3-21-2139/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMuuta Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2022. a otsust haldusasjas nr 3-21-2139 Kohustada Rahapesu Andmebürood kandma majandustegevuse registrisse andmed
Legislator headnote
AI generatedArt. 13 lg; 3-21-2139/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Muuta Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2022. a otsust haldusasjas nr 3-21-2139 Kohustada Rahapesu Andmebürood kandma majandustegevuse registrisse andmed
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire
Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2139
Haldusasi
CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux
OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja
Tokendrive OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 1. juuli
2022. a otsuse nr 6-1/126-1 tühistamiseks ja Rahapesu
Andmebüroo
kohustamiseks
väljastada
vaikimisi
tegevusload virtuaalvääringu teenuste osutamiseks ning
teha sissekanded majandustegevuse registrisse
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad – CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash
OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ,
Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ, esindaja v.adv
Tõnis Loorits
Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindajad KK ja EN
Menetluse alus ringkonnakohtus
Rahapesu Andmebüroo apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Rahapesu Andmebüroo apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Muuta Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2022. a otsust haldusasjas nr 3-21-2139
ja teha uus otsus, millega rahuldada CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ,
Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ
kaebus.
3. Tühistada Rahapesu Andmebüroo 1. juuli 2022. a otsus nr 6-1/126-1.
4. Kohustada Rahapesu Andmebürood kandma majandustegevuse registrisse andmed
CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken,
Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ 30. aprilli 2021. a taotluste alusel
virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade andmise kohta.
5. Mõista Rahapesu Andmebüroolt CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ,
Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ
3-21-2139
2(13)
kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud iga kaebaja kohta
680 (kuussada kaheksakümmend) eurot.
Rahapesu Andmebürool kanda välja mõistetud menetluskulude hüvitis 3500 (kolm
tuhat viissada) euro ulatuses Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole nr
EE781010220192873229 AS-s SEB Pank, märkides maksekorralduse selgitusse
haldusasja nr 3-21-2139 numbri.
6. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus
nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 28. juulil 2023
(HKMS § 212 lg 1).
Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks
läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse
menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see
on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses
märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist
vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken,
Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ esitasid Rahapesu Andmebüroole (RAB)
30.04.2021 taotlused virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade saamiseks. RAB võttis taotlused
menetlusse ja pikendas 25.06.2021 taotluste läbivaatamise tähtaega kuni 20.08.2021. RAB
teavitas taotlejaid 27.08.2021 e-kirjadega, et kuna RAB-il ei ole veel kujunenud veendumust
taotlejate vastavusest tegevusloa kontrollieseme asjaoludele ning kontrollimist ei saa lõpetada
20.08.2021, siis tuleb määrata menetlemiseks täiendav tähtaeg. RAB märkis, et kuigi taotluste
menetlustähtaeg on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 71
järgi täitunud, mis peaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 20 lg 4 järgi
tooma kaasa taotletud tegevuslubade vaikimisi väljastamise, ei ole praegusel juhul võimalik
tegevuslubade taotlusi vaikimisi rahuldada tulenevalt olulise avaliku huvi ja kolmanda isiku
kaitse vajadusest, sest virtuaalvääringu teenuse pakkumine on väga kõrge rahapesuriskiga
valdkond. RAB leidis, et taotlejate juhatuse liikme, tegeliku kasusaaja, teenuse pakkumise eest
vastutava isiku, kontaktisiku ning rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise eest vastutava isiku
HR-ga on vajalik viia läbi suuline vestlus, et hinnata tema korrektset ärialast mainet. Vestluse
ajaks kavandati 21.09.2021. Kokkuvõttes märkis RAB, et ei nõustu MSÜS § 20 lg 4 alusel
tegevuslubade taotlustega 20.08.2021 vaikimisi ja ei kanna andmeid majandustegevuse
registrisse (MTR), vaid plaanib lahendada tegevuslubade taotlused 19.10.2021.
3-21-2139
3(13)
2. CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken,
Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule
20.09.2021 kaebuse RAB-i kohustamiseks väljastada vaikimisi tegevusload virtuaalvääringu
teenuste osutamiseks ning teha selle kohta sissekanded MTR-i. RahaPTS § 71 kohaselt tuli
tegevusloa taotlus lahendada 60 päeva jooksul, mida oli lubatud pikendada kuni 120 päevani.
Järelikult pidi RAB lahendama kaebajate taotlused hiljemalt 30.08.2021, kuid selleks ajaks ei
olnud loamenetlused lõppenud. RahaPTS ei võimalda tähtaega rohkem pikendada. Seega tuleb
MSÜS § 20 lg 4 alusel lugeda tegevusload vaikimisi antuks ja kanda tegevuslubade andmed
MTR-i. RAB-i keeldumine on sisuliselt põhjendamata ja otsitud. HR korrektset ärialast mainet
on kontrollitud üle 70 korra ja ta on hinnatud seaduse nõuetele vastavaks. HR on juhatuse liige
mitmetes äriühingutes, millel on kehtiv tegevusluba virtuaalvääringu teenuste osutamiseks,
kusjuures kõige hilisemad tegevusload on väljastatud alles 31.05.2021. Korrektse ärialase
maine kontroll on sisult registripõhine toiming ja intervjuu ei anna sellele lisaväärtust.
3. Rahapesu Andmebüroo palus 21.10.2021 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebajad
ei saa nõuda tegevuslubade vaikimisi väljastamist ja MTR-i sellekohaste sissekannete tegemist.
Olukorras, kus RAB-il ei ole olnud võimalik seaduses sätestatud tähtaja jooksul viia lõpule
virtuaalvääringu teenuse pakkumise nõuetele vastavuse sisulist kontrolli, ei saa tagajärjeks olla,
et tegevusluba loetakse vaikimisi antuks. Vastasel juhul muutuksid RahaPTS §-s 72 sätestatud
kohustuslikud kontrollieseme asjaolud sisutuks. MSÜS § 20 lg-s 4 toodud üldreegel ei kohaldu
virtuaalvääringu teenuse osutamisele, sest tegemist on finantsteenusega. Oluline on arvestada,
et virtuaalvääringu teenuste osutamine on kõrge riskiga ja haavatav sektor. HR-ga varem peetud
vestlused ei välista uute asjaolude ilmnemist, mis nõuavad täiendavat kontrollimist.
4. RAB jätkas kohtumenetluse ajal tegevuslubade taotluste menetlust ja pikendas korduvalt
menetlustähtaegu koos teavitustega, et RAB ei nõustu tegevuslubade vaikimisi väljastamisega
ning soovib jätkuvalt viia läbi vestluse HR-ga. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule
18.01.2022 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid keelata RAB-il kuni kohtuotsuse
jõustumiseni paralleelsete haldusmenetluste läbiviimine või alternatiivselt keelata RAB-il viia
kaebajate juhatuse liikmega läbi intervjuu. Kaebuse eesmärk ei ole saavutatav, kui RAB viib
paralleelselt läbi haldusmenetlust, mis võib lõppeda uue haldusakti andmisega. Vaidluse
esemeks on ka HR-ga intervjuu korraldamise õigusvastasuse tuvastamine, kuid sellele
vaatamata on HR kutsutud RAB-i vestlusele 21.01.2022.
5. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.01.2022 otsusega kaebuse ja kohustas RAB-i tegema
kaebajate virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade kohta kanded MTR-i, lugedes
virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusload kaebajate 30.04.2021 taotluste alusel
vaikimisi antuks. Kohus leidis kokkuvõtlikult, et MSÜS § 20 lg 4 kohaldub mh virtuaalvääringu
teenuse osutamise tegevusloa taotlemisel ja RAB-i 27.08.2021 teavitustes esitatud kaalutlused
olid MSÜS § 20 lg-s 4 toodud erandi kohaldamiseks ebapiisavad ning neid ei olnud seostatud
konkreetsete juhtumite asjaoludega. RAB on alates 31.08.2021 õigusvastaselt viivitanud
kaebajate tegevuslubade vaikimisi antuks lugemisega ja vastavate andmete MTR-i kandmisega.
Halduskohtu hinnangul vastustaja lihtsalt ei jõudnud 120 päeva jooksul kõiki olulisi asjaolusid
välja selgitada ja on püüdnud seda otsitult paigutada MSÜS § 20 lg 4 erandite alla, et mitte
lugeda tegevuslube vaikimisi antuks. Kohus märkis mh, et RAB ei ole selgitanud, millised
kahtlused on jäänud HR 21.06.2021 kirjalike vastuste või muu informatsiooni põhjal
kõrvaldamata või milles seisneks HR tegevusest tulenev oht avalikule huvile ja miks ei ole
asjaolusid sisuliselt kontrollitud 120-päevase tähtaja jooksul. Kui RAB soovis vestluse
korraldamise vajaduse kaudu põhjendada MSÜS § 20 lg 4 erandi kohaldamist, siis pidanuks ta
selgitama, millised kahtlused on HR maine osas tekkinud, arvestades ka isikuga varasemalt
peetud vestlusi ja temaga seotud äriühingutele tegevuslubade korduvat andmist (viimati veel
3-21-2139
4(13)
31.05.2021). Halduskohus möönis siiski, et vestlus võib anda lisaväärtust ja varasemad
vestlused ei välista uue vestluse korraldamist, sest asjaolud võivad muutuda.
6. Tallinna Halduskohus kohustas 25.01.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras RAB-i
tegema MTR-i kanded kaebajate taotletud virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade
vaikimisi andmise kohta. Halduskohus märkis muu hulgas, et MTR-i kannete tegemisega saab
loamenetlus läbi ja selle raames ei ole enam võimalik teha menetlustoiminguid. See ei välista
RAB-i võimalust alustada uusi menetlusi tegevuslubade kehtetuks tunnistamiseks, kui selleks
esineb alus. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 07.03.2022 määrusega RAB-i määruskaebuse
ja tühistas halduskohtu määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Ringkonnakohtu hinnangul
puudus kaebajatel ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus, sest nad on seda seostanud üksnes
kohustusega osaleda RAB-i läbiviidavas haldusmenetluses, milles osalemise vältimise eesmärk
väljub kaebuse eseme piiridest (nagu leidis ka halduskohus), ja kaebajad ei ole väitnud, et nad
plaaniksid asuda pakkuma virtuaalvääringu teenuseid. Kõigi kaebajate ainuosanik on Wasp
Consult OÜ ja juhatuse liige HR, kes on ka Wasp Consult OÜ juhatuse liige ja ainuosanik.
RAB on usutavalt selgitanud, et Wasp Consult OÜ eesmärk on pärast tegevuslubade saamist
üksnes äriühingud võõrandada. Ringkonnakohus leidis lisaks, et MSÜS § 20 lg 4 kohaldatavust
praegusele juhtumile ei saa pidada ilmselgeks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. Rahapesu Andmebüroo palub 25.02.2022 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus
tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Eestis tegutsevate virtuaalvääringu teenuse
pakkujate aastane kogukäive on hinnanguliselt üle 20 miljardi euro, samas kui Eesti kõikide
pankade piiriüleste maksete käive 2021. a oli ca 86 miljardit eurot. Nii pangandussektoris kui
ka virtuaalvääringu teenuse pakkujate sektoris on riskid suures ulatuses sarnased. Seega ei saa
tegevuslubade väljastamise menetluses tehtav kontroll olla formaalne ja tegevuslubasid ei saa
lugeda vaikimisi antuks. RAB ei olnud kaebajate tegevuslubade kohta MTR-i kannete tegemata
jätmisel õigusvastases viivituses ning tal ei olnud kohustust väljastada kaebajatele taotletud
tegevuslubasid vaikimisi. Viivitus tekkis kaebajatest endist tulenevatel põhjustel, sest enne
halduskohtu otsuse tegemist on HR-ga püütud vestlust korraldada 7 korda, aga isik ei ole
erinevatel ettekäänetel vestlusele ilmunud. MSÜS § 20 lg 4 esimene lause saab rakenduda
üksnes juhtudel, kus majandushaldusasutus on olnud taotluse lahendamisel tegevusetu ning
menetluses ei ole ilmnenud asjaolusid, mis vajaksid täiendavat kontrollimist. Praegusel juhul ei
ole tegevuslubade menetlemise käigus ilmnenud kahtlused seni ära langenud. Varasem hinnang
isiku sobivusele ei tähenda, et seda ei ole võimalik ümber hinnata. Finantssektoris tegutseva
juhi korrektse ärialase maine hindamine ei saa olla formaalne tegevus. HR on seotud 43
äriühinguga, kes omavad kehtivat virtuaalvääringu teenuste tegevusluba, ning tegevuslubade
andmise või muutmise taotlused on esitatud veel temaga seotud 59 äriühingu suhtes. Vastustaja
soovis vestlusel kontrollida, milline on kaebajate äriplaan ja millistel eesmärkidel tegevuslube
taotletakse. Esineb kahtlus, et HR ei kavatse virtuaalvääringu teenuse pakkumist üldse ise
alustada, vaid tema eesmärk on äriühingud pärast tegevusloa väljastamist võõrandada. Lisaks
on RAB-i andmetel ajavahemikul 01.01.2015–24.04.2020 äriregistrist kustutatud kokku 2104
äriühingut, mis olid seotud HR-ga.
8. CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken,
Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ paluvad 30.03.2022 vastuses jätta RAB-i
apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kaebajad esitasid taotlused tegevuslubade saamiseks
30.04.2021 ja RahaPTS §-st 71 tulenev 120-päevane menetlustähtaeg lõppes 30.08.2021, siis
ei ole vastustaja viited hilisemale RahaPTS redaktsioonile (jõustub põhiosas alles 15.06.2022)
asjakohased. RAB on püüdnud virtuaalvääringu teenuste pakkujaid meelevaldselt samastada
3-21-2139
5(13)
krediidiasutustega. Vaidlust ei ole selles, et loa menetlus ei saa olla formaalne, kuid seejuures
tuleb siiski täita seaduse nõudeid (sh MSÜS § 20 lg 4). RAB-i viivitust ei ole tinginud HR
poolne viivitamine või pahatahtlik tegevus, vaid RAB ise ei ole haldusmenetlust korraldanud
heauskselt. Väited MSÜS § 20 lg 4 esimese lause kohaldamatusest ja MSÜS § 20 lg 4 teise
lause kohaldumisest on ebaõiged ja eksitavad. Olukord, kus haldusorgani praktika on vastuolus
kehtiva õigusega, ei kujuta endast õiguslünka. Väidetavalt soovis RAB kaebajate juhatuse
liikmega kavandatud intervjuu raames kontrollida kaebajate äriplaani, kuid tollal kehtinud
RahaPTS § 72 seda tegevusloa kontrollieseme asjaoluna ei sätestanud ja tegevusloa saanud
ettevõttel oli kuni 6 kuud aega majandustegevust käivitada (RahaPTS § 75 p 3). Eluliselt ei ole
usutav, et ajend täiendava menetlustoimingu tegemiseks tulenes 25.05.2021 avaldatud riiklikust
riskihinnangust, sest RAB väljastas veel 31.05.2021 tegevusloa HR-ga seotud ettevõttele.
9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.03.2022 määrusega rahuldamata kaebajate 29.03.2022
esialgse õiguskaitse taotluse, millega sooviti keelata RAB-il kuni praeguses haldusasjas tehtava
kohtuotsuse jõustumiseni viia läbi täiendavaid menetlustoiminguid (sh intervjuu HR-ga, kes on
taas kutsutud vestlusele 31.03.2022 ning hoiatatud, et ilmumata jätmine mõjutab tema ärialast
mainet). Ringkonnakohus leidis, et kuna halduskohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse on
07.03.2022 määrusega tühistatud, siis ei ole alust 30.04.2021 taotluste esitamisega alanud
haldusmenetluste jätkamine iseenesest õigusvastane. Kuna praeguses haldusasjas on esitatud
üksnes nõuded RAB-i lugema tegevusload vaikimisi antuks ja teha selle kohta kanded MTR-i
ning tegevuslubade vaikimisi andmine sai olla toimunud üksnes 31.08.2021, väljuvad RAB-i
hilisemale tegevusele esitatud vastuväited kaebuse piiridest. Ringkonnakohus märkis samuti, et
halduskohus ei pidanud HR vestlusele kutsumist iseenesest õigusvastaseks, vaid üksnes
ebapiisavalt põhjendatuks ja see hinnang ei ole laiendatav kõigile hilisematele kutsetele. Kui
RAB peaks kaebajate 30.04.2021 taotluste kohta tegema kohtumenetluse ajal otsused, millega
keeldutakse virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade väljastamisest, saavad kaebajad taotleda
esitatud kaebuse täiendamist tühistamisnõuetega. Riigikohus jättis 10.05.2022 määrusega
kaebajate määruskaebuse menetlusse võtmata.
10. Rahapesu Andmebüroo keeldus 01.07.2022 otsusega nr 6-1/126-1 MSÜS § 25 lg 1 p
2 alusel CoinGrove OÜ-le, CoinJet OÜ-le, Cryptodash OÜ-le, Cryptolux OÜ-le, OÜ-le
TechToken, Spacetoken OÜ-le, Tokencube OÜ-le ja Tokendrive OÜ-le virtuaalvääringu
teenusepakkuja tegevuslubade andmisest, sest nad ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-des 11 ja 2
kirjeldatud kontrollieseme asjaoludele.
Kõigi taotlejate juhatuse liige, tegelik kasusaaja, teenuse pakkumise eest vastutav isik,
kontaktisik ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutav isik on HR ning osanik Wasp
Consult OÜ, mis on HR ainuomandis. RahaPTS § 72 lg 1 p-st 11 tulenevalt peab
virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusluba taotleva ettevõtte juhtorgani liikmel ja tegelikul
kasusaajal olema korrektne ärialane maine ning ettevõtte poolt RahaPTS § 17 lg 5 alusel
määratud kontaktisikul peab olema laitmatu maine. Ärialase maine käigus hinnatakse, kas isik
sobib teenust pakkuma kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
valdkonda ning finantssektorisse (vt ka Tallinna Halduskohtu 30.06.2015 otsus nr 3-15-22).
Isiku maine hindamisel saab aluseks võtta Finantsinspektsiooni sobivusmenetluse läbiviimise
juhendi. Virtuaalvääringu teenus on võrdsustatud finantsteenusega (vt RahaPTS § 2 lg 5) ning
toimib sarnaste reeglite alusel ja riskikeskkonnas. RAB on seisukohal, et HR-l puudub
korrektne ärialane maine ja laitmatu maine. HR ja/või temaga seotud ettevõtted on olnud seotud
mitmete kohtumenetlustega, mis seavad kahtluse alla HR usaldusväärsuse (vt Harju Maakohtu
24.09.2010 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2010 otsus kriminaalasjas nr X-XX-
XXXX; Tallinna Halduskohtu 14.10.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-2582; Tallinna
Halduskohtu 23.12.2011 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-
3-21-2139
6(13)
11-2203; Harju Maakohtu 09.05.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-15-128627). Isik, kes korduvalt
ei täida maksukohustust, ei sisenda veendumust, et ta teises olukorras riigi (järelevalveasutuse)
usaldust ei kuritarvitaks. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate kätte usaldatakse klientide vara
ning isik, kes seda haldab, peab olem usaldusväärne. HR kinnitas 21.06.2021 vastustes maine
hindamise küsimustikule, et teda ei ole seostatud ühegi kriminaalasjaga. Prokuratuuri andmetel
on HR ühel korral süüdimõistetud (kriminaalasi nr X-XX-XXXX) ning lisaks on ta olnud ühel
korral süüdistatav (kriminaalasi nr X-XX-XXXX lõpetati oportuniteediga) ja kahel korral
kahtlustatav. Tegevuslubade taotlemise käigus on seega esitatud RAB-ile valeandmeid HR-ga
seotud kriminaalmenetluste kohta.
HR ei ole tegevusluba omavate ettevõtete võõrandamisest teavitanud RAB-i vähemalt 30 päeva
ette (vt MSÜS § 30 lg-d 1 ja 3), mis seab kahtluse alla tema usaldusväärsuse. Teavitamata on
jäetud järgmiste äriühingute osanike ja juhatuse liikmete muudatustest: Coinly OÜ, Bitay
Global OÜ (varasema ärinimega Globalwallet OÜ), Multicurrency OÜ, Swyre OÜ, Ontime
Investments OÜ, Coinweb OÜ, BetweenOceans international company OÜ (varasem ärinimi
Quickwire OÜ) ja NOVAexchange OÜ. Ettevõttes toimunud muudatustest ei ole RAB-ile teada
andnud ka HR-le kuuluv Wasp Consult OÜ. Seega ei ole HR täitnud talle seadusega pandud
ülesandeid vajaliku hoolsusega. HR usaldusväärsuse seab kahtluse alla seegi, et HR ja temaga
seotud ettevõtted ei täida majandusaasta aruannete esitamise kohustust nõuetekohaselt (vt
äriseadustiku (ÄS) § 178 lg-d 1 ja 4), jättes need tähtaegselt esitamata, mille tõttu on äriregister
teinud ettevõtetele määrusi trahvimise või registrist kustutamise hoiatustega: Wasp Project OÜ
(varasem ärinimi REX Management OÜ), NJZ Baltic Enterprises OÜ (varasem ärinimi Wasp
Project OÜ, kustutatud), OÜ EuroConsult (kustutatud), Watergate OÜ, Ettur OÜ, EverGreen
Project OÜ (kustutatud), TwinTrade OÜ, Baltic Oil Trade OÜ (kustutatud), Elektromerk OÜ
ja Wasp Assets OÜ. Lisaks tuvastas RAB mitmeid HR-ga seotud äriühinguid, kes on jätnud
majandusaasta aruanded tähtajaks esitamata, kuid kellele ei ole registripidaja veel
hoiatusmäärust teinud (sh Wasp Consult OÜ). Kuna majandusaasta aruande koostamine ja
esitamine on juhatuse liikme seadusest tulenev kohustus, on HR rikkunud oma kohustust
äriühingute ees. See viitab, et HR ei suhtu oma kohustustesse korrektselt käituva juhatuse
liikme tavapäraselt vajaliku hoolsusega. Põhjendamatu on eeldada, et isik, kes rikub üht
äriühingut juhtides seadusest tulenevaid kohustusi, on sellele vaatamata usaldusväärne juht teist
äriühingut juhtides.
HR äritegevuse peamine eesmärk on taotleda virtuaalvääringu tegevusload edasimüügiks
mõeldud ettevõtetele, mille käigus antakse RAB-ile eksitavat teavet, mis seab kahtluse alla HR
usaldusväärsuse. HR-l on 01.06.2022 seisuga kehtivad seosed 512 äriühinguga, millest suur osa
on nn riiulifirmad. Kehtetuid seoseid on HR-l 9038 äriühinguga. Wasp Project OÜ
põhitegevuseks on äriühingute müük, sh müüakse virtuaalvääringu tegevuslubasid omavaid
äriühinguid hinnaga 45 000 eurot. HR-l on 01.06.2022 seisuga kehtivad seosed 5
virtuaalvääringu tegevusluba omava äriühinguga, millest 3 on ajutiselt majandustegevusest
loobunud. Lisaks on HR-l MTR-s seosed veel 8 juba võõrandatud äriühinguga, mille osas on
jäetud RAB-ile kontrollieseme asjaolude muutumisest MSÜS § 30 lg 1 kohaselt teavitamata.
Kokku on RAB väljastanud virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusload 53 äriühingule, mis
on olnud seotud HR-ga (neist 48 on võõrandatud). Lisaks praegusele 8 tegevusloa taotluse
esitajale oli RAB-i menetluses veel 47 tegevusloa taotlused HR-ga seotud äriühingutelt, mis
jäeti puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise tõttu 25.05.2022 otsusega läbi vaatamata. On
ilmne, et HR ise ei soovi tegelikult virtuaalvääringu teenuseid pakkuma asuda, mistõttu on ta
esitanud tegevuslubade taotlemisel RAB-ile eksitavaid andmeid. Kõigile tegevuslubade
taotlustele lisatud protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad (vt RahaPTS § 70 lg 3 p 5) on
identsed. Tegevusloa saamisel on äriühingul kohustus 6 kuu jooksul alustada virtuaalvääringu
teenuse pakkumisega, vastasel juhul tunnistatakse tegevusluba kehtetuks (RahaPTS § 75 lg 1 p
3-21-2139
7(13)
3). HR-ga seotud 53 tegevusloa saanud äriühingust on 32 mõne nädala või kuu jooksul ajutiselt
majandustegevusest loobunud. Tegevusluba on mõeldud seda nõudval tegevusalal
majandustegevuse alustamiseks. HR loob taotlustes RAB-ile vale mulje virtuaalvääringu
teenusepakkuja tegevusluba taotlevatest äriühingutest. Isikut, kes esitab järelevalveasutusele
süstemaatiliselt ekslikke andmeid, ei saa usaldada ning tal puudub laitmatu maine.
HR on hoidunud kõrvale RAB-i menetlustoimingust ja jätnud mõjuva põhjuseta vestlusele
ilmumata, mis seab kahtluse alla tema usaldusväärsuse. RAB edastas 27.08.2021 kutse ilmuda
21.09.2021 vestlusele, et välja selgitada isiku sobivus kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks
vajaliku tegevusloa kontrolleseme asjaolude täitmisel. RAB on määranud vestluse toimumise
uuteks aegadeks 29.09.2021, 22.10.2021, 04.11.2021, 06.01.2022, 21.01.2022 ja 31.03.2022,
kuid HR on erinevatel põhjustel jätnud vestlusele ilmumata. Selline käitumine näitab, et isik
hoidub pahatahtlikult RAB-i menetlustoimingust (vestlusest) ning ei soovi teha koostööd. Isik
vastab suulise vestluse käigus isiklikult ja menetlejal on kohe võimalik küsida tekkivaid
lisaküsimusi, mis on menetluslikult vähem koormavam ja ökonoomsem. RAB-il on tekkinud
lisaks kahtlus, et vestluse edasilükkamiseks esitatud haiguslehed ei vasta tegelikkusele, sest HR
on saanud igakuiselt sama suurt töötasu, sõltumata haiguslehel viibimisest. Seega on
haiguslehed õigusliku aluseta või on HR pannud toime maksupettuse. Eeltoodud asjaolude
põhjal puudub HR-l korrektne ärialane maine ja laitmatu maine ning teda ei saa pidada
usaldusväärseks ja tema käitumisest nähtub, et ta ei soovi teha järelevalveasutusega koostööd.
Kui isik on varasema käitumisega näidanud, et ta ei järgi kehtivaid norme ja tavasid, ei saa tema
suhtes tekkida usaldust, et tema tegevus kõrgendatud nõuetega ja riskidega sektoris saab olema
nõuetekohane (mh pakub HR klientidele ka andmete varjamise teenust). Asjaolu, et RAB on
varem aktsepteerinud HR kui virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusluba omava äriühingu
juhatuse liiget, tegelikku kasusaajat ja kontaktisikut, ei piira isiku sobivuse kontrolli võimalusi.
RAB muutis 2021. a suvel oma halduspraktikat (lähtudes RahaPTS eesmärkidest ja 25.05.2021
avaldatud riskihinnangust) ning hakkas tegema mh põhjalikumat taustakontrolli taotlejatega
seotud isikute osas.
Tegevusloa andmata jätmine on sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu, et mitte lubada turule
kontrollieseme asjaoludele mitte vastavat äriühingut. Kui RAB väljastaks virtuaalvääringu
teenusepakkuja tegevusloa sellisele äriühingule, kelle juhatuse liikmel, tegelikul kasusaajal ja
kontaktisikul puudub korrektne ärialane maine ja laitmatu maine, ei oleks tagatud Eesti
rahandussüsteemi ja majandusruumi läbipaistvus ning sellest tulenevalt avalikkuse ootus, et
turul tegutsevad vaid seaduse nõuetega kooskõlas olevad äriühingud. Riigil tuleb tagada, et
teenust pakuvad vaid sellised ettevõtted, kes on vastavuses kehtestatud seaduslike nõuetega,
millega maandatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja nende avaldumist praktikas
ning hoitakse ära eeltooduga seonduvaid kuritegusid. RAB edastas otsuse projekti 10.06.2022
arvamuse andmiseks kõigile taotlejatele ja äriühingute juhatuse liige HR esitas 27.06.2022 oma
vastuväited, millega RAB ei nõustunud.
11. CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken,
Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ esitasid 01.08.2022 taotluse (täiendatud
26.05.2023) kaebuse täiendamiseks nõudega tühistada RAB-i 01.07.2022 otsus nr 6-1/126-1.
Haldusaktist nähtuvalt juhindus RAB kaebajate juhtorgani liikme nõuetele mittevastavuse
tuvastamisel mitte haldusmenetluse alguses (30.04.2021) kehtinud õigusnormidest, vaid
23.02.2022 vastu võetud (15.03.2022 ja 15.06.2022 jõustunud) RahaPTS-i muudatustest, mis
on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 5 sätestatuga. Lisaks on RAB kinnitanud,
et haldusakti aluseks olevad asjaolud ei ole uued avastused, vaid tegemist on RAB-ile ammu
teada olnud asjaolude ümberhindamisega. RAB ei ole selgitanud, et tema varasem praktika oli
õigusvastane ja halduspraktika muutus on sellest tingitud. Halduskohus tuvastas, et kaebajate
3-21-2139
8(13)
juhatuse liige on varasemalt samadel asjaoludel ligi 70 korral loetud nõuetele vastavaks (sh anti
2021. a jooksul tegevusluba enam kui 20 äriühingule ja viimati 31.05.2021). RAB-i viidatud
riskihinnang ei saanud tingida HR seaduse nõuetele mittevastavust, sest RAB oli neist riskidest
teadlik juba varem, kuid sellele vaatamata väljastati HR-ga seotud äriühingule tegevusluba veel
31.05.2021. Seega on 01.07.2022 otsuse põhjendused tagantjärele otsitud. Ka ei ole
riskihinnangu põhjal võimalik jõuda järeldusele, mis annaks aluse muuta halduspraktikat seoses
HR nõuetele vastavusega. Riskihinnangust nähtuv sisend ei näita tegevussektoris olevaid riske,
mida ei ole võimalik optimeerida riikliku järelevalve teostamisega. RAB-i tegevus ei lähtu mitte
kaebajate majandustegevusega seonduvast riskihinnangust, vaid muudest motiividest (st RAB
lihtsalt ei tolereeri HR majandustegevust, mida kinnitavad lisaks kohtuotsused haldusasjades
nr 3-20-1750 ja nr 3-20-1752).
RAB on vaidlustatud otsuses vääralt ja vastuoluliselt väitnud, et HR on varjanud seotust
ammuste kriminaalmenetlustega, kuigi märgib samas, et need asjaolud on RAB-ile teada juba
aastaid ja neid on ka varem hinnatud. Arusaamatu on seisukoht, et HR usaldusväärsus on seotud
tema majandustegevusega, milleks on äriühingute müük. Ka see asjaolu on RAB-ile olnud
teada ning haldusasjades nr 3-20-1750 ja nr 3-20-1752 on ka märgitud, et selline tegevus ei ole
õigusvastane. Seega ei ole RAB-il mingit alust nimetatud tegevust takistada. Asjaolu, et pärast
tegevuslubade omandamist võivad äriühingute juhtorganite liikmed muutuda, et tähenda, et
äriühingud ise ei kavatse hakata osutama taotlustes märgitud teenuseid. Ebaõige on ka väide, et
HR on hoidnud kõrvale RAB-i menetlustoimingust (vestlusest). Seonduvalt asjaoluga, et
kaebajad taotlesid halduskohtult 18.01.2022 esialgset õiguskaitset, lükkas RAB 21.01.2022
toimuma pidanud vestluse kuni õigusselguse saabumiseni edasi. Kuna ringkonnakohus tühistas
07.03.2022 määrusega halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse, edastas RAB 24.03.2022
uued kutsed vestlusele 31.03.2022. HR ei keeldunud menetlustoimingul osalemast, vaid
teavitas sarnaselt varasemale vastustajat, et ta kavatseb ringkonnakohtu määruse vaidlustada.
Menetlustoimingu lubatavuse osas saabus selgus Riigikohtu 10.05.2022 määrusega, kuid RAB
ei ole hiljem esitanud kaebajate juhatuse liikmele uut kutset menetlustoimingule. Kokkuvõttes
on RAB omistanud temale ammu teada olnud asjaoludele meelevaldselt uue tähenduse, ilma et
eksisteeriks seaduslik alus või tegelik vajadus halduspraktika muutuseks. RAB on 05.05.2023
esitanud ringkonnakohtule haldusmenetluse toimiku, kuid selles sisalduvad tõendid on kogutud
tagantjärele kohtule esitamiseks. Lisaks viitavad kaustade pealkirjad 01.07.2021 otsusele, kuigi
vaidlusalune otsus on tehtud aasta hiljem. Kuna tegevusloa taotlused esitati 30.04.2021, siis on
tõenäoline, et sisulise otsuse tegevuslubasid mitte anda tegi RAB juba 01.07.2021, kuid otsuse
tegemisega viivitati kuni 01.07.2022, sest RahaPTS-i 2021. a redaktsioon ei võimaldanud sellist
otsust teha. RAB ei ole haldusmenetlust läbi viies juhindunud kehtivast õigusest, vaid varjatud
motiividest, mida kehtiv õigus ei võimaldanud realiseerida (vt kaebajate 10.12.2021 seisukoha
p-d 2.4.1–2.4.5). Tegemist on RAB-i süstemaatilise halduskiusuga kaebajate suhtes.
12. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 13.04.2023 määrusega CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ,
Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja
Tokendrive OÜ taotlus kaebuse täiendamiseks uue nõudega tühistada RAB-i 01.07.2022 otsus
nr 6-1/126-1. Tühistamisnõude lisamiseta ei oleks asjas esitatud kohustamisnõudeid kas enam
üldse võimalik rahuldada või vähemasti tekiks õiguslikult ebaselge olukord, sest samaaegselt
kehtiksid sama olukorda reguleerivad vastupidise sisuga haldusaktid (st kui tegevusload olid
kaebajate 30.04.2021 taotluste alusel juba 31.08.2021 vaikimisi antud, siis ei oleks RAB enam
saanud samade taotluste alusel tegevuslubade andmisest 01.07.2022 otsusega keelduda). Seda
ei mõjuta mh asjaolu, et ringkonnakohtu menetluses on üksnes vastustaja apellatsioonkaebus,
sest halduskohtu otsus on apellatsiooniastmes vaidlustatud tervikuna. RAB-i 01.07.2022 otsuse
tühistamise nõue on kooskõlas kaebajate kohtusse pöördumise eesmärgiga (st virtuaalvääringu
teenuste osutamise tegevuslubade saamine).
3-21-2139
9(13)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Praeguses asjas tuleb esmaselt lahendada küsimus, kas kaebajate 30.04.2021 taotletud
tegevusload tuleb MSÜS § 20 lg 4 esimese lause kohaselt lugeda 31.08.2021 vaikimisi antuks.
RAB jätkas tegevuslubade taotluste menetlemist ja keeldus 01.07.2022 otsusega nr 6-1/126-1
tegevuslubade andmisest. Kui 30.04.2021 taotluste alusel tuli tegevusload lugeda 31.08.2021
vaikimisi antuks, siis ei oleks RAB saanud samade taotluste alusel tegevuslubade andmisest
01.07.2022 otsusega keelduda ning seega tuleks RAB-i 01.07.2022 otsus tühistada, sõltumata
hinnangust selle sisulisele põhjendatusele.
I
Tegevuslubade vaikimisi andmine
14. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna tegevuslubade taotlused esitati 30.04.2021, siis
sai tegevuslubade vaikimisi andmine toimuda üksnes 31.08.2021, mil möödus RahaPTS §-s 71
sätestatud maksimaalne 120-päevane menetlustähtaeg, ning seega ei ole RahaPTS-s 15.03.2022
jõustunud muudatused siinsel juhul asjakohased. Järgnevad viited õigusnormidele on seetõttu
esitatud 31.08.2021 seisuga.
15. RahaPTS § 54 lg 1 p 11 kohaselt on RAB-i üheks ülesandeks mh tegevuslubade taotluste
lahendamine MSÜS-s sätestatud korras, arvestades RahaPTS-i erisusi. Sellest tulenevalt pidi
vastustaja virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks esitatud tegevusloa taotluse (vt RahaPTS § 70
lg 1 p 4 ja lg 3) lahendamisel silmas pidama ka MSÜS-s sätestatut. RahaPTS § 71 nägi ette, et
RAB lahendab tegevusloa taotluse tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva
jooksul taotluse esitamise päevast arvates ja RAB-i otsusel võib seda tähtaega pikendada kuni
120 päevani. MSÜS § 20 lg 4 kohaselt juhul, kui majandushaldusasutus ei lahenda taotlust
seadusega kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, loetakse tegevusluba selle
tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks ning majandushaldusasutus kannab tegevusloa
andmed registrisse tähtaja möödumisele järgneval tööpäeval. Olulisest avalikust huvist
tulenevatel põhjustel, samuti kolmanda isiku õiguste kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel
kõnealusest põhimõttest kõrvale kalduda. Tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamise põhimõte
ei kohaldu juhul, kui tegevusloa peab andma kõrvaltingimustega.
16. Vaidluse põhiküsimus ongi, kas kaebajate taotletud tegevusload tuli lugeda MSÜS § 20
lg 4 esimese lause kohaselt 31.08.2021 vaikimisi antuks või ei ole nimetatud säte kohaldatav
või andis MSÜS § 20 lg 4 teine lause võimaluse sellest kõrvale kalduda. RAB on esiteks
leidnud, et MSÜS § 2 lg 4 p-st 1 tulenevalt ei kohaldata kõnealust seadust krediidiasutuste
seaduse (KAS) § 6 lg 1 tähenduses finantsteenuste osutamisele, ning kuigi selgesõnalised sätted
puuduvad, on seadusandja soovinud virtuaalvääringu teenused võrdsustada finantsteenustega.
Sellega ei saa kuidagi nõustuda. KAS § 6 lg-s 1 ei loetleta finantsteenuste all virtuaalvääringu
teenuseid ja nende teenuste samastamist ei nähtu ka RahaPTS-st. Vastupidist järeldust ei saa
teha RahaPTS § 2 lg-st 5, mis näeb ette, et virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohaldatakse
RahaPTS-s finantseerimisasutuste kohta sätestatut. Samade sätete kohaldamine ei tähenda, et
ettevõtjad osutaksid samu teenuseid (vt ka Riigikogu XIV koosseisu 8 SE seletuskiri, lk 3–4).
Isegi kui virtuaalvääringu teenuste pakkumise ja pakkujate suhtes tuleks kohaldada samasisulisi
nõudeid nagu finantsteenuste pakkumisele ja pakkujatele, peab MSÜS-i kohaldamise välistus
olema seaduses selgelt sätestatud (vt MSÜS § 2 lg 1). Praegusel juhul selline erand puudus ning
RahaPTS § 54 lg 1 p 11 sätestas kohustuse lähtuda MSÜS-s sätestatust.
17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ka selles, et MSÜS § 20 lg 4 teine
lause ei andnud RAB-ile võimalust mitte lugeda tegevuslubasid MSÜS § 20 lg 4 esimese lause
3-21-2139
10(13)
kohaselt vaikimisi antuks pärast tegevusloa taotluste menetlemiseks RahaPTS §-s 71 sätestatud
maksimaalse 120-päevase tähtaja möödumist. Määravaks tuleb pidada, et MSÜS § 20 lg 4 teise
lause kohaselt saab tegevusloa vaikimisi antuks lugemise põhimõttest olulisest avalikust huvist
tulenevatel põhjustel ja kolmanda isiku õiguste kaitseks kõrvalda kalduda üksnes seaduses
sätestatud juhtudel. RAB on seisukohal, et kuigi enne 15.03.2022 jõustunud muudatusi puudus
RahaPTS-s tõesti MSÜS § 20 lg 4 teises lauses viidatud erisäte, oli tegemist seaduse lüngaga
või ei olnudki erisäte vajalik, sest valdkonnast tuleneva erisuse sätestab juba MSÜS § 20 lg 4
teine lause. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kumbki lähenemine õige. Viimasena nimetatud
tõlgendus jätaks osa sättest alusetult tähelepanuta. MSÜS § 20 lg 4 teisest lausest tuleneb, et
eriseaduses võib tegevuslubade vaikimisi antuks lugemise põhimõttest kõrvale kalduda üksnes
siis, kui selleks esinevad olulisest avalikust huvist tulenevad põhjused või esineb vajadus kaitsta
kolmanda isiku õigusi. Selle aluseks on teenuste direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
12.12.2006 direktiiv 2006/123/EÜ) art 13 lg 4 teine lause, mis ei võimalda kehtestada muudest
eesmärkidest lähtuvaid kõrvalekaldeid, mistõttu oli ka MSÜS-s tarvis näha ette vastav täpsustus
(vt Riigikogu XI koosseisu 803 SE seletuskiri, lk 50). Pelgalt viide oluliste avalike huvide või
kolmanda isiku õiguste kaitsele on liiga abstraktne, et see saaks iseseisvalt tähistada valdkonda,
mille puhul on MSÜS § 20 lg 4 esimese lause kohaldamine välistatud. Sellise erandi tegemise
saab otsustada ainult seadusandja.
18. Põhjendatud ei ole ka RAB-i käsitlus seaduse lüngast. Kuni 09.03.2020 sätestas RahaPTS
§ 71, et RAB lahendab tegevusloa taotluse 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast
arvates. Seonduvalt tegevusloa kontrollieseme (RahaPTS § 72) olulise laiendamisega pikendati
10.03.2020 jõustunud muudatustega RahaPTS §-s 71 tegevusloa taotluse lahendamise tähtaega
60 päevani koos võimalusega seda pikendada kuni 120 päevani. Asjaomase eelnõu (Riigikogu
XIV koosseisu 8 SE) seletuskirjas (lk 5) on märgitud, et tähtaja pikendamine on vajalik selleks,
et võimaldada teha sisulist kontrolli (eelkõige korrektse ärialase maine hindamiseks) ja vältida
samas tegevusloa MSÜS § 20 lg 4 alusel vaikimisi andmist, kui ületatakse 30 päevast tähtaega.
Seega ei ole mingit põhjust arvata, et seadusandja oleks jätnud MSÜS § 20 lg 4 teises lauses
ettenähtud erandi RahaPTS §-s 71 ekslikult sätestamata. Hinnang, et seadusandja ei osanud ette
näha, et 10.03.2020 jõustunud muudatused ei ole piisavad virtuaalvääringu teenuste pakkumise
turu korrastamiseks või ei alanda vajalikul määral valdkonnaga seotud (sh pidevalt muutuvaid)
riske ning seega tuleks virtuaalvääringu teenuste pakkujate suhtes kohaldada veelgi rangemat
kontrolli, ei anna haldusorganile õigust seadust eirata (põhiseaduse § 3 lg 1). Olenemata sellest,
et RAB-il võis olla olulisi raskusi seaduses sätestatud menetlustähtaja järgimisega, ei olnud tal
võimalik lähtuda taotluste lahendamisel oma ettekujutusest, milline peaks olema tegevuslubade
taotluste asjakohane menetluskord (mis kehtestati alles 15.03.2022 jõustunud muudatustega),
vaid tal tuli järgida kehtivat õigust. Rakenduspraktikas ebatõhusaks või raskesti järgitavateks
osutunud normide hilisem muutmine või täiendamine ei tähenda veel, et varasem regulatsioon
pidi olema lünklik. Lüngaga olnuks tegemist siis, kui varasemat regulatsiooni ei oleks saanud
mõne sätte puudumise tõttu rakendada, kuid sellist olukorda ei esinenud.
19. Seega, kuna RAB-il tuli kaebajate 30.04.2021 taotlused lahendada hiljemalt 120 päeva
jooksul taotluste esitamise päevast arvates (kuivõrd 28.08.2021 oli laupäev, siis HMS § 33 lg 3
järgi hiljemalt 30.08.2021), kuid selleks ajaks ei olnud taotletud tegevuslubasid antud ega nende
andmisest keeldutud, tuli tegevusload MSÜS § 20 lg 4 esimese lause järgi lugeda 31.08.2021
vaikimisi antuks ning vastustajal oli kohustus kanda tegevuslubade andmed MTR-i. Arvestades
eespool p-s 17 väljendatud seisukohta, et MSÜS § 20 lg 4 teises lauses märgitud erandi tegemise
alused ei ole kohaldatavad iseseisvalt, vaid erand peab olema igal juhul seaduses sätestatud, ei
oma vaidluse lahendamisel tähtsust, kas RAB-i 27.08.2021 teavituses esile toodud põhjendused
täiendava menetlustoimingu (vestlus HR-ga) korraldamiseks olid asjakohased ja piisavad (sh
vajalikul määral konkreetsed) või mitte. Samuti on ringkonnakohus esialgse õiguskaitse
3-21-2139
11(13)
taotluste lahendamisel selgitanud (vt 07.03.2022 määruse p 13; 29.03.2022 määruse p 12), et
HR-ga intervjuu korraldamise kui menetlustoimingu õigusvastasus ei ole hõlmatud algse
kaebuse esemega (kaebuse muutmise tõttu tuleb seda siiski hinnata RAB-i 01.07.2022 otsuse
tühistamiseks esitatud nõude lahendamisel, mida ringkonnakohus käsitleb allpool). Seetõttu ei
pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata halduskohtu otsuse p-des 16–20 kajastatud seisukohti.
Halduskohus on kaebuse õigesti rahuldanud ja kohustanud RAB-i kandma kaebajate taotletud
virtuaalvääringu teenuste pakkumise tegevuslubade kohta andmed MTR-i.
II
Tegevuslubade andmisest keeldumise otsus
20. RAB keeldus 01.07.2022 otsusega nr 6-1/126-1 kaebajate poolt 30.04.2021 taotletud
tegevuslubade andmisest MSÜS § 25 lg 1 p 2 ning RahaPTS § 72 lg 1 p-de 11 ja 2 alusel. Otsus
tugineb hinnangul, et HR-l kui kõigi kaebajate juhtorgani liikmel ja tegelikul kasusaajal puudub
korrektne ärialane maine (vt RahaPTS § 72 lg 1 p 11) ja samuti ei vasta HR kui kaebajate
määratud RAB-i kontaktisik RahaPTS § 17 lg-s 5 sätestatud nõuetele, sest tal puudub laitmatu
maine (vt RahaPTS § 72 lg 1 p 2).
21. Kuna ringkonnakohus nõustus eelnevalt halduskohtuga, et kaebajate 30.04.2021 taotluste
alusel tuli neile virtuaalvääringu teenuste pakkuja tegevusload MSÜS § 20 lg 4 esimese lause
kohaselt lugeda 31.08.2021 vaikimisi antuks ja RAB-il oli kohustus kanda tegevuslubade kohta
andmed MTR-i, siis pidanuks tegevuslubade taotluste menetlus lõppema 31.08.2021. Järelikult
ei olnud RAB-il 01.07.2022 otsusega pärast 31.08.2021 enam võimalik samade taotluste alusel
tegevuslubade andmisest keelduda ning vaidlustatud otsus tuleb sellel põhjusel tühistada, ilma
et oleks tarvis hinnata selle sisulist õiguspärasust. Ringkonnakohus rõhutab siinjuures, et kuigi
RAB-il ei olnud õiguslikku takistust kohtuvaidluse ajal haldusmenetlust jätkata (vt 29.03.2022
määruse p 10), siis juhul, kui jõustub kohtuotsus, millega kohustatakse RAB-i kandma andmed
kaebajate tegevuslubade kohta MTR-i, tuleb pärast 31.08.2021 haldusmenetluse jätkamist ja
01.07.2022 otsuse tegemist siiski pidada õigusvastaseks. Muu hulgas ei ole RAB-i 01.07.2022
otsus käsitatav kaebajatele vaikimisi antud tegevuslubade kehtetuks tunnistamise otsusena, sest
RahaPTS §-s 75 sätestatud aluste esinemist ei ole tuvastatud. Kui kaebajad või nende tegevus
ei vasta RahaPTS-i kehtivale redaktsioonile, siis on RAB-il võimalik teha neile RahaPTS § 64
lg 1 ja § 65 alusel ettekirjutus viia oma tegevus mõistliku aja jooksul (arvestades mh RahaPTS
§ 75 lg 1 p-s 4 sätestatut) seadusega kooskõlla. See ei tähenda, et kaebajatele tuleks tingimata
tagada kolmekuuline nn üleminekuperiood sarnaselt RahaPTS § 1183 lg-s 1 sätestatule, sest
kohtuvaidlusele vaatamata on kaebajad pidanud juba alates muudatuste jõustumisest arvestama
lisanudnud nõuete täitmise kohustusega ja tegema selleks vajalikke ettevalmistusi.
22. Ehkki RAB-i 01.07.2022 otsus tuleb igal juhul tühistada ja ringkonnakohus ei analüüsi
selle sisulist õiguspärasust, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks vastata mõnedele kaebajate
otsusega seotud väidetele. Esiteks ei saa asjaolust, et RAB on otsuse tegemisel aluseks võetud
tõendid korrastatult haldusmenetluse toimikusse koondanud alles nende kohtule esitamiseks (st
ringkonnakohtu 13.04.2023 määruse resolutsiooni p 3 täitmiseks), teha järeldust, et tegelikult
vastustaja neist tõenditest otsuse koostamisel ei lähtutud. Esitatud tõendid on seostatud otsuse
konkreetsete punktidega, milles on andmete päritolule viidatud. Tuleb arvestada, et esitatud
tõendid on vastustajale valdavas osas kättesaadavad erinevatest registritest (MTR, äriregister,
kohtulahendite register) ning olukorras, kus haldusorganil on vajaduse korral alati võimalik
teha registritest uued väljavõtted, mis kajastavad varem antud haldusakti koostamise ajahetke,
ei saa varasemat väljavõtete mittetegemist või mittesäilitamist pidada menetlusveaks. Kaebajad
ei ole seejuures väitnud, et mõni asjaolu oleks tuvastatud valesti. Ilmselgelt ebausutav ja otsitud
on lisaks kaebajate kahtlus, et kuna RAB-i esitatud kaustade pealkirjades on viited 01.07.2021
3-21-2139
12(13)
otsusele, siis oli RAB sisuliselt juba aasta varem otsustanud kaebajatele tegevuslubasid mitte
anda, kuid viivitas sellega teadlikult kuni RahaPTS-i muudatuste jõustumiseni. Pidades silmas,
et otsus tugineb mitmetele asjaoludele, mida 01.07.2021 veel ei esinenud, on eluliselt märksa
usutavam, et tegemist on vaid inimliku eksimusega kohtule esitatud kaustade pealkirjastamisel.
23. Põhjendatud ei ole ka seisukoht, et RAB ei oleks tohtinud kaebajate 30.04.2021 taotluste
lahendamisel HMS § 5 lg 5 kohaselt lähtuda 15.03.2022 jõustunud RahaPTS-i redaktsioonist.
Tuleb rõhutada, et HMS § 5 lg 5 käsitleb üksnes menetlusnormide muutumist menetluse ajal
ning ei laiene materiaalõigusnormidele. Virtuaalvääringu teenuse pakkujale esitatavad nõuded
ja tegevusloa andmisest keeldumise alused on olemuselt materiaalõiguslikud, mistõttu HMS
§ 5 lg 5 ei kohaldu ja lähtuda tuleb haldusakti andmise ajal kehtivast õigusest (HMS § 54). See
tähendab, et kui taotletud tegevuslubasid ei oleks tulnud lugeda 31.08.2021 vaikimisi antuks,
siis pidanuks RAB 01.07.2022 otsuse tegemisel hindama kaebajate vastavust virtuaalvääringu
teenuse pakkujale esitatavatele nõuetele lähtudes otsuse tegemise ajal kehtivast õigusest, olgugi
et tegevuslubade taotlused olid esitatud 30.04.2021. RAB-il ei olnud lisaks keelatud (seadusega
lubatud piirides) muuta oma senist halduspraktikat, kui ilmnes, et varasem suuresti formaalset
laadi kontroll ei ole valdkonnas esinevate riskide maandamiseks piisav. Usutavaks võib pidada,
et RAB oli 25.05.2021 avaldatud riikliku riskihinnangu järeldustega kursis mõnevõrra varem,
kuid see ei tähenda, et viidatud riskihinnangu avalikustamine ei saanud olla praktika muutmise
aluseks (mh tekkis alles siis võimalus riskihinnangule tugineda). Määravat tähtsust ei oma, et
HR-ga seotud äriühingule väljastati tegevusluba veel 31.05.2021, sest praktika muutmine ei
saanud toimuda üleöö pärast riskihinnangu avaldamist. Samuti ei ole asjakohane vastuväide, et
RAB on temale ammu teada olnud asjaolusid meelevaldselt ümber hinnanud, sest vaidlust ei
ole selles, et varasem kontroll oli formaalsem, ning kaebajad ei ole viidanud ühelegi varasemale
otsusele, milles oleks HR korrektset ärialast mainet ja laitmatut mainet üksikasjalikult
analüüsitud. Tegevusloa kontrollieseme asjaolude põhjalikumat kontrollimist ei saa tõrjuda mh
argumendiga, et valdkonnas esinevaid riske on võimalik maandada ka tõhusama järelevalvega,
sest tegevusloa nõue ongi kehtestatud põhjusel, et avalike huvide ja kolmandate isikute õiguste
kaitseks ei piisaks piirdumisest järelkontrolliga.
24. RAB on õigesti märkinud sedagi, et HR on mõjuva põhjuseta menetlustoimingust
(vestlusest) kõrvale hoidnud, sest ta ei ole väitnud, et 31.03.2022 vestlusele ilmumine olnuks
tema jaoks võimatu või ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohus jättis 31.03.2022 määrusega
kaebajate 29.03.2022 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning kuigi kaebajad võisid
RAB-i teavitada soovist ringkonnakohtu määrus vaidlustada, ei lükanud see vestluse toimumise
aega automaatselt edasi ja ei andnud HR-le õiguslikku alust jätta kutses märgitud ajal kutses
ettenähtud kohta ilmumata (HMS § 42 lg-d 1 ja 2). Väited, et HR ei keeldunud vestlusel
osalemast, vaid jäi ootama uut kutset pärast Riigikohtu 10.05.2022 määruse tegemist, on
ennastõigustavad ja otsitud.
III
Kokkuvõte ja menetluskulud
25. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel jääb RAB-i apellatsioonkaebus rahuldamata,
kuid Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 otsust tuleb apellatsiooniastmes kaebuse uue nõudega
täiendamisest tulenevalt muuta. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab CoinGrove
OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube
OÜ ja Tokendrive OÜ kaebuse, tühistab RAB-i 01.07.2022 otsuse nr 6-1/126-1 ning kohustab
RAB-i kandma kaebajate 30.04.2021 taotluste alusel virtuaalvääringu teenuse pakkumise
tegevuslubade kohta MTR-i.
3-21-2139
13(13)
26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui
kõrgema astme kohus muudab madalama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks
arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg
1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja
kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus
mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
27. CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken,
Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ on tasunud esimese astme kohtus riigilõivu
20.09.2021 kaebuse ja 19.01.2022 esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kokku 280 eurot ning
kandnud esindajakulu 2585 eurot (ilma käibemaksuta, vastab esindaja 23,5 töötunnile hinnaga
110 eurot/tund + KM). Apellatsioonimenetluses on kaebajad tasunud 29.03.2022 esialgse
õiguskaitse taotluselt riigilõivu kokku 160 eurot ning kandnud esindajakulu 5582,50 eurot (ilma
käibemaksuta, vastab esindaja 50,75 töötunnile hinnaga 110 eurot/tund + KM). Kokku 8607,50
euro suuruste menetluskulude kandmine seoses praeguse haldusasja menetlemisega esimese ja
teise astme kohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuigi õigusteenuse
arvete adressaadiks on olnud Complium OÜ, ei välista see HKMS § 109 lg 5 kohaselt kaebajate
esindajakulu vastustajalt väljamõistmist.
28. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajate esindajakulu osaliselt ülepaisutatud ja seda ei
ole alust vastustajalt tervikuna välja mõista. Halduskohus on otsuse p-s 29.2 põhjendanud, miks
saab kaebajate menetluskulusid esimese astme kohtus pidada põhjendatuks kokku 1500 euro
(ilma käibemaksuta) ulatuses. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ja ei korda neid.
Kuna apellatsiooniastmes lisandus uue nõudena RAB-i 01.07.2022 otsuse tühistamise taotlus,
siis on põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus ka oluliselt suuremad kui halduskohtus.
Samas tuleb arvestada, et menetluskulud seonduvad märkimisväärses osas esialgse õiguskaitse
küsimusega, mis ei lahenenud kaebajate jaoks edukalt. Apellatsiooniastme õigusabikulu saab
pidada põhjendatuks 3500 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses. Muus osas jäävad esindajakulud
HKMS § 109 lg 6 alusel kaebajate endi kanda. Lisaks tuleb kaebuse rahuldamise tõttu mõista
tervikuna välja riigilõiv kahes kohtuastmes kokku 440 eurot.
29. Kaebajad on 10.12.2021 taotluses palunud kohustada vastustajat tasuma hüvitatavatelt
menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse
§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Menetluskuludelt tasutava viivise väljamõistmine
on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt, kuid HKMS sellist
võimalust ette ei näe (nt Riigikohtu 15.02.2021 otsus nr 3-18-2294, p 27). HKMS § 1 lg-st 3
tulenevalt kohaldatakse halduskohtumenetluses TsMS-i üksnes HKMS-s sätestatud juhtudel.
Seega jääb kaebajate eeltoodud taotlus rahuldamata, nagu märkis ka halduskohus otsuse p-s 30.
30. Kaebajad on 26.05.2023 menetluskulude taotluses palunud määrata, et menetluskulude
hüvitamise korral tuleb RAB-il kanda väljamõistetud summa advokaadibüroo pangakontole ja
märkida maksekorralduse selgitusse haldusasja number. Kuna esimese astme kohtumenetluses
esitatud menetluskulude taotlus sellist erisust ei sisaldanud ja nimekiri ei sisalda riigilõivukulu,
lähtub ringkonnakohus eeldusest, et eeltoodud korraldus puudutab üksnes apellatsiooniastme
õigusabikulusid. Ülejäänud summa tuleb tasuda vastavalt kaebajate esitatavatele andmetele.
31. RAB on olnud riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud (HKMS § 104 lg 10) ja ei ole
esitanud andmeid ka muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna kaebus rahuldatakse, siis
jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)