1-22-2100/187 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-22-2100

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2023, Tallinn

Kohtuasja number

1-22-2100

Kohtukoosseis

Elina Elkind, Orvi Koik, Sten Lind

Kohtuasi

Raul Koppe süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2

p-de 7, 8, 9 järgi ning Artur Verrevi süüdistuses KarS § 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 ja KarS § 203 lg 1 järgi (lühimenetluses)

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 26. septembri 2022. a otsus

Apellant

Raul Koppe kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus;

Artur Verrevi kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosma;

Süüdistatav Raul Koppe (isikukood: 36410064213; elukoht

enne kinnipidamist: XXX; viibib vahi all Tallinna Vanglas –

alates

17. detsember 2021, sh kahtlustatavana kinnipidamine; Eesti

Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht:

XXX; 3 kehtivat karistust kriminaalkorras, 1 kehtiv

väärteokaristus)

Teised

apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav Artur Verrev (isikukood: 39307284229; elukoht:

XXX; viibimiskoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas – alates

7. veebruarist 2022, sh kahtlustatavana kinnipidamine; Eesti

Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel: vene keel; töökoht:

XXX; varem kriminaalkorras karistatud, 1 kehtiv karistus

kriminaalkorras, 6 kehtivat väärteokaristust);

Lääne Ringkonnaprokuratuur;

Kannatanu Q;

Kannatanu W;

Kannatanu Y;

2(23)

Kannatanu H;

Kannatanu F korteriühistu, esindaja KV;

Kannatanu L korteriühistu, esindaja KV;

Kannatanu Ä OÜ, esindaja VR;

Kannatanu D

Kannatanu Z;

Kannatanu M OÜ, esindaja EV;

Kannatanu EV;

Kannatanu P;

Kannatanu N

Menetluse vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 26. septembri 2022. a otsus osas, milles Raul Koppe

tunnistati süüdi XXX kortermajast ja Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust grupis toime

pandud varguses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, samuti Raul Koppele KarS

§ 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 mõistetud karistuse, talle KarS § 64 lg 1 alusel

liitkaristuse mõistmise ja selle KrMS § 238 lg 2 ühe kolmandiku võrra

vähendamise osas.

2. Mõista Raul Koppe KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi õigeks XXX kortermajast

Q-le kuuluva töölambi varguses.

3. Tunnistada Raul Koppe XXX kortermajast ja Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust

varastatud asjade, s.o W-le kuuluvate jalgrataste, Q-le kuuluva elektrilise

tõukeratta, kannatanule Ä OÜ kuuluvate ketaslõikurite ja kannatanule D-le

kuuluva akuraadio hoidmises süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi.

4. Mõista Raul Koppele KarS § 202 lg 2 p 2 järgi karistuseks 10 kuud vangistust.

5. Mõista Raul Koppele KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi karistuseks 1 aasta 8

kuud vangistust.

6. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2

alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 5 aastat

4 kuud vangistust.

7. Tühistada Pärnu Maakohtu 26. septembri 2022. a otsus osas, milles Artur Verrev

tunnistati süüdi XXX kortermajast ja Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust grupis toime

pandud varguses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi.

8. Süüdi tunnistada Artur Verrev XXX kortermajast ja Ä OÜ-le kuuluvast

kaubikust toime pandud varguse osas KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi. Jätta

muutmata

Artur

Verrevi

varguste

osas

teo

lõplik

kvalifikatsioon

KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, samuti Artur Verrevile KarS § 203 lg 1 ja

3(23)

KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 alusel mõistetud karistus ja KarS § 65 lg 2 järgi

mõistetud liitkaristus.

9. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 26. septembri 2022. a otsus muutmata.

10. Raul Koppe kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

11. Artur Verrevi kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

12. Vandeadvokaat Brigitta Mõttuse poolt Raul Koppele apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Mõttus makstud tasu 390 eurot 40

senti jätta riigi kanda.

13. Määrata Advokaadibüroole Roosmaa seoses vandeadvokaat Rünno Roosmaa

poolt Artur Verrevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega

makstavaks tasuks koos käibemaksuga 129,60 eurot ja jätta menetluskulu riigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

PÕHIOSA

Süüdistus

Raul Koppe

1. Raul Koppet süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et tema isikuna, keda tunnistati

Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2015. a kohtuotsusega nr 1-14-8298 süüdi KarS § 184

lg 2 p 2 järgi, käitles ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast,

kuid enne 4. veebruari 2021 kuni 17. detsembrini 2021 kavatsetult suures koguses narkootilisi

aineid amfetamiini ja GHB-d.

2. Samuti süüdistatakse R. Koppet KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi selles, et isikuna, keda

tunnistati Pärnu Maakohtu 7. septembri 2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-5139 järgi

süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, pani ta kavatsetult toime järgmised teod.

3. Ajavahemikul 1. september 2021 kuni 26. september 2021 kell 17.00 võttis R. Koppe

grupis koos Artur Verreviga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu

linnas XXX keldriakna tuulutusasendis oleva piiraja eemaldamise ja akna avamise teel

keldrisse ja seal korteri nr 155 kuuluvasse keldriboksi sisse tungides kannatanu W-le kuuluva

jalgratta SCOTT Spark 35 väärtusega 1864 eurot ja jalgratta Wilier Le Roi väärtusega 800

eurot, põhjustades kannatanule varalist kahju kokku 2664 eurot.

4. Ajavahemikul 1. september 2021 kuni 26. september 2021 kell 17.00 võttis R. Koppe

grupis koos A. Verreviga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas

XXX keldriakna tuulutusasendis oleva piiraja eemaldamise ja akna avamise teel keldrisse ja

seal korteri nr X kuuluvasse keldriboksi sisse tungides kannatanu Q-le kuuluva elektrilise

4(23)

tõukeratta XIAOMI Mi 1S väärtusega 400 eurot ja akudega töötava töölambi väärtusega 15

eurot, põhjustades kannatanule varalist kahju kokku 415 eurot.

5. Ajavahemikul 8. november 2021 - 9. november 2021. a kell 7.15 võttis R. Koppe grupis

koos A. Verreviga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas PPP

korterelamu trepikojast II ja III korruse vaheliselt trepiplatvormilt radiaatori piirde külge

trosslukuga lukustatud kannatanu Y-le kuuluva jalgratta TREK MARLIN väärtusega 600

eurot ning sama trepikoja I ja II korruse vaheliselt trepiplatvormilt lukustamata kannatanu Y-

le kuuluva laste jalgratta BMX väärtusega 300 eurot, põhjustades kannatanule varalist kahju

kokku 900 eurot.

6. Ajavahemikul 24. november 2021 kell 00.00 kuni 25. november 2021 kell 08.00 võttis

R. Koppe grupis koos A. Verreviga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

Pärnu linnas AAA maja juurde pargitud ja Ä OÜ-le kuuluva kaubiku Renault Trafic (riikliku

registreerimismärgiga PPPPPP) küljeukse lukustuse lahtimuukimise teel sissetungides,

kannatanu Ä OÜ-le kuuluvad bensiinimootoriga ketaslõikuri Husqvarna väärtusega 1000

eurot ja bensiinimootoriga ketaslõikuri STIHL väärtusega 1000 eurot ning kannatanu D-le

kuuluva MAKITA akuraadio väärtusega 130 eurot. Vargusega põhjustasid R. Koppe ja A.

Verrev kannatanu Ä OÜ-le varalist kahju kokku 2000 euro suuruses summas ja kannatanu D-

le varalist kahju 130 eurot.

7. Samuti süüdistatakse R. Koppet KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi detsembris 2021

grupis koos R-ga ja J-ga Pärnus ja Tori vallas toimepandud vargustes.

Artur Verrev

8. A. Verrevit süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi selles, et tema isikuna, keda

Pärnu Maakohtu 27. juuli 2021. a otsusega asjas nr 1-21-5056 tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2

p 9 järgi pani kavatsetult toime nii grupis R. Koppega (kirjeldatud eespool

R. Koppele esitatud süüdistuses, sõnastus süüdistuses ei erine) kui ka üksi toime vargused.

Lisaks R. Koppega grupis toimepandud vargustele süüdistatakse A. Verrevit ühes varguses,

mille ta pani toime novembris 2021 Pärnus ja kahes varguses, mille ta pani toime jaanuaris

2022 Rapla maakonnas Märjamaa alevis.

9. Samuti süüdistatakse A. Verrevit KarS § 203 lg 1 järgi 12. novembril 2021 varguse

toimepanemise eesmärgil trepikotta, abiruumidesse ja keldriboksidesse sissetungimisel

korteriühistule LLL, Pärnu kuuluvate esemete (uksed ja nende lukustus) lõhkumises, millega

ta põhjustas kannatanule varalist kahju kokku 4640,60 eurot ning korteriühistu L, Pärnu

kuuluvate esemete (uksed ja nende lukustus) lõhkumises, millega ta põhjustas korteriühistule

L varalist kahju kokku 5814 eurot.

Maakohtu otsus

10. Pärnu Maakohtu 26. septembri 2022. a otsusega tunnistati R. Koppe süüdi KarS § 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. Samuti tunnistati

R. Koppe süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristusena 8 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2015. a

5(23)

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 6 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra

ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 10 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning loeti kandmisele kuuluva karistuse

algust alates 17. detsembrist 2021. Pärnu Maakohtu 7. septembri 2021. a otsusega mõistetud

rahaline karistus (tasumata 1250 eurot) viiakse täide iseseisvalt.

11. Sama kohtuotsusega tunnistati A. Verrev süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 203 lg 1 järgi

ning mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2

alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu

27. juuli 2021. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 4 kuu vangistuse

võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja

hulka eelvangistuses viibitud aeg ja loeti kandmisele kuuluva karistuse algust alates

7. veebruarist 2022.

12. Samuti võttis maakohus seisukoha menetluskulude, tsiviilhagide ja asitõendite osas. Muu

hulgas mõisteti A. Verrevilt ja R. Koppelt solidaarselt kannatanu W kasuks välja 2664 eurot,

kannatanu Ä OÜ kasuks 2000 eurot ja kannatanu D kasuks 130 eurot.

13. Kohtuotsuse vaidlustatud osas, s.o R. Koppele ja A. Verrevile etteheidetavad grupis ehk

kaastäideviijatena toime pandud vargused on maakohtu hinnangul tõendatud järgnevalt.

XXX, Pärnu

14. Kannatanu W ütlusest koostoimes süüteoteatega (IV kd, tl 32-35, 37-50) nähtub, et talle

kuuluvast

keldriboksist

(asub

XXX,

Pärnu)

varastati

ajavahemikus

1-26. september 2021 kaks jalgratast Scott Spark 35 (väärtusega 1864 eurot) ja maanteeratas

Wilier Triestina (väärtusega 800 eurot). Keldriaknad on suurema osa ajast avatud

tuulutusasendis ja kohteriühistu esimees ütles kannatanule, et akna tuulutusasendi fiksaator oli

eemaldatud ja akna kaudu tuldi sisse. Kannatanu Q ütlustest koostoimes süüteoteatega (IV kd,

tl 2-5, 16-18) nähtub, et talle kuuluvast keldriboksist (asub XXX, Pärnu) varastati

ajavahemikus septembri algus 2021 - 26. september 2021 elektriline tõukeratas Xiaomi MI 1S

(seerianumber 25699/00302278) väärtusega 400 eurot ja akudega töötav kaasaskantav

töölamp väärtusega 15 eurot (kokku kahju 415 eurot). Keldri uks oli hingede pealt maha

tõstetud.

15. A. Verrevi kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (IX kd, tl 3-5, 33-37, 41-44) kusagil

septembris ühel ööl kolas ta mööda Pärnu linna XXX tänavat ja vaatas, kust midagi annab

varastada. XXX tänaval läks ta ühte trepikotta, mille välisuks oli lukust lahti. Seejärel läks

alla keldrisse, kus üks ruum, millel oli ees rauduks, oli lukust lahti. Selles ruumis oli kaks

jalgratast – üks oli Scott maastikuratas punast värvi ja veel mingi peenikeste rehvidega ratas.

Mõlemad rattad võttis korraga kaasa ja viis mere äärde metsatukka. Seejärel tuli tagasi ja läks

tagasi sinna keldrisse ning keeras kruvikeerajaga lahti ukse hingede kruvid ja tõstis ukse eest

ära. Sellest boksist võttis kaasa musta värvi elektritõukeratta ja sellega ronis välja XXX tn

aknast, mis oli tuulutusasendis. Keeras lahti akna piiraja ja tegi akna lahti. Tõukeratta viis

rataste juurde. Paari päeva pärast läks nende rataste juurde koos R. Koppega. A. Verrev näitas

R. Koppele neid rattaid ja R. Koppe lubas uurida, kas ja kellele saab need maha müüa.

6(23)

16. R. Koppe seotust vargusega kinnitab 21. jaanuari 2022. a asitõendi vaatlusprotokoll

(IV kd, tl 50-60), milles on vaadeldud R. Koppe kasutuses olnud mobiiltelefoni, mille

R. Koppe ka tunnistas ka enda omaks, pilveandmeid ning tuvastati fotod, millel on jalgratas

Wilier Triestina. Fotod on tehtud 6. septembril 2021 kell 08:10:36 ja 08:10:58, asukohaks

Pärnu jõe lähedane ala. Samuti oli fotodel jalgratas Scott Spark. Fotod on tehtud

7. septembril 2021 kell 10:48:11, Pärnu linnas KKK läheduses ja kell 12:21:52 ja 12:22:02

KKK Pärnu linn. Jalgrattast Wilier on tehtud veel fotod 19. septembril 2021 kell 08:43-08:46

aadressil III Pärnu linn. Kannatanu W avaldas oma ütlustes, et tunneb fotodelt ära mõlemad

temale kuuluvad jalgrattad.

17. T kahtlustatavana antud ütlustest (VIII kd, tl 148-152) nähtub, et 2021. a septembris või

augusti lõpus andis B talle Pärnus, AAA külalistemajas ühe musta värvi elektritõukeratta. B

oli

selle

enda

sõnul

saanud

R. Koppe

käest.

19. jaanuari 2022. a avaldusest (IV kd, tl 10, VIII kd, tl 147) ja 21. jaanuari 2022. a asitõendi

vaatlusprotokollist (IV kd, tl 11-15) nähtub, et T annab politseile välja elektritõukeratta MI

Electric Scooter 1S, mille sai 2021. a sügisel B käest. Tõukerattal on sama seerianumber

25699/00302278,

mis

kannatanu

tõukerattal.

Tõukeratas

tagastati

Q-le

(IV

kd,

tl

19-20).

B

ütluste

kohaselt

(VIII

kd,

tl

175-178)

2021. aasta sügisel, septembris või oktoobris, rääkis T, et käis R. Koppe juures ja ostis tema

käest 200 euro eest musta värvi elektritõukeratta. Seega esinevad küll isikute ütlustes

vastuolud selles osas, kes selle tõukeratta R. Koppe käest sai, kuid mõlemad kinnitavad

R. Koppe seotust selle tõukerattaga.

18. R. Koppe kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 126-131, 132-138) ei tunnistanud oma

süüd vargustes. Ta andis ütlusi selle kohta, et müüs elektritõukeratta Xiaomi Mi 1S, kuid ei

mäleta täpselt, kelle kätte tõukeratta andis ja kes andis raha, kas B või T, nad olid koos.

19. Maakohtu hinnangul on eelviidatud tõenditega leidnud kinnitust, et ajavahemikul

1. september 2021 kuni 26. september 2021. a võttis R. Koppe grupis koos A. Verreviga

Pärnu linnas XXX kortermaja keldriboksidest kannatanutele kuulunud erinevad esemed, mille

väärtuseks kokku on 3079 eurot. Kuna varastatud asjad asusid R. Koppe ja A. Verrevi jaoks

võõras hoones, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Võttes ära keldriboksidest kannatanutele

kuulunud asjad ning lahkudes nende asjadega, murti seadusjärgse valdaja õiguspärane valdus.

Arvestades asjaolu, et asjade äravõtmise eesmärk oli need maha müüa, oli valduse murdmise

eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Pidades

silmas, et vargus pandi toime keldriboksidest, kuhu sisenemiseks kaastäideviijatel luba

puudus, oli tegu sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Tõendamist on leidnud ka

tegutsemine grupis ehk tuvastatud on KarS § 199 lg 2 p 7 tunnuse täitmine. Tõenditest

tulenevalt saab järeldada, et teoplaani alusel oli A. Verrev see, kelle ülesanne oli asjad

hoonetest ära tuua, R. Koppe roll seisnes nende asjade transportimises, hoidmises ja

turustamises. Eluliselt ei ole usutav, et A. Verrev toimetas rattad mere äärde metsa ja jättis

need

niisama

sinna

paariks

päevaks

seisma

ja

alles

seejärel

näitas

neid

R. Koppele, mistõttu tuleb need ütlused tõendikogumist kõrvale jätta. Esemete metsa äärde

seisma jätmisega riskiks A. Verrev sellega, et ta võib nendest ilma jääda, seega asjade

äravõtmisel ei oleks mingit mõtet. Samuti nähtub R. Koppe telefonis tehtud fotodelt, et

esimesed fotod tehti 6. septembril 2021 kell 08:10 Pärnu jõe lähedal, mitte mere ääres. Seega

7(23)

on varastatud esemed toimetatud oluliselt kaugemale nende algsest asukohast, mis kinnitab

seda, et R. Koppe ülesanne oli varastatud esemete transport ja müük. Vargus pandi toime

tahtlikult, kavatsetusega võõrad asjad omastada.

Y-le kuuluvate jalgrataste vargus

20. Kannatanu Y ütlustest koostoimes süüteoteatega (IV kd, tl 68-73, 76-79, 80-86,) nähtub,

et 9. novembril 2021 kella 7.15 ajal avastas ta, et Pärnu linnas PPP kortermaja trepikojast II ja

III korruse vaheliselt trepiplatvormilt on varastatud radiaatori piirde külge trosslukuga

lukustatud temale kuulunud naiste maastikuratas Trek Marlin väärtusega 600 eurot ja samast

kohast lukustamata laste jalgratas BMX väärtusega 300 eurot. Läbi tuttavate rattaid otsides sai

kannatanu teada, et ratta oli võtnud keegi noormees, kellel hüüdnimi on „Perse“. Samuti sai ta

teada, et vargusega võib olla seotud ka R. Koppe. Siis kirjutas kannatanu R. Koppele

Messengeri, misjärel sai maastikuratta tagasi, see toodi ta vanemate elukohta. Pärast jalgratta

kättesaamist käis R. Koppe koos ühe hüüdnime „Perse“ kandva noormehega kannatanu juures

ja „Perse“ hüüdnimega mees andis kannatanule uue rattaluku. 31. jaanuari 2022. a

äratundmiseks esitamise protokoll (IV kd, tl 89-91) tõendab, et kannatanu on noorema

mehena („Perse“) ära tundnud A. Verrevi.

21. A. Verrev tunnistas kahtlustatavana antud ütlustes (IX kd, tl 3-5, 33-37, 41-44), et pani

kuriteo toime. Millalgi sügisel sõitis ta R. Koppega viimase sõiduautoga Pärnus PPP tänavale.

Raul jäi eemale autosse ja Verrev läks vaatama PPP majja ühte trepikotta, mida annab

varastada. Trepikoja teisel korrusel trepiplatvormil olid omavahel lukus kaks jalgratast. Üks

oli laste ratas, hõbedast värvi BMX ja teine oli TREK maastikuratas punast värvi. Ta lõikas

kaasasolnud lõiketangidega puruks ratta trossluku trossi ja viis mõlemad rattad üle PPP tn

metsatukka. Raul oli vahepeal minema sõitnud. Helistas Raulile ja Raul tuli autoga talle XXX

tn majade vahele järgi. Paari tunni pärast sõitsid nad PPP tänavale, mere äärde. A. Verrev tõi

metsast ära jalgratta TREK, mille nad panid Rauli auto peale. BMX ratas jäi metsa.

Hommikul müüs TREK ratta maha. Kui ta sai teada, et need rattad on R õe omad, sõitis koos

Rauliga Tallinnasse ja ostis ratta tagasi. Ratta viis Raul otse R juurde koju. Kes tõi metsast ära

väiksese ratta, ta ei tea. Raul tegi talle ka ettepaneku viia R õele Y-le ka uus trosslukk. Nad

sõitsid koos Raul Koppega Y maja juurde ja ta andis uue trossluku.

22. R. Koppe kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 126-131, 132-138) oma süüd

Y-le kuulunud rataste varguses ei tunnistanud. R. Koppe seotust vargusega kinnitab lisaks

eelpool viidatud kannatanu ütlustele ka 25. jaanuari 2022. a asitõendi vaatlusprotokoll (IV kd,

tl 92-101), millest nähtub, et R. Koppele kuuluva telefoni vaatlemisel tuvastati telefonist fotod

varastatud esemetest. Fotod rattast Trek on tehtud 9. novembril 2021 kell 06.21-06.23 Pärnu

linnas NNN läheduses. Fotodelt on tuvastatav kaks isikut. Kannatanu Y ütluste kohaselt

tundis ta nendelt fotodelt ära temale kuuluva jalgratta.

23. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 8. november 2021 kuni

9. november 2021 kell 7.15 võttis R. Koppe grupis koos A. Verreviga Pärnu linnas PPP

korterelamu trepikojast kannatanule kuulunud jalgrattad, mis on vallasasjad ja mille

väärtuseks kokku on 900 eurot. Kuna varastatud asjad asusid A. Verrevi ja R. Koppe jaoks

võõras hoones, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Võttes ära trepikojast kannatanule

kuulunud asjad ning lahkudes nende asjadega, murti seadusjärgse valdaja õiguspärane valdus.

8(23)

Arvestades asjaolu, et asjade äravõtmise eesmärk oli need maha müüa, oli valduse murdmise

eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Tõenditest

tulenevalt saab järeldada, et teoplaani alusel oli A. Verrev see, kelle ülesanne oli asjad

hoonetest ära tuua, R. Koppe roll seisnes nende asjade transportimises, hoidmises ja

turustamises. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et R. Koppe lihtsalt juhuslikult toimetas

A. Verrevi kortermaja juurde ja oli nõus varahommikul aitama teda rataste transportimisel ja

pildistamisel. R. Koppe telefonis tehtud fotodelt nähtub, et esimesed fotod tehti 9. novembril

2021 kell 06.21 Pärnu linnas NNN läheduses, s.o oluliselt kaugemal nende algsest asukohast.

Eeltoodu kinnitab seda, et R. Koppe ülesanne oli varastatud esemete transport ja müük. R.

Koppe seotust vargusega kinnitab kohtu hinnangul ka see, et R. Koppel oli suur roll asjade

tagastamisel, kõik toimus tema korraldusel. Süüdistatavad tegutsesid kavatsusega võõrad

vallasasjad omastada, seetõttu mõeldi välja plaan, kuidas asjad enda valdusesse saada. Seega

on vargus toime pandud tahtlikult.

Ä OÜ-le kuuluvate tööriistade ja D-le kuuluva akuraadio vargus

24. Kannatanu Ä OÜ esindaja VR ütlustest koostoimes süüteoteate ja avaldusega (V kd, tl 56-

58, 59-61, 63-69) nähtub, et ajavahemikul 24. novembril 2021 kell 00.00 kuni 25. november

2021 kell 08.00 varastati Pärnu linnas AAA maja juurde pargitud Ä OÜ-le kuuluvast

kaubikust Renault Trafic (registreerimismärgiga PPPPPP) kaubiku küljeukse lukustuse

lahtimuukimise teel kannatanule kuulunud bensiinimootoriga ketaslõikur Husqvarna

väärtusega 1000 eurot ja bensiinimootoriga ketaslõikur Stihl väärtusega 1000 eurot. Samuti

varastati D-le kuuluv Makita akuraadio. Vargusega põhjustati kannatanule varalist kahju 2000

eurot. Väljatrükk sõiduauto Renault Trafic registreerimismärgiga PPPPPP kohta (V kd, tl 62)

tõendab, et sõiduk kuulub OÜ-le Ä. Kannatanu D ütlustest (V kd, tl 70-76) nähtub, et 2021. a

novembris avastati, et Pärnu linnas AAA tänavale pargitud Ä OÜ-le kuuluva kaubikusse

Renault Trafic oli sisse murtud ja varastatud üks Stihli ja üks Husqvarna bensiinimootoriga

ketaslõikur ning D-le kuuluv Makita akuraadio väärtusega 130 eurot. Akuraadio esipaneelile

ja tagaküljele oli kirjutatud musta markeriga VALDO.

25. 19. jaanuari 2022. a asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl 77-84) tõendab, et süüdistatava

R. Koppe mobiiltelefonist leiti fotod varastatud ketaslõikuritest (Stihl ja Husqvarna) ja

akuraadiost. Fotod on tehtud 25. novembril 2021 kell 19.25-19.27 Pärnu linnas Tammsaare

pst lähedal Pärnu kunstmuruväljaku juures. Fotolt nr 1 on nähtav ka käsi ja sellel olev

tätoveering. Artur Verrevi 7. veebruari 2022. a kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (VIII

kd, tl 224-236) lisades olevatelt fotodelt 7-10 nähtuvad A. Verrevi käe eritunnused, s.o

tätoveering, mis on samasugune nagu telefonist leitud fotol nr 1. Kannatanu Ä OÜ esindaja

avaldas oma ütlustes avaldanud, et fotodel olevad ketaslõikurid on väga sarnased neilt

varastatud ketaslõikuritega. Fotodel olev Makita akuraadio kuulub aga D-le, kuna tema

akuraadio peale oli kirjutatud VALDO. Samuti on kannatanu D oma ütlustes avaldanud, et

fotodel olev Makita akuraadio kuulub temale. Tunneb selle ära selle järgi, et akuraadio

esipaneelile on kirjutatud musta markeriga VALDO.

26. A. Verrev kahtlustatavana antud ütlustest (IX kd, tl 3-5, 33-37, 41-44) nähtub, et ta kolas

kella 6 ajal hommikul mööda Pärnut ja nägi AAA tänaval maja juures seismas Ä kleebistega

Renault kaubikut, mille küljeuks oli lukust lahti. Ta tegi ukse lahti ja nägi kaubikus mh kahte

9(23)

suurt ketaslõikurit ja Makita akuraadiot, millised võttis kaasa ja viis üle AAA tänava mingi

platsi nurka. Pärast seda läks koju. Õhtu poole helistas R. Koppele ja nad sõitsid tema autoga

asjadele järele. Raul tegi nendest oma telefoniga pilt, et kellelegi müüa pakkuda ja panid need

staadioni taha metsa, mere poole. Tema neil asjadel järel rohkem ei käinud. Raha ta Rauli

käest ei saanud. Maakohus leiab, et kuna A. Verrevi ütlused kaubikusse sisenemise osas on

vastuolus kannatanu ütlustega, tuleb need selles osas jätta tõendikogumist kõrvale. Kohus

peab usutavamaks kannatanu ütlusi, kuna kannatanul puudub igasugune vajadus sellise

asjaolu kohta valetada.

27. R. Koppe kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 126-131, 132-138) oma süüd

Ä OÜ-le kuuluvate tööriistade ja D-le kuuluva akuraadio varguses ei tunnistanud. R. Koppe

seotust vargusega kinnitab taaskord 19. jaanuari 2022. a asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl

77-84), mille kohaselt süüdistatava R. Koppe mobiiltelefonist leiti fotod varastatud

ketaslõikuritest (Stihl ja Husqvarna) ja akuraadiost.

28. Eelpool viidanud tõenditega on tuvastatud, et 25. novembril 2021 kella 06.00 ajal võttis

R. Koppe grupis koos A. Verreviga OÜ Ä-le kuulunud kaubikust kannatanutele kuulunud

tööriistad ja raadio, mis on vallasasjad, mille väärtuseks kokku on 2130 eurot. Kuna

varastatud asjad asusid süüdistatavate jaoks võõras sõidukis, oli tegemist võõraste

vallasasjadega. Võttes ära kaubikust kannatanule kuulunud asjad ning lahkudes nende

asjadega, murti seadusjärgse valdaja õiguspärane valdus. Arvestades, et vargus pandi toime

sõidukist ukse luku lahti murdmise teel, kuhu sisenemiseks süüdistatavatel luba puudus, oli

tegu sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Arvestades asjaolu, et asjade

äravõtmise eesmärk oli need maha müüa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide

enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine.

29. Tõendamist on leidnud ka tegutsemine grupis. Tõenditest tulenevalt saab järeldada, et

teoplaani alusel oli A. Verrev see, kelle ülesanne oli asjad kaubikust ära tuua, R. Koppe roll

seisnes nende asjade transportimises, hoidmises ja turustamises. Kohus ei pea eluliselt

usutavaks, et A. Verrev jättis varastatud esemed lihtsalt kuhugi nurka ja õhtul läks neile

R. Koppega järele, mistõttu tuleb tema ütlused selles osas kõrvale jätta. Samuti kinnitab

R. Koppe olulist rolli ka see, et lõppkokkuvõttes jäid esemed R. Koppe valdusesse ja mingit

kasu A. Verrev nende esemete vargusest ei saanud. Kõik eelpool viidatud kuriteod (vargused)

pandi toime sarnasel viisil: öösel sõidetakse ringi, vaadatakse, kust mida saab varastada,

A. Verrevi ülesanne on asjad ära tuua, R. Koppe ülesanne on sihtkohta sõidutamine ja asjade

transportimine, hiljem nende esemete hoidmine ja turustamine. Kohus ei nõustu sellega, et

kuna R. Koppe ei käinud sõidukist ja hoonetest asju isiklikult ära võtmas, siis on tegemist

kaasaaitamisega. Uuritud tõendite põhjal on kohtul tekkinud veendumus, et R. Koppe teadis

väga hästi, kuhu ja miks sõidetakse ehk mis on sõidu eesmärk. R. Koppel oli selge roll

äravõtmise lõpuleviimises, s.o asjade kiires toimetamises sündmuskohalt eemale. Ka tema oli

huvitatud nende asjade omandamisest, et saada varalist kasu, seetõttu oli neil A. Verreviga

rollijaotus. Süüdistatavad tegutsesid kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, seetõttu

mõeldi välja plaan, kuidas asjad enda valdusesse saada. Seega on vargus toime pandud

tahtlikult.

30. R. Koppe ja A. Verrev tunnistati süüdi ka teistes neile süüdistuses ette heidetud tegudes.

10(23)

31. R. Koppele karistuse mõistmisel arvestas maakohus KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi

karistust mõistes tema süü suuruse hindamisel, et tegemist on 6 vargusega (kannatanuid 8),

vargused on toime pandud grupiviisiliselt, sissetungimise teel ja süstemaatiliselt, s.o esineb

mitu kvalifitseerivat tunnust, mistõttu isiku süü on keskmisest suurem. Lisaks arvestab kohus

varastatud asjade väärtust ja tekitatud kahju suurust ning asjaolu, et R. Koppe pani vargused

toime kavatsetusega. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistust mõistes arvestas maakohus süü

suuruse hindamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, sh käideldud aine liiki ja kogust.

Nimelt R. Koppe käitles kokku amfetamiini koguses, millest piisanuks narkootilise joobe

tekitamiseks vähemalt 23 inimesele ja GHB-d koguses, millest piisanuks joobe tekitamiseks

vähemalt 122 inimesele. Seega R. Koppe käideldud narkootiliste ainete kogused ületasid küll

seaduses sätestatud suurt kogust, kuid mitte oluliselt, mistõttu tema süüd saab pidada

keskmisest väiksemaks. Samuti võttis kohus arvesse, et R. Koppe pani teo toime

kavatsetusega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on R. Koppel 3 kehtivat kriminaalkaristust.

Teda on varasemalt karistatud korduvalt narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude eest

ja varavastaste kuritegude eest. Viimati karistati R. Koppet Pärnu Maakohtu 7. septembri

2021. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära. Varem on

talle varguste eest karistuseks mõistetud ka vangistus. Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2015. a

otsusega karistati R. Koppet KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 6-aastase vangistusega, mida suurendati

KarS § 65 lg 2 alusel. Varasemad karistused ei ole aga mõjutanud R. Koppet hoiduma uute

samasuguste kuritegude toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse üldjuhul iga

järgneva samasuguse kuriteo toimepanemise eest isikule rangem karistus, kui oli eelmine.

Praegusel juhul pani süüdistatava samalaadse teo toime katseajal, vahetult pärast viimast

kohtuotsust. R. Koppe kuritegude rohkus näitab, et tegemist ei ole üksikute juhtumitega, vaid

pigem

elustiiliga.

Liitkaristuse

mõistmisel

ei

pidanud

kohus

põhjendatud

absorbtsioonipõhimõtte kohaldamist ja suurendas üksikkaristustest raskeimat.

32. A. Verrevile karistuse mõistmisel lähtus maakohus sellest, et tegemist on ühe teoga, mis

vastab nii KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 kui ka KarS § 203 lg 1 tunnustele. KarS § 63 lg 1

alusel tuleb mõista karistust KarS § 199 lg p-de 7, 8, 9 järgi. Süü suuruse hindamisel arvestas

maakohus, et süüdistatav pani toime 6 vargust; teod on toime pandud grupis, sissetungimise

teel ja süstemaatiliselt, s.o esineb mitu kvalifitseerivat tunnust, mistõttu süü on keskmisest

suurem. A. Verrevi teod ei olnud juhuslikud, vaid ta läks õhtul välja eesmärgiga vaadata, kas

on kusagil midagi varastada. Lisaks arvestab kohus varastatud asjade koguväärtust ja tekitatud

kahju suurust ning asjaolu, et A. Verrev pani vargused toime kavatsetusega. Võõra asja

rikkumise puhul arvestas maakohus tekitatud kahju suurust, mis ületas küll seaduses

sätestatud olulise kahju määra, kuid mitte oluliselt. Samuti hindas kohus seda, et A. Verrev

pani võõra asja rikkumise toime vähemalt otsene tahtlusega. A. Verrevi süü suurust mõjutab

ka asjaolu, et ta pani väliselt ühe teoga toime kaks kuritegu. Karistust kergendava asjaoluna

on käsitatav puhtsüdamlik kahetsus. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on A. Verrevil 1

kehtiv kriminaalkaristus. Pärnu Maakohtu 27. juuli 2021. a otsusega mõisteti

A. Verrevile KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3

alusel määrati, et kohe kuulub ärakandmisele 4 kuud vangistust. Kandmata karistus 1 aasta ja

4 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta ja 4 kuu pikkuse katseajaga.

A. Verrev pani uued kuriteod toime juba 2 kuud pärast viimast kohtuotsust. Eeltoodu näitab,

11(23)

et varasemad karistused ei ole A. Verrevit mõjutanud kuidagi uute samasuguste kuritegude

toimepanemisest hoiduma. Selline järjepidev õigusnormide rikkumine näitab, et vangistuste

mõistmine alammääras ja selle tingimisi kohaldamata jätmine ei mõjuta isikut

seaduskuulekalt käituma. A. Verrevi kuritegude rohkus näitab, et tegemist ei ole üksikute

juhtumitega, vaid pigem elustiiliga. Arvestades kuritegude rohkust, raskust ja isikut ei ole

A. Verrevi mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panema võimalik muul moel kui

reaalse vangistusega.

33. Sama kohtuotsusega tunnistati erinevate kuritegude toimepanemises süüdi ka J, R, B, S ja

T, kuid nende suhtes apellatsioonimenetlust ei toimu.

Apellatsioonid

A. Verrevi kaitsja

34. Pärnu Maakohtu 26. septembri 2022. a otsuse peale esitas apellatsiooni A. Verrevi kaitsja

vandeadvokaat Rünno Roosmaa, kes taotleb tühistada maakohtu otsus A. Verrevile mõistetud

karistuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega lugeda süüdistatavale mõistetava karistuse

reaalseks osaks tema poolt vangistuses viibitud aeg alates 7. veebruarist 2022, vabastada ta

vahi alt ning mõistetavast liitkaristusest ülejäänu jätta käitumiskontrolliga tingimisi või

asendada karistus üldkasuliku tööga. Kaitsja palub vaadata asi läbi kirjalikus menetluses.

Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

35. Maakohtu põhjendused vangistuse mõistmise kohta on ülimalt napid, sisuliselt viitas

maakohus vaid sellele, et tegemist on korduvalt varavastaseid kuritegusid toime pannud

isikuga, s.o tegemist on A. Verrevi elustiiliga. Selline põhjendus on ebapiisav, võttes arvesse,

et maakohus viitas karistuse mõistmisel ise karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikule

kahetsusele. A. Verrev tunnistas oma süütegu ja avaldas kahetsust, aidates oma käitumisega

tõe tuvastamisele. Samuti nõustus süüdistatav ka lühimenetlusega. Lisaks avaldas süüdistatav

kohtus soovi ja vabanemise puhuks valmisolekut asuda hüvitama kahju. Kohus ei võtnud

seisukohta kaitsja taotluse osas asendada süüdistatavale mõistetav vangistus üldkasuliku

tööga.

R. Koppe kaitsja

36. Pärnu Maakohtu 26. septembri 2022. a otsuse peale esitas apellatsiooni ka R. Koppe

kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus, kes taotleb tühistada Pärnu Maakohtu 26. septembri

2022. a otsus kriminaalasjas nr 1-22-2100 kohtuotsuse resolutsiooni punkti 1 osas osaliselt ja

punkti 9.2 osas, s.o R. Koppe süüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi süüdistuse

kohaselt A. Verreviga koos toimepandud tegudes ning tema karistamises selle sätte järgi 2

aasta pikkuse vangistusega ning tsiviilhagide rahuldamises ja R. Koppelt kannatanu

W kasuks 2664 euro, kannatanu Ä OÜ kasuks 2000 euro ja D kasuks 130 euro

väljamõistmises. Kaitsja palub ringkonnakohtul teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista

R. Koppe süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi A. Verreviga seotud tegudes õigeks,

samuti vähendada sellega seoses R. Koppelt väljamõistetud tsiviilhagi summat kokku 4794

euro võrra. Samuti palub kaitsja mõista R. Koppele KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi toime

pandud kuritegude eest 1 aasta vangistust ja KarS § 184 lg 2 p 2 järgi toime pandud kuriteo

12(23)

eest 6 aastat vangistust ning KarS § 64 lg 1 kohaselt lugeda mõistetud karistused täielikult

kaetuks raskema karistusega, s.o 6 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe

kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 4 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada

karistust Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa,

s.o 2 aasta 6 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 6 aastat 6 kuud ja 25

päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et kohe tuleb ära kanda 2 aastat 6 kuud ja 25

päeva vangistust ning 4 aastat vangistust jätta tingimisi kohaldamata, allutades R. Koppe

kohtu poolt määratud katseajaks käitumiskontrollile, koos kohustusega mitte omama või

tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja alluma ettenähtud ravile (vajadusel lisaks

elektroonilisele valvele). Karistuse kandmise alguseks lugeda 17. detsember 2021.

Menetluskulud jätta apellatsioonimenetluses riigi kanda. Apellant on nõus kirjaliku

menetlusega. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

37. Kohtuotsusest ei selgu, milliste tõendite pinnalt pidas maakohus tuvastatuks R. Koppe

süüdistust

varguste

toimepanemises

grupis

koos

A. Verreviga.

Kaastäideviimise

materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb

vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja

kooskõlastatult. Kriminaalasjas ei ole tõendatud, et A. Verrev ja R. Koppe panid KarS §-s 199

sätestatud kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatud. Samuti ei ole tõendatud, et R. Koppe

tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada.

38. Maakohtu põhjendused on selles osas vastuolulised – ühest küljest kohus tuvastas, et

R. Koppe ise ühtegi võõrasse ruumi ei sisenenud ja sealt võõraid asju ei võtnud ega ära

viinud, teisest küljest tuvastas kohus, et isikud tegutsesid varguse toimepanemisel

kaastäideviijatena. Selleks, et omistada R. Koppele kaastäideviija rolli, pidanuks olema

kahtlusteta tõendatud, et R. Koppe teadis, et A. Verrev kavatseb toime panna kuritegu ja

R. Koppe tahtis sellele teole kaasa aidata näiteks transpordi osutamise teel – selles osas pidi

olema eelnev kokkulepe. B ja T ütlused ei tõenda R. Koppe süüd, pealegi pidas kohus nende

ütlusi

osaliselt

vastuoluliseks.

Kohtuotsus

rajaneb

selles

osas

vaid

R. Koppe mobiiltelefonist leitud fotodele ja kohtu subjektiivsele arvamusele. Mobiiltelefonist

leitud fotod varastatud asjadest saavad tõendada vaid seda, et R. Koppe on mingisugusel ajal

vastavaid esemeid näinud ja neid pildistanud. R. Koppele saaks teoreetiliselt süüks panna

selle, et ta on süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustanud, kuid sellist

süüdistust pole R. Koppele esitatud.

39. Mai tänavalt varastatud ratta puhul näitas A. Verrev R. Koppele rattaid pärast poolt

varguse toimepanemist, misjärel sai R. Koppe kuriteost teadlikuks. PPP majast varastatud

esemete osas on samuti tuvastatud, et R. Koppe kuhugi võõrasse ruumi ei sisenenud. Samuti

näitab asjaolu, et ta ei jäänud A. Verrevit ootama (on tõendatud A. Verrev ütlustega), et ta ei

olnud teadlik A. Verrevi plaanidest ning isikute vahel ei olnud mitte milleski kokkulepitud.

Tõsiasi, et R. Koppe vahest A. Verreviga koos aega veetis või teda autoga ühest punktist teise

viis,

ei

kinnita

kindlasti,

et

R. Koppe

oleks

tahtlikult

osutanud

A. Verrevile kaasabi kuritegude toimepanemisel. Kummastav on kohtu seisukoht, et R. Koppe

seotust vargustega tõendab see, et R. Koppel oli suur roll asjade tagastamisel ja kõik toimus

tema korraldusel. Kaitsja arvates kinnitab see asjaolus vastupidi, et R. Koppe ei olnud

vargusest teadlik ja kui ta selle avastas, korraldas ta ka A. Verrevi poolt varastatud asjade

13(23)

tagastamise kannatanutele. Ka kaubikust toime pandud varguse puhul andis A. Verrev ütlusi,

et ta pani varguse toime üksinda ja pärast helistas R. Koppele ja kutsus asju vaatama.

R. Koppe ei olnud eelnevalt vargusest teadlik. R. Koppe tunnistas oma süüd tegudes, mida ta

on toime pannud, mistõttu puudub alus arvata, et ta varjab koos A. Verreviga toime pandud

tegusid.

40. R. Koppele mõistetud karistus ei vasta isiku süü raskusele ega karistuse eesmärgile.

Esmalt väheneb süü selle võrra, et isik tuleb õigeks mõista A. Verreviga koos toime pandud

tegudes. Samuti ei ole tema süü keskmisest suurem. KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 ja 9 järgi tuleks

süüdistatav karistada 1 aasta pikkuse vangistusega. Narkootilise aine käitlemise teos pidas

maakohus narkootilise aine kogust ja liiku arvestades R. Koppe süüd keskmisest väiksemaks,

millega kaitsja ka nõustub. Samas jättis kohus arvestamata seda, mis ajendil R. Koppe teo

pani ja sedagi, et süüdistatavale heidetakse ette vaid narkootilise aine omamist ja valdamist,

mitte edasimüümist, mis on olemuslikult kergemad teod. R. Koppe tunnistas oma süüd.

Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et R. Koppe ei kahetse oma tegu. Süüdistatav selgitas

viimases sõnas põhjalikult, et ta pani oma teod toime narkootilise aine tarvitamise mõjul,

vajab ravi ja soovib sõltuvusest vabaneda, kuid kohus ei võtnud neid selgitusi arvesse.

Karistuse eesmärk on mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus

arvestas aga vaid karistusregistrit ja leidis, et kuna R. Koppet on varasemalt karistatud

korduvalt narkootikumide käitlemisega ja varavastaste kuritegude eest, järelikult pole juba

määratud karistused olnud piisavad ning määrata tuleb rangem karistus. Lisaks asus

maakohus seisukohale, et R. Koppe kuritegude rohkus näitab, et tegemist ei ole üksikute

juhtumitega, vaid elustiiliga. Kaitsja hinnangul ei ole tegemist elustiiliga, vaid haigusega ja

isik vajab ravi, mitte pikaajalist vanglakaristust. R. Koppe andis raviks nõusoleku ja taotles

enda allutamist ravile ka maakohtus. Just selline karistus, kus isik kannab kõigepealt ära

osaliselt reaalse vangistuse ja seejärel suunatakse ta sõltuvusravile täidab R. Koppe puhul

karistuse eesmärke. Lisaks andis R. Koppe nõusoleku ka elektroonilise valve kohaldamiseks.

41. Olukorras, kus tegu on toime pandud katseajal ei saa vaadelda ainult praeguses asjas

mõistetavat karistuse määra, vaid hindama peaks ka liitkaristuse pikkust ja raskust. Praegusel

juhul peab R. Koppe reaalselt vanglas viibima 7 aastat 10 kuud ja 25 päeva, mis on

ebamõistlikult pikk aeg. Samas ei saa R. Koppe vajalikku ravi ja võib pärast vangistuse

ärakandmist sattuda uuesti kuritegelikule teele. Seega ei täida vangistus oma eesmärki.

R. Koppe

42. Pärnu Maakohtu 26. septembri 2022. a otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav

R. Koppe, kes taotleb otsuse tühistamist osas, milles teda tunnistati süüdi varguste

toimepanemises koos A. Verreviga ja rahuldati tema suhtes W ja Ä OÜ tsiviilhagid. Sellest

tingituna taotleb süüdistatav talle KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi mõistetud karistuse

kergendamist ja tsiviilhagide rahuldamata jätmist. Samuti palub süüdistatav tühistada otsus

talle KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse osas, vähendades karistust kahe aasta võrra,

määrates talle selle asemel KarS § 692 lg 2 alusel sõltuvus(sund)ravi pärast karistuse

kandmist. Lisaks palub süüdistatav tühistada kohtuotsust talle KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud

liitkaristuse osas ja lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. Lisaks palub süüdistatav

määrata talle osaliselt karistuse kandmisest vabastamist tingimisi, allutades teda

14(23)

käitumiskontrollile ja vangistuse asendamist elektroonilise valvega, mis võimaldaks läbida

rehabilitatsiooni ja sõltuvusest vabanemise programmi.

Menetlus ringkonnakohtus

43. Tallinna Ringkonnakohtu 10. XXX 2023. a määrusega võeti kaitsjate ja süüdistatava

apellatsioon menetlusse ja võimaldati kohtumenetluse pooltel esitada ringkonnakohtule e-

toimiku kaudu taandusi, taotlusi ja kirjalikke seisukohti kuni 24. maini 2023. Lisaks tegi

ringkonnakohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada kuni 24. maini 2023 soovi

korral arvamust järgmises küsimuses.

„Kas juhul, kui tõendamist ei leia, et R. Koppe ja A. Verrev panid vargused toime grupis, võib

olla põhjendatud R. Koppe teo kvalifitseerimine sõltuvalt episoodist:

a) vargusele kaasaaitamisena KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 22 lg 3 järgi või

b) KarS § 202 lg 2 p 2 järgi süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise või

hoidmisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse?“

44. R. Koppe kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus esitas 17. mail 2023 ringkonnakohtule

seisukoha, milles leiab jätkuvalt, et ei ole tõendatud süüdistuses kirjeldatud R. Koppe

tegutsemine varguste toimepanemisel grupis A. Verreviga. Samuti ei ole tõendatud, et

R. Koppe oleks vargustele tahtlikult kaasa aidanud. Ei ole põhjendatud ka süüdistatava teo

kvalifitseerimine KarS § 202 lg 2 p 2 järgi. R Koppe mobiiltelefonist leiti küll fotod

varastatud asjadest, kuid need saavad tõendada vaid seda, et süüdistatav on mingisugusel ajal

vastavaid esemeid näinud ja neid pildistanud, kuid ei tõenda seda, et R. Koppel olnuks tahtlus

varastatud asju omandada või neid hoiustada. Vastupidi – kui R. Koppe sai teadlikuks sellest,

A. Verrev varastas neid asju, hakkas R. Koppe tegelema asjade tagastamise korraldamisega.

R. Koppel oli suur roll A. Verrevi poolt varastatud asjade tagastamisel, mida ei tee kindlasti

isik, kes sooviks varastatud asju omandada või hoida.

45. Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Merje Turjakas esitas 24. mail 2023

ringkonnakohtule seisukoha, milles palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata. Seisukoha põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

46. A. Verrevi kaitsja apellatsioonis vaidlustatakse vaid süüdistatavale mõistetud karistust,

paludes seda kergendada. Pärnu Maakohus ei ole A. Verrevile karistust mõistes rikkunud

materiaal- ega menetlusõigust. Maakohus on oma otsuses selgelt ja veenvalt põhistanud

mõistetud karistuse kujunemist. Seejuures on kohus arvestanud, et A. Verrev pani uued

kuriteod toime juba 2 kuud pärast eelmist kohtuotsust. Kohus on kokkuvõtlikult jõudnud

tõdemuseni, et kuna A. Verrev rikub järjepidevalt seadust, siis vangistuste mõistmine

alammääras ja selle tingimisi kohaldamata jätmine või osaliselt reaalselt kandmisele

määramine ei mõjuta isikut seaduskuulekalt käituma. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude eest on võimalik karistuseks mõista kuni viis aastat vangistust.

Käesoleval juhul mõistis maakohus A. Verrevile karistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o

2 aastat ja 6 kuud vangistust. Lõplik karistus kujunes KarS § 65 lg 2 sätteid kohaldades.

47. R. Koppe poolt toime pandud varguste osas, mida vaidlustatud ei ole, on üheselt mõistetav

grupis tegutsemine. Igal varguses osaleval isikul, sh R. Koppel, on selge roll ja teopanus.

15(23)

Pärast vargusi pildistatakse varastatud esemeid. Näiteks ka perioodil 15. - 16. detsembrini

2021 Z-le kuuluvast garaažiboksist toime pandud varguste puhul on üheks toimepanijaks R.

Koppe, seejuures just R. Koppe oli see, kes pildistas varastatud saani. Vaidlustamata varguste

puhul joonistub teokirjeldusest selgelt välja, et R. Koppe rolliks ja teopanuseks on transport

sündmuskohale, seejärel varastatud esemete transport ning müümine. Tegemist on selge

teopanuse ja rollijaotusega. R. Koppel oli ühene roll võõraste vallasasjade äravõtmise

lõpuleviimisel,

s.o

esemete

sündmuskohalt

kiire

ära

toimetamine.

R. Koppet ei saa pidada üksnes kaasaaitajaks või süüteo toimepanemise tulemusena saadud

vara omandajaks, hoidjaks või turustajaks. Kõigi R. Koppele ette heidetud varguste puhul on

sarnane käitumismuster, s.o öösel sõidetakse ringi ning vaadatakse, kus mida saab varastada.

Koos A. Verreviga toime pandud varguste puhul on tõendatud R. Koppe analoogne roll.

48. Kannatanutelt W-lt ja Q-lt varastatud esemete puhul nõustub prokuratuur täielikult

maakohtu seisukohtadega ja leiab, et esitatud apellatsioonides ei ole välja toodud selliseid

asjaolusid,

mis

annaks

alust

maakohtu

seisukoha

muutmiseks.

A. Verrev on ülekuulamisel märkinud, et ühest keldriboksist võttis ta kaks jalgratast, mille

viis mere äärde metsatukka. Kahe jalgratta samaaegne jalgsi äraviimine ei ole ilmselt täiesti

võimatu, kuid varguse puhul ei saa sellisel viisil esemete ära viimist pidada eriti tõenäoliseks.

Kahe jalgratta samaaegsel ära viimisel pead kõndides ühe käega juhtima ühte jalgratast ja

teise käega teist jalgratast. Selline tegevus nõuab head koordinatsiooni. Samuti öisel ajal

selline jalgsi kahe jalgrattaga liikuja tõmbab ilmselgelt tähelepanu. Seega A. Verrevi väidetu,

et ta võttis korraga kaks jalgratast viitab selgelt sellele, et teda pidi jalgrataste äraviimisel

keegi aitama. Märgitu aga haakub asjaoluga, et R. Koppe rolliks on transport sündmuskohale

ning seejärel varastatud esemete transport ja müümine.

49. Kannatanult Y-lt varastatud esemete puhul on tuvastatud, et R. Koppe telefonis olid Y-lt

varastatud jalgratta pildid. Siinjuures on oluline märkida, et fotod on tehtud

9. novembril 2021.a kell 6:21-6:23 ehk u 50 minutit enne seda, kui kannatanu avastas

varguse. Samuti on fotod tehtud NNN, Pärnu läheduses. Vargus pandi toime aadressil PPP,

Pärnu. Kaardirakenduse Google Maps andmetel on viidatud fotod tehtud ligikaudu 4 km

kaugusel varguse kohast. Arvestades, et fotod on tehtud varahommikul, ei ole eluliselt usutav,

et A. Verrev oleks varguse pannud toime üksi ning seejärel kontakteerunud sedavõrd varajasel

hommikul Raul Koppega, kelle elukoht ankeetandmete kohaselt oli LLL, Pärnu ning seejärel

oleks R. Koppe liikunud NNN, Pärnu juurde, kus oleks pildistanud A. Verrevi varastatud

jalgratast. Kirjeldatud käitumine oleks täiesti ebaloogiline ega ole eluliselt usutav. Juhul, kui

R. Koppe ei oleks olnud antud varguse toimepanijaks, ei oleks varastatud jalgratta

pildistamine leidnud aset NNN, Pärnu, vaid arvestades varast hommikutundi oleks fotod

tehtud ilmselt R. Koppe elukohale lähemal. Kaardirakenduse Google Maps andmetel asub R.

Koppe elukoht NNN, Pärnu umbes 1,3 kilomeetri kaugusel. Sarnaselt september 2021. a

episoodile võttis ka sel juhul A. Verrev kaks jalgratast, s.o naiste ja laste jalgratas. Nagu

eelmise episoodiga seoses prokurör märkis, siis kahe jalgratta jalgsi ära viimine ei ole lihtne

ülesanne. Samuti on ka A. Verrev andnud ütlusi, et vargusega seoses sõidutas teda justnimelt

R. Koppe. Nimetatu aga järjekordselt kinnitab ka teistest vargustest nähtuvat rollijaotust, s.o

R. Koppe on see, kelle autoga sõidetakse sündmuskohale, kelle autoga viiakse ära varastatud

esemed ning kes turustab varastatud esemeid. Eelmärgitud seisukohta ei muuda ka asjaolu, et

16(23)

Y sai R. Koppe kaudu varastatud naiste jalgratta tagasi. Nimelt järeldub A. Verrevi ütlustest,

et Y sai jalgratta tagasi, kuna tegemist oli R. Koppe ja A. Verrevi tuttava, s.o R õe jalgrattaga.

50. Ka kannatanult Ä OÜ varastatud esemeid puudutavas osas nõustub prokuratuur täielikult

maakohtuga. Taaskord on tuvastatud varastatud esemete fotod R. Koppe telefonis. Nagu ka

teiste varguste puhul, siis ka selle teo puhul järeldub tõenditest, et teoplaani alusel oli A.

Verrev see, kelle ülesanne oli asjad kaubikust ära tuua, R. Koppe roll seisnes asjade

transportimises, hoidmises ja turustamises. Eluliselt usutavaks ei saa pidada, et A. Verrev

jättis varastatud esemed lihtsalt kuhugi maha ja alles õhtul läks R. Koppe neile järele. Samuti

kinnitab sellist grupis tegutsemist ja R. Koppe olulist rolli ka asjaolu, et varastatud esemed

jäid R. Koppe valdusesse ning A. Verrev nende esemete varguse eest kasu (raha) ei saanud.

Tegemist on järjekordse vargusega, kus öösel sõidetakse ringi ja vaadatakse kas ja mida

kuskilt varastada saab. Seejuures on R. Koppe roll taaskord sihtkohta sõidutamine, asjade

transportimine, hiljem nende esemete hoidmine ja turustamine. Maakohus on õigesti jõudnud

järeldusele, et kuna R. Koppe ei käinud asju isiklikult ära võtmas, ei tee see temast vaid

kaasaaitajat. R. Koppele ette heidetud vargustega seotud ja kohtus uuritud tõenditest järeldub,

et R. Koppe teab väga hästi, kuhu ja miks sõidetakse ehk mis on sõidu eesmärk. R. Koppel oli

kõigis koos A. Verreviga toime pandud vargustes asjade äravõtmise lõpuleviimises väga selge

rolli, s.o asjade kiire sündmuskohalt minema toimetamine. Ka tema oli huvitatud varalise kasu

saamise eesmärgil asjade omandamisest. R. Koppel ja A. Verrevil oli selge rollijaotus ning

mõlema panus oli kuriteo lõpuleviimisel oluline. R. Koppet ei saa pidada üksnes kaasaitajaks

või süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandajaks, hoidjaks või turustajaks.

51. Prokurör ei nõustu apellatsioonis sisalduva taotlusega lugeda kergem karistus kaetuks

raskeimaga. R. Koppele mõisteti KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistus oluliselt alla sanktsiooni

keskmist määra. Samuti on tegemist eriliigiliste kuritegudega. Liitkaristuse mõistmisel mõne

kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda

absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud

üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (RKKK 3-1-1-

20-16 p 16). Maakohus on oma otsuses selgelt, veenvalt ning jälgitavalt põhistanud

R. Koppele mõistetud karistuse kujunemist, sh arvestanud R. Koppe 3 kehtivat karistust.

Ükski apellatsioonis välja toodud asjaolu ei anna alust R. Koppele mõistetud karistuse

kergendamiseks. Seejuures on Pärnu Maakohus R. Koppele KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

mõistnud niigi kerge karistuse. Nimelt Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2015. a otsusega karistati

R. Koppet samuti KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 6-aastase vangistusega. Karistuse

eripreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt ei ole võimalik järgneva samalaadse kuriteo eest

mõista kergemat karistust ning seda veel olukorras, kus uus kuritegu on toime pandud

tingimisi ennetähtaegse vabanemisel ehk katseajal. Isegi juhul, kui Tallinna Ringkonnakohus

peaks jõudma tõdemusele, et süüdistatava karistus on liialt raske ja vähendab seda, siis mis

tahes muu karistuse kui reaalse vangistuse mõistmine on välistatud. R. Koppe pani talle

etteheidetavad kuriteod toime Tartu Maakohtu 23. märtsi 2020. a määrusega nr 1-14-8298

määratud tingimisi ennetähtaegse vabanemise katseajal. KarS § 76 lg 8 sätestab, et kui

süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega,

viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. KarS § 184 lg 2 p 2 näeb karistusena ette üksnes

vangistuse.

17(23)

Ringkonnakohtu seisukoht

R. Koppe süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 ja 9 järgi (koos A. Verreviga toimepandud teod)

1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus R. Koppe ja tema kaitsja apellatsioonides sisalduvat

väidet, et R. Koppe ei pannud grupis (kaastäideviijana) A. Verreviga toime neile süüdistuses

etteheidetavaid vargusi, s.o aadressil XXX, Pärnu asuvast kortermajast kahe jalgratta, ühe

tõukeratta ja töölambi vargust, aadressil PPP, Pärnu asuvast kortermajast kahe jalgratta

vargust ja Pärnu linnas AAA tänavale pargitud Ä OÜ-le kuuluva kaubikust Renault Trafic ühe

Stihli ja ühe Husqvarna bensiinimootoriga ketaslõikuri ning Makita akuraadio vargust.

2. Varguse objektiivne koosseis seisneb teisele isikule kuuluva asja äravõtmises: selle asja

suhtes senise valduse murdmises ja sellele uue valduse kehtestamises. Seejuures hõlmavad

varguse objektiivsed tunnused ühtlasi ka süüteo tulemusena saadud vara omandamist ja

hoidmist. Kuivõrd vargus on kärbitud tagajärjedelikt, mis loetakse lõpuleviiduks asja

äravõtmisega, pole KarS § 199 järgi kvalifitseeritava teo puhul tihtilugu vajalik ega nõutav

süüdistuses selliste asjaolude äranäitamine, mis seonduvad asja edasise omastamisega. Ometi

on need faktilised asjaolud olemuslikult varguse süüdistusest hõlmatud. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2019. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-86/128, p 62.)

3. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb selleks, et tunnistada isik süüdi kaastäideviimise vormis

toimepandud teos, tuvastada, et vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja

kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel vastutab üks isik ka teise poolt

faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole

nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või

osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad kuriteokoosseisu tunnustele

vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Tuleb teha kindlaks, et isikud

tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et

süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Iga täideviija panus süüteo

toimepanemisse peab olema oluline. Tähtis on seegi, et isikute teopanused oleksid kantud

ühtsest tahtest ja nad tegutseksid ühise teoplaani alusel. (Vt nt Riigikohtu 18. aprilli 2022. a

otsust kriminaalasjas nr 1-20-8278/95, p 31 ja 2. detsembri 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-

1-1-118-13, p 8).

4. Kolleegium peab selles kontekstis vajalikuks juhtida prokuratuuri tähelepanu sellele, et

grupis toimepandud süüteo puhul tuleks selguse mõttes juba süüdistuses kirjeldada iga

täideviija rolli ja konkreetset panust teosse. Sellest reeglist võib kõrvale kalduda, kui

täideviijate panus on identne – näiteks grupis toimepandud varguse puhul koos sisenetakse

majja ja võetakse sealt kaasa esemeid. Praeguses asjas saaks süüdistuse pinnalt samuti

esmapilgul järeldada, et R. Koppe ja A. Verrev sisenesid koos nii kortermajadesse kui ka

OÜ Ä sõiduautosse ja võtsid sealt asju ära. Tegelikult nähtub maakohtus esitatud prokuratuuri

süüdistuskõnest ja ka ringkonnakohtule esitatud prokuratuuri vastusest, et süüdistuse

nägemuse kohaselt oli A. Verrevi ülesanne asjad kortermajast või kaubikust ära tuua, R.

Koppe roll seisnes asjade transportimises, hoidmises ja turustamises. Sellise käsitlusega

nõustus ka maakohus. Sellist rollijaotust süüdistusest ei nähtu. Veelgi enam, kui süüdistuses

kirjeldatud asjaolude pinnalt saaks järeldada asjade hoidmist, sh transpordi käigus, kui

vargusele tüüpiliselt omast toimingut, mis on seotud vara valdamisega ja omastamisega, siis

18(23)

omandamisele järgnenud turustamist ei kirjeldata süüdistuses sõnagagi. Ringkonnakohtu

hinnangul on tegemist olulise asjaoluga, mis ei ole iseenesest tuletatav süüdistuses sisalduvast

varguse toimepanemise kirjeldusest. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus

rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses juba sellega, et väljus

R. Koppe süüdimõistmisel A. Verreviga koos toimepandud vargustes süüdistuse piiridest

KrMS § 268 lg 5 tähenduses, tuvastades, et R. Koppe ülesanne oli vargustega saadud vara

turustada.

5. Kannatanult Y-lt varastatud esemete puhul nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et see

tegu on õigesti kvalifitseeritud grupis toime pandud vargusena. Eeskätt A. Verrevi

11. veebruaril 2022 antud ütlustega (kd IX, tl 33-37) koostoimes kannatanu Y ütluste ja

süüteoteatega (kd IV, tl 68-88) tuvastatud, et ajavahemikus 8.– 9. november 2021 kell 7.15

(mil kannatanu avastas vargust) sõidutas R. Koppe A. Verrevi PPP tänavale, kus viimane läks

vaatama PPP trepikotta, mida annaks varastada. A. Verrev võttis trepikojast Y-le kuuluvad

rattad TREK MARLIN ja BMX. Pärast seda, kui A. Verrev tõi jalgrattad majast välja ja peitis

metsatukka, tuli R. Koppe talle oma autoga järele. A. Verrevi ütluste kohaselt tegid nad paar

tundi midagi muud, aga tulid siis tagasi PPP tänavale. A. Verrev pani jalgratta Trek R. Koppe

sõiduki auto peale, BMX ratas jäi metsa. Samas kinnitab A. Verrev, et hommikul sõideti koos

„ratastega“ Tallinnasse, kus jalgratas Trek müüdi maha. R. Koppe mobiiltelefonist leitud

pildid tõendavad, et ta pildistas Y-lt varastatud jalgratast Trek 9. novembri 2021. a

varahommikul (kell 6:21 – 6:24), mis kinnitab ka ringkonnakohtu hinnangul seda, et jalgratas

oli tema valduses vahetult pärast varguse toimepanemist. Just R. Koppe korraldas seejärel ka

rataste tagastamise kannatanule Y-le. A. Verrevi ütluste kohaselt viis R. Koppe ratta Trek

kannatanu koju. Lisaks tõid R. Koppe ja A. Verrev koos talle ka jalgrattaluku. Kuna A.

Verrevi sõnade kohaselt ei tea ta, kes tõi metsast ära BMX ratta, ja kannatanu kinnitas

politseile, et rattad (mitmuses) on talle tagastatud, on loogiline järeldada, et ka selle tõi ära R.

Koppe. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu tuvastatuga, et selle teo

puhul nähtub juba teo objektiivsest pildist, et varguse toimepanemine ja varastatu hilisem

käitlemine oli R. Koppel ja A. Verrevil eelnevalt kokkulepitud ja nad tegutsesid teo

toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult, kusjuures A. Verrevi ülesanne oli asjade majast

väljatoomine ning R. Koppe panustas esemete hoidmise ja n-ö transporditeenuse osutamisega,

kusjuures R. Koppe rollile täideviijana viitab see, et ta sai otsustada ka asjade omanikule

tagastamise üle. Seega on tegu selles osas õigesti kvalifitseeritud grupis toimepandud

vargusena.

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga maakohus nõuetekohaselt põhistanud oma

seisukohta, et A. Verrev ja R. Koppe tegutsesid XXX kortermajast ja Pärnu linnas AAA maja

juurde pargitud Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust asjade varastamisel ühiselt ja kooskõlastatult

ehk kaastäideviijatena. Nimelt asus maakohus iga kõnealuse varguse puhul üldistavalt

seisukohale,

et

tõenditest

tulenevalt

saab

järeldada,

et

teoplaani

kohaselt

oli

A. Verrev see, kelle ülesanne oli asjad hoonetest ära tuua, R. Koppe roll seisnes nende asjade

transportimises, hoidmises ja turustamises. Lisaks juba eelnevalt tuvastatud rikkumisele ehk

süüdistuse piiridest väljuvalt varastatud esemete turustamise tuvastamisele ei ole maakohtu

otsuses jälgitavalt selgitatud, millistel konkreetsetel tõenditel põhineb kohtu veendumus, et

R. Koppel oli asjade varastamisel oluline panus ja ta hoidis sündmuste käiku enda kontrolli

19(23)

all.

Seetõttu

rajas

maakohus

selles

osas

otsuse

oletustele,

mis

on

käsitatav

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Järgnevalt käsitleb

ringkonnakohus maakohtu konkreetseid eksimusi tõendite hindamisel.

7. XXX kortermajast toimepandud varguse puhul pidas maakohus eluliselt ebausutavaks ja

seega ebausaldusväärseks ning jättis tõendikogumist välja A. Verrevi ütlused selle kohta, et ta

toimetas üksinda jalgrattad sündmuskohalt ehk XXX kortermaja juurest metsa, jättis need

sinna ja alles mõne päeva möödudes näitas neid R. Koppele. Maakohus tugineb selles osas R.

Koppe mobiiltelefoni vaatlusprotokollile, mille kohaselt leiti sellest varastatud jalgratta fotod,

mis on tehtud hoopis Pärnu jõe ääres (kd IV, tl 50-61). Ringkonnakohus nendib, et kuigi kahe

jalgratta üksi ja ilma sõiduautota eemale viimine ei ole kuigi hõlbus, ei ole see siiski

mõeldamatu ehk eluliselt ebausutav. Ühtlasi ei tulene asjaolust, et selle toimingu tegemine

üksi on ebamugav, sugugi tõsiasi, et A. Verrev pidi seda tegema just koos R. Koppega. Kuigi

teo toimepanija seisukohalt riskantne, ei ole võimatu ka jalgrataste jätmine mõneks ajaks

järelevalveta metsa alla. Märkimisväärselt määratleb süüdistus varguse toimepanemise ajana

1.-26. septembri 2021, mistõttu ei ole juba süüdistuse seisukohalt välistatud, et rattad varastati

isegi 1. septembril. Seetõttu ei kinnita nende pildistamine 6. septembri 2021. a hommikul, et

R. Koppe osales nende sündmuskohalt ära toimetamisel või et ta hoidis sündmusi ühel või

teisel viisil enda kontrolli all.

8. OÜ-le Ä kuuluvast kaubikust varastatud esemete puhul ei viita maakohus lisaks „elulisele

usutavusele“ ühelegi tõendile peale R. Koppe telefonist leitud piltide, kui ta leiab, et ei ole

tõendatud A. Verrevi väide, et ta jättis need esemed kuhugi muruplatsi nurka ja õhtul läks

neile järele koos R. Koppega. Ringkonnakohus märgib, et R. Koppe mobiiltelefonist leitud

pildid on tehtud 25. septembril 2023 õhtul, mis on iseenesest kooskõlas A. Verrevi ütlustega

pildistamise aja kohta. Süüdistuse kohaselt on asjad varastatud öösel vastu 25. septembrit,

mistõttu ei ole pildid tehtud vahetult pärast varguse toimepanemist. Selle kohta, et R. Koppe

pidi A. Verrevit varguse toimepanemise kohta (AAA juurde) sõidutama, puuduvad

igasugused tõendid, võttes arvesse sedagi, et tegu pandi toime Pärnu kesklinna piirkonnas.

Samuti ei viita tänavale jäetud sõiduautost toimepandud vargus sellele, et tegemist on pikalt

etteplaneeritud süüteoga, mis eeldab konkreetsele sündmuskohale sõidutamist. Ei ole alust

veendumuseks, et kaks suurt ketaslõikurit ja Makita akuraadiot poleks A. Verrev saanud üksi

sündmuskohalt eemale ära viia või et ta tegi seda koos just R. Koppega. Ka siin puuduvad

igasugused tõendid selle kohta, et vastav tegevus oli süüdistatavatel eelnevalt kooskõlastatud.

9. Ka PPP toime pandud varguse ehk tuvastatud grupilise varguse pinnalt ei saa järeldada n-ö

modus operandi’t teiste varguste puhul ehk et sel viisil toimiti ka XXX ja OÜ Ä kaubikust

toimepandud varguse puhul. Esiteks on kriminaalasjas tuvastatud, et A. Verrev pani vargusi

toime ka üksi ehk tema kuritegelik käitumine ei eeldanud alati kaastäideviijat, ja selles osas ei

ole maakohtu otsust vaidlustatud. Nimelt heidetakse talle ette 12. novembril 2021 (ehk umbes

samal ajal kui süüdistuse kohaselt grupis koos R. Koppega etteheidetud vargused)

toimepandud vargust Lille tn 55, Pärnu keldriboksist, kus varastatud esemete hulka kuuluvad

mh tööriistad ja elektritõukeratas ning vara hulk on tervikuna märkimisväärne. Lisaks

heidetakse talle ette ka 2022. jaanuaris Rapla maakonnas üksi toimepandud vargusi ja

varastatud esemete hulgas on nii jalgratas kui ka tööriistad. R. Koppe on maakohtu otsusega

tõepoolest süüdi tunnistatud ka teistes grupis toimepandud vargustes (koos J ja R-ga), kuid

20(23)

esemeid varastati hoopis garaažiboksidest. Esemete pildistamine varguse järel (eelduslikult

nende müügi eesmärgil) ei ole nii eriline tunnus, et sellest järeldada tegude toimepanemise

sarnast viisi. Välistada ei saa olukorda, mil esemeid pildistatakse müügi eesmärgil ka siis, kui

isik saab esemeid enda valdusesse juba pärast varguse toimepanemist, olemata selles eelnevalt

kokku leppinud.

10. Tuvastatud ei ole kolleegiumi hinnangul XXX kortermajast ja OÜ-le Ä kuuluvast

kaubikust toime pandud varguste puhul sedagi, et R. Koppe oleks eelnevalt lubanud

varastatud esemeid transportida, hoida või omandada, mis võimaldaks kvalifitseerida

R. Koppe tegu selles osas KarS § 199 lg 2 p-de 8,9 - § 22 lg 3 järgi, s.o vargusele

kaasaaitamisena.

11. Kolleegiumi hinnangul ei tingi eeltoodu siiski R. Koppe täies ulatuses õigeksmõistmist

nimetatud tegudes. KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 kohaselt saavad isiku karistusõigusliku vastutuse

eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku

arutamise piirid. Erinevalt süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest ei ole aga

prokuratuuri poolt nendele asjaoludele antud õiguslik hinnang kohtu jaoks siduv. Nimelt võib

kohus KrMS § 268 lg 6 esimese lause alusel kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest

asjaoludest lähtuvalt muuta süüdistuses esitatud õiguslikku hinnangut süüdistatava teole, kui

tal on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Praegusel juhul

tegi ringkonnakohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada arvamust küsimuses, kas

R. Koppe tegu võib vastata ka KarS § 202 tunnustele.

12. Esmalt nendib ringkonnakohus, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et R. Koppe

oleks ühel või teisel viisil käidelnud XXX kortermaja keldriboksist varastatud Q-le kuuluvat

töölampi (väärtusega 15 eurot) ja vastavat analüüsi ei nähtu ka maakohtu otsusest. Seega tuleb

R. Koppe selles osas õigeks mõista.

13. Samas on tuvastatud tõsiasi, et R. Koppe mobiiltelefonist leiti XXX kortermajast

varastatud jalgratta Wilier pildid, mis on tehtud 6. septembril 2021 kell 08:10:36 ja 08:10:58,

asukohaks Pärnu jõe lähedane ala. Samuti on telefonis fotod jalgrattast Scott Spark. Fotod on

tehtud 7. septembril 2021 kell 10:48:11, Pärnu linnas KKK läheduses ja kell 12:21:52 ja

12:22:02 KKK, Pärnu linn. Jalgrattast Wilier on tehtud veel fotod 19. septembril 2021 kell

08:43-08:46 aadressil III, Pärnu linn (vt kd IV, tl 50-61). Kolleegiumi arvates võib sellisest

korduvast pildistamisest järeldada vähemalt seda, et jalgrattad olid pärast varguse

toimepanemist R. Koppe valduses ehk hoiul. Samuti on tuvastatud, mh süüdistatava enda

ütlustega, et just R. Koppe müüs XXX kortermajast Q-lt varastatud elektrilist tõukeratast, mis

samuti tähendab seda, et tõukeratas oli tema valduses (hoiul).

14. Samuti nähtub ka kaubikust toimepandud varguse puhul A. Verrevi ütlustest, et kui ta

näitas R. Koppele ketaslõikureid ja akuraadiot, viisid nad asjad R. Koppe sõiduautoga

peidukohta metsa alla ja R. Koppe pidi tegelema nende müügiga, mistõttu A. Verrev enam

asjadel järel ei käinud. Eeltoodust saab järeldada, et R. Koppe vähemalt ajutiselt hoidis

OÜ-le L ja D-le kuuluvaid asju, kuna tema sõidukiga viidi neid metsa alla ja ka seejärel jäid

esemed tema käsutusse.

21(23)

15. R. Koppet on varem karistatud KarS § 199 järgi, mistõttu vastab tema tegu KarS § 202

lg 2 p 2 tunnustele, s.o tegemist on süüteoga saadud vara hoidmisega isiku poolt, kes on

varem toime pannud varguse. Ringkonnakohtu hinnangul pani R. Koppe teo toime

kavatsetult, sest asjade hoidmise asjaolud pidid tekitama temas arusaama, et esemed on

varastatud. OÜ-le Ä kuuluvast kaubikust varastatud asjade hoidmise ajaks oli R. Koppel

pealegi kogemus Y-lt varastatud asjade tagastamisega.

16. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 340 lg 2 p-dest 2

ja 3 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 26. septembri 2022. a otsuse osas, milles

R. Koppe tunnistati XXX kortermajast ja Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust grupis toime pandud

varguses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, R. Koppele KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9

mõistetud karistuse ja talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

Ringkonnakohus mõistab R. Koppe KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 õigeks XXX kortermajast

Q-le

kuuluva

töölambi

varguses.

Samas

tunnistab

ringkonnakohus

R. Koppe KarS § 202 lg 2 p 2 järgi süüdi XXX kortermajast ja Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust

varastatud

asjade,

s.o

W-le

kuuluvate

jalgrattaste,

Q-le kuuluva elektrilise tõukeratta, kannatanule Ä OÜ-le kuuluvate ketaslõikurite ja

kannatanule D-le kuuluva akuraadio hoidmises.

17. KrMS § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 340 lg 2 p 3 alusel tühistab ringkonnakohus Pärnu

Maakohtu 26. septembri 2022. a otsuse ka osas, milles A. Verrev tunnistati süüdi XXX

kortermajast

ja

Ä

OÜ-le

kuuluvast

kaubikust

grupis

toime

pandud

varguses

KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi. Ringkonnakohus tunnistab A. Verrevi süüdi XXX

kortermajast ja Ä OÜ-le kuuluvast kaubikust toime pandud varguse osas KarS § 199 lg 2 p-de

8 ja 9 järgi, jättes Artur Verrevi teo lõpliku kvalifikatsiooni KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9

järgi muutmata.

Karistused

18. KarS § 202 lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistuse. Kohtu hinnangul ei avalda rahaline karistus R. Koppele piisavat mõju, sest isik

pani teod toime muu hulgas ka vahetult pärast seda, kui talle kohaldati rahalist karistust

KarS § 199 järgi. R. Koppele karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et isik hoidis

varastatud esemeid vähemalt kahel korral. Esemete väärtus ei olnud väga suur, kuid tegemist

ei olnud ka väheväärtuslike asjadega. Süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kokkuvõttes on süü keskmisest väiksem. Üld- ja eripreventiivsed kaalutlused ei tingi

praegusel juhul karistuse raskendamist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks

karistada R. Koppet selle teo eest 10 kuu pikkuse vangistusega. Seoses süüdistuse mahu

vähenemisega kergendab ringkonnakohus ka R. Koppele KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi

mõistetud karistust ja mõistab karistuseks 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistuse. Võttes arvesse

tegude hulka ja nendega põhjustatud kahju ulatust vastab see karistus isiku süü suurusele.

19. Maakohus karistas R. Koppet KarS § 184 lg 2 p 2 järgi sanktsiooni esimesse kolmandikku

jääva karistusega ehk 6-aastase vangistusega . Võttes arvesse käideldud aine hulka ja seda, et

tegemist oli kahe erineva ainega, peab kolleegium karistust põhjendatuks. Ringkonnakohus

nõustub selles osas täielikult maakohtu põhjendustega ega pea veenvaks väidet, et R. Koppe

kahetseb siiralt oma tegu, mida tuleks käsitada süüd kergendava asjaoluna. Süüdistataval ei

22(23)

olnuks takistust asuda juba varem enda sõltuvusega tegelema. Seega jääb maakohtu otsus

selles osas muutmata.

20. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust lugeda KarS § 202 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9

mõistetavat karistust kaetuks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistusega, nagu taotletakse

apellatsioonis. Narkootilise aine käitlemise eest mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni

keskmist määra. Teised kuriteod on varavastased ehk eriliigilised, mistõttu ei ole alust väita,

et KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetavas karistuses ammendub isiku süü suurus. Eeltoodust

tulenevalt mõistab ringkonnakohus KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusena 8 aastat vangistust, s.o

suurendades KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb

vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 5 aastat 4 kuud vangistust.

Maakohtu otsust tuleb jätta muutmata süüdistatavale R. Koppele KarS § 65 lg 2 järgi

mõistetud osas, kuna kohus ei ole selles osas kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega

rikkunud kriminaalmenetlusõigust.

21. Seejuures ei ole ühelgi juhul võimalik rahuldada R. Koppe taotlust asendada talle

mõistetav karistus raviga, sest raviga saab KarS § 692 alusel asendada vaid kuni kaheaastast

vangistust. R. Koppele liitkaristusena mõistetud vangistuse puhul ei ole võimalik kohaldada

ka karistusest vabastamist tingimisi, kuna tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud

vangistusest pikem. Järelikult ei saa KarS § 73 lg 3 ja § 74 lg 3 kohaselt tingimisi karistusest

vabastada isikuid, kellele on mõistetud karistuseks pikem vangistus kui viis aastat

(vt nt Riigikohtu 12. veebruari 2021. a otsus kriminaalasjas nr 1-20-1301/35, p 17). Võttes

arvesse, et süüdistatavat on varem karistatud vangistusega, ei oleks praegusel juhul see ka

põhjendatud.

22. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta ka A. Verrevile KarS § 203 lg 1 ja KarS § 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 alusel mõistetud karistust ja KarS § 65

lg 2 järgi mõistetud liitkaristust, nõustudes maakohtu otsuses esitatud põhjendustega. Tõsiasi,

et kahe varguse puhul tegutses süüdistatav üksi, mitte grupis, ei mõjuta tema süü suurust

määral, mis tingiks talle mõistetud karistuse kergendamist. Vastupidiselt kaitsjale leiab

kolleegium, et maakohus võttis põhjendatult arvesse seda, et A. Verrev pani uued kuriteod

toime juba mõne kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest, millega teda samuti karistati

varguste eest ja rakendati ka šokivangistust, olles seejuures katseajal. Süüdistatavale

KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse pikkus – 3 aastat vangistust - ei võimalda

seejuures KarS § 69 lg-st 1 tulenevalt ka selle asendamist üldkasuliku tööga, mistõttu kaitsja

taotlus on selles osas põhjendamatu.

Tsiviilhagi

23. R. Koppe ja tema kaitsja taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ka osas, milles rahuldati

kannatanu W tsiviilhagi ja mõisteti tema kasuks R. Koppelt ja A. Verrevilt solidaarselt välja

2664 eurot, rahuldati kannatanu Ä OÜ tsiviilhagi ja mõisteti tema kasuks R. Koppelt ja A.

Verrevilt välja 2000 eurot ning rahuldati kannatanu D tsiviilhagi ja mõisteti tema kasuks R.

Koppelt ja A. Verrevilt välja 130 eurot.

24. Ringkonnakohus leiab, et selleks ei ole alust. Kuigi kohus tunnistas R. Koppe kannatanu

W, Ä OÜ ja D puudutavas osas süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi süüteoga saadud vara

23(23)

hoidmises, ei välista see R. Koppe kohustust hüvitada kannatanutele kahju solidaarselt A.

Verreviga. Nimelt vastab süüteoga saadud vara hoidmine VÕS § 1045 lg 1 p 5 tunnustele kui

kannatanu valduse rikkumine ja on kohtu hinnangul põhjuslik sellega, et kannatanu ei saanud

neile kuuluvaid asju tagasi, R. Koppe teo kaasabil jäid kannatanud asjadest püsivalt ilma (vt

selle kohta ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a määrus kriminaalasjas nr 3-

1-1-97-10, p 30). Seega tuleb jätta maakohtu otsus selles osas muutmata.

Menetluskulud

25. Koos apellatsiooniga esitas R. Koppe kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus

ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu

30. XXX 2023. a määrusega otsustati määrata advokaadibüroole Mõttus vandeadvokaat

Brigitta Mõttuse poolt Raul Koppele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest

makstava tasu suuruseks 349 eurot ja hüvitatavate kulude suuruseks 41 eurot 40 senti, kokku

390 eurot 40 senti. Lähtuvalt KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 185 lg-st 1 tuleb nimetatud riigi

õigusabi tasu kui apellatsioonimenetluse kulu jätta riigi kanda.

26. Koos apellatsiooniga esitas A. Verrevi kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa

ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt

kulus kaitsjal otsusega tutvumiseks ja analüüsiks ning apellatsiooni esitamiseks 240 minutit,

mille eest taotleb kaitsja määrata tasuna 216 eurot ehk 108 eurot, mida suurendada 100 %

võrra. Taotluses ei ole iseenesest esitatud põhjendusi selle kohta, miks peab kaitsjatasu

suurendama 100 % võrra. Kaudselt võib seda välja lugeda toimingu kirjelduses sisalduvast

viitest otsuse pikkusele. Samas leiab ringkonnakohus, et vaid osa otsusest puudutab

A. Verrevi tegusid ja kaitsja vaidlustas otsuse isikule mõistetud karistuse osas. Eeltoodust

tulenevalt ei pea kohus kaitsjatasu suurendamist põhjendatuks ja rahuldab tasu taotluse

osaliselt, s.o 108 eurot ulatuses, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 129,60 eurot.

Lähtuvalt KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 185 lg-st 1 tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui

apellatsioonimenetluse kulu jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)