi kui kaebus hiljem rahuldatakse, ei pruugiks suletud kooli taasavamine

pärast kohtumenetluse lõppu olla enam võimalik või mõistlik. Näiteks võib kooli taasavamine

olla objektiivselt takistatud või olulisel määral raskendatud, kui koolihoone võõrandatakse või

õpetajad asuvad mujale tööle ega soovi hiljem kooli naasta. Ka siis, kui kool taastatakse, pole

välistatud, et tegemist on kaebaja jaoks pöördumatu tagajärjega, sest ta võib olla elukorraldust

muutnud viisil, mille tagasipööramine oleks ülemäära koormav.

3-23-888

10(12)

14. Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et kuigi kaebust ei saa pidada ilmselgelt

perspektiivituks, on kaebuse eduväljavaated siiski pigem väikesed. Vaidlustatud otsusele võib

küll ette heita mõningaid põhjendamispuudusi, mis tulenevad osaliselt sellest, et kuigi otsuses

on tehtud volikogu istungil toimunud muudatusettepanekute hääletamise tagajärjel muudatusi,

ei kajastu need otsusele lisatud seletuskirjas, kuid need võimalikud põhjendamispuudused ei

ole vähemasti esmapilgul sellist laadi, mis iseseisvalt tingiksid otsuse tühistamise. Otsuses on

suuresti keskendutud valla eelarvele, koolide ülalpidamiskuludele ja investeeringuvajadusele

ning logistikale, kuid ei saa ka väita, et õppetöö kvaliteet ja õppekeskkond ning kogukonnaga

seotud argumendid oleksid jäetud üldse tähelepanuta. Vastustaja on selgitanud, et olemasoleva

koolivõrgu säilitamisel ei oleks võimalik õpetajatele tagada optimaalset koormust ega maksta

motiveerivat töötasu (sh õpetajate palku diferentseerida). On selge, et vähemasti osaliselt just

sellel põhjusel ei suudeta mitmetes koolides (v.a Kõmsi Lasteaed-Algkool) täita pedagoogidele

esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid (vt otsuse seletuskirja p 2.3).

15. Kaebajate väited kaasamis- ja ärakuulamiskohustuse olulisest rikkumisest ei näi samuti

põhjendatud. Eelnõu esitati arvamuse andmiseks PGS § 80 lg-s 1 märgitud kogudele (sh esitas

Metsküla Algkooli hoolekogu 13.03.2023 põhjaliku seisukoha) ning kõiki lapsevanemaid ei

tulnud eraldi menetlusse kaasata ja ära kuulata (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 6;

PGS § 80 lg 3). Kuigi otsuse eelnõu menetlus volikogus toimus väga kiiresti (01.03.2023–

24.03.2023), oli Lääneranna valla munitsipaalkoolide võrgu reformi ette valmistatud juba alates

2020. a-st ning ka Metsküla Algkooli sulgemise plaan oli teada juba mõnevõrra varem ning

lapsevanemad ja kogukond avaldas selle kohta aktiivselt arvamust. Asjaolu, et vastustaja ei ole

kogukondade vastuväidetega nõustunud, ei tähenda, et nende arvamustega ei oleks arvestatud

(mh on neile vastatud otsuse seletuskirjas).

16. Kaebajate põhiväiteks võib pidada, et Metsküla kooli sulgemisega ei saavutata tegelikult

mingit rahalist kokkuhoidu ja vastustaja eelarvepositsiooni paranemist, vaid üksnes kaotatakse

hästi toimiv, eeskujulike õppetulemuste ja toetava õppekeskkonnaga kool. Vastustaja ei ole

jätnud tähelepanuta Metsküla Algkooli õpilaste silmapaistvaid saavutusi õppetöös (olenemata

sellest, et kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal on Metsküla koolis

vallas kõige madalam), kuid pidas määravaks, et Metsküla kooli õpilaste arv on väga väike ja

koolil puudub potentsiaal oma teeninduspiirkonda laiendada (nii asukoha kui ka koolihoone

seisukohast). Sõltumata sellest, milline on Metsküla kooli hoone täpne ehitustehniline seisund

(mh on kaebajad tõendanud, et majavammi ei ole tuvastatud ja ka Päästeamet ei ole puudusi

leidnud), ei ole sisulist vaidlust, et hoone vajaks lähiaastatel parendamist. Seejuures on hoones

juba praegu ühe õpilase kohta ruumi ligikaudu sama palju, kui on soovituslik pinnavajadus (ca

11 m2), mis tähendab ühtlasi, et Metsküla koolihoonesse ei oleks võimalik mahutada senisest

märkimisväärselt rohkem õpilasi, ilma et selleks tuleks teha olulisi investeeringuid (nt hoone

laiendamiseks). Praegu on Metsküla koolis 21 õpilast ja OÜ Cumulus Consulting 2020. a märtsi

analüüsi „Lääneranna valla haridusvõrgu arengukava“ tabeli 20 (lk 33) järgi on kooli hoone

mahutavus 24 õpilast. Olukorras, kus vastustaja on mõistlikult põhjendanud, miks nähakse valla

põhjaosa 6-klassilise koolina just Kõmsi Lasteaed-Algkooli (sh heas korras ja laiendatav

koolihoone, ligipääs ratastooliga, asukoht teede ristumiskohas, kvalifitseeritud personal), ei saa

tehtud valikut pidada meelevaldseks. Erinevalt kaebajatest peab vastustaja võtma arvesse valla

kui terviku vajadusi.

17. Halduskohus on õigesti rõhutanud, et PS § 37 lg-test 1 ja 2 ei tulene isikule subjektiivset

õigust nõuda ühegi konkreetse kooli säilitamist ja koolivõrgu korraldamist temale sobivaimal

viisil ning kohaliku omavalitsuse üksusel peab olema võimalik korraldada munitsipaalkoolide

pidamist vastavalt valla võimalustele, tagades seejuures seadusest tulenevate nõuete täitmise.

Kohus ei saa asuda vastustaja asemel otsustama, milline koolivõrk vastab kõige paremini valla

3-23-888

11(12)

arengueesmärkidele, vaid saab üksnes kontrollida, kas haridusasutuste võrgu korrastamisel on

järgitud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lg 3). Vaidlustatud otsuses puuduvad täpsed andmed,

mil määral võiks pikeneda iga konkreetse õpilase koolitee (koolijõudmise aeg), kuid seda ei saa

pidada puuduseks, sest vastustajale ei ole esitatud teavet, kuhu kooli vanemad Metsküla kooli

sulgemise korral oma lapsed paneks. Oluline on, et kõik õpilased saavad valida Kõmsi kooli ja

Lihula Gümnaasiumi vahel (st koolikoht tagatakse mõlema valiku puhul) ning Metsküla kooli

õpilastest 2/3 puhul oleks elukohale lähim kool just Kõmsi kool või Lihula kool, mistõttu ei saa

ka rääkida nende koolitee pikenemisest. Kaebajate 16.05.2023 seisukoha p-s 16 esitatud tabelis

toodud andmed planeeritava koolitee kohta lähtuvad osaliselt pelgalt kaebajate eelistusest või

mitte-eelistusest (nt Lihulas elavad kaebajad) ning ei saa kinnitada PGS § 7 lg 3 nõuete eiramist.

Otsuse nr 95 seletuskirjast ja sellele lisatud Lääneranna Vallavalitsuse 19.03.2023 seisukohast

ei saa järeldada, et vastustaja ei oleks suletavate koolide (st Metsküla Algkooli ja Lõpe Kooli)

puhul vajadusel võimeline tagama koolitranspordi korraldamist, kui ühistransport ei ole selleks

piisav. Vajaliku transpordilahenduse väljatöötamist on keerukamaks peetud üksnes kaugemate

Koonga ja Varbla piirkondade puhul, mille tõttu on nende koolide III kooliastme sulgemine

lükatud edasi kuni 31.08.2024.

18. Kaebajad on ka väitnud, et puudub teadmine, kuidas tagatakse Lihula Gümnaasiumis või

Kõmsi koolis hariduslike erivajadustega lastele sobiv õppekorraldus ja -keskkond, kuid need

väited on jäänud üldsõnalisteks. Vastustaja on kohustatud järgima PGS §-s 46 sätestatut ning

on selgitanud, et nt Lihula Gümnaasiumis on olemas asjakohane tugipersonal, mis Metsküla

koolis puudub. Lihula Gümnaasiumi ei saa hinnata HEV-laste jaoks ebasobivaks ainuüksi kooli

suuruse põhjal. Halduskohus märkis õigesti, et objektiivselt võttes ei ole tegemist kuigi suure

kooliga (praegu 251 õpilast, millele võib reformi tagajärjel lisanduda maksimaalselt 111 õpilast,

sh 28 õpilast alates 2024/2025. õppeaastast – vt vastustaja 16.05.2023 seisukoha lisa 4). Vald

ei saa koolivõrgu korrastamisel lähtuda vanemate subjektiivsest hinnangust kooli meeldivusele.

Seejuures on tõenäoline, et kaasaegse koolihoone valmimine muudaks Lihula Gümnaasiumi nii

õpilaste kui ka nende vanemate jaoks oluliselt atraktiivsemaks.

19. Vastustajal on õigus, et minimaalselt nõutava n-ö kohanemisajana on seadusandja näinud

PGS § 80 lg-s 3 ette, et kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb mh

vanemaid ja õpilasi teavitada vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust. Puudub vaidlus, et

seda nõuet on järgitud. Seetõttu ei ole alust esialgset õiguskaitset kohaldada ka ainuüksi selleks,

et anda õpilastele ja nende vanematele pikem kohanemisaeg. Vastustaja on usutavalt selgitanud,

et koolivõrgu korrastamiseta ei oleks Lihula Gümnaasiumi planeeritava uue hoone ehitamine

eelarvekitsikuse tõttu teostatav. Samas ei saa olla mõistlikku kahtlust, et Lihula Gümnaasiumi

olemasoleva amortiseerunud hoone kasutamise lähiajal lõpetamiseks esineb tungiv vajadus.

Seda kinnitab mh asjaolu, et kavandatavast koolireformist puudutatud lapsevanemate taotluse

alusel algatas Terviseamet 14.03.2023 teatega riikliku järelevalve menetluse, et kontrollida

Lihula Gümnaasiumi vastavust tervisekaitsenõuetele. Kuna PGS § 80 lg 5 järgi on kooli lubatud

ümber korraldada või kooli tegevust lõpetada üksnes ajavahemikul 01.06–31.08, siis tähendaks

esialgse õiguskaitse kohaldamine, et Metsküla Algkooli tegevus jätkuks veel vähemalt ühe

õppeaasta, ning Lihula Gümnaasiumi uus hoone ei saaks ilmselgelt valmida 2024. a lõpuks,

nagu vald on seda soovinud. Olukorras, kus korraldatud on ideekonkurss (riigihange nr 249234)

ja koolihoone on praegu projekteerimisel (riigihange nr 252981), ei saa kuidagi väita, et valla

kavatsused ei oleks tõsised. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et Lihulasse uue koolihoone

ehitamiseks tuleb vältimatult tõsta valla laenuvõimekust, milleks tuleb vähendada püsikulusid.

Pole selge, kas koolivõrgu reformist selleks piisab, kuid pole kahtlust, et see aitaks eesmärgi

saavutamisele kaasa. Nagu eelnevalt viidatud, ei saa kokkuhoidu seejuures hinnata ainuüksi

püsikulude vähenemise kaudu, vaid arvestada tuleb ka ära langevate investeerimiskohustustega

(st suletavate või ümber korraldatavate koolide hoonete renoveerimiseks). Lääneranna valla

3-23-888

12(12)

munitsipaalkoolide võrgu korrastamiseks esineb väga kaalukas avalik huvi tagada kõigile valla

õpilastele (sh Lihula Gümnaasiumi 251 õpilasele) turvaline ja toetav õppekeskkond, samuti

õpetajatele head töötingimused ja motiveeriv (konkurentsivõimeline) töötasu. See avalik huvi

on ringkonnakohtu hinnangul tungivam, võrreldes kaebajate kaitstava huviga säilitada senine

elukorraldus ja nende lastele tuttav õppekeskkond.

20. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus lisaks ebaõigesti järeldanud, et Lääneranna

Vallavalitsuse 05.04.2023 määrust nr 5, millega muudeti Lääneranna Vallavalitsuse 01.04.2021

määrust nr 2 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ tuleb käsitada

üldkorraldusena haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses. Halduskohus ei ole seda

seisukohta millegagi põhjendanud. Kõnealune määrus on kehtestatud PGS § 10 lg 1 alusel, mis

kohustab põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks valla- või linnavalitsust kehtestama

elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra. Tegemist on selgelt piiritlemata

arvu juhtude reguleerimiseks antud üldaktiga (HMS § 88), mitte üldiste tunnuste alusel kindlaks

määratud isikutele suunatud üksikaktiga (HMS § 51 lg 2). Määruse liigitamist üldkorralduseks

ei saa õigustada asjaolu, et erinevalt määrusest oleks üldkorraldus halduskohtus vaidlustatav ja

selle raames saaks kohaldada ka esialgset õiguskaitset (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2017

määrus haldusasjades nr 3-17-1427, 3-17-1428, 3-17-1433 ja 3-17-1435, p-d 13–14).

21. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Lääneranna valla määruskaebuse ning tühistab

Tallinna Halduskohtu 26.05.2023 määruse. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega

jätab kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)