2-22-132868/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-132868

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. D. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3126 eurot 43 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinn 10115)

Hageja lepinguline esindaja: T. I. (e-post XXX)

Kostja: J. D. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. D. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista J. D. (D. ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 2963 eurot 99 senti (sealhulgas põhivõlg 2707 eurot 33 senti, intress 122 eurot 42 senti,

võla sissenõudmiskulu 35 eurot ning viivis 7. detsembri 2022 seisuga 99 eurot 24

senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 2707 eurolt 33 sendilt alates 8. detsembrist 2022 kuni

põhivõlgnevuse 2707 euro 33 sendi tasumiseni määras 6% aastas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhivõla ulatuses.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud J. D. kanda.

6. Mõista J. D. (D. ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 560 eurot.

7. Mõista J. D. (D. ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi J. D. (kostja) vastu võla

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2707 eurot 33

senti, intressi 122 eurot 42 senti, võla sissenõudmiskulu 35 eurot, viivise 7. detsembri 2022

seisuga 99 eurot 24 senti ning jooksva viivise.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (edaspidi: laenuandja) ja kostja 22. aprillil 2019

tarbijakrediidilepingu nr SL19-01-1604464, mille alusel väljastati kostjale krediit summas

5725 eurot 57 senti. Kostja kohustus krediidisumma, intressi (määras 6% aastas) ja haldustasu

tasuma maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 17. juunist 2019 summas 142 eurot 40

senti kuni viimase osamakseni 15. veebruaril 2023 summas 143 eurot. Kostja rikkus lepingu

tingimusi ning ei tasunud osamakseid alates 15. juuni 2021 osamaksest. Laenuandja andis

kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks, ent kuivõrd kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei

pidanud, ütles laenuandja lepingu 28. aprillil 2022 üles.

Peale lepingu ülesütlemist oli kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 2707 eurot 33 senti

ja intressimaksetes 122 eurot 42 senti. Laenuandja loovutas 23. mail 2022 oma nõuded kostja

vastu hagejale.

Hageja

on

saatnud

kostjale

kolm

võlateatist,

mistõttu

nõuab

hageja

kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot.

2. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue Soome Vabariigi kohtu

vahendusel isiklikult allkirja vastu kätte 22. märtsil 2023. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt.

Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral

on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja maksekäsu kiirmenetluses ja

hagiavalduselt tasutud riigilõivu kogusummas 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuta), kokku 860 eurot.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud

ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega

(töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

Hagejale osutati õigusabi 3 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Hageja

esitas nõude kahest tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, võla sissenõudmiskulu

ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Kohtute Infosüsteemist

nähtuvalt on hageja esitanud sarnaseid hagisid sadu kui mitte tuhandeid. Hageja lepingulise

esindaja osalus menetluses on sisuliselt piirdunud hagiavalduse kohtusse esitamisega. Seetõttu

ei pea kohus ajakulu 3 tundi ja 30 minutit täies mahus põhjendatuks. Kohtu hinnangul on

põhjendatud ja vajalik ajakulu trafaretse hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 1

tund. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas turuhinnaga. Hageja esindajakulu

maksekäsu kiirmenetlusele järgnevate toimingute tegemiseks on seega vajalik ja põhjendatud

1 tunni, s.o 120 euro ulatuses (käibemaksuga).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 560 (420 + 20 + 120) euro

ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 560 eurot kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste, kohtunik