3-22-1061/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

28.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1061

Haldusasi

Kalda tee 32 OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo

05.05.2022 ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2 õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Kalda tee 32 OÜ, esindaja v.adv Toomas

Pikamäe

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja KK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.04.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rahapesu Andmebüroo määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Rahapesu Andmebüroo määruskaebus Tallinna Halduskohtu

20.04.2023 määruse resolutsiooni p 2 peale haldusasjas nr 3-22-1061.

2. Jätta Rahapesu Andmebüroo määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

20.04.2023 määruse resolutsiooni p 2 haldusasjas nr 3-22-1061 muutmata.

3. Jätta rahuldamata Rahapesu Andmebüroo taotlus piirata osaliselt Kalda tee 32 OÜ

ja tema esindaja õigust tutvuda Rahapesu Andmebüroo 05.05.2023 määruskaebusega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kalda tee 32 OÜ (kaebaja) ja Coop Pank AS sõlmisid laenulepingu, mille alusel laenas

Coop Pank AS kaebajale 15-aastaseks tähtajaks 1 700 000 eurot, mida võis kaebaja kasutada

lepingus ette nähtud otstarbel.

2. Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 05.05.2022 ettekirjutusega nr 3.4-4/6-2 Coop

Pank AS-i kehtestama Kalda tee 32 OÜ kontol olevale varale rahapesu kahtlusega seotud info

kontrolliks 100 000 euro ulatuses käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks.

3-22-1061

2(8)

3. RAB jättis 06.05.2022 vastusega nr 3.4-/6-4 rahuldamata kaebaja taotluse ettekirjutuse

aluseks olevate faktiliste asjaoludega tutvumiseks, põhjendades seda rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-s 521, § 55 lg 3 p-des 1–3 ja § 63 lg-s 8 sätestatud

piirangutega.

4. Kalda tee 32 OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 10.05.2022 kaebuse RAB-i 05.05.2022

ettekirjutuse tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega vaidlustatud ettekirjutuse

kehtivuse peatamiseks.

5. RAB esitas 20.05.2022 halduskohtule RAB-i 05.05.2022 ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2

faktilisi asjaolusid sisaldava 05.05.2022 dokumendi nr 3.4-4/6-1 koos taotlusega piirata kaebaja

ja tema esindaja juurdepääsu vastusele ja selle lisale.

6. Tallinna Halduskohus jättis 23.05.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning piiras kaebaja õigust tutvuda haldusasja toimikuga ja saada

seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju RAB-i 05.05.2022 dokumendi nr 3.4-4/6-1 ja 20.05.2022 „Vastus 18.05.2022

kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-1061 ja taotlus dokumentidega tutvumise piiramiseks“ osas

(resolutsiooni p 2).

7. RAB esitas 07.06.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel

haldusasja menetluse lõpetamiseks, kuna vaidlustatud ettekirjutus on tunnistatud kehtetuks.

8. Kalda tee 32 OÜ palus 06.07.2022 vastuses kohtunõudele lükata RAB-i taotluse

lahendamine edasi, kuni ringkonnakohus on lahendanud kaebaja 07.06.2022 määruskaebuse

halduskohtu 23.05.2022 määruse resolutsiooni p 2 peale. Ühtlasi palus kaebaja määrata tähtaeg

selleks, et kaebajal oleks võimalik taotleda haldusasja menetluse jätkamist ja esitada kaebuse

muutmise taotlus või nõustuda haldusasja menetluse lõpetamisega.

9. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 09.11.2022 määrusega Kalda tee 32 OÜ

määruskaebuse osaliselt, tühistas Tallinna Halduskohtu 23.05.2022 määruse resolutsiooni p-i 2

ning saatis RAB-i 20.05.2022 taotluse dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks

halduskohtule uueks lahendamiseks.

10. Tallinna Halduskohus palus 22.12.2022 kohtunõudega kaebajal hiljemalt 05.01.2023

teatada, kas ta vaidleb endiselt RAB-i menetluse lõpetamise taotlusele vastu ja soovib asjas

sisulist lahendit, ning kui see on nii, siis tuli RAB-l hiljemalt 17.01.2023 esitada täiendavad

põhjendused 05.05.2022 dokumentidele nr 3.4-4/6-1 ja 20.05.2022 juurdepääsu seadmise

vajaduse kohta.

11. Kalda tee 32 OÜ teatas 05.01.2023 vastuses kohtunõudele, et vaidleb jätkuvalt RAB-i

menetluse lõpetamise taotlusele vastu ja soovib asjas sisulist kohtulahendit.

12. RAB oli 17.01.2023 vastuses kohtunõudele seisukohal, et jätkuvalt esinevad alused

(avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-d 3 ja 19; RahaPTS § 55 lg 3 p-d 1‒3, § 60 lg-d 1 ja

3, § 63 lg 8; krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 1) piirata kaebaja õigust tutvuda RAB-i

05.05.2022 dokumendiga nr 3.4-4/6-1, 20.05.2022 dokumendiga ning 17.01.2023 vastusega nr

1.2-1/2-2 ja selle lisaga. RAB esitas täiendavad põhjendused eraldiseisvalt esitatud 17.01.2023

dokumendis nr 1.2-1/2-2 „Krüpteeritud vastus 22.12.2022 kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-

1061“, taotledes piirata kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu taotlusele ja selle lisale.

13. Tallinna Halduskohus jätkas 20.04.2023 määrusega kaebuse menetlemist RAB-i

05.05.2022 ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2 õigusvastasuse tuvastamise nõudes (resolutsiooni p 1);

jättis rahuldamata RAB-i taotluse piirata kaebaja ja tema esindaja õigust tutvuda haldusasja

3-22-1061

3(8)

toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest

menetlusdokumentidest ärakirju RAB-i 05.05.2022 dokumendi nr 3.4-4/6-1 ja 20.05.2022

„Vastus 18.05.2022 kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-1061 ja taotlus dokumentidega

tutvumise piiramiseks“ ning RAB-i 17.01.2023 vastuse nr 1.2-1/2-2 „Krüpteeritud vastus

22.12.2022 kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-1061“ ja selle lisade osas (resolutsiooni p 2).

RAB-i 05.05.2022 ettekirjutuse faktilistele asjaoludele juurdepääsupiirangu seadmine ei ole

piisavalt põhjendatud. Vastustaja tugineb rahapesu vastu võitlemise konfidentsiaalsusele

üldpõhimõttena ega ole andmete avalikustamise piiramist põhjendanud konkreetse haldusasja

asjaoludest lähtuvalt. RAB pole välja selgitanud, kas ja mil määral takistaks andmete

avaldamine kriminaalmenetluse läbiviimist Soomes. Ringkonnakohus on 09.11.2022 määruses

välja toonud, et vajadusel tuleks küsida välisriigist täpsustavat teavet esiteks selle kohta, milline

teave võiks kriminaalmenetlust kahjustada ning teiseks, kas teabe avaldamine võiks teatud aja

möödudes olla lubatav. Näiteks on jõutud välisriigis kahtlustuse esitamiseni ning puudutatud

isikule on teave saanud teatavaks või siis on kahtlustus ära langenud ja teabe salastamine ei ole

enam vajalik konkreetse kriminaalmenetluse lõpuleviimise huvides. Sellist analüüsi vastustaja

aga teinud ei ole.

RAB on tuginenud ka alusele, mille kohaselt dokumendis sisalduva teabe avaldamine on

vastuolus seaduse või rahvusvaheliste kokkulepetega, sh rahvusvahelise koostöö raames

kehtestatud piirangutega. Pelk viide seadusesättele või rahvusvahelisele kokkuleppele, mis

võimaldab juurdepääsupiirangu kehtestada, ei ole piisav. RAB on tuginenud sellele, et

konkreetse teabe avaldamise on keelanud Soome rahapesu andmebüroo. Vastustaja on esitanud

ka tõlke vastavast taotlusest: „Soome FIU poolt edastatud informatsiooni tohib kasutada üksnes

rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Soome FIU

poolt edastatud informatsiooni võib edastada üksnes pädevatele asutustele analüüsi,

jälitusteabe või uurimise eesmärgil. Käesolevat informatsiooni ei tohi kasutada tõendina

kohtumenetluses.“ Soome FIU dokumentidest ei tulene, et igal juhul tuleks keelduda mistahes

informatsiooni väljastamisest puudutatud isikule. Osutatud sõnastusest tuleneb, et teavet ei

tohiks jagada menetlusvälistele isikutele. Asjaolu, et informatsiooni ei tohiks kasutada tõendina

kohtumenetluses, tähendab eelkõige seda, et tegemist pole piisavalt kontrollitud ja tõendatud

informatsiooniga, et seda käsitada tõendina nt kriminaalmenetluses. Samas ei loe kohus välja

keeldu, et seda teavet ei võiks kohtule üleüldse edastada. Vastasel korral tekib küsimus, kuidas

saab RAB kehtestada välispartneri taotluse alusel ülekande tegemise keelu, kui vastavat teavet

ei tohi kasutada tõendinda kohtumenetluses. Sellisel juhul tuleks välisriigist saadud teabele

tuginemist pidada õigusvastaseks (tõendina kõlbmatuks).

RAB on seisukohal, et antud juhul puudub vastustajal õigus välispäringutes väljatoodud

informatsiooni sisu ka kohtule tutvustada, mistõttu on vastustaja katnud kinni Soome FIU

edastatud sisu ja nähtavaks jätnud ainult selles sisalduv teabe info jagamise lubatavuse kohta.

RAB toob välja, et rahapesu andmebüroode vahel vahetatav teave on erilise kaitse all ning

rangete juurdepääsupiirangutega. Selline käsitlus on vastuolus õigusriigi põhimõttega, kuna

täitevvõimul ei saa olla otsustusõigust selle üle, millises ulatuses tema tegevus allub kohtulikule

kontrollile. Kohtutel on pädevus käsitleda mh riigisaladuse objektiks olevat teavet, tagades

sealjuures teabe käitlemise vastavalt seaduse nõuetele.

RAB on seisukohal, et haldusakti faktilistes asjaoludes on toodud välja välisriigis käimasoleva

kriminaalmenetluse sisu. Kriminaalasja sisu teadasaamine kaebaja ja tema esindaja poolt võib

takistada RAB-i hinnangul rahapesu tõkestamist etteulatuvalt, kuna võimaldaks isikutel leida

muid võimalusi, kuidas varjata eeldatavat illegaalselt omandatud vara. Samuti võib faktiliste

asjaolude avaldamine kaebajale ja tema esindajale ohustada tõe väljaselgitamist Soome

uurimisasutusel. Tegemist on üldiste väidetega, mis on jäänud seostamata konkreetse

3-22-1061

4(8)

haldusasja faktiliste asjaoludega. Esitatud põhjendused ei vasta neile nõutele, mida

ringkonnakohus on RAB-i põhjendamisstandardile kehtestanud. Kuna kriminaalmenetlus

Soomes on juba mõnda aega käinud, puudub teave selle kohta, kas teabe kaitsmisvajadus

eksisteerib jätkuvalt. RAB-i väitel võimaldaks infoga tutvumine teha kaebajal järeldusi selle

kohta, missuguse teabe alusel on rahapesukahtlus loetud piisavaks, samuti RAB-i menetluse

taktika ja meetodite kohta. Viidatud andmete teadmine võib omakorda aidata moonutada või

varjata andmeid ning kahjustada seega RahaPTS § 55 lg 3 p-s 1 nimetatud eesmärgi täitmist ja

seeläbi ohustada avalikku korda. See on taaskord üldine väide, mis teabe juurdepääsu piiramise

alusena ei ole piisav. Ringkonnakohus on juhtinud tähelepanu, et ettekirjutuse faktiliste

asjaolude tutvustamata jätmine saab olla erandlik, mitte üldine reegel. Viiteid RAB-i menetluse

taktika ja meetodite konfidentsiaalsuse kohta ei saa lugeda piisavaks, kui need on

konkretiseerimata.

RAB on viidanud ka RahaPTS § 521 lg-le 1, mis sätestab, et RAB ja Finantsinspektsioon

tagavad käesoleva seaduse rikkumisest teatamise fakti, samuti käesoleva seaduse §-s 49

nimetatud teatamise fakti konfidentsiaalsuse ja selle võib avaldada üksnes teate esitanud

füüsilise isiku kirjalikul nõusolekul. See alus ei ole piisav, et kogu info avalikustamisest

keelduda. Kohtule pole äratuntav, milline oleks käesolevas asjas info, mis vajaks kaitset

RahaPTS § 521 lg 1 kontekstis, mida kaebaja juba niigi ei teaks.

RAB on täiendavalt välja toonud, et RahaPTS § 53 lg 4 alusel on vastustaja teenistuskohtade

koosseis ja isikkoosseis asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teave AvTS tähenduses, mistõttu

ei saaks ettekirjutuste väljastamisel avalikustada RAB-i teenistujat puudutavat teavet. Kohtule

arusaadavat ei ole kaebajal huvi teada saada vastustaja teenistuskohtade koosseisu ega

isikkoosseisu, vaid ettekirjutuse tegemise faktilisi asjaolusid. Kui vastustaja leiab, et vastustaja

ametniku nime ja teenistuskoha andmete avaldamine ei ole põhjendatud ja selleks on õiguslik

alus olemas, ei pea vastustaja vastavat teavet avaldama. See aga ei saa õigustada tervikuna

taotletud teabe avaldamata jätmist.

Kokkuvõtvalt ei ole vastustaja põhjendamiskohustuse täitmisel kõrvaldanud neid puudusi, mis

viisid Tallinna Ringkonnakohus 09.11.2022 määruse tegemiseni. Kindlasti ei saa olla

põhjendatud teabe varjamine kogu ulatuses. Samas ei saa kohus teha vastustaja asemel otsust,

millises osas on teabe avaldamine lubatav ja millises lubamatu. Vastava analüüsi peab tegema

vastustaja. HKMS § 88 lg-st 5 tulenevalt ei avalda kohus menetlusosalisele teavet enne määruse

jõustumist. Seega on vastustajal võimalik määruskaebuses esitada asjakohased põhjendused,

kui vastustaja leiab, et vähemalt osaliselt vajab teave jätkuvat kaitset.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. RAB palub 05.05.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 20.04.2023 määrus.

Halduskohtu määrus on põhjendamata ning ei ole mõistetav, kuidas kohus on jõudnud määruses

toodud järeldusteni. Kohus on jätnud arvestamata vastustaja põhjendused ja teostamata

kaalutlusõiguse. Kohus on jätnud hindamata taotletud dokumentides oleva informatsiooni, sh

dokumentide sisu avaldamise mõju. Kui kaebaja ja tema esindaja saavad teada RAB-i

dokumentide sisu, on nendel ja laiemalt ka teistel isikutel väga lihtne mõista RAB-i analüüsi

metoodikat rahapesu tõkestamisel.

RAB ei ületa oma pädevuse piire ega ole asunud otsustama, millises ulatuses allub tema tegevus

kohtulikule

kontrollile,

vaid

täidab

oma

RahaPTS-st

tulenevat

kohustust

(sh

konfidentsiaalsuskohustust). Konfidentsiaalsuskohustus tuleneb rahvusvahelistest soovitustest,

mida Eesti Vabariik on kohustatud järgima ning Euroopa Liidu õigusest (Rahapesu

3-22-1061

5(8)

Tõkestamise Nõukoja soovitused, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2015/849 ja seda

täpsustav direktiiv 2018/843). Kui RAB ei täida kõikidele maailma rahapesu andmebüroodele

ettenähtud nõudeid (sh andmete saladuses hoidmine), võidakse RAB välja heita rahvusvahelisi

rahapesu andmebüroosid ühendavast EGMONT Group’i võrgustikust, mis teeks võimatuks

RAB-i rahvusvahelise koostöö ja seeläbi rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise

juhtumite avastamise. Välisriikide rahapesu andmebürood on nõus teavet jagama vaid eeldusel,

et neid andmeid kasutatakse ulatuses, milles see on edastava asutuse poolt lubatud.

Kaebaja tehingute kohta teabe kogumise eesmärgiks on finantstehingute läbipaistvuse ja aususe

tagamine, mis omakorda aitab ennetada ja tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning

majandusruumi kasutamist rahapesuks, terrorismi rahastamiseks ja finantssanktsioonidest

kõrvalehoidmiseks. Kõikide RAB-i poolt edastatud krüpteeritud dokumentide ja lisade sisu

kaitse juurdepääsupiirangu seadmise läbi on põhjendatud ja vältimatult vajalik, et tagada

rahandussüsteemi seaduspärane toimimine ja takistada kuritegelikul teel omandatud

finantsvahendite legitimeerimine. Faktiliste asjaolude p-de 3 ja 7‒11, 20.05.2022 krüpteeritud

vastuse p 1.13 ja 17.01.2023 krüpteeritud vastuse p-de 2.1.2, 2.2.2‒2.2.11 osas kohaldub

juurdepääsupiirang RahaPTS § 60 lg-te 1 ja 3, § 63 lg 8 ning § 55 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel.

Määruskaebuse p-de 3.4.6‒3.4.8 ja p 3.5.12 (kaetud osa) sisu tuleb jätta kaebajale ja tema

esindajale avaldamata samadel alustel.

Faktiliste asjaolude p-de 2 ja 5‒6 ning 17.10.2023 krüpteeritud vastuse p-de 2.2.12‒2.2.17 osas

kohaldub juurdepääsupiirang RahaPTS § 60 lg-te 1 ja 3, § 521 ja § 55 lg 3 p 1 alusel. Samadel

alustel tuleb jätta kaebajale ja tema esindajale avaldamata määruskaebuse p-de 3.6.2‒3.6.10

sisu. RAB on kohustatud hoidma teavet konfidentsiaalsena, et seeläbi tagada

ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus ja kaitsta ka Eesti rahandussüsteemi ja majandust

tervikuna.

Faktiliste asjaolude p-de 8‒11 ja 17.01.2023 krüpteeritud vastuse p-de 2.2.6, 2.2.9‒2.2.17 osas

kohaldub juurdepääsupiirang RahaPTS § 60 lg-te 1 ja 3 ning § 55 lg 3 p-de 1‒3 alusel. Samadel

alustel tuleb jätta kaebajale ja tema esindajale avaldamata määruskaebuse p-de 3.7.2‒3.7.4 ja

3.7.7‒3.7.8 (kaetud osa) sisu.

Isegi osaline teabe väljastamine faktilistest asjaoludest seaks ohtu Eesti Vabariigi maine

tervikuna ja usaldamatuse RAB-i suhtes, luues kuvandi, et RAB ei ole võimeline täitma

konfidentsiaalsuskohustust. Pikemas perspektiivis võib see endaga kaasa tuua Eesti

rahandussüsteemi haavatavuse.

15. Kalda tee 32 OÜ palub 15.05.2022 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata.

RAB on taotlenud halduskohtu määruse tervikuna tühistamist, samas on RAB-i eesmärgiks

tühistada vaid määruse resolutsiooni p 2, mistõttu peaks ringkonnakohus võtma seisukoha vaid

resolutsiooni p 2 osas.

Määruskaebuses põhjendatakse haldusasja toimikuga tutvumise piiramist vajadusega võidelda

rahapesu vastu. RahaPTS § 57 lg 1 alusel saab käsutuspiirangu kehtestada vaid rahapesu

objektiks oleva vara suhtes. Rahapesu objektiks saab olla vaid kuritegelikust tegevusest saadud

või selle asemel saadud vara. Kontol olevad rahalised vahendid on Coop Pank AS-i poolt

kaebajale antud laen, st rahalised vahendid on legaalse päritoluga. Oluline on seegi, et RAB

tunnistas ettekirjutuse ise kehtetuks. Seetõttu ei saa määruskaebust põhjendada vajadusega

võidelda rahapesu vastu.

Kaebaja on teadlik Soomes toimuvast kriminaalmenetlusest ja selle sisust, mistõttu ei kahjusta

05.05.2022 ja 20.05.2022 dokumendi kaebajale avaldamine kriminaalmenetluse läbiviimist

3-22-1061

6(8)

Soomes. RAB põhjendab määruskaebust üldsõnaliste väidetega vajadusest kaitsta stabiilset

rahandussüsteemi ja võitlusest rahapesu vastu, kuid jätab tähelepanuta, et 05.05.2022 ja

20.05.2022 dokumendid on ettekirjutuse tegemise faktiline alus. Kaebajal nende andmetega

tutvumise piiramine kahjustab ebamõistlikult kaebaja õigust vaidlustada ettekirjutust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 20.04.2023 määruse

resolutsiooni p-i 2 peale menetlusse (HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1). Kuigi RAB on 05.05.2023

määruskaebuses taotlenud halduskohtu 20.04.2023 määruse tühistamist tervikuna, nähtub

sellest eesmärk vaidlustada halduskohtu 20.04.2023 määrust üksnes osas, millega kohus jättis

rahuldamata taotluse piirata kaebaja ja tema esindaja õigust tutvuda haldusasja toimikuga (s.o

resolutsiooni p 2). Muus osas ei ole halduskohtu 20.04.2023 määrus ka vaidlustatav.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 88 lg 5), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52‒54 ja 205 toodud nõuetele. HKMS

§ 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

17. Halduskohus andis Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2022 määruse põhjendustest tulenevalt

22.12.2022 kohtunõudega RAB-le tähtaja 20.05.2022 taotlusele ja 05.05.2022 dokumendile nr

3.4-4/6-1 juurdepääsu piiramise vajaduse täiendavaks põhjendamiseks. RAB esitas 17.01.2023

vastusega nr 1.2-1/2-2 halduskohtule täiendavad põhjendused, taotledes ühtlasi samale

dokumendile kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu piiramist. Vaidlustatud 20.04.2023 määruse

resolutsiooni p-ga 2 jättis halduskohus rahuldamata RAB-i taotluse piirata kaebaja ja tema

esindaja juurdepääsu RAB-i 05.05.2022 dokumendile nr 3.4-4/6-1, RAB-i 20.05.2022 vastusele

nr 1.2-1/1-1 ning RAB-i 17.01.2023 vastusele nr 1.2-1/2-2 ja selle lisadele.

18. Määruskaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu 20.04.2023

määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

määruses toodud põhjendustega, pidamata vajalikuks neid täiel määral korrata (HKMS § 201

lg 4 ja § 203 lg 2).

19. Ringkonnakohus selgitas käesolevas asjas tehtud 09.11.2022 määruse p-s 11 järgnevat:

„RahaPTS § 55 lg 3 sissejuhatavas lauses sätestatakse üldine reegel, mille järgi võib isik, kelle

õigusi RAB-i ettekirjutus riivab, tutvuda ettekirjutuse põhjendustega. Ka RahaPTS 60 lg-s 3

sätestatud piirangu eesmärk ei ole varjata isiku eest ettekirjutuse põhjendusi, vaid kaitsta

vastastikuse usalduse säilitamiseks teavitamiskohustusega isikuid ning äri- ja pangasaladust

(vt RahaPTS §-d 49, 51 ja 521; RahaPTS eelnõu 459 SE seletuskirja lk 53–54). RAB-i haldusakti

põhjendusi ei kajastata eraldi dokumendis mitte seepärast, et neid isiku eest varjata, vaid isiku

õiguste kaitseks, vältimaks kahtluste teatavaks tegemist ettekirjutuse adressaadile (nt

krediidiasutusele). RAB-il on põhjenduste avaldamisest keeldumiseks küll üsna laialdased

võimalused, kuid keeldumist õigustavad vaid RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1–3 sätestatud asjaolud.

Seejuures ei piisa dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks viitest juurdepääsu piiramise

võimalikule õiguslikule alusele. Sellised viited peavad olema seostatud konkreetse juhtumi

faktiliste asjaoludega.“ Seega annab RahaPTS § 55 lg 3 RAB-le küll laialdased võimalused

keelduda asjaomase dokumendi isikule tutvustamisest, kuid tegemist on erandiga. Kohtul tuleb

HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel igal konkreetsel juhul kaaluda, kas huvi saladuse

hoidmise vastu on kaalukam kaebaja huvist toimikuga tutvuda ning tutvumisõiguse piiramine

on lubatud minimaalses ulatuses, mis on tutvumisõiguse piiramise eesmärki kahjustamata

võimalik (HKMS § 88 lg-d 2 ja 3).

20. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et RAB-i 20.05.2022 taotlus kaebaja ja

tema esindaja juurdepääsu piiramiseks RAB-i 05.05.2022 dokumendile nr 3.4-4/6-1 (faktilised

3-22-1061

7(8)

asjaolud ettekirjutuse põhistamiseks), 20.05.2022 dokumendile nr 1.2-1/1-1 ja 17.01.2023

vastusele nr 1.2-1/2-2 ja selle lisadele on piisavalt põhjendamata.

21. RAB on 20.05.2022 taotluses ja 17.01.2023 täpsustuses asjaomaste dokumentide kaebajale

ja tema esindajale tutvumisõiguse piiramiseks tuginenud AvTS § 35 lg 1 p-dele 1 ja 19;

RahaPTS § 55 lg 3 p-dele 1‒3, § 60 lg-tele 1 ja 3, § 63 lg-le 8 ning KAS § 88 lg-le 1. Viidatud

sätted võiksid iseenesest kõik põhjendada teabele puudutatud isiku juurdepääsu piiramist.

Olukorras, kus tutvumisõiguse andmine võib kahjustada RahaPTS § 55 lg 3 p-des 1‒3

sätestatud eesmärkide täitmist, tuleks aga RAB-l selgitada, missuguse konkreetse teabe isikule

avaldamine ja kuidas võib kahjustada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist (RahaPTS

§ 55 lg 3 p 1). RAB on viidanud kohustusele hoida saadud teavet konfidentsiaalsena, et seeläbi

tagada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus ning kaitsta Eesti rahandussüsteemi ja majandust

tervikuna. Samas ei ole RAB põhjendanud, kuidas konfidentsiaalsus üldpõhimõttena seostub

konkreetse haldusasja faktiliste asjaoludega. RAB on toonud määruskaebuses viited Rahapesu

Tõkestamise Nõukoja soovitustele, mille sisuline täitmine on Eestile kohustuslik ning rahapesu

andmebüroosid käsitleva soovituse 29 p-le D, mille järgi peavad RAB-i andmed olema

turvaliselt kaitstud ning konfidentsiaalsed; samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile

2015/849 ja seda täpsustavale direktiivile 2018/843, kuid ei ole viiteid sisustanud. Üksnes

viidetega erinevatele õiguslikele alustele ja rahvusvahelistele kokkulepetele ning

rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutele, mis võimaldavad teabele juurdepääsu

piirata, ei saa põhjendada kaebaja ja tema esindaja toimikuga tutvumise õiguse piiramist

halduskohtumenetluses.

22. RahaPTS § 55 lg 3 p 3 alusel teabe avaldamisest keeldumiseks tuleb kriminaalmenetluse

kahjustamise ohtu sisuliselt põhjendada. RAB on selgitanud, et 05.05.2022 dokumendi nr 3.4-

4/6-1 kaebajale ja tema esindajale avaldamisest tuleb keelduda, kuna dokumendis on välja

toodud välisriigis käimasoleva kriminaalmenetluse sisu ning igasuguse info avaldamine võib

kriminaalmenetlust ohustada, kriminaalmenetluse sisu teadasaamine kaebaja ja tema esindaja

poolt võib takistada rahapesu tõkestamist etteulatuvalt ning seada ohtu RAB-i usaldusväärsuse.

Ringkonnakohus selgitas 09.11.2022 määruses, et kriminaalmenetluse kahjustamise ohtu tuleb

sisuliselt põhjendada, arvestades mh kriminaalmenetluse staadiumit. Kui kohtumenetluse ajal

asjaolud muutuvad (nt kaebajale avaldatakse teave kriminaalmenetluses) ja teabe avaldamine

ei saa enam kriminaalmenetlust kahjustada, tuleb tutvumisluba anda. Kriminaalmenetlus

Soomes on kestnud juba mõnda aega, kuid selle hetkeseis on teadmata. Seega puudub ka teave

selle kohta, kas teabe kaitsmisvajadus esineb jätkuvalt. Kaebaja on määruskaebuse vastuses

kinnitanud, et on teadlik Soomes toimuvast kriminaalmenetlusest, kuna kaebaja seaduslik

esindaja kuulati Soome õiguskaitseorganite õigusabitaotluse alusel Eesti Maksu- ja Tolliameti

poolt detsembris 2022 üle (500 000 euro laekumine Soome äriühingu Ferriet Oy

arvelduskontole) ning jaanuaris 2023 kuulati samas üle ka kaebaja seadusliku esindaja poeg A.

Päiv. Vastustaja ei ole analüüsinud teabe salastamise põhjendatust, arvestades mh

kriminaalmenetluse staadiumit ning esitatud põhjendused on konkreetse haldusasja faktiliste

asjaoludega seostamata.

23. RAB-i taotluses on viidatud ka RahaPTS § 63 lg-le 8, mille järgi tagab RAB taotluse alusel

teiselt rahapesu andmebüroolt saadud teabe kasutamise vastavalt teise büroo seatud

piirangutele, küsides vajaduse korral teabe muul viisil kasutamiseks teabe esitanud teiselt

büroolt eelnevalt loa. RAB on seisukohal, et Soome rahapesu andmebüroo on oma vastuses

välistanud teabe avaldamise nii kaebajale kui kohtule. Kohtule nähtavaks jäetud osa tõlke

kohaselt „Soome FIU poolt edastatud informatsiooni tohib kasutada üksnes rahapesu ja

terrorismi rahastamise ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Soome FIU poolt edastatud

informatsiooni võib edastada üksnes pädevatele asutustele analüüsi, jälitusteabe või uurimise

eesmärgil. Käesolevat informatsiooni ei tohi kasutada tõendina kohtumenetluses.“ RAB on

3-22-1061

8(8)

määruskaebuses täpsustanud, et kõnealune info on kohtule edastatud üksnes selleks, et kohtul

oleks võimalik veenduda Soome rahapesu andmebüroo seatud piirangus andmetele.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et viidatud vastusest ei tulene absoluutset

keeldu teabe avaldamiseks kaebajale. Soome FIU piirang saab eelkõige seonduda samuti

läbiviidava kriminaalmenetlusega, milliste andmete varjamine aga ei pruugi olla enam

aktuaalne. Samuti ei tulene sellest kinnitusest üldist keeldu tutvustada selle sisu kohtule.

24. RAB on viidanud täiendavalt RahaPTS § 521 lg-st 1 tulenevale kohustusele kaitsta

kahtlustest teavitanud isikuid. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et RAB-i

taotlusest ei tulene, milline konkreetne ettekirjutuse faktilistes asjaoludes kajastatud info on

selline kaebajale seni teadmata info, mis vajaks kaitset RahaPTS § 521 lg 1 kontekstis.

25. Eelneva põhjal on halduskohus õigesti leidnud, et RAB ei ole kõrvaldanud taotluse

põhjendamispuudusi ning kõikide vastustaja taotletud dokumentide osas tervikuna

juurdepääsupiirangu seadmine ei ole põhjendatud. Määruskaebuses on RAB jäänud

halduskohtule 20.05.2022 taotluses ja 17.01.2023 täpsustuses esitatud seisukoha juurde, et

teabe varjamine on vajalik kõikide RAB-i edastatud krüpteeritud dokumentide ja nende lisade

osas. Seetõttu jääb RAB-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.04.2023

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

26. RAB on määruskaebuses palunud RahaPTS § 521, § 55 lg 3 p-de 1‒3, § 60 lg-te 1 ja 3 ja §

63 lg 8 alusel piirata osaliselt kaebaja ja tema esindaja õigust tutvuda 05.05.2023

määruskaebusega. Kuna ringkonnakohus jätab vastustaja määruskaebuse rahuldamata ja

varjatavad andmed kattuvad, jääb käesolevas määruses toodud põhjendustel rahuldamata ka

taotlus kaebaja ja tema esindaja määruskaebusega osalise tutvumise piiramiseks. Selles osas on

ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav Riigikohtusse ja kohus ei avalda selles osas

menetlusosalistele teavet enne määruse jõustumist (HKMS § 88 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt)