3-22-2163/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2163

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.10.2022 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.10.2022 määruse peale.

2. Jätta X menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Halduskohtu 14.10.2022

määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi

vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-

d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, §

235 lg 1, § 252 lg 7; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla teavitas 07.10.2022 kinnipeetav Xu, et 12.09.2022 ettekande nr 1-22-

8333, 18.09.2022 ettekande nr 1-22-8525 ja 21.09.2022 ettekande nr 1-22-8608 alusel on tema

suhtes algatatud distsiplinaarmenetlused Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise

kahtlustuses, kuna X suhtles nimetatud kuupäevadel vanglaametnikega ähvardavalt ja

agressiivselt ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 08.10.2022 kaebuse, milles taotles esialgset

õiguskaitset, vabanemist ja ravi, arstlikku komisjoni ja kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, asjade

nr 3-22-2028 ja nr 3-21-1297 ning 68 500 euro suuruse nõudega haldusasja liitmist, samuti

distsiplinaarmenetluste lõpetamist ja kustutamist.

3-22-2163

2(6)

Kaebaja lisas avaldusele 07.10.2022 selgitused, mis on adresseeritud haldusasja nr 3-22-2028

menetlevale kohtunikule. Selgituste kohaselt on kaebaja haldusasjas nr 3-22-2028 taotlenud

arstliku komisjoni moodustamist, et kaebaja saaks taotleda vanglast enne tähtaega vabastamist,

kuna kaebaja süüdivuse saab kindlaks teha üksnes kohtuarstlik ekspertiis. Kaebaja soovib riigi

õigusabi korras esindaja määramist ja asjade liitmist. Kuna raviarst leidis 2021. a-l, et kaebaja

on osaliselt süüdiv, siis tuleks distsiplinaarmenetlused lõpetada.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 14.10.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel läbivaatamatult, jättis esialgse õiguskaitse ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata ning

jättis läbi vaatamata taotluse kaebuse liitmiseks haldusasjades nr 3-22-2028, 3-21-1297 ja 3-

22-1216 esitatud kaebustega.

Kaebaja nõuab Tallinna Vangla kohustamist moodustada arstlik komisjon, mis saaks otsustada

kaebaja ennetähtaegse vanglast vabanemise ja ravi osutamise üle, ning lõpetada ettekannete nr

1-22-8333, 1-22-8525 ja 1-22-8608 alusel algatatud distsiplinaarmenetlused. Kaebaja taotleb

mh esialgse õiguskaitse korras arstliku komisjoni moodustamist ja distsiplinaarmenetluste

peatamist juba kohtumenetluse ajal. Taotlus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks on

menetluslik taotlus juhuks, kui kohus kaebust menetleb. Lisaks taotleb kaebaja riigi õigusabi

ning esitatud kaebuse liitmist haldusasjadega nr 3-22-2028, 3-21-1297 ja 3-22-1216.

Arstliku komisjoni moodustamiseks kohustamise osas puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus

(vt Tallinna Halduskohtu 04.03.2022 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 02.08.2022 määrus

haldusasjas nr 3-22-490). Tallinna Halduskohus tagastas 07.11.2022 määrusega nr 3-22-2028

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale

kindalt tüüpi ravi tema soovitud raviasutuses ja arstliku komisjoni moodustamist, et otsustada

tema ennetähtaegselt vanglast vabanemise üle ja määrata talle ravi. Tallinna Vangla 19.09.2022

vastuses nr 7-8/22/16821-2 on selgitatud, et meditsiiniosakonna hinnang ei ole muutunud ning

kaebaja terviseseisund ei tingi tema suunamist haiglaravile. Täiendavalt selgitati, et arstlik

komisjon moodustatakse üksnes psühholoogi või psühhiaatri sisendi alusel ja see ei ole praegu

näidustatud. Kaebaja ravivajadus on vanglas tagatud (vt vangistusseaduse (VangS) §-d 52 ja

53) ning tal ei ole tegelikku vajadust arstliku komisjoni moodustamiseks ja ennetähtaegseks

vabastamiseks.

Distsiplinaarmenetluse lõpetamiseks kohustamise nõue tuleb samuti tagastada kaebeõiguse

puudumise tõttu. Halduskohtus saab reeglina vaidlustada distsiplinaarkaristuse määramise

käskkirja ning ei nähtu, et üheski viidatud distsiplinaarmenetluses oleks tehtud lõplik otsus,

mistõttu on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult. Kui vangla peaks koostama käskkirjad

kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta, siis tuleb need enne kohtusse pöördumist

vaidlustada esmalt kohustuslikus vaidemenetluses. Distsiplinaarmenetluse alustamise teatis on

menetlustoiming, mida ei saa HKMS § 45 lg 3 kohaselt eraldisseisvalt vaidlustada. Algatatud

distsiplinaarmenetlused ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi.

Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 alusel rahuldamata ja kaebuse

tagastamisest tulenevalt jääb rahuldamata ka riigi õigusabi taotlus, sest kaebaja võimalus oma

õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5). Halduskohus

on lisaks korduvalt leidnud, et kaebaja on RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses võimeline ise oma õigusi

kaitsma (nt haldusasjades nr 3-22-1216, 3-22-1431, 3-22-1793; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

02.08.2022 määrus nr 3-22-490, p 9). Praegune vaidlus ei ole varasematest keerukam ning riigi

õigusabi ei ole vajalik ka poolte võrdsuse tagamiseks. Kuna kaebus tuleb tagastada, jääb taotlus

kaebuse liitmiseks haldusasjadega nr 3-22-2028, 3-21-1297 ja 3-22-1216 läbi vaatamata.

3-22-2163

3(6)

4. X palub 19.10.2022 määruskaebuses (täiendatud 24.10.2022) halduskohtu määrus

tühistada ja saata see halduskohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus.

Halduskohus ei menetlenud asja erapooletult, kuigi oli teadlik kaebaja terviseprobleemidest,

vaid tugines vangla meditsiiniosakonna ebaõigetele arvamustele. Kaebaja sai küll arsti juurde,

kuid tema tervis ei ole paranenud ja ravimid tekitavad kõrvaltoimeid. Haldusasjas nr 3-22-490

eksis kohus ilmselgelt võlaõigusseaduse § 770 lg 4 vastu. Arstliku komisjoni moodustamiseks

kohustamise nõude esitamisele suunas kaebajat Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja.

Kaebaja palub tema esitatud lisasid ja selgitusi käsitada vaietena, sest eelmenetluse protsess on

liiga pikaajaline. Distsiplinaarmenetluste lõpetamise nõudega seoses on kaebaja juba esitanud

ka asjaomased protokollid. Kaebaja soovis esitatud dokumentidega kohtule tõendada, et temale

on tekitatud tervisekahju ning ta on saanud selle eest karistada. Kaebaja ütlused haigushoogude

kohta peaksid olema piisavad, et lükata ümber vangla seisukoht, et teda saab vanglas ravida.

Kaebeõiguse äravõtmine rikub kaebaja põhiõigust tervise kaitsele. Kaebajale ei ole vanglas

tervishoiuteenust osutatud juba 10 kuud ning ta sai kohtu survel arsti juurde alles 11.10.2022.

Kaebajal on ajukahjustus, kuid ta pole saanud kolme aasta jooksul neuroloogi vastuvõtule. Kui

kaebaja haiglaravile saatmiseks puudub alus, siis miks on raviarst teinud 5 ettepanekut saata

kaebaja statsionaarsele ravile. Tallinna Vangla lükkab arstliku komisjoni moodustamise osas

vastutust edasi ja leiab, et kaebaja ei peaks seda taotlema meditsiiniosakonna juhatajalt, vaid

psühholoogilt või psühhiaatrilt. Kohus peaks vanglat kohustama moodustama arstlik komisjon,

sest vangla pidurdab kaebaja ennetähtaegset vabanemist. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse

korras enne tähtaega vabastamist, sest Tallinna Vanglas ei ole tema ravivajadus tagatud. Lisaks

taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse korras programmi „Eluviisitreening“ läbiviimist ja kaebaja

meditsiinilisse osakonda paigutamist. Kaebaja esitas 21.–22.10.2022 vaided ja kahjunõuded

ning palub distsiplinaarmenetluse raames 21.–22.10.2022 antud ütlusi käsitada vaietena. Kuna

kõik kaebaja rikkumised on toime pandud haigushoos ja kaebaja on osaliselt süüdiv, siis tuleks

distsiplinaarmenetlused kustutada. Kaebaja soovib menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja riigi

õigusabi korras advokaadi määramist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7, RÕS § 15 lg 8),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab selle menetlusse võtmist võimaldaval

määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9) ja menetlusabi taotlus tuleb seetõttu jätta

läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida selle

kohta Tallinna Vangla seisukohta.

6. Ringkonnakohus märgib, et praeguses asjas on keeruline kaebaja tegeliku tahte välja

selgitamine tulenevalt asjaolust, et kaebaja 08.10.2022 menetlusdokumendist (ja selle

ümbrikust) nähtuvalt ei ole ta soovinud alustada uut haldusasja ja esitada uut kaebust, vaid ta

on soovinud esitada täiendavaid seletusi, tõendeid ja taotlusi haldusasjade nr 3-22-2028 ja 3-

22-1216 menetlustes. Haldusasjas nr 3-22-1216 esitas X 01.06.2022 kaebuse Tallinna Vangla

poolt perioodil 05.02.2022–31.03.2022 ebapiisava ravi osutamise ja abita jätmisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 68 500 eurot. Halduskohus tegi selles asjas

kohtuotsuse 12.01.2023 ja asi on ringkonnakohtu menetluses. Haldusasjas nr 3-22-2028 esitas

X esialgse õiguskaitse taotluse (halduskohtu tõlgenduse kohaselt julgeolekuabinõude peale)

koos kaebusega, millest halduskohus luges välja nõuded Tallinna Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks ja vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal saada psühhiaatri ja perearsti

vastuvõtule kaebaja soovitud ajal ja tihedusega. Tallinna Halduskohus tagastas 07.10.2022

3-22-2163

4(6)

määrusega X 26.09.2022 kaebuse ja jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.04.2023 määrusega X määruskaebuse rahuldamata ja see

määrus jõustus 26.04.2023. Haldusasjas nr 3-21-1297 jättis halduskohus 10.11.2022 otsusega

rahuldamata X kaebuse Tallinna Vangla poolt ajavahemikul 10.05.2020–17.11.2020 arstiabi

andmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summa 18 500 eurot; asi on

praegu ringkonnakohtu menetluses.

7. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja ei ole ise suutnud vahet teha, millise haldusasja

kohta millised väited ja nõuded käivad, siis on põhjendatud HKMS § 2 lg 4 alusel tõlgendada

X 08.10.2022 kaebust selliselt, et ta nõuab selles praeguse haldusasja raames nende nõuete ja

taotluste menetlemist, mis ei ole seotud haldusasjade nr 3-21-1297, 3-22-1216 ja 3-22-2028

menetlustega. Sellest tulenevalt ei puutu praeguse haldusasja esemesse kaebaja erinevad

kahjunõuded (ja nendega seonduvad väited), mida menetletakse haldusasjades nr 3-21-1297, 3-

22-1216 ja 3-22-2028, ega ka nõue Tallinna Vangla kohustamiseks anda kaebajale tema

soovitud arstiabi ning moodustada arstlik komisjon kaebajale ravi määramiseks jms, mis tuli

lugeda haldusasja nr 3-22-2028 esemeks. Põhjendatud on tõlgendus, et kaebaja nõue arstliku

komisjoni moodustamiseks on üks ja piiritletud nõue sõltumata sellest, millisel eesmärgil

kaebaja komisjoni moodustamist taotleb, st kas kaebajale ravi määramiseks, tema süüdivuse

hindamiseks või ennetähtaegselt vanglast vabanemise menetluses eksperdihinnangu

andmiseks. Ka erinevate haldusasjade raames esitatud üldiseid nõudeid ravi määramiseks ei ole

põhjendatud menetleda eraldiseisvate nõuetena. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lugeda, et

haldusasja nr 3-22-2028 esemega seotud väited ja taotlused olid mõeldud täiendustena

haldusasja nr 3-22-2028 menetlusele, millele viitas ka X 08.10.2022 kaebus ja 24.10.2022

määruskaebuse täiendus, mis on esitatud nii praeguse haldusasja kui ka haldusasja nr 3-22-2028

menetluses. Halduskohus pidanuks kaebust ka vastavalt tõlgendama (st lugema, et kaebaja ei

ole esitanud uusi nõudeid) või siis tagastama korduvad nõuded HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.

HKMS § 43 lg 1 p-i 3 ja § 121 lg 1 p-i 3 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et varasem kaebus

on kohtu menetluses ka juhul, kui madalama astme kohus on kaebuse tagastanud ning kaebuse

tagastamise peale esitatud määruskaebus on kõrgema astme kohtu poolt veel lahendamata.

Eelnevas osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta. Eelnevast tulenevalt loeb

ringkonnakohus HKMS § 41 lg 1 kohaselt praeguse haldusasja esemeks X nõuded Tallinna

Vangla kohustamiseks lõpetada ettekannete nr 1-22-8333, 1-22-8525 ja 1-22-8608 alusel

algatatud distsiplinaarmenetlused. Distsiplinaarmenetlustega seonduvalt saab kaebaja nõuet

arstliku komisjoni moodustamiseks iseenesest käsitada menetlusliku taotlusena tõendi

kogumiseks ehk ekspertiisi määramiseks kaebaja süüdivuse hindamiseks, mis kuuluks

lahendamisele alles eelmenetluses.

8. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et arstlike hinnangute kogumist tingimisi

ennetähtaegse vabastamise või karistuse kandmiselt vabastamise ja sundraviga asendamise

menetluste jaoks saab vaidlustada üksnes kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras

(HKMS § 4 lg 1, kriminaalmenetluse seadustiku § 425 lg 2, § 426 ja § 432, karistusseadustiku

§-d 76 ja 86), kuna tegemist on karistusõigusliku mateeriaga ja halduskohus ei tohiks sekkuda

teises kohtuharus lahendatavatesse küsimustesse. Selle kohta, et kriminaalmenetluse raames

lahendatavates küsimustes ei saa halduskohtule kaebust esitada, on olemas väljakujunenud

kohtupraktika (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.03.2023 määrus asjas nr 3-22-500, 21.11.2012

otsus asjas nr 3-3-1-52-12, p-d 16–20, ja 10.06.2021 määrus asjas nr 3-21-231, p 12; erikogu

20.03.2020 määrus asjas nr 3-20-17, p-d 5 ja 6, ja 20.04.2018 määrus asjas nr 3-18-170, p-d 9

ja 10; üldkogu 30.08.2011 otsus asjas nr 3-3-1-15-10, p 58). HKMS § 4 lõikes 1 nimetatud

teistsuguse menetluskorra kohaldamiseks ei ole nõutav, et vangla tegevust saaks teistsuguses

menetluses vaidlustada halduskohtumenetlusega sarnasel viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi

3-22-2163

5(6)

10.06.2021 määrus asjas nr 3-21-231, p 11), s.o praegusel juhul vangla tegevuse peale

tuvastamis-, kohustamis- vms nõuete esitamisega.

Kui aga kaebaja eesmärgiks ei ole arstliku komisjoni moodustamise kaudu kriminaalmenetluses

lahendatava küsimuse jaoks tõendi kogumine, vaid raviga seotud arstide otsuste kontrollimine

või muutmine, siis peab kaebaja enne halduskohtusse kohustamiskaebuse esitamist läbima

VangS § 11 lg-s 5 ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse.

9. HKMS § 45 lg 3 näeb ette, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Viimati

nimetatud alternatiiv hõlmab ka juhtumid, kus haldusmenetluse toimetamine ei ole üldse

lubatav. Haldusmenetluse alustamise kui menetlustoimingu vaidlustamist oleks põhjust

aktsepteerida siis, kui esineb põhjendatud kahtlus, et rikutud on selget keelunormi või

menetluse alustamise eesmärk ei saa olla õiguspärane (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2021

määrus nr 3-21-2786, p 11; 15.02.2019 määrus nr 3-18-2196, p-d 9–10). Kui isik soovib kaitset

menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu

08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11).

10. Tallinna Vangla ei olnud halduskohtu määruse seisuga teinud otsuseid X suhtes

07.10.2022 teadetega alustatud distsiplinaarmenetlustes. Kuna Tallinna Vangla 07.10.2020

teated

distsiplinaarmenetluste

alustamise

kohta

on

menetlustoimingud

ja

kuna

distsiplinaarmenetluse toimetamine ei riku iseseisvalt kaebaja mittemenetluslikke õigusi ning

kuna menetluste alustamise teadetest ja kaebaja esitatud distsiplinaarmenetluste protokollidest

nähtuvalt ei saa menetluse algatamist pidada meelevaldseks, siis puudub kaebajal HKMS § 45

lg-st 3 tulenevalt kaebeõigus menetluste alustamise teadete kui menetlustoimingute iseseisvaks

vaidlustamiseks. Kuna kaebajal ei ole kaebeõigust menetluse alustamise teadete iseseisvaks

vaidlustamiseks, ei ole tal ka õigust nõuda Tallinna Vangla kohustamist distsiplinaarmenetluste

lõpetamiseks. Seega tuleb kaebajal ära oodata distsiplinaarmenetluste lõpptulemus ning juhul

kui vangla peaks kaebajale distsiplinaarkaristused määrama, siis tuleb need esmalt vaidlustada

vaidemenetluses, mille läbimine on VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt kohtusse pöördumise

kohustuslikuks eelduseks. Eelnevast tulenevalt oli õiguspärane distsiplinaarmenetluste osas

kaebuse tagastamine HKMS § 45 lg 3 ja § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

11. Kuna X kaebus kuulub tagastamisele, siis oli õiguspärane ka tema esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata jätmine, kuivõrd ilmselgelt perspektiivitu kaebuse esitamisel ei ole

esialgse õiguskaitse kohaldamine HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt põhjendatud. Kaebaja

taotletud

esialgse

õiguskaitse

abinõud,

mis

ei

seondu

vaidluse

esemega

ehk

distsiplinaarmenetlustega (sh nõue programmi „Eluviisitreening“ läbimiseks), tuleks aga jätta

läbi vaatamata, kuna HKMS § 251 lg 1 kohaselt peavad esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamiseks kohaldatavad abinõud olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (nt

Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-1245, p 16). Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse

abinõud, mis puudutavad talle ravi osutamist ja arstliku komisjoni moodustamist, puutuvad

haldusasja nr 3-22-2028 esemesse. Kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse korras tema vanglast

ennetähtaegselt vabastamiseks ei puutu praeguse vaidluse esemesse ning taotluse lahendamine

ei ole ka halduskohtu pädevuses.

12. Kuna praeguses asjas on ülaltoodud asjaoludest tulenevalt kaebaja võimalus oma õiguste

kaitseks ilmselgelt vähene, siis oli põhjendatud halduskohtu poolt kaebaja riigi õigusabi

taotluse rahuldamata jätmine RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.

3-22-2163

6(6)

13. Praeguses asjas esitatud kaebus kuulub tagastamisele, mistõttu puudub alus kaaluda selle

liitmist teiste kaebaja haldusasjade menetlustega.

14. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.10.2022

määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)