1-10-13355/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-10-13355

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruaril 2011.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-13355

Kohtunik Piret Liivo Rahvakohtunikud Kristiina Visse ja Ellen Eimla Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Imbi Kangur-Popova Kriminaalasi

A.A süüdistuses KarS§ 200 lg.2p.4,7 järgi ja

Maksim A.A süüdistuses KarS§ 200 lg.2p.7;§ 199 lg.2 p.8,9 järgi.

Prokurör Natalja Lebed Süüdistatavad A.A, isikukood xxx, elukoht: xxx,

viibib vahi all Vanglas, ei tööta, algharidusega;

kodakondsuseta; emakeel: vene keel; varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral.

Maksim A.A, isikukood XXX, elukoht xxx, ei

tööta, keskharidusega, kodakondsuseta, emakeel vene keel, varem kohtulikult karistamata.

Kaitsjad Leelo Viil ja Jugans Grossmann Menetluse liik üldmenetlus RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A.A

KarS § 200 lg.2p.4,7 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

2

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 11.08.2010.a.

A.A suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada Maksim A.A KarS§ 199 lg.2p.8,9 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Maksim A.A KarS§ 200 lg.2p.7 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.

KarS§ 64 lg.1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

KarS§ 68 lg.1 alusel arvata karistusaja hulka Maksim

A.A eelvangistuses viibitud aeg 30.08.2010.a. kuni

31.08.2010.a., 09.07.2010.a. kuni 10.07.2010.a. ja

11.08.2010.a. kuni 12.08.2010.a., s.o. 6 päeva ning seega

kuulub lõplikult ärakandmisele 2 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust.

KarS§ 74 lg.1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.O ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

temale käitumiskontrolli ajaks KarS§ 75 lg.1 alusel määratud kontrollnõudeid ja nimelt:

• p. 1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

• p. 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• p. 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• p. 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

• p. 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 15.02.2011.a.

Maksim A.A suhtes kohaldatud tõkend –elukohast lahkumise keeld –tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista Maksim A.A-lt tsiviilhagi GŠ kasuks summas 351,51 eurot (5500 krooni) ja H Rkasuks 27,16 eurot (425 krooni).

3 Välja mõista Maksim A.A-lt ja A.A-lt solidaarselt A T kasuks 32,28 eurot (505 krooni).

Asitõend –CD plaat –jätta kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS§ 175;§ 179 alusel välja mõista A.A-lt

riigituludesse sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 695,05 eurot ja kaitsjatasu 536,92 eurot.

KrMS§ 175;§ 179 alusel välja mõista Maksim A.A-lt

riigituludesse sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 695,05 eurot ja kaitsjatasu 613,62 eurot.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr

10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606

Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske

Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber

2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-10-13355,

sundraha, kaitsjatasu. Maksekorraldused rahaliste kohustuste

tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel

kohtmenetluse pool, süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15

päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist

teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 10.03.2011.a.

Asjaolud ja menetluse käik:

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et

Maksim A.A 02.07.2010

ajavahemikul kell 01.18-06.00 võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, aga nimelt avades käega Tallinnas xxxasuva korteri ukse, tungis

korterisse, kust varastas GŠ kuuluvaid esemeid: visiitkaartidehoidja, väärtuseta, kaks pangakaarti GŠ nimele, spordikoti väärtusega 500 EEK, milles oli 3 pakendit 2-liitrist mahla koguväärtusega 60 EEK, barankad ja rõngassaiad väärtusega 40 EEK, ihukreemi väärtusega

300 EEK; meesteriided: T-särk väärtusega 1200 EEK, valget värvi lühikesed püksid väärtusega 1300 EEK, khakivärvi püksid väärtusega 800 EEK, ujumispüksid väärtusega 100 EEK, kate väärtusega 100 EEK, T-särk, väärtuseta, triikraud Philips väärtusega 1000 EEK, naistekammide komplekt koos peegliga väärtusega 100 EEK, grill väärtusega 150 EEK, pakk sütt väärtusega 15 EEK, kokku summas 5665 EEK.

4

Samuti tema ajavahemikul kell 04.30-08.30 võttis ära võõra vallasasja selle 02.07.2010

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, aga nimelt avades käega Tallinnas

xxx asuva korteri ukse, tungis korterisse, kust varastas H R kuuluvaid esemeid:

mobiiltelefoni Samsung väärtusega 500 EEK, seljakoti väärtusega 300 EEK koos

ujumistrikooga väärtusega 100 EEK, šampooni väärtusega 25 EEK, sõrmiknuustiku väärtusega 5 EEK, vöökoti väärtusega 30 EEK koos erinevate väärtuseta dokumentidega ja

Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskusele kuuluva mobiiltelefoni №kia 2600 väärtusega 500

EEK, kokku summas 1460 .

Samuti tema, viibides kella 16.50 paiku Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuvas 09.07.2010.a.

Sportland kaupluses, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo

toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, ja nimelt püüdis toime panna tahtliku teo, mis oli suunatud kuriteo : toimepanemisele – võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

aga nimelt: võttis kauplusest dressikomplekti NIKE, maksumusega 1599.- krooni, pani

dressikomplekti kaasasolnud fooliumiga vooderdatud ostukotti ja möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt

Samuti tema kella 06.00 paiku võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku 30.08.2010

omastamise eesmärgil, sissetungimisega, aga nimelt katuse kaudu sissemurdes tungis sisse

aadressil Linnamäe tee 61 Tallinnas asuvasse müügikioski, mis kuulub FIE GN ’le, kust varastas GN le kuuluvat kaupa: õhuvärskendaja Air Wik väärtusega 60 EEK, 6 tk juuksevärvi Garnier hinnaga 19 krooni tükk, kokku 114 EEK, kokku summas 174 EEK.

Seega Maksim A.A pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles grupis ja vägivallaga võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, ja nimelt: 25.07.2010 kella 21.30 paiku Tallinnas Mustakivi bussipeatuses haaras A T tagant kaelast ja lüües parema jalaga vastu tema vasaku jala säärt,

paiskas kannatanu maha, mille tagajärjel kukkus kannatanu näoli maha. Seejärel haaras

Maksim A.A kannatanul vasaku käe ja selle selja taha keeranud, hakkas kannatanut

hoidma kuni nende juurde jooksis A.A , kes istus tagant ühe põlvega

kannatanule põiki jalgu ja röövis teksapükste vasakust taskust mobiiltelefoni №kia 5300

väärtusega 200 krooni, milles oli kõneajakaart, varalise väärtuseta, teksapükste tagataskust

röövis rahakoti, väärtusega 90 krooni, milles oli 35 krooni sularahas, kannatanu nimele

õpilaspilet, kannatanu nimele isikutunnistus, kannatanu nimele Swedbanki pangakaart, ning

jooksis ära. Pärast seda hoidis Maksim A.A kannatanut veel 10 sekundit, seejärel

lükkas teda endast natuke ette ja jooksis ära. Kallaletungi tagajärjel tekitati kannatanule füüsilist valu ja varalist kahju üldsummas 325 krooni.

Seega, oma tahtliku tegevusega Maksim A.A pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupiga, s.o. pani toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et isikuna, kes A.A,

on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, uuesti isikute grupis ja vägivallaga

5 võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt: 25.07.2010 kella

21.30 paiku Tallinnas Mustakivi peatuses pärast seda, kui Maksim A.A haaras kannatanu A T tagant kaelast kinni, lõi teda parema jalaga vastu vasaku jala säärt, paiskas kannatanu näoli maha, keerates seejuures tema vasaku käe selga taha, jooksis ta nende juurde,

istus ühe põlvega kannatanu A T tagant põiki jalgu, röövis temalt teksapükste vasakust

taskust mobiiltelefoni №kia 5300 väärtusega 200 krooni, milles oli varalise väärtuseta

kõneajakaart, teksapükste tagataskust röövis rahakoti väärtusega 90 krooni, milles oli 35

krooni sularahas, kannatanu nimele õpilaspilet, kannatanu nimele isikutunnistus, kannatanu

nimele Swedbanki pangakaart, ja jooksis koos varastatud asjadega ära. Pärast seda hoidis Maksim A.A kannatanut veel 10 sekundit, seejärel lükkas tema endast natuke ette ja

jooksis ära. Röövimise tagajärjel tekitati kannatanule füüsilist valu ja varalist kahju üldsummas 325 krooni.

Seega, oma tahtliku tegevusega A.A pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupiga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, s.o. pani toime KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.A ennast KarS§ 200 lg.2 p.4,7 järgi süüdi ei tunnistanud.

Maksim A.A tunnistas ennast täielikult süüdi KarS§ 199 lg.2p.8,9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS§ 200 lg.2p.7 järgi tunnistas ta ennast algselt süüdi, kuid ütluste andmise käigus asus seisukohale, et röövimist tema toime pannud ei ole.

A.A kaitsja Leelo Viil asus seisukohale, et käesolevas asjas ei saa nõustuda süüdistaja seisukohtadega. A.A on tunnistanud kannatanule kuuluvate asjade

vargust, kuid ei tunnista süüd röövis. Kaitsja ei saa nõustuda, et kogutud tõendite järgi on kogu süüdistus tõendamist leidnud. Kõigi tõendite vahel on vastuolud ja kahtlused, mida ei

ole võimalik kõrvaldada. Röövimise koosseis ei ole põhjendatud. A.A on kinnitanud, et ta võttis oma arvates kannatanule kuuluvad asjad ära salaja, ometi teadlik olles

kannatanu teadvuselolekust. Seega ei ole täidetud röövimise koosseis. Puuduvad andmed

selle kohta, et kannatanule oleks tehtud vigastusi. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et

A.A ja Maksim A.A tegevus oleks olnud kooskõlastatud. Ei ole tõendeid, nagu oleks kokku lepitud varem, et hõivatakse kannatanu vara. Mitte mingisugused

tõendid ei kinnita, et Maksim A.A oleks kuidagi sekkunud asjade võtmisse. A.A kasutas ära Maksim A.A poolt eelnevalt kasutatud vägivalda. Vägivalla

intensiivsus ei olnud aga selline, mis annaks alust teo rööviks kvalifitseerimiseks. Kaitsja hinnangul on A.A tegevus kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi.

Maksim A.A kaitsja Jugans Grossmann

asus seisukohale, et Maksim A.A-le esitatud süüdistus KarS§ 199 lg 2 p 8, 9 järgi on täielikult tõendamist leidnud

ning õigesti kvalifitseeritud, kuid kaitsja ei nõustu KarS § 200 lg 2 p 7 kvalifikatsiooniga.

Maksim A.A küll kasutas kannatanu suhtes vägivalda, kuid see ei olnud suunatud

sellele, et midagi temalt võtta. Ta oli solvunud, et kannatanu tema pöördumisele jämedalt

reageeris. Valu tundis kannatanu kukkudes. Et A.A võiks võtta kannatanu

esemeid, ei näinud Maksim A.A ette. A.A ei kasutanud mingit vägivalda, lihtsalt astus ligi ja soris taskuis. Kaitsja hinnangul on tegu avaliku vargusega ehk siis toimepandu tuleks kvalifitseerida KarS§ 199 lg 2 p 5, 7 järgi.

6

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et

kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Maksim A.A puhtsüdamliku tunnistamisega tõendamist leidnud süüdistus varguste toimepanemises kogu mahus ning Maksim A.A tegevus KarS§ 199 lg.2p.8,9 järgi on kohtueelses menetluses kvalifitseeritud õigesti.

Samuti jõudis kohus järeldusele, et Maksim A.A süüdistus KarS§ 200 lg.2p.7 järgi ja

A.A süüdistus KarS§ 200 lg.2p.4,7 järgi on täielikult tõendamist leidnud ja seda alljärgnevatel asjaoludel:

Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süükohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Vägivalla

kasutamisel on tegemist röövimisega. Röövimine on asja äravõtmine vägivallaga. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu

rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul rääkida avaliku varguse toimepanemisest, millele kvalifitseerimist kaitsjad taotlesid.

Esmalt peab kohus vajalikuks peatuda nii kannatanu A T ütlustel kõrvutades neid

süüdistatavate ütlustega. Ja nimelt muutis Maksim A.A oma ütlusi kardinaalselt,

asudes oma süüd eitama osas, et KarS§ 200 lg.2 p.7 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani ta toime koos A.A-ga. Kui kohtueelses menetluses tunnistas Maksim A.A oma süüd nimetatud kuriteo toimepanemises täielikult /I kd toim. lk. 47-54/ ning andis selle kohta ka ütlusi, siis kohtuistungil muutis ta oma ütlusi ning asus seisukohale, et röövimist ta

koos vennaga toimepannud ei ole, samuti ei tarvitanud ta kannatanu suhtes vägivalda, vaid kannatanu kukkus ise. Kuigi A.A kinnitas kannatanult asjade äravõtmist, andis

Maksim A.A miskipärast kohtuistungil ütlusi, et asjade äravõtmist ta ei näinud, õigemini ta nägi, et keegi veel tuli kannatanule juurde ja vist võttis temalt midagi ära, kuid kes see isiku oli, Maksim A.A ei näinud. Iseenesest ei osanud Maksim A.A anda ka mitte ühtegi mõistlikku selgitust ütluste muutmise kohta. Kui on tegemist diametraalselt

lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud

ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta (RKL 3-1-1-3-07).

A.A on andnud sarnaseid ütlusi nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus, kuid tema versioon toimepandust peaks tema hinnangul kohtu poolt päädima avaliku varguse

kvalifikatsiooniga. Ja nimelt on ta järjepidevalt kinnitanud, et mingit röövimist pole

toimunud. Tema lihtsalt nägi mingil hetkel, et vend Maksim A.A kakleb või on konfliktis kannatanuga ja tuli nende juurde lihtsalt kontrollima, ega vend hädas ei ole. Nähes, et kõik on korras ja kannatanu lamab maas, võttis ta lihtsalt tema asjad ära ning jooksis siis minema. Sellised ütlused loeb aga kohus ennastõigustavaks.

Kuivõrd kohus jätab tervikuna kõrvale Maksim A.A poolt antud ütlused, tuleb kõrvutada kannatanu A T ja süüdistatav A.A poolt räägitut. Ja siinkohal asub

kohus seisukohale, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, millised kattuvad omavahel nii kohtueelses menetluses antud ütlustega kui kohtus räägituga. Nii on kannatanu järjepidevalt

7 andnud ütlusi selle kohta, et Maksim A.A sõnagi lausumata haaras temalt kaela ümbert kinni, lõi teda oma jala kannaga, keeras kannatanu parema käe selja taha ja selle rabelemise tulemusena nad kukkusid. Tõsi, kannatanu ei osanud päris täpselt vastata, kas selline tegevus talle otseselt füüsilist valu tekitas, kuna kukkumise tulemusel lõi ta ära oma õla ning seetõttu

ei osanud ta päris täpselt meenutada, millest tingituna ta valu tundis, kuid kogu Maksim

A.A poolt füüsilise vägivalla kasutamisega on tõendatud kannatanule kergete

kehavigastuste tekkimine, mida tõendab ka isiku läbivaatuse protokoll /I kd toim, lk, 10/, millest nähtuvalt on A T i’i paremal õlal marrastus 2x1,5 cm. Samuti ei sea kohus kahtluse

alla kannatanu ütlusi osas, kuidas ta kindlalt kuulis, kuidas E.O veel kolmanda isiku endale appi hüüdis. Ta küll ei näinud, kes temalt asjad ära võttis, kuid A.A enda ütlustega on tõendatud, et asjade äravõtjaks oli just tema. Kannatanu on ka

öelnud, et oli sellisest tegevusest äärmiselt hirmunud. Seega saab kannatanu ütlustest järeldada, et kannatanu suhtes kasutati füüsilist vägivalda, mis on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks.

Tulenevalt KarS § 200 lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil

võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on

tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Antud juhul on nii A.A kui ka kannatanu ütluste pinnalt leidnud tuvastamist, et nimetatud asjaolud aset leidsid. Ka A.A on andnud ütlusi selle kohta, et nägi oma venda Maksimi kannatanuga kaklemas ning kannatanut maha paiskamas.

Lähtuvalt kannatanu ütlustest loeb kohus tuvastatuks, et röövimise panid Maksim ja A.A toime ühiselt.

Kohtupraktikas on täideviimise määratlemisel omaks võetud nn. funktsionaalne teovalitsemise teooria, mille kohaselt isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et

igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast

toimepanijast. Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel.

Seega on tähtis, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna.

KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt on kaastäideviimine ka see, kui mitme isiku ühine ja

kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. See tähendab, et kaastäideviija vastutab ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii nagu oleks ta selle ise toime pannud, kuid see

saab toimuda vaid juhul, kui isikutele etteheidetav käitumine on ühine ja kooskõlastatud. Seega ei pea iga kaastäideviija süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused ise realiseerima,

vaid oluline on, et iga kaastäideviija süüteopanus oleks kausaalne süüteo toimepanemise

suhtes ja nad tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Nad peavad olema

kokku leppinud rollijaotuses ning süütegu pannakase toime teadliku ja soovitud koostegutsemisena. (RK lahend nr. 3-1-1-97-04) .

Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime

objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Küll aga on nõutav „ühtsest tahtest hõlmatud ja

kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine“

Järlikult võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja

tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja ehk siis sellel korral valitsevad tegu mitu isikut

omavahelise tööjaotusega. Teo valitsemine tähendabki teo objektiivses ja subjektiivses

8 ühtsuses tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise oma kontrolli

all hoidmist. Täideviija on toimuva keskne kuju, kes määrab, kuidas tegu toime panna. Täideviija on teo teostaja, osavõtjatest teo teostamine ehk teokstegemine otseselt ei sõltu.

Ehk siis käeoleva kriminaalasja raames loeb kohust tuvastatuks, et nii Maksim kui A.A panid röövimise toime ühiselt vaikival kokkuleppel. Maksim A.A haaras kannatanust kinni ning paisaks ta pikali, peale mida jooksis juurde A.A ning

hõivas kannatanu isiklikud asjad. A.A tegevus on piisav, et lugeda teda

kaastäideviijaks. On tuvastatud, et vägivald, milline oli toime pandud Maksim A.A poolt, oli ajaliselt seotud asja hõivamisega A.A poolt. Ajaline seotus tähendab,

et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Vägivalla kasutamisega ( ehk siis kannatanu haardesse võtmise ja pikali paiskamisega) oli alanud röövimise koosseisuasjaolu realiseerimine.

Seega on süüdistatavate tegevuses tuvastatud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi nii objektiivne kui subjektiivne koosseis ehk siis subjektiivsest küljest on tegu toime pandud otsese tahtlusega.

Eeltoodu alusel jõudis kohus järeldusele, et Maksim ja A.A süü on täielikult

tõendamist leidnud. Maksim A.A tegevus KarS§ 200 lg.2p.7 ja A.A tegevus KarS§ 200 lg.2p.4,7 järgi on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud.

Karistused:

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist.

Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra

valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt.

A.A on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral, sealhulgas eriliigiliste

kuritegude eest ning korduvalt varguste kui ka röövimise eest vangistustega. Seega asub

kohus seisukohale, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Sedavõrd mitmeid kordi karistatud isiku puhul ei näe kohus võimalust A.A vabastada karistuse

kandmisest tingimisi. Kohus ei tuvastanud vastutust raskendavaid asjaolusid ja võtab

kergendava asjaoluna arvesse A.A puhtsüdamlikku kahetsust. Ehki süüdistatav ennast KarS§ 200 lg.2p.4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei

tunnistanud, tunnistas ta sündmuskohal viibimist ning kannatanult asjade äravõtmist ning kahetses seda. Võttes arvesse süü suurust, asub kohus seisukohale, et mõistatav karistus võib olla miinimumilähedane.

Maksim A.A on varem kriminaalkorras karistamata, vastutust raskendavad asjaolud

puuduvad, vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamliku kahetsuse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kui karistuse eesmärgid on

saavutatavad, kui kohaldada tema suhtes KarS§ 74 sätteid ning mitte pöörata vangistust täitmisele.

9

Kohtuistungil Maksim ja A.A tunnistasid, et kannatanute poolt esitatud

tsiviilhagidele ta vastu ei vaidle ning on nõus kahjude hüvitamisega. TsMS§ 440 lg.1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi ning seega kuuluvad kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid rahuldamisele. Kohus juhindub KrMS § 311- 315 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik

Kristiina Visse Ellen Eimla Rahvakohtunikud