2-21-133899/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-133899

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing

Aktiva

Finants)

hagi

M.

K. e

vastu

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7064 eurot 45 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega

Osaühing Aktiva Finants); registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150, Harju

maakond;

lepinguline

esindaja

A. K.,

e-post

jurist@julianus.ee

Kostja: M. K. , isikukood XXX; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M. K. e (Kaunissaar) vastu võla

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Mõista M. K. elt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja:

2.1. 4123 eurot 77 senti (sealhulgas põhivõlg 3750 eurot ja viivis alates 2. oktoobrist 2020

kuni 30. detsembrini 2021 summas 373 eurot 77 senti) ja

2.2. viivis põhivõla 3750 euro tasumisega viivitamise eest alates 31. detsembrist 2021 kuni

põhivõla 3750 euro tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi M. K. e vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance

Group OÜ palub mõista M. K. elt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja intressi 325

eurot 14 senti, võla sissenõudmiskulude hüvitise 50 eurot, viivise alates 2. oktoobrist 2020

kuni 30. detsembrini 2021 suuremas summas kui 373 eurot 77 senti ning viivise põhivõla

3750 euro tasumisega viivitamise eest alates 31. detsembrist 2021 kuni põhivõla tasumiseni

suuremas kui võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Toimetada otsus kätte hagejale.

5. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni

punktid 1-3 ja 6-8 ning selgitused apellatsioonkaebuse esitamise ja menetlusabi taotlemise

kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta 72% menetluskuludest M. K. e kanda ja 28% menetluskuludest Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

7. Mõista M. K. elt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 687 eurot 60 senti.

8. Mõista M. K. elt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010, Tartu,

e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing Aktiva Finants) (hageja) esitas 30.

detsembril 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi M. K. e (kostja) vastu võla

väljamõistmiseks.

Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid XXX0 laenulepingu nr XXX. Laenuleping nr XXX on

sõlmitud sidevahendi abil. Kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe

vahendusel (www.laen.ee). Laenuandja on kostjale enne lepingu sõlmimist saatnud süsteemi

kaudu e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infolehe, lepingu personaalsed tingimused ja

üldtingimused.

Laenuandja väljastas kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides.

Laenuandja teostas põhjaliku krediidihindamise. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis

laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus,

et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on

igakuised kohustused väiksemad kui kliendi sissetulekud. Kostja märkis enda sissetulekuks

1900 eurot ning kohustuste ulatuseks 600 eurot, seega oli kostja võimeline täitma igakuise

maksena 132,86 eurot. Lisaks kontrollis laenuandja avalikke andmebaase ja registreid.

Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita osamaksega laenulepingut.

Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Lähtudes

maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi

maksehäiret.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtub laenuandja Eesti Vabariigi rahandusministri

määrusega kinnitatud valemist ja ümardab saadud tulemuse täpsusega kaks kohta pärast koma.

Valemis võetakse arvesse krediiti ehk täielikku laenuks võetud rahasummat, tagasimaksmise

perioodi, intressi protsenti, lepingu sõlmimise tasu ning teisi lepinguga kaasnevaid kulusid.

Laenuandja on vastavad andmed lepingus esitanud. Krediidi kulukuse määraks oli lepingu

kohaselt 45,83%.

Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ 1. oktoobril

2020 lepingu XXX üles. Leping on kehtivalt üles öeldud. Lepingu alusel pidi kostja laenu

tagastama alates 17. juulist 2020, kostjal on võlgnevus alates teisest osamaksest kuni lepingu

ülesütlemisele eelnenud neljanda osamakseni, s.o. kuni 15. septembrini 2020. Seega oli kostja

laenulepingu ülesütlemise ajaks viivituses kolme maksega. Maksetega viivitamise tõttu, enne

lepingu ülesütlemist, saatis laenuandja kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles sisaldus nii

täiendava tähtaja andmine kui ka pakkumine läbirääkimisteks. Kostja hoiatusele ei reageerinud.

Placet Group OÜ loovutas 2. oktoobril 2020 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Laenuandja loovutas hagejale lepingust tuleneva nõude, millest teavitati kostjat,

edastades temale loovutamise teate. Samuti on hageja e-posti teel kostjale teada andnud nõude

loovutamisest.

Laenulepingu alusel on kostja saanud laenu 3750 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja ei ole laenu katteks midagi tasunud, seega on

põhiosa võlgnevus 3750 eurot.

Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub intress.

Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks kokku 34,90 % aastas. Kostjal on intressi

võlgnevus alates teisest osamaksest, s.o. alates 17. juulist 2020 kuni lepingu ülesütlemisele

eelnenud osamakseni, s.o. kuni 15. septembrini 2020 summas 325,14 eurot (109,08 + 108,39 +

107,67). Seega on intressi võlgnevus kokku 325,14 eurot.

Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 3750 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

alates, s.o 2. oktoobrist 2020 kuni hagi esitamiseni 30. detsembril 2021 lepingus kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 34,90% kooskõlas laenulepingu

üldtingimuste punktiga 7.1. ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab

viivist 1630,56 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 3750 eurot kuni sellekohase

tasumiseni alates 31. detsembrist 2021 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o

34,90 % aastas. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista viivis perioodi eest alates hagi

esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

Laenuandja

ja

hageja

on

kohtuvälises

menetluses

korduvalt

kostjale

saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel

lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste p-st 7.3. Hageja

sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, teise

tasulise kirja saatmine 5 eurot, kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud

kulud. Seega on sissenõudmisega seotud kulud kokku 50 eurot.

3. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale 8. mail 2023 kätte Ametlike

Teadaannete kaudu. Kostja ei vastanud hagile ega esitanud menetluse jooksul seisukohti.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid XXX laenulepingu nr XXX (dtl 35-38, üldtingimused

dtl 39-42). Laenuleping nr XXX (edaspidi laenuleping) on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1

mõttes tarbijakrediidileping. Laenuleping on sõlmitud VÕS § 52 lg 1 tähenduses sidevahendi

abil, s.o kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel.

Laenuandja on tuvastanud kostja isiku (dtl 136-140) ning enne laenulepingu sõlmimist

edastanud kostjale tutvumiseks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ja lepingueelse

täiendava teabe (dtl 153-160). Pärast laenulepingu sõlmimist on laenuandja väljastanud laenu

ja edastanud kostjale laenulepingu tingimused, hinnakirja, euroteabelehe ja arve (dtl 161-172).

Seega on täidetud VÕS § 410 lg 1 teises lauses sätestatud nõue. Kostja ei vaidlusta laenulepingu

sõlmimist ega laenu väljastamist.

5. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu ja maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tagastama

krediidisumma 3750 eurot osamaksetena alates 17. juulist 2020 kuni 22. maini 2025.

Laenulepingu kohaselt on aastane intressimäär 34,90%, krediidi kulukuse määr 45,83%, viivise

määr 0,10% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, summa maksmiseks kokku 8159,10

eurot. Kostja ei vaidlustanud krediidi kulukuse määra suurust. Laenulepingu sõlmimise ajal, s.o

17. juunil

2020

oli

Eesti

Panga

poolt

avaldatud

info

(https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102)

kohaselt

tarbimislaenude

krediidi

kulukuse määraks 20,52% ning selle kolmekordne määr on 61,56%. Laenulepingus

kokkulepitud krediidi kulukuse määr 45,83% ei ületa seega krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenuleping ei ole seega VÕS § 4062

lg 1 alusel tühine.

6. Hagiavalduse kohaselt ei tasunud kostja laenulepingu alusel ühtegi osamakset. Kostja ei

esitanud sellele vastuväiteid. Kostja rikkus seega laenulepingut sellega, et jättis laenulepingust

tulenevad osamaksed alates esimesest, s.o 17. juuli 2020 osamaksest tasumata.

7. Hagiavalduse ja kohtule esitatud tõendite kohaselt saatis Placet Group OÜ alates 18. juulist

2020 kostjale korduvaid meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks (dtl 49-64) ning 16. septembril

2020 saatis Placet Group OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, kui kostja ei tasu

oma võlgnevust täiendava tähtaja jooksul (dtl 45). Kuna kostja jättis laenulepingu järgi

tasumisele kuuluvad osamaksed alates 17. juuli 2020 osamaksest tasumata, oli kostja 16.

septembri 2020 seisuga viivituses laenulepingust tuleneva nelja järjestikuse osamakse

tasumisega. Viidatud teatest nähtub, et Placet Group OÜ andis kostjale võla tasumiseks tähtaja

14 päeva alates kirja saatmisest, paludes võlgnevus tasuda hiljemalt 30. septembriks 2020.

Placet Group OÜ hoiatas kostjat, et võla tasumata jätmise korral ütleb Placet Group OÜ

laenulepingu üles alates 1. oktoobrist 2020. Kostja ei väitnud, et ta ei ole 16. septembri 2020

teadet kätte saanud. Laenuleping on VÕS § 416 lg 1 ja § 195 lg 1 alusel seega 1. oktoobril 2020

üles öeldud.

8. Hagiavaldusele lisatud nõude loovutamise teatisest (dtl 46) nähtub, et Placet Group OÜ

loovutas laenulepingust tulenevad nõuded 2. oktoobril 2020 hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Kostja ei esitanud nõude loovutamisele vastuväiteid. Hageja on VÕS § 164 lg 1

ja 2 ning § 170 kohaselt seega õigustatud nõudma Placet Group OÜ asemel kostjalt

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist.

9. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab

ülesütlemine VÕS § 195 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

Kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse VÕS § 416 lg 3 järgi vastavalt kõigi tarbija

poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata

kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude

võrra. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled VÕS § 195 lg 5 ja § 189 lg 1 järgi

tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu.

10. Hageja võib eeltoodust tulenevalt ning laenulepingu ja VÕS § 108 lg 1 alusel seega nõuda

kostjalt enne laenulepingu ülesütlemist ja lepingu ülesütlemise tulemusena sissenõutavaks

muutunud põhiosamaksete tasumist kokku summas 3750 eurot. See nõue tuleb rahuldada.

11. Laenulepingu kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 34,90% aastas ning hageja

nõuab kostjalt intressi tasumist summas 325 eurot 14 senti.

Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma

(edaspidi

krediidivõimelisus)

ja

2)

hindama

tarbija

krediidivõimelisust.

Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja VÕS § 4034

lg 3 järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

Krediidivõimelisuse hindamiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 2 ja 4 kohaselt omandama

ennekõike tarbijalt endalt aga ka muudelt isikutelt või asutustelt teabe asjaolude kohta, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel,

sealhulgas andmed tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, varaliste kohustuste,

regulaarsete majapidamiskulude ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta. Tarbija peab

VÕS § 4034 lg 3 järgi esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema

krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja ei saa tarbija krediidivõime kontrollimisel

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt tugineda üksnes tarbija väidetele, vaid ta peab nende õigsust ka

kontrollima. Tarbija andmete kontrollimiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 4 ja

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigete 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi,

arvestades krediidiandjate ja -vahendajate seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid

informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral krediidiandja iseseisvalt

kättesaadavale teabele, ning, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks, tuginema võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab

VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja, st antud juhul hageja.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -

vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava

metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud

näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:

1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus

sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;

2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise

regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite

õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et

laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19.

veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑169‑13, p 21).

Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida, kas on

rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida

vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 5. märtsi 2020

otsus kohtuasjas nr C-679/18). Tartu Ringkonnakohus asus tsiviilasjas nr 2-22-118076

seisukohale, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat

vastuväidet.

Kohus andis 2. veebruari 2023 määrusega hagejale võimaluse esitada oma seisukohad ning

tõendid seoses vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimisega. Hageja leiab, et ta on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja märgib, et laenuandja võttis kostja

krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ja

kontrollis avalikke andmebaase ja registreid. Kostja laenutaotlusest (dtl 147-148) nähtub, et

kostja on märkinud oma sissetulekuks töötasu ning selle suuruseks 1900 eurot, kostja on laenu

taotlenud igapäevasteks kulutusteks ning olemasolevate majapidamiskuludena märkinud 600

eurot. Kohtule esitatud taust.ee väljatrükilt (dtl 152) ilmneb, et laenulepingu sõlmimise ajal 17.

juunil 2020 ei olnud kostjal üleval ühtki nõuet, kuid juba järgneval kuul on tekkinud kolm

nõuet, sh kaks neist nõudega üle 10 000 euro. Hageja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle

kohta, et ta oleks nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist ning selle alusel enne

laenulepingu sõlmimist analüüsinud kostja tegelikke tulusid ja kulusid, sh olemasolevaid

kohustusi teiste finantsasutuste ees. Hageja poolt kohtule esitatud dokumendi „Otsuse tegemise

aluseks olevad päringud“ (dtl 149-151) järgi on kostja tulude lahtrisse märgitud kuude lõikes

erinevad summad alates 1039,67 eurost kuni 4045,49 euroni, kuid kohtule ei ole esitatud

vähimaidki selgitusi ega tõendeid selle kohta, kust vastavad andmed pärinevad. Kostja

pangakonto väljavõtet kohtule esitatud ei ole. Väljavõtet pensioniregistrist kohtule esitatud ei

ole. Hageja koostatud dokumendis „Otsuse tegemise aluseks olevad päringud“ on märgitud, et

pensioniregistri andmed puuduvad. Samuti pole hageja esitanud selgitusi ega tõendeid selle

kohta, kust pärinevad viidatud dokumendis kostja kulude lahtrisse kantud andmed. Hageja enda

poolt koostatud dokumenti ei saa käsitleda tõendina kostja tulude ja kulude kohta. Lähtudes

kohtule esitatud tõenditest on kohus seisukohal, et kostja ei ole enne laenulepingu sõlmimist

piisavalt kontrollinud kostja krediidivõimelisust ega tõendanud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist, millise asjaolu tõendamise kohustus lasus

hagejal VÕS § 4034 lg 13 alusel.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui

krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata,

kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 7 on tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne. Nimetatud

sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane

krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse perioodil

olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.

Hageja nõue kostjalt intressi 325 euro 14 sendi väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

12. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 4034 lg 7 ja Eesti Panga poolt avaldatud info (https://www.eestipank.ee/volasuhete-

intressimaar) alusel on antud juhul laenulepingu intressimääraks kuni 31. detsembrini 2022

0,00%. Seega on tulenevalt VÕS § 113 lg 1 antud juhul viivisemääraks 8% aastas kuni 31.

detsembrini 2022. Alates 1. jaanuarist 2023 on intressimääraks 2,50% aastas ja viivisemääraks

seega 10,5% aastas.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast 2. oktoobrist 2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 30. detsembril 2021 ning alates 31.

detsembrist 2021 kuni põhinõude summas 3750 eurot täitmiseni. Viivis põhinõudelt 3750 eurolt

moodustab 30. detsembril 2021 seisuga 373 eurot 77 senti (vt viivisekalkulaator.ee).

Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb rahuldada seega

summas 373 eurot 77 senti. Alates 31. detsembrist 2021 kuni põhinõude 3750 euro tasumiseni

on hagejal õigus viivisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

13. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast laenulepingu ülesütlemist tekkinud võla

sissenõudmise kulud summas 50 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlausaldaja on saatnud kostjale võlateatiseid enne

laenulepingu ülesütlemist (dtl 49-64). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Placet

Group OÜ või hageja oleks kostjale saatnud meeldetuletuskirju pärast laenulepingu

ülesütlemist, s.o alates 2. oktoobrist 2020. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et laenuandja

Placet Group OÜ on pärast laenulepingu ülesütlemist saatnud kostjale vaid teatise nõude

loovutamise kohta 2. oktoobril 2020 (dtl 46). Nõude loovutamise teatist ei saa pidada pärast

lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjaks. Hageja nõue pärast laenulepingu ülesütlemist

tekkinud võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks tuleb seega jätta rahuldamata.

14. Arvestades eeltoodut tuleb hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 3750 eurot, viivis põhinõudelt 3750 eurolt 30.

detsembri 2021 seisuga 373 eurot 77 senti ja alates 31. detsembrist 2021 kuni põhinõude 3750

euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavaldus tuleb jätta

rahuldamata intressi 325 euro 14 sendi ja pärast laenulepingu ülesütlemist tekkinud võla

sissenõudmiskulude hüvitise 50 euro kostjalt väljamõistmise nõudes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Hagi rahuldati ligikaudu 72% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja

§ 168 lg 4 alusel 72% ulatuses kostja ja 28% ulatuses hageja kanda.

16. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 475 eurot ja

esindajakulu 1140 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt

kulutas hageja esindaja hagiavalduse koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks,

hagiavalduse kohtule esitamiseks 4 töötundi, hageja seisukoha koostamiseks 5 töötundi ja

menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi, kokku 6,5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu

on 120 eurot käibemaksuta. Kohus täpsustab, et hageja lepingulise esindaja töötunde kokku

liites ei ole summaks 6,5, vaid 9,5 töötundi.

17. Riigilõiv 475 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi

põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas hagiavalduse tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ning võla

sissenõudmiskulude hüvitise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega.

Tegemist ei ole ka mahuka asjaga. Hageja lepinguline esindaja koostab ja esitab sarnaseid

tarbijakrediidilepingust tulenevaid hagiavaldusi kohtusse väga sageli, mistõttu on lepingulise

esindaja tegelik töö eelnevalt väljatöötatud tüüphagiga vähene. Hagejale pidi täiendava

seisukoha esitamise ajaks olema asja materjalidega juba tuttav, kuna ilma vastavat infot

omamata ei oleks hageja lepinguline esindaja saanud otsustada ka kohtusse pöördumist ega

koostada hagivaldust. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindajatasu on põhjendatud ja

vajalik kokku 4 töötunni, s.o 480 euro ulatuses. Hageja menetluskulud tuleb TsMS § 174 lg 10

järgi hüvitada käibemaksuta.

Kostja menetluses ei osalenud. Kostjal ei ole TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaksmääratavaid

menetluskulusid.

18. Kuna kohus jättis 72% menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista hageja menetluskulud 687,60 eurot [(475 + 480) * 0,72]. Hageja ülejäänud

menetluskulud jäävad hageja kanda.

19. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse kättetoimetamine

20. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel

kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude

sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse,

kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei

õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis

oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole menetluse käigus

saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid.

Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud.

Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg

4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni

punktid 1-3 ja 6-8 ning selgitused apellatsioonkaebuse esitamise ja menetlusabi taotlemise

kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik