3-21-1806/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1806

Haldusasi

X kaebus Muinsuskaitseameti peadirektori 27.04.2021

käskkirja nr 1.1-5.1/2021_3 tühistamiseks osas, milles

kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, Muinsuskaitseameti

07.07.2021 vaideotsuse nr 1.1-7/1647-2 tühistamiseks

ning vastustaja kohustamiseks uuesti hindama kaebaja

taotlust

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja v.adv Sandor Elias

Vastustaja – Muinsuskaitseamet, esindajad AL ja LL

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.05.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 26.05.2022 otsus

haldusasjas nr 3-21-1806.

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada X kaebus ja tühistada Muinsuskaitseameti

peadirektori 27.04.2021 käskkiri nr 1.1-5.1/2021_3 osas, milles jäeti rahuldamata kaebaja

taotlus, ning Muinsuskaitseameti 07.07.2021 vaideotsus nr 1.1-7/1647-2 ja kohustada

Muinsuskaitseametit X 2021. a taotlust uuesti hindama.

3. Mõista Muinsuskaitseametilt välja X esimese ja teise kohtuastme menetluskulude

katteks 2260 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot. Ülejäänud menetluskulud

jäävad menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.07.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-21-1806

2(11)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 2021. a-l Muinsuskaitseametile taotluse kultuuriministri 31.12.2018 määruse nr

20 „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“ (määrus nr 20) alusel Muhu vallas Nurme

külas asuva Lillevälja talu (rajatud 1924. a-l) katuse lammutamiseks ja uue katuse ehitamiseks

toetuse saamiseks summas 10 000 eurot. Muinsuskaitseamet oli X varasemad 2019. a ja 2020.

a taotlused jätnud rahuldamata.

2. Muinsuskaitseameti peadirektor jättis 27.04.2021 käskkirja nr 1.1-5.1/2021_3 p-ga 2

taotluse rahuldamata. Taotlust hinnati vastavalt hindamismetoodikale, mis on kehtestatud

määruse nr 20 § 12 lg 3 alusel. Taotlus sai järgmised koondhinded: tegevuste vastavus

taotlusvooru eesmärgile – 1,83 punkti; tegevuste kvaliteet – 2,0 punkti; eelarve kvaliteet – 2,25

punkti; omafinantseeringu määr – 3 punkti; hoone kultuuriväärtus, sealhulgas hoone

arhitektuuri- ja ajalooväärtus, autentsus, haruldus ja säilivus – 1,33 punkti; ning lõpphindeks

2,08 punkti.

3. X esitas 26.05.2021 vaide, mis jäeti Muinsuskaitseameti 07.07.2021 vaideotsusega nr

1.1-7/1647-2 rahuldamata. Lillevälja asundustalu eluhoone ei ole toetusmeetme sihtgrupp:

tegemist on Nurme mõisa müüridele ehitatud hoonega, mitte määruse nr 20 eelnõu seletuskirjas

silmas peetud talukompleksi kuulunud eluhoone või üksikelamuga. Hindamiskomisjon hindas

kõiki 2021. a taotlusi võrdluses üksteisega ja objektile, mille toetamist seletuskiri otseselt ette

ei näe, on väiksemate punktide andmine kooskõlas kehtiva õigusega. Möödunud aasta(te)

taotlusvoorus koostatud pingerea järjekohal ei ole tähtsust, sest taluarhitektuuri säilimise

toetuste uutes voorudes koostatakse igas voorus uute taotluste (objektide) alusel uus pingerida.

Hindamiskomisjon hindas kõiki 2021. a taotlusi võrdluses üksteisega ja koostas korrale

tuginedes nendest pingerea.

4. X esitas 06.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Muinsuskaitseameti peadirektori

27.04.2021 käskkirja nr 1.1-5.1/2021_3 osaliseks tühistamiseks, Muinsuskaitseameti

07.07.2021 vaideotsuse nr 1.1-7/1647-2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks hindama

uuesti kaebaja taotlust.

Vastustaja on hindamisel teinud mitu ilmselget kaalutlusviga. Vaideotsuses väidetakse, et

hindepunkte antakse taotlusi võrreldes. Määrus nr 20 ega hindamismetoodika ei toeta sellist

lähenemist. Võrrelda saab antavaid hindepunkte, mille alusel koostatakse pingerida.

Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et ühe aasta taotluse alusel antud hindepunktid kehtiksid ka

järgmistel aastatel. Küll aga ei saa samasisulist taotlust sama hindamismetoodika alusel hinnata

sedavõrd erinevalt. Kaebaja 2020. ja 2021. a taotlused on sisult samasugused. Täiendatud on

3-21-1806

3(11)

fotomaterjali ja esitatud on uued (aga analoogsed või isegi täpsemad) hinnapakkumised. Samas

on kaebaja 2021. a taotlust hinnatud esimese kolme hindamiskriteeriumi osas oluliselt

madalamalt (tegevuste vastavuse eest taotlusvooru eesmärgile on varasema 2,5 punkti eest

antud koondhindena 1,83 punkti). Kaebaja kavandatud tegevused on endiselt suunatud sama

eesmärgi (katuse rekonstrueerimine) saavutamisele ehk hinnang tegevuste vastavuse osas

taotlusvooru eesmärgile ei saanud sedavõrd palju muutuda. Seejuures ei vasta tõele väide, et

Lillevälja talu ei oleks ajalooline talu. Lillevälja talu ei ole ehitatud Nurme mõisa abihoone

müüridele, vaid hoone ehitamiseks on kasutatud mõisa rehe kive. Rehi asus praegusest

taluhoonest üle tee ja oli ida-lääne suunaline. Lillevälja taluhoone on aga põhja-lõuna suunaline.

Tegevuste kvaliteedi eest on varasema 2,5 punkti asemel antud koondhindena 2,0 punkti.

Kaebaja kavandatav tegevus (katuse rekonstrueerimine) on endiselt samasisuline. Taotluse sisu

ei ole muutunud: tegevuste asjakohasus, edasilükkamatus, tulemuslikkus ja selgus/realistlikkus

on sama. Eelarve kvaliteedi eest on varasema 2,67 punkti eest antud koondhindena 2,25 punkti.

Eelarve ei ole kvalitatiivselt muutunud: kavandatav tegevus on sama ja eelarve aluseks olnud

hinnapakkumised olid analoogsed (2021. a-l isegi detailsemad), tööde maksumus on

ehitushindade kasvu arvestades muutunud minimaalselt (2020. a-l 43 700 eurot + km ja 2021.

a-l 45 275 eurot + km). Seega on hindamisel tehtud oluline kaalutlusviga, kui sisult samale

taotlusele on kahel järjestikusel aastal sama hindamismetoodika alusel antud täiesti erinevad

punktid.

Asjakohatu on vastustaja viide pingereale. Olukorras, kus kaebaja taotlust tuleb uuesti hinnata,

ei ole teada, millisele kohale kaebaja taotlus pingereas paigutuks.

Kui vastustaja väide on, et Lillevälja talu ei vasta määruse nr 20 § 4 lg 3 kriteeriumile

(ajaloolisse talukompleksi kuulunud eluhoone), pidanuks ta tunnistama taotluse nõuetele

mittevastavaks (määruse nr 20 § 11 lg 7). Hindamise etapis ei saa asuda uuesti kontrollima

taotluse nõuetelevastavust.

5. Muinsuskaitseamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja taluelamu, mille toetamiseks taluarhitektuuri toetuse meetmest toetust taotleti, sai

koondhindeks 2,08 punkti ja kaebaja taotlus jäi 63 taotluse seas 37. järjekohale. Toetuse

taotlused rahuldati piiratud eelarvevahendite tõttu pingerea esimese 19 taotleja osas

(koondhinde punktid 2,65 kuni 2,25). Taluarhitektuuri toetuse meetme 2021. a eelarve oli 200

000 eurot ja toetuse ülempiir 10 000 eurot. Lillevälja talu rehielamu katusetööde toetamise

taotlust ei saanud rahuldada eelarvevahendite ebapiisavuse tõttu (määruse nr 20 § 13 lg 6 p 5).

Kaebajale kuuluva talukoha elamu on taotluse kirjelduse ja juurde lisatud fotomaterjali kohaselt

ebatraditsiooniline. Mõisa majandushoone (rehi) säilinud müüridele kohandatud eluhoone ei

ole traditsiooniline taluelamu, mis on taluarhitektuuri toetuse meetme eelistatud sihtgrupp.

Kaebajal ei saanud tekkida ootust saada kõrgeid hindepunkte või loota seda, et taotlusvoorus

jääb ajalooliste ja traditsioonilist maa-arhitektuuri esindavate taluelamute esindatus kesiseks

ning eelarvelisi vahendeid jagub madalama prioriteetsusega objektidele. Eitamata seda, et

asundustalu on ka talu, on taluarhitektuuri toetamise rõhuasetus Eesti maa-arhitektuurile

ainuomase traditsioonilise taluelamu taastamine algupärases ilmes ja materjalidega.

Mõisa abihoonest ümber ehitatud elamud jagavad 2021. a taotlusvoorus 30ndaid järjekohti, sest

korra eesmärki ja tulemit silmas pidades jäävad nende puhul 1. ja 5. kriteeriumi punktid

madalaks. Määruse nr 20 § 12 lg 1 p 1 kriteeriumi eest 1,83 punkti jääb 1‒2 punkti vahele ja

hindamisjuhendi kohaselt antakse taotlusele 2 punkti, kui tegevused on otseselt seotud meetme

eesmärgiga (taluelamute rekonstrueerimine Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja

maamaastiku omapära säilimiseks) ning planeeritud tegevused on vajalikud, piisavad ja

põhjendatud, et saavutada taotlusvooru jaoks oluline eesmärk (taluelamu ehitustehniline

3-21-1806

4(11)

seisund paraneb ja hoonet saab järjepidevalt kasutada), kuid tegevuste elluviimine ei paranda

oluliselt maamaastiku ilmet (hoone ei ole maastikul hästi vaadeldav). Samas on 1 punktiga

hinnatav olukord, kui tegevused on otseselt seotud meetme eesmärgiga (taluelamute

rekonstrueerimine Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maamaastiku omapära säilimiseks),

kuid planeeritud tegevused ei ole piisavad või põhjendatud, et saavutada taotlusvooru jaoks

oluline eesmärk (st taluelamu ehitustehniline seisund ei parane sedavõrd, et hoonet saaks

järjepidevalt kasutada) ja tegevuste elluviimine ei paranda maamaastiku ilmet (hoone ei ole

maastikul vaadeldav ning ei ole aktsent maastikul). Seega on kaebaja objektile antud hindepunkt

1‒2 vahel pigem kohasem kui hindepunkt 2‒3 vahel.

Taluarhitektuuri toetuse meetme 2021. a taotlusvoorus antud 2,0 punkti kriteeriumis „tegevuste

kvaliteet, sealhulgas tegevuste asjakohasus ja mõju hoone säilimisele“ on (Nurme) mõisa

abihoone müüride vahele rajatud ebatraditsioonilise talukoha elamu puhul põhjendatud, sest

autentsest originaalhoonest (Nurme mõisa rehi) on säilinud müürid ja ka originaaldetailide osa

on väga väikeses mahus säilinud. Kuna ei taastata algse hoone funktsiooni (mõisa rehi) ja see

ei oleks kooskõlas ka taluarhitektuuri toetuse meetme eesmärgiga, siis oleks kavandatud

tegevuse tulemus mugandatud taluelamu lahendus ehk sisuliselt uue maja ehitamine autentselt

säilinud mõisa kõrvalhoone müüridele. Määruse nr 20 § 12 lg 1 p 2 kriteerium 2‒3 punkti vahel

näeb ette, et kavandatav töö on asjakohane ja edasilükkamatu hoone säilimise tagamiseks, st

katuse vahetuseks on selge vajadus. Kaebaja objektile 2021. a taluarhitektuuri taotlusvoorus 2.

kriteeriumi osas 2,0 punkti andmine signaliseerib kriteeriumi keskmist täidetavust, sest

Lillevälja talu elamu vähesest kultuuriväärtusest ja vähesest vastavusest meetme eesmärgile ei

ole katusevahetuse toetamine keskmisest kõrgema kategooria hindepunkti vääriline.

Taluarhitektuuri toetuse 2021. a taotlusvoorus 2,25 punkti kriteeriumis „eelarve kvaliteedist,

sealhulgas kuluefektiivsusest ja kuluartiklite põhjendatusest“ jääb 2‒3 hindepunkti vahele.

Muudatus on marginaalne ega avalda mõju koondhindele.

Taotluste hindamiskriteeriumid ei ole aastate jooksul muutunud. Küll aga muutub igal aastal

objektide ring, millele toetust taotletakse ja millest igal aastal pingerida kujuneb. Ei ole

välistatud, et määruse nr 20 § 12 lg 2 p 5 tingimuse erineval arvul esindatuse korral võib

sihtgruppi mittekuuluv taluelamu jääda erinevatel aastatel pingereas erinevatele järjekohtadele.

Seda kinnitab asjaolu, et taluarhitektuuri toetuse 2019. a taotlusvoorus hinnati Lillevälja talu

hoone kultuuriväärtust ja autentsena säilivust 0 punktiga.

Meetme eesmärgiks on aidata kaasa taluelamute säilimisele. Toetusmeetme sihtgrupiks

mitteolevale (ebatraditsioonilisele) taluelamule ei saa eeldada kõrgeid hinnanguid, iseäranis kui

taotlusvoorus on esindatud hulgaliselt toetamise sihtgrupiks olevaid traditsioonilisi

algupäraseid taluelamuid. Teatav subjektiivsus on hinnangute andmisel paratamatu. Hindamisel

seatakse objektid, mille toetamist kord ja seletuskiri ei sea prioriteediks, sihtgrupiks olevatest

taluelamutest (nende olemasolul) igal juhul tahapoole. Hindamise sisulise õigusvastasusega

oleks tegemist juhul, kui antud punktid on ilmselges vastuolus hindamiskriteeriumite ja juhtumi

asjaoludega.

Taluelamute all mõistetakse hooneid, mis on algselt selle funktsiooni tarbeks ehitatud. Hooned,

mis on algselt olnud muus funktsioonis ja hiljem kasutatud taluelamutena, ei ole arhitektuurse

tüpoloogia mõistes traditsioonilised taluelamud. Kaebaja on nii 2020. a kui ka 2021. a taotlustes

kirjeldanud vaidlusalust hoonet kui mõisakompleksi kuulunud paekivist müüridega Nurme

mõisa osa. Määruse nr 20 § 12 lg 4 kohaselt on hindamiskomisjoni liikmetel küll õigus tutvuda

taotluse objektiks oleva taluelamuga, kuid kohustus selleks puudub. Seda võimalust kasutatakse

vaid äärmisel vajadusel.

3-21-1806

5(11)

Nõuded taotlusele on toodud määruse nr 20 §-s 5, mis on aluseks taotluse vastavuse hindamisel.

Nimetatud paragrahvist lähtuvalt puudus alus taotluse mittevastavaks tunnistamiseks. Seega

vastas taotlus küll nõuetele, kuid arvestades toetuse eesmärki ja asjaolu, et tegemist ei ole

traditsioonilise taluelamuga, leidis komisjon, et tegemist ei ole hoonega, mis kuuluks

taluelamute toetamise eelistatud gruppi.

6. Tallinna

Halduskohus

jättis

26.05.2022

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Vaidlusaluse toetusmeetme eesmärgiks on toetada eelkõige Eesti traditsiooniliste taluelamute

taastamist ja säilimist. Seejuures on määrusandja rõhutanud, et toetuse sihtgrupiks ei ole nt

mõisate abihooned. Ka kaebaja esitatud toetuse taotlusest nähtub, et Lillevälja asundustalu

territooriumil asus paekividest müüridega Nurme mõisa Ria rehi, mille paekivi müüre kasutades

rajati 1924. a-l endise Nurme mõisa rehe asukohale asundustalu peahoone. Seega ei ole kaebaja

hoone näol tegemist määruse nr 20 mõistes Eesti traditsioonilise taluelamuga, vaid mõisa

abihoonele rajatud elamuga. Vastustaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et Lillevälja asundustalu on

taluelamu, millel on teatav ajalooline väärtus, kuid sellest hoolimata ei ole tegemist toetuse

eelistatud sihtgruppi kuuluva objektiga.

Määruse nr 20 § 11 lg 7 kohaselt tunnistab toetuse andja taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks

juhul, kui on täidetud kõik määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded. Vastustaja ei eita, et ka

Lillevälja asundustalu näol on tegemist taluga, kuid mitte toetusmeetme mõistes traditsioonilise

taluelamuga, mis on toetuse eelistatud sihtgrupp. Seega ei ole vastuolu selles, et vastustaja

tunnistas kaebaja taotluse määruse nr 20 §-des 4 ja 5 toodud nõuetele vastavaks. Kaebaja

taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine ei saanud kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda.

Samas tuli vastustajal sellegipoolest hinnata kaebaja taotlust vastavalt hindamismetoodikale,

pidades silmas toetusmeetme eesmärki.

Määruse nr 20 § 12 reguleerib taotluse hindamise protseduuri. Nõuetele vastavaks tunnistatud

taotluseid hindab toetuse andja moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseisu avalikustab

toetuse andja oma veebilehel hiljemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist (§ 12 lg 1).

Taotlust hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) tegevuste vastavus taotlusvooru

eesmärgile, sealhulgas projekti mõju taotlusvooru eesmärgi saavutamisse; 2) tegevuste

kvaliteet, sealhulgas tegevuste asjakohasus ja mõju hoone säilimisele; 3) eelarve kvaliteet,

sealhulgas kuluefektiivsus ja kuluartiklite põhjendatus; 4) omafinantseeringu määr; 5) hoone

kultuuriväärtus, sealhulgas hoone arhitektuuri- ja ajalooväärtus, paiknemine kultuurilisel

eesmärgil riikliku kaitse alla võetud ja ehituslike kitsendustega kaetud aladel, autentsus,

haruldus ja säilivus (§ 12 lg 2). Hindamine viiakse läbi toetuse andja kinnitatud

hindamismetoodika järgi, mis on koostatud, lähtudes sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud

kriteeriumitest, kooskõlastatud Kultuuriministeeriumiga ja avalikustatud toetuse andja

veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise või avamise päeval (§ 12 lg 3). Lõpliku

paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates

suurima koondhinde saanud taotlusest (§ 12 lg 5). Hindamiskomisjon teeb Muinsuskaitseameti

peadirektorile ettepaneku taotluse rahuldamise ja põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või

rahuldamata jätmise kohta (§ 12 lg 8). Taluarhitektuuri toetamise taotlusvooru

hindamismetoodika p 3 toob samuti välja määruse nr 20 § 12 lg-s 2 toodud kriteeriumid.

Iga hindamiskriteeriumi alusel on võimalik saada 0–3 punkti (hindamismetoodika p 4). Taotluse

koondhinne on hindamiskomisjoni liikmete antud koondhinnete aritmeetiline keskmine (p 5).

Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud koondhinnete põhjal

pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest (p 6). Hindamismetoodika p-s 11 on

lahti selgitatud hindamiskriteeriumite ja hindepunktide (vahemikus 0‒3) tähendused.

3-21-1806

6(11)

Kaebaja hoone sai kriteeriumi „tegevuste vastavus taotlusvooru eesmärgile“ osas 1,83 punkti.

Vastustaja leidis, et nimetatud kriteeriumi osas on põhjendatud kaebaja hoonele antud hinnang,

mis jääb hindepunktide 1 ja 2 vahele, kuivõrd tegemist ei ole toetusmeetme eelistatud sihtgruppi

kuuluva hoonega ja seega ei saanud kaebajal tekkida ka ootust, et taotlus võiks saada kõrgemaid

hindepunkte. Kohus nõustub, et olukorras, kus tegemist ei ole toetusmeetme prioriteetse

objektiga ja toetus ei aitaks saavutada toetusmeetme eesmärki (traditsioonilise taluarhitektuuri

säilimine), ei ole kaebaja taotlusele antud hinnang ilmselgelt põhjendamatu või vastuoluline.

Kaebaja hoone sai kriteeriumi „tegevuste kvaliteet, sealhulgas tegevuste asjakohasus ja mõju

hoone säilimisele“ osas 2,0 punkti. Hindamismetoodika kohaselt on tegemist olukorraga, kus

kavandatav töö on asjakohane ja edasilükkamatu hoone säilimise tagamiseks (hinnatakse

kavandatava töö esmatähtsust ja mõju hoone säilimisele, st katuse vahetuseks on selge vajadus,

tööde hulgas ei ole toretsevaid või ülemääraseid töid) ja tegevuste elluviimisel saavutatakse

konkreetne lõpetatud tulemus, mis ei ole poolik ega vaja jätkutööd sama hooneosa juures (nt

vahetatud on kogu katus, mitte pool) ja projekti tulemused on esitatud selgelt tajutavana, kuid

projekti ajakava on ebaselge, projekt ei pruugi olla teostatav ja tegevused ellu viidavad

abikõlblikkuse perioodi (kalendriaasta) jooksul. Vastustaja hinnangul on keskmise hindepunkti

omistamine põhjendatud tulenevalt objekti vähesest kultuuriväärtusest ja vähesest vastavusest

meetme eesmärgile, hoone originaalosadest on vähe säilinud. Tegemist ei ole ilmselgelt

põhjendamatu hinnanguga kaebaja hoonele.

Kaebaja hoone sai kriteeriumi „eelarve kvaliteet“ osas 2,25 punkti. Hindepunkti 2 iseloomustab

hindamismetoodika kohaselt olukord, kus eelarve on tegevuste elluviimiseks realistlik, kuid

mitte optimaalne või piisavalt kuluefektiivne või kõik kulud ei ole piisavalt põhjendatud.

Olukorras, kus tegemist ei ole toetusmeetme eelistatud sihtgruppi kuuluva hoonega, ei ole 2,25

punkti omistamine kohtu hinnangul vastuolus hindamismetoodikaga.

Kaebaja hoone sai kriteeriumi „omafinantseeringu määr“ osas 3 punkti. Tegemist on

maksimumhindega, mille osas ei ole kaebaja pretensioone esitanud.

Kaebaja hoone sai kriteeriumi „hoone kultuuriväärtus, sealhulgas hoone arhitektuuri- ja

ajalooväärtus, autentsus, haruldus ja säilivus“ osas 1,33 punkti. Kaebaja ei ole nimetatud

hindepunkti osas kaebuses vastuväiteid esitanud. Vastustaja on seisukohal, et madal hindepunkt

nimetatud kriteeriumi osas on seotud teiste kriteeriumitega ja Lillevälja talu on ka 2020. ja 2021.

a taotlusvoorudes saanud madala hinnangu.

Taotluste teatav omavaheline võrdlemine taotluste hindamisel on paratamatu, selgitamaks välja

nende taotluste ja hoonete hulk, mis on määruse nr 20 kohaselt toetusmeetme prioriteetne

sihtgrupp. Komisjoni ülesanne on selgitada välja prioriteetsed objektid lähtuvalt toetusmeetme

eesmärgist. See aga ei tähenda, et iga taotlust ei hinnata iseseisvalt vastavalt

hindamismetoodikale. Toetusele pretendeerivad objektid suhestuvad omavahel lähtuvalt

toetuse eesmärgist. Lähtuvalt ülesandest jagada toetust vastavalt toetusmeetme eesmärgile ei

ole vastustaja poolt põhjendamatu välja selgitada toetuse eelissihtgruppi kuuluvad objektid.

Kuigi kaebaja hoonel võib olla teatav ajalooline ja kultuuriline väärtus, ei kuulu kaebaja hoone

toetusmeetme eelistatud sihtgruppi. Hindamiskomisjoni ülesanne on aga anda hindepunkte

lähtuvalt toetuse eesmärgist ja toetuse abil saavutatavast olukorrast.

Objektile antavate hindepunktide suurust mõjutab konkreetses taotlusvoorus esitatud taotluste

arv ja sisu. Olukorras, kus taotlusvoorus on esitatud hulgaliselt taotlusi, mille objektid on

toetusmeetme prioriteetseks sihtgrupiks, on põhjendatud, et sihtgruppi mitte kuuluvad objektid

saavad vastavalt madalamaid hindepunkte. Lisaks võivad hindepunktid sõltuda hindajatest (nt

võib olla muutunud komisjoni liikmete koosseis, muutunud on hinnang tulenevalt taotlusvooru

üldisest tasemest jne). Vastustaja on välja toonud, et Lillevälja talu elamule on 2020. a ja 2021.

3-21-1806

7(11)

a taotlusvoorudes läbivalt antud 5. kriteeriumi alusel hinnang: 1,33 punkti, samas 2019. a

taotlusvoorus on elamu saanud 5. kriteeriumis osas kokku 0 punkti. Seega võivad hindepunktid

aastate lõikes muutuda. Praegusel juhul ei nähtu, et 2021. a taotlusvoorus oleks kaebaja taotlus

saanud ilmselgelt põhjendamatult madalaid hindepunkte. Vastustaja on kaebaja taotlust

hinnanud vastavalt määruse nr 20 nõuetele ja hindamismetoodikale.

Toetusmeetme vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik kõigi taotluste rahuldamine ja

komisjonil tuleb teha valik lähtuvalt toetuse eesmärgist. Määruse nr 20 § 13 lg 6 p 5 näeb ette,

et taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole

võimalik tegevusi toetada. Taluarhitektuuri toetuse meetme 2021. a eelarve oli 200 000 eurot,

toetuse taotlused rahuldati piiratud eelarvevahendite tõttu pingerea esimese 19 taotleja osas

(koondhinde punktid 2,65 kuni 2,25). Kaebaja taotlus jäi 37. järjekohale 63 taotluse seas. Seega

on vastustaja põhjendatult ja õiguspäraselt jätnud kaebaja taotluse rahuldamata taotlusvooru

eelarve vahendite piiratuse tõttu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. X palub 27.06.2022 apellatsioonkaebuses (ja 08.06.2023 täiendavas seisukohas) tühistada

Tallinna Halduskohtu 26.05.2022 otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada ning

mõista menetluskulud välja vastustajalt.

Lillevälja talu on traditsiooniline taluelamu, mitte „mõisa abihoonele rajatud elamu“. Kaebaja

taotluses on viidatud, et taluelamu ehitamisel kasutati mõisa rehi kive, ent see ei tähenda, et talu

olnuks algselt mõisa abihoone (rehi). Mõisa abihoone ei paiknenud samas asukohas ja

samasuunaliselt nagu Lillevälja talu eluhoone. Rehi asus praegusest taluhoonest üle tee ja oli

ida-läänesuunaline. Lillevälja taluhoone on aga põhja-lõunasuunaline. Lillevälja talu eluhoone

ehitati uue vundamendiga uue elamuna. Kaebaja ei ole taotluses kirjeldanud vaidlusalust hoonet

Nurme mõisa osana. Taotluse fraasist „müüre kasutades“ ei saa välja lugeda, et tegemist oleks

mõisa abihoone ümberehitusega. Juba taotlusega kaasas olnud eksperdianalüüsist on näha, et

tegemist oli teistsuguse paiknemisega uue hoonega.

Vastustaja põhjendab kaebaja taotlusele madalate hindepunktide andmist sisuliselt taotluse

väidetava mittevastavusega määruse nr 20 tingimustele – lisaks väite ekslikkusele ei saa

hindamisel asuda uuesti otsustama taotluse nõuetekohasuse üle. Ekslik on halduskohtu

seisukoht, et vastavusotsuse esemeks oli üksnes küsimus, kas Lillevälja asundustalu on „talu“

ja seetõttu polevat vastustaja tegevuses vastuolu. Vastustaja tegi kindlaks, et määruse nr 20 § 4

lg 3 kriteeriumid on tervikuna täidetud. Kaebaja ei ole taotluse nõuetele vastavaks tunnistamist

vaidlustanud, vaid leiab, et vastustaja ei ole hindamist nõuetekohaselt läbi viinud.

Kaebaja taotlusele hindepunktide andmine oli põhjendamis- ja kaalutlusvigadega. Üheski

dokumendis (sh vaideotsuses) ei sisaldu kaebaja taotlusele antud hindepunktide (terviklikud,

hindamiskriteeriumitele vastavad) põhjendused. Kaebaja on hindamiskriteeriumi „tegevuste

vastavus taotlusvooru eesmärgile“ selgitanud, et Lillevälja talu on traditsiooniline taluelamu,

mitte mõisa abihoone ümberehitus. Objekti kultuuriväärtuse vähest väärtust ja vastavust

meetme eesmärgile ei ole vastustaja vähemalt enne kohtumenetlust hindamiskriteeriumi

„tegevuste

kvaliteet“

hindepunktide

põhjendamiseks

esitanud.

Küsimus

objekti

kultuuriväärtusest ja meetme eesmärgist, samuti originaalosade säilimisest (isegi kui need

väited oleks tõesed) ei puutu kuidagi nimetatud hindamiskriteeriumi kirjeldusse

hindamismetoodikas. Küsimus eelistatud sihtgrupist (isegi kui see väide oleks tõene) ei puutu

hindamiskriteeriumi „eelarve kvaliteet“ kirjeldusse hindamismetoodikas. Hindamiskriteeriumi

„hoone kultuuriväärtus“ hindepunkte kaebaja tõepoolest ei vaidlustanud kaebuses otseselt, sest

kaebajale olid (ja on siiani) punktide põhjendused teadmata. Halduskohtu seisukohast järeldub,

3-21-1806

8(11)

et küsimus on endiselt asjaolus, kas tegemist on traditsioonilise taluelamuga, mille osas on

kaebaja seisukoha

esitanud. Lisaks ei

puutu

taluelamu

traditsioonilisus viienda

hindamiskriteeriumi esemesse.

Vaideotsuses on väidetud, et hindepunkte antakse taotlusi võrreldes. Määrus nr 20 ega

hindamismetoodika sellist lähenemist ei toeta. Hindepunktide kirjeldusest on näha, et punkte ei

anta taotlusi võrdlevalt, vaid konkreetse taotluse (objekti) põhiselt. Võrrelda saab antavaid

hindepunkte, mille alusel koostatakse pingerida.

Samasisulisele taotlusele 2020. ja 2021. a-l antud kardinaalselt erinevad hindepunktid viitavad

ilmsele kaalutlusveale. Täiendatud on vaid fotomaterjali ja esitatud on uued (aga analoogsed

või isegi täpsemad) hinnapakkumised. Samas on kaebaja 2021. a taotlust hinnatud esimese

kolme hindamiskriteeriumi osas oluliselt madalamalt. Kaebaja kavandatud tegevused on

endiselt suunatud sama eesmärgi (katuse rekonstrueerimine) saavutamisele ja taotluse sisu ei

muutunud. Kaebaja esitatud eelarve ei ole kvalitatiivselt kuidagi muutunud. Seega ei saanud

hinnang eelarve kvaliteedile sedavõrd oluliselt muutuda. Kaebaja ei ole väitnud, et punktid ei

võiks üldse muutuda, kuid vastustaja pidanuks hindepunktide sedavõrd suurt erinevust

samasisuliste taotluste puhul põhjendama. Kuna vastustaja on teinud põhjendamis- ja

kaalutlusvigu, ei ole halduskohtu viide eelarvevahendite piiratusele ja pingereale relevantne.

8. Muinsuskaitseamet palub 28.07.2022 vastuses (ja 15.06.2023 täienduses) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Vaidlusaluse toetusmeetme eesmärgiks on toetada eelkõige Eesti traditsiooniliste taluelamute

taastamist ja säilimist. Lillevälja asundustalu territooriumil asus paekividest müüridega Nurme

mõisa Ria rehi, mille müüre kasutades rajati 1924. a-l endise Nurme mõisa rehe asukohale

asundustalu peahoone. Kaebaja on oma 2021. a taotluses kirjeldanud vaidlusalust hoonet kui

mõisakompleksi kuulunud paekivist müüridega Nurme mõisa osa. Kaebaja taotluse sõnastusest

lähtudes asus hindamiskomisjon seisukohale, et tegemist ei ole määruse nr 20 mõistes Eesti

traditsioonilise taluelamuga, vaid mõisa abihoonele rajatud elamuga. Hilisemad vaide- ja

kohtumenetluses esitatud tõendid ei muuda kaebaja enda antud kirjeldust hoonest.

Vastustaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et Lillevälja asundustalu on taluelamu, millel on teatav

ajalooline väärtus, kuid tegemist ei ole toetuse eelistatud sihtgruppi kuuluva objektiga. Määruse

nr 20 seletuskirja § 4 lg-ga 3 täpsustatakse mõistet taluelamu – selle all peetakse silmas

talukompleksi kuulunud eluhoonet (üksikelamut). Meetme eesmärk on aidata kaasa just

eluhoonete säilimisele, mitte abihoonete ümberehitamisele eluhooneteks vms. Toetus ei laiene

muudele maa-arhitektuuri hoonetüüpidele nagu majandushooned, veskid, meiereid, mõisate

abihooned vms. Hooned, mis on algselt olnud muus funktsioonis ja hiljem kasutatud

taluelamutena, ei ole arhitektuurse tüpoloogia mõistes traditsioonilised taluelamud.

Kaebaja täiendava tõendina esitatud arhiivimaterjalid Y võlakohustuste kohta ei tõenda, et

1924. a-l ehitatud kivist elumaja ja lauta ei ehitatud mõisa rehe müüridele. Dokumendist nähtub,

et võla saajal oli kohustus ehitada kindlate mõõtudega kivist elumaja ja laut ning ehitada need

kindla sügavusega kivivundamendile.

Kaebaja on taotluses sõnaselgelt märkinud: „Otstarbekalt mõisa rehe paekivi müüre kasutades

jäeti ida ja lääneots esialgu oma kohale.“ Seega kasutati Lillevälja taluelumaja ehitamiseks

mõisa rehe müüre, mitte müüride lammutamisest saadud kive, nagu kaebaja on hiljem väitnud.

Kaebaja taotluse mittevastavaks tunnistamiseks puudusid alused, mistõttu ei vasta tõele kaebaja

väide, nagu oleks hindamisel asutud uuesti otsustama taotluse nõuetele vastavust.

3-21-1806

9(11)

Hindamiskomisjon lähtub taotluste hindamisel määrusest nr 20 ja hindamismetoodikast. Iga

komisjoni liige ei pea märkima täpseid põhjendusi iga hindamiskriteeriumi juurde, vaid märkida

tuleb hindepunktid. Iga hindaja hindab taotlusi iseseisvalt ja hindamiskomisjoni koosolekul

vaadatakse üle kujunenud pingerida, kaalutakse ja arutatakse eriarvamuste üle ning vajadusel

korrigeeritakse pingerida. Hoone kultuuriväärtust on hinnanud oma valdkonna eksperdid, kes

on võtnud arvesse hoone autentsust, arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust ning haruldust, mitte

üksnes hoone traditsioonilisust. Seetõttu on kaebaja hoonele antud 1,33 punkti põhjendatud.

Objektile antavate hindepunktide suurust mõjutab konkreetses taotlusvoorus esitatud taotluste

arv ja sisu (eelkõige prioriteetsus). Kui taotlusvoorus on esitatud hulgaliselt taotlusi, mille

objektid on toetusmeetme prioriteetseks sihtgrupiks, siis on põhjendatud, et sihtgruppi mitte

kuuluvad objektid saavad madalamaid hindepunkte. Arvestada tuleb ka taotlusvooru üldist taset

jne. Hindepunktid võivadki aastate lõikes muutuda nii positiivses kui ka negatiivses suunas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus põhjendab oma

seisukohta järgmiselt.

10. Muinsuskaitseameti 27.04.2021 käskkiri ja 07.07.2021 vaideotsus on oluliste

hindamisvigade ja põhjendamispuudusega, mistõttu tuleb need tühistada.

11. Määruse nr 20 § 2 ja § 3 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk aidata taluelamute

korrastamise kaudu kaasa Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maamaastiku omapära

säilimisele. Toetuse andmise tulemusena on paranenud ajalooliste taluelamute ehitustehniline

olukord ja maamaastiku ilme ning suurenenud võimalus taluelamute järjepidevaks

kasutamiseks. Toetust antakse tegevusele, mille elluviimine panustab eelnimetatud eesmärkide

ja tulemuste saavutamisse ning mille raames taastatakse või asendatakse taluelamu katusekate

ja vajadusel katusekonstruktsioonid, kasutades algupäraseid ehk piirkonnale, hoonetüübile ja

ehitusperioodile iseloomulikke materjale.

12. Määruse nr 20 § 4 lg 3 kohaselt peab taotleja taluelamu olema ajaloolisse talukompleksi

kuulunud eluhoone ehk üksikelamu, mis on ehitatud enne 1940. aastat. Määruse nr 20 § 11 lg 7

järgi tunnistab toetuse andja taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik

määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded. § 13 lg 6 p 1 alusel tehakse taotluse rahuldamata jätmise

otsus juhul, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruse §-des 4 ja 5 või teistele

määruses nimetatud nõuetele. Hindamismetoodika p 2 kohaselt hindavad toetuse andja

moodustatud hindamiskomisjoni liikmed eelnevalt nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid.

Kuna kaebaja taotlust hinnati sisuliselt ja taotlust ei jäetud rahuldamata määruse nr 20 § 13 lg

6 p 1 alusel, saab järeldada, et taotleja ja taotlus vastasid nõuetele, sh on kaebaja taluelamu

ajaloolisse talukompleksi kuulunud eluhoone ehk üksikelamu, mis on ehitatud enne 1940.

aastat. Ka vaide- ega kohtumenetluses ei ole vastustaja asunud seisukohale, et taotlus ei olnud

nõuetekohane.

13. Määruse nr 20 § 12 lg 3 kohaselt tuli nõuetele vastavaid taotlusi hinnata § 12 lg-s 2

nimetatud kriteeriumitest lähtudes koostatud hindamismetoodika alusel. Metoodikat järgides

peaksid hindamiskriteeriumite 1 (tegevuste vastavus taotlusvooru eesmärgile) ja 5 (hoone

kultuuriväärtus) hindamisel saama eelduslikult rohkem punkte objektid, mille toetamine on

meetme eesmärgiga rohkem kooskõlas. Ülejäänud kriteeriumite puhul (tegevuste kvaliteet,

eelarve kvaliteet ja omafinantseeringu määr) ei ole seos meetme eesmärgiga hinnatav ega

oluline. Kuna kaebaja taotlus tunnistati nõuetekohaseks, sai seega küsimus, kas kaebaja

talumaja on traditsiooniline taluelamu või mõisa abihoonele rajatud elamu, teoreetiliselt omada

3-21-1806

10(11)

õiguslikku tähendust vaid kriteeriumite 1 (sedagi osaliselt) ja 5 hindamisel. Kriteeriumile 5

antud hindepunkti ei ole kaebaja seejuures vaidlustanud.

14. Kaebaja on vaidlustanud hindepunkte, mis anti tema taotlusele kriteeriumite 1 (tegevuste

vastavus taotlusvooru eesmärgile ‒ 1,83 punkti 3 punktist), 2 (tegevuste kvaliteet – 2 punkti 3

punktist) ja 3 (eelarve kvaliteet – 2,25 punkti 3 punktist) hindamisel. Vastustaja esitatud

põhjendused, miks kaebaja taotlust hinnati just nii, ei ole arusaadavad ega kontrollitavad.

Hindamisprotokolli lisast (dtl 125) nähtub kaebaja taotluse kohta üksnes järgmine märkus:

„Pärandkultuuri objekt, tegu pigem mõisa rehest ümberehitatud taluhoonega, pole päris

traditsiooniline talumaja. Natuke valed aknad jne. Rehealuse osa vajab ju enne muidki töid, kui

lihtsalt katuse peale ehitamist. Praegu soovib ta ühe ree ja tuuluti eksponeerimiseks ehitada üles

rehealust.“ Need põhjendused võivad olla asjakohased hindamiskriteeriumi 5 (hoone

kultuuriväärtus) hindamisel, milliseid hindepunkte aga kaebaja ei olegi vaidlustanud.

Vaideotsusest võib lisaks põhjendusena välja lugeda, et Lillevälja talu ei ole talukompleksi

kuulunud eluhoone või üksikelamu (lk 4), vaid mõisa kõrvalhoone (lk 5), mistõttu ei kuulu

taotlus toetuse eelistatud sihtgruppi ja on saanud madalamad hinded. See põhjendus on osaliselt

asjakohatu seetõttu, et kaebaja taotlus on loetud nõuetekohaseks ja asjakohane üksnes

hindamiskriteeriumi 1 n-ö esimese tingimuse hindamisel. Hindamiskriteeriumi 1 (kas

tegevused on otseselt seotud meetme eesmärgiga (taluelamute rekonstrueerimine Eesti

traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maamaastiku omapära säilimiseks); kas planeeritud

tegevused on vajalikud, piisavad ja põhjendatud, et saavutada käesoleva taotlusvooru jaoks

oluline eesmärk (taluelamu ehitustehniline seisund paraneb ja hoonet saab järjepidevalt

kasutada) ja kas tegevuste elluviimine parandab maamaastiku ilmet (hoone on maastikul väga

hästi vaadeldav ka eemalt või on aktsent maastikul) teise tingimuse (maamaastiku ilme

parandamine) ning hindamiskriteeriumite 2 (kas kavandatav töö on asjakohane ja

edasilükkamatu hoone säilimise tagamiseks, st katuse vahetuseks on selge vajadus, tööde

hulgas ei ole toretsevaid või ülemääraseid töid; kas tegevuste elluviimisel saavutatakse

konkreetne lõpetatud tulemus, mis ei ole poolik. Projekti tulemused on esitatud selgelt

tajutavana ning kas projekti ajakava on selge, projekt teostatav ja realistlik, tegevused on ellu

viidavad abikõlblikkuse perioodi jooksul) ja 3 (kas eelarve on tegevuste elluviimiseks realistlik,

optimaalne ning piisav, arvestatud on võimaliku lisarahastamise vajadusega; kas kuluartiklid

on põhjendatud ja realistlikud ning seotud eesmärgi ja oodatava tulemusega; kas eelarve on

piisavalt detailne) hindamise kohta ei ole vastustaja aga esitanud ühtegi adekvaatset ega

kontrollitavat põhjendust ning arvestades, et nii haldus- kui kohtumenetluses on vastustaja

järjekindlalt viidanud vaid sellele, et taotlus ei kuulu „toetuse eelistatud sihtgruppi“, on alust

arvata, et viidatud kriteeriumite puhul ei olegi hindamist läbi viidud vastavalt

hindamismetoodikale, vaid lähtutud on asjakohatust hinnangust, kas taotlus kuulub „eelistatud

sihtgruppi“ või mitte. Nagu eespool viidatud, on seos meetme eesmärgiga asjakohane vaid

kriteeriumite 1 ja 5 hindamisel ja ka kriteeriumi 1 puhul vaid osaliselt. Järelikult on vastustaja

otsus olulise hindamisveaga ja põhjendamispuudusega.

15. Taotluse hindamisel ei oma tähtsust see, kuidas on sama objekti kohta esitatud taotlusi

hinnatud varasematel aastatel (see tähendab, et vastustaja ei pea taotluse hindamisel võtma

aluseks eelmistel aastatel sama objekti kohta antud hinnanguid), kuid haldusakt peab siiski

olema põhjendatud ja kontrollitav. Ehkki Riigikohtu 10.04.2014 otsuses nr 3-3-1-16-14 esitatud

seisukohta, mille kohaselt on nn PRIA toetuste asjades käskkiri piisavalt põhjendatud, kui see

kajastab rahaliste vahendite puudumist kõigi taotluste rahuldamiseks, taotleja punktisummat,

kohta paremusjärjestuses ja seda, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati (p 18), võib pidada

asjakohaseks ka praeguse vaidluse puhul, on samas otsuses lisaks viidatud, et sellisel juhul tuleb

vaidlusaluste hindepunktide andmata jätmist sisuliselt põhjendada vaideotsuses. Praegusel

juhul ei ole adekvaatseid põhjendusi esitatud ei vaide- ega ka kohtumenetluses. Kuna määrus

3-21-1806

11(11)

nr 20 ega hindamismetoodika ei täpsusta, kuidas peavad komisjoni liikmed oma antud hindeid

põhjendama ja fikseerima, on see organi töökorralduse küsimus, kuid asjaolu, et see on

reguleerimata, ei vabastada vastustajat haldusakti põhjendamise kohustusest. Määruse nr 20 §

1 lg 2 kohaselt kohaldub määruses reguleerimata küsimustes haldusmenetluse seadus.

16. Kaebaja on õigesti viidanud, et taluarhitektuuri toetuse taotluste hindamiseks on sätestatud

absoluutse hindamisskaala meetod, mitte kõigi taotluste omavahelise suhtelise võrdluse meetod

(vrd Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 20). Praegusel juhul peaks paremusjärjestus

objektiivse hindamise puhul, mis lähtub hindamismetoodikast, selguma tulenevalt sellest, kui

kõrged punktid on mingi objekt individuaalselt kõigis hindamiskriteeriumites saanud. Suhtelise

hindamismetoodika puhul peaks võrdlema kõiki objekte sarnastel alustel omavahel ja

võrdlemine peaks olema dokumenteeritud. Sellist metoodikat ei ole õigusaktid ette näinud.

Kuna hindamisel on tehtud vigu ja põhjendamiskohustust on rikutud määral, millest tulenevalt

pole võimalik kontrollida, millistel põhjendustel akt anti, tuleb kaebus rahuldada, vaidlustatud

haldusaktid tühistada (27.04.2021 käskkiri kaebajat puudutavas osas) ning vastustajat

kohustada kaebaja taotlust uuesti hindama. Kuna alles õiguspärase hindamise tulemusel selgub,

millise järjekoha saab kaebaja taotlus taotluste pingereas ja kohus ei saa hindamist haldusorgani

eest läbi viia, ei saa ka juba praegu asuda seisukohale, et sõltumata taotluse uuest hindamisest

jääks kaebaja taotlus nagunii rahuldamata. Vastustaja ei ole ka viidanud, et kohustamisnõude

täitmine oleks võimatu objektiivsel põhjusel.

17. Eelnevast tulenevalt tuleb X apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada

(HKMS § 200 p 3). Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja

tühistab Muinsuskaitseameti peadirektori 27.04.2021 käskkirja nr 1.1-5.1/2021_3 osas, milles

kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, ja Muinsuskaitseameti 07.07.2021 vaideotsuse nr 1.1-7/1647-

2 ning kohustab vastustajat uuesti hindama kaebaja 2021. a taotlust.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja

üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebaja kantud menetluskuludeks on esimese astme kohtumenetluses 1383 eurot (riigilõiv

kaebuse eest 15 eurot ja esindajakulu 1368 eurot) ning apellatsiooniastmes 1309 eurot (riigilõiv

apellatsioonkaebuselt 20 eurot ja esindajakulu 1289 eurot). Kokku on kaebaja asjas kandnud

menetluskulusid 2692 eurot (koos käibemaksuga), millest 35 eurot on riigilõiv.

Kulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Taotluse

kohaselt on arved esitatud Lillevälja OÜ-le. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei

välista see, kui tema eest kandis need muu isik (HKMS § 109 lg 5). Käibemaksu saab

menetluskuluna välja mõista siiski vaid juhul, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kuna kaebaja ei ole esitanud kohtule

kinnitust, et Lillevälja OÜ ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb esindajakulud kaebajale välja mõista käibemaksuta

(vt Riigikohtu 11.05.2022 otsus nr 3-20-663, p 23). Kahe kohtuastme peale kokku mõistab

ringkonnakohus vastustajalt kaebaja kasuks välja esindajakulu 2225 eurot (1140 + 1085 =

2225), millele lisandub riigilõiv 35 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)