1-08-13682/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-08-13682

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-13682 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ago Kutsar, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28. jaanuari 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Z.K määruskaebus RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 28. jaanuari 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.K määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud

Z.K mõisteti süüdi Viru Maakohtu 15.06.2009 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 11.12.2008 otsusega mõistetud karistusega 3 aastat ja 11 päeva vangistust ning mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 11 päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja algus 11.12.2008 ja lõpp 21.12.2011.

Tartu Maakohtu 28.01.2011 määrusega jäeti Z.K tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb Z.K jätta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Maakohus leidis, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad

tema ohtlikkusele. Z.K on vangistuse jooksul 9 korda karistatud

- 2 - distsiplinaarkorras (enamasti vanglateenistuja korraldustele mitteallumise eest), mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja soovi mitte muuta oma käitumist.

Teda on kuus korda kriminaalkorras karistatud, valdavalt varavastaste kuritegude eest.

Viimased neist olid seotud vägivalla kasutamisega. Eelviimase karistuse kandmisest oli ta

vabastatud tingimisi enne tähtaega, kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning

pani katseajal taas toime uue esimese astme kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma

eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Vabaduses puudub Z.K toetav sotsiaalne võrgustik, ta on XXXX ja kavatseb

elama asuda ühiselamusse. Seega säilib oht, et ta hakkab edaspidi suhtlema kuritegeliku

taustaga isikutega ja võib alluda grupi mõjule ning tegutseda tagajärgedele mõtlemata. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ning isikud, kes võiksid teda toetada

materiaalsel. Antud asjaolu suurendab kinnipeetava poolt uue varavastase kuriteo

toimepanemise riski. Arvestades kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole Z.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

Z.K esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Z.K leiab, et maakohtu määruses puuduvad olulised põhistused. Kuna kohtulahend

ei ole õiguspärane, on kaebuse esitaja arvates ilmselge, et tema enne tähtaega vabastamata

jätmine toimus otsitult, mis omakorda rikub tema õigust õiglasele õigusemõistmisele. Kaebuse esitaja leiab, et see asjaolu on tema taotluse uuesti läbi vaatamise aluseks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et Z.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et maakohus on Z.K puhul käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks maakohtu poolt toodud põhjendusi korrata, kuid täiendavalt rõhutab järgnevat.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohus peab Z.K varasema elukäigu osas oluliseks asjaolu, et teda on

korduvalt ja peamiselt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest.

Ringkonnakohus peab märkimisväärseks, et varasemalt on Z.K-le mõistetud ka tingimisi vangistust, kuid nimetatud asjaolu ei ole Z.K mõjutanud hoiduma uute

kuritegude toimepanemisest, mistõttu kannab Z.K käesoleval ajal reaalset

vanglakaristust. Nimetatud asjaolu ei anna ringkonnakohtu arvates alust olla veendunud, et Z.K suudaks vabaduses alluda kriminaalhooldusele ning katseaja edukalt sooritada.

Riski suurendavateks faktoriteks tuleb lisaks varasemale elukäigule pidada ka XXXX ,

sotsiaalse võrgustiku puudumist, elama asumist ühiselamusse ja materiaalse kasu saamise

eesmärgil toimepandud varasemaid kuritegusid. Samas on oluline ka märkida, et Z.K

on üheksal korral karistatud distsiplinaarkorras ning siinkohal nõustub

ringkonnakohus maakohtuga, et distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et isegi range

- 3 -

järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal ei ole Z.K suutnud õiguspäraselt käituda. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks osundada Riigikohtu lahendile 3-1-1-91-06,

milles rõhutatakse, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on tehtud kaalutletult, st maakohus on arvestanud ka seda, et kuna Z.K puudub omaette elukoht, ta asub elama ühiselamusse, siis

säilib oht, et ta hakkab ka edaspidi suhtlema kuritegeliku taustaga isikutega ja võib nende mõjule alludes toime panna uusi kuritegusid.

Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et ennetähtaegse vabastamise otsustamine on

KarS § 76 kohaselt üksnes kohtu pädevuses ning sealjuures ei ole kohtule siduvad menetlusosaliste soovid või erinevate ametiasutuste arvamused. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et kohtul ei ole võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, kui

kohus ei ole veendunud, et karistuseesmärk on saavutatud, mistõttu ei ole süüdimõistetule ennetähtaegne vabanemine ka garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Z.K ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik ning Z.K tuleb jätta vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Ago Kutsar