2-19-1852/79 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(12)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-19-1852

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. juuni 2023

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Vutt, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Valeriy Petrovi ja Anatoly Plotnikovi hagi IDA-VIRU

JAHIMEESTE SELTSI vastu Vaivara jahtkonna

jahimeeste 6. novembri 2018. a koosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. novembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTSI apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Valeriy Petrovi nõude osas 3500 eurot ning Anatoly

Plotnikovi nõude osas 3500 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

6. juuni 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad

(vastustajad):

Valeriy

Petrov

(isikukood

XXXXXXXXXXXX) ja Anatoly Plotnikov (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

Mihhail

Tuštšenko

Kostja (apellant): IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTS

(registrikood 80050897), esindaja vandeadvokaadi abi

Sergei Tšurkin

2(12)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 25. novembri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata,

täpsustades selle sõnastust ning muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Lugeda Viru Maakohtu 25. novembri 2022. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

" 1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts Vaivara jahtkonna jahimeeste

6. novembri 2018. a koosolekul vastuvõetud otsus, millega otsustati Valeriy

Petrov ja Anatoly Plotnikov jahtkonnast välja heita, kehtetuks."

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Valeriy Petrov (hageja I) ja Anatoly Plotnikov (hageja II) esitasid 4. veebruaril

2019 Viru Maakohtule hagi MTÜ IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTS (kostja; selts) vastu,

milles palusid tunnistada kehtetuks seltsi Vaivara jahtkonna jahimeeste 6. novembri 2018.a

koosoleku otsuse.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad seltsi liikmed. 6. novembril 2018 toimus seltsi Vaivara

jahtkonna jahimeeste koosolek. Hagejad koosolekul ei osalenud. 7. novembril 2018 sai

hageja I jahtkonna juhatuselt e-posti teel teada, et hagejad on Vaivara jahtkonna liikmete

hulgast välja arvatud. 12. novembril 2018 teatasid hagejad Vaivara jahtkonna juhatusele, et

nad ei ole otsust kätte saanud. 13. novembril 2018 nimetas Vaivara jahtkonna juhatus

väljaarvamise põhjuseks usaldamatust, jahtkonna tegevusele vastupanu osutamist ja

tahtlikku informatsiooni moonutamist, kuid otsust hagejatele ei edastatud.

Hagejate hinnangul on otsus kehtetu, sest see on vastuolus mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 16 lg-tega 1–3 ja seltsi põhikirja p-dega 8.2 ja 4.11. Lisaks puuduvad otsuses

märgitud väljaarvamise põhjused.

3(12)

Kooskõlas MTÜS 16 lg-tega 1 ja 2 võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse

otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme

väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas

sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral

kahjustamise tõttu. Seadusest ega seltsi põhikirja p-st 8.2 ei tulene Vaivara jahtkonna

jahimeeste koosoleku pädevust otsustada jahtkonna liikme jahtkonna liikmeskonnast

väljaarvamist.

MTÜS § 16 lg 3 järgi tuleb mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tema ühingust

väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.

Hagejatele teatati väljaarvamisest ja selle põhjusest alles 13. novembril 2018 ehk nädala

möödumisel.

Jahtkonnast väljaarvamise põhjused "usaldamatus, mis on tingitud tüli loomisega,

jahtkonna tegevuse vastupanu osutamine ja tahtliku informatsiooni moonutamine" on

alusetud ja ei ole tõendatud.

Jahtkond ei ole väljaarvamise otsuses viidanud seltsi põhikirja p-s 4.11 sätestatud

väljaarvamise korrale ja alustele.

2. Kostja hagi ei tunnistanud.

Kostja oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal jagatud 20 jahtkonnaks. Vastavalt kinnitatud

koosoleku päevakorrale tuli Vaivara jahtkonna jahimeeste koosolekul arutamisele hagejate

väljaarvamine seltsist. Hagejale II avaldati umbusaldust jahikollektiivis jahimeeste vahel

tüli tekitamise, vale informatsiooni esitamise ja jahimeeste solvamise ning mõjutamise

eest. Hageja II initsiatiivil arvati IV brigaadi koosseisust välja jahimees M.K. umbusalduse

tõttu ilma IV brigaadi koosolekuta. Hageja II isiklikult kogus avaldusele jahimeeste allkirju

M.K.i väljaarvamise kohta. Antud juhtumit võib käsitleda kui hageja II ebaõiglast

suhtumist oma jahikaaslasesse. Hageja II tõi 2018. a septembri lõpul Vaivara jahtkonna

jahimehele H. Larkale initsiatiivgrupi 26. septembri 2018. a avalduse, milles olid toodud

süüdistused jahtkonna esimehe ja tema abikaasa suhtes, et jahtkonna esimees võtab

ainuisikuliselt vastu otsuseid ning jahtkonna esimehe abikaasa korjab jahimeestelt allkirju

volikirjadele, et abikaasa saaks esindada teisi jahimehi koosolekul. Hageja II on toetanud

A. Hramtsovi, kes kahjustas põhjuseta Vaivara jahtkonna mainet.

Hageja I väljaarvamise põhjus oli valeinfo edastamine, kollektiivi siseselt tüli tekitamine,

umbusaldamine ja seltsi maine kahjustamine. Hageja I sai jahtkonna liikmeks põhikirja

rikkudes, sest ta ei läbinud põhikirjas nõutavat katseaega ja sai kohe liikmeks. Hageja I on

jahtkonna juhatuse koosolekul resoluutselt nõudnud jahiloa väljastamist metssea

küttimiseks.

Hageja I ja hageja II on tahtlikult eksitanud jahimeest S.P. initsiatiivgrupi avalduse sisu

osas. 2018. a suvel hageja I ja hageja II mustasid jahtkonna esimeest jahimees A.T.ile.

Hagejad on tahtlikult edastanud valeinfot jahimeesteni tüli loomiseks jahtkonna siseselt,

väites, et jahtkond peab maksma rahatrahve, kui ei täideta metsseale küttimise nõudeid

arvukuse suhtes.

Selts on vabatahtlik liit, mille eesmärgiks on koondada sõpruskonda, keda seob ühine

jahikirg, loodushuvi ja vastastikune austus. Jahtkond ei pea taluma liikmeid, kelle

kohalolek välistab jahtkonna toimimise vastastikusel austusel põhineva sõpruskonnana.

Ühisjahi korraldamise ajal peavad jahimeeste vahel eksisteerima usalduslikud suhted, tuleb

arvestada, et jahil kasutatakse tulirelvi ning mõeldamatu on jahipidamine isikutega, keda ei

usalda kollektiivi suurem osa.

Hageja II viibis koosolekul, kuid pärast hääletamist ja otsuse väljakuulutamist lahkus

koosolekult.

4(12)

Kostja leidis kokkuvõttes, et hagejad I ja II rikkusid seltsi põhikirja punkti 5.3.6, mille

alusel seltsi liige on kohustatud hoidma ja kaitsma seltsi ning jahtkonna ning tema liikmete

mainet. Hagejad on olulisel määral kahjustanud jahtkonna mainet ja tekitanud jahtkonna

sees tülisid. Jahtkonna maine kahjustamine on seltsi põhikirja p 4.11.4 kohaselt alus seltsi

liikmes väljaarvamisele.

Hagejaid teavitati väljaarvamisest õigeaegselt. Teavitamine toimus e-kirja teel. Seltsi

põhikirja punkti 4.12 kohaselt tuli seltsist välja arvatud liikmele teatada sellest otsusest ja

põhjusest kirjalikult viie päeva jooksul.

MENETLUSE KÄIK

3. Viru Maakohus rahuldas 2. oktoobri 2019. a otsusega hagi ja tuvastas seltsi Vaivara

jahtkonna jahimeeste 6. novembril 2018. a koosolekul vastuvõetud otsuse, millega otsustati

hagejate jahtkonnast välja heita, kehtetuse. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus

mõistis välja kostjalt kummagi hageja kasuks menetluskulud 740 eurot.

Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 10. veebruari 2020. a otsusega kostja

apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Viru Maakohtu 2. oktoobri 2019. a otsuse ning saatis

asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

5. 24. märtsil 2021 esitas kostja kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks

põhjendusel, et kostja põhikirja on muudetud sellisel viisil, et jahtkonnad kui seltsi

osakonnad on likvideeritud ja seltsi liikmeteks on füüsiliste isikute asemel

mittetulundusühingud, mis on moodustatud jahtkondade asemel. Vaivara jahtkonna asemel

oli asutatud MTÜ Viivikonna Jahiselts, mis võeti kostja liikmeks juhatuse koosoleku 12.

veebruari 2020. a otsusega. Maakohus jättis 14. mai 2021. a määrusega kostja taotluse

rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

6. Maakohus rahuldas 25. novembri 2022. a otsusega hagi ning tuvastas seltsi

jahtkonna 6. novembri 2018. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuse, millega otsustati hageja I

ja hageja II jahtkonnast välja heita, kehtetuse. Kohus märkis, et määrab menetluskulude

jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 174 lg 4, § 177 lg 2).

6.1.

Vaidlustatud otsuste vastuvõtmise ajal kehtinud kostja põhikiri oli kinnitatud seltsi

12. juuni 2016. a volinike/üldkoosoleku otsusega. Kostja on mittetulundusühingute

registrisse kantud 23. oktoobril 1998 (esmakande aeg). Kostja põhikirja punktide 1.9, 2.1

ja 2.2 kohaselt moodustavad seltsi liikmeskonna põhikirja nõuetele vastavad ning juhatuse

või muu selleks pädeva organi poolt liikmeks vastuvõetud füüsilised isikud. Seltsi

eesmärgiks on loodus-, jahikultuuri ja jahipidamise mitmekülgne arendamine ning selle

järjepidevuse kindlustamine Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Lääne Virumaa maakonnas, koos

oma liikmete ühistegevuse arendamine, koordineerimise ja nende huvide ja õiguste

esindamisega; kultuuri- ning jahindushuvil põhineva ühistegevuse korraldamine, sh

jahieeskirjade täitmise üle järelevalve teostamine ning jahiressursside kasutamine, samuti

jahindusalaste

heategevusürituste

organiseerimine

ja

läbiviimine,

jahilaskespordi

edendamine, jahiturismi- ja lasketiiruteenuse ning muude jahindusega seotud teenuste

osutamine.

5(12)

Kostja 23. märtsi 2019. a üldkoosolekul võeti vastu seltsi uus põhikiri, mille kohaselt

võivad seltsi liikmeks olla Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa haldusterritooriumil

seltsi eesmärkide elluviimisega tegelevad mittetulundusühingud, kellega selts on sõlminud

jahimaade haldamise lepingu (punkt 3.1). Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab seltsi

juhatus taotleja kirjaliku avalduse alusel (punkt 3.5). Kostja 12. veebruari 2020. a juhatuse

otsusega võeti seltsi liikmeteks kokku 14 MTÜ-d, sh Viivikonna jahiselts, kuuele

jahtkonnale (MTÜ-le) anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Asja materjalidest nähtub, et hagejad on 10. detsembril 2018. a asutanud MTÜ Vaivina

Jahiselts (registrikood 80558940) ning 1. augustil 2019. a MTÜ Vaivara Jahiselts

(registrikood 80568476). Maakohus nõustus kostjaga, et hagejatel on võimalik oma õigusi

teostada nende endi poolt asutatud jahiseltside kaudu ning hagejale I on antud väikeulukite

jahilubasid ka teiste MTÜ-de (jahimeeste seltside) kaudu, mis on kostja liikmed. Samas ei

väära hagejate õigust kohtulikule kaitsele pelgalt asjaolu, et hagejatel on võimalus oma

jahindusest tulenevate õigusi realiseerida teiste mittetulundusühingute kaudu.

Kohtu hinnangul olid väärad kostja seisukohad, et hagejad on jätkuvalt kostja liikmed ning

endisel Vaivara jahtkonnal puudub õigusjärglane. Kostja 23. märtsi 2019. a üldkoosolekul

kinnitatud uus põhikiri ei näe ette, et seltsi liikmeteks saavad olla füüsilised isikud

(jahimehed). Kostja veebilehel avaldatud liikmete nimekirja järgi on kostja liikmeteks 20

jahiseltsi (mittetulundusühingut). Vaivara jahtkonna 6. detsembri 2019. a jahimeeste

koosoleku protokolli kohaselt valiti Vaivara jahtkonna õigusjärglaseks ning kõikide

õiguste saajaks MTÜ Viivikonna Jahiselts. Koosoleku protokolli punktis 5 on märgitud, et

vajadus on valida Vaivara jahtkonna (jahiseltsi) õigusjärglane juriidilise isiku näol.

Koosoleku juhataja A. Zhebrovskiy arvamusel pidi Vaivara jahtkonna õigusjärglaseks

olema MTÜ Viivikonna Jahiselts. MTÜ-sse Viivikonna Jahiselts kuulub 35 Vaivara

jahtkonna liiget.

6.2.

Järgnevalt analüüsis maakohus, kas hagejate jahtkonnast väljaarvamine oli

põhjendatud.

Hagejad arvati seltsi liikmetest välja Vaivara jahtkonna jahimeeste 6. novembri 2018. a

koosoleku otsusega. Koosoleku protokolli punkti 4.1 kohaselt hääletas hageja I

väljaarvamise poolt 26 kiiget, vastu 9 ning erapooletuks jäi 3 liiget. Hageja II

väljaarvamise pool hääletas 29 liiget, vastu oli 8.

MTÜS § 7 lg 1 p 4 kohaselt tuleb mittetulundusühingu põhikirjas märkida

mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja

väljaarvamise tingimused ja kord; sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib põhikirjaga ette

näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus

seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Vaivara jahtkonna jahimeeste

koosoleku toimumise ajal kehtinud seltsi põhikirja punkti 4.11 sätestas järgmist: Seltsi liige

arvatakse juhatuse otsusega seltsist välja ilma tema kirjaliku avalduseta järgmistel juhtudel:

▪ seltsi liige ei vasta põhikirjas seltsi liikmele esitatud tingimustele.

▪ jahtkonna juhatuse esildise alusel, kui seltsi liige ei ole tasunud majandusaasta

jooksul liikmemaksu või kui seltsi liige on võetud vastutusele jahiloata

jahipidamise eest või karistatud kriminaalkorras tahtlikult sooritatud kuritöö eest;

▪ seltsi liige ei täida põhikirjas sätestatud kohustusi;

▪ seltsi maine olulisel määral kahjustamise tõttu;

▪ seltsi liige põhjustab oma süülise tegevusega kahju seltsi tegevusele või muudel

seaduses ettenähtud juhtudel.

Seltsi põhikirja punkti 4.12 kohaselt seltsist väljaarvatud liikmele tuli tema väljaarvamise

otsuse vastuvõtmisest ja selle põhjustest teatada kirjalikult viie päeva jooksul. 13.

6(12)

novembril 2018. a on Vaivara jahtkond e-posti teel hagejale II teatanud: "Väljaarvamise

põhjus – usaldamatus, mis oli tingitud sisetüli loomisega, jahtkonna tegevusele vastupanu

osutamine ja tahtlik informatsiooni moonutamine V.Petrovi poolt."

Kohus leidis, et tõendatud ei ole asjaolud, mille kohaselt hagejad edastasid valeinfot,

tekitasid kollektiivi siseselt tüli, kahjustasid seltsi mainet, solvasid ja mõjutasid jahimehi,

ehk mille eest hagejad jahtkonnast välja heideti. Kohtule on esitatud 26. septembri 2018. a

nn initsiatiivgrupi avaldusel puuduvad allkirjad (I kd tl 72-74, tõlge tl 116-118). Avalduses

on välja toodud etteheited jahtkonna juhatuse liikmele A. Zhebrovskiyle (sh protokolli

võltsimine,

ainuisikuline

otsustamine

jahilubade

väljastamisel,

informatsiooni

mitteandmine, jahiohutuse nõuete rikkumine jms). Kohus leidis, et isikliku arvamuse

avaldamine jahiseltsis toimuva kohta ja juhatuse liikme kritiseerimine ei ole seltsi maine

kahjustamine, kollektiivisisese tüli tekitamine või valeinfo esitamine. Juhatus, kes juhib

jahtkonda üldkoosolekute vahelisel ajal, peab arvestama sellega, et teda võidakse

kritiseerida, umbusaldada vms. Juhatusel on võimalik ka ebaõiget informatsiooni ümber

lükata. Samas on seltsi liikme üheks põhiõiguseks saada täielikku informatsiooni seltsi

tegevuse kohta.

Kohtule esitatud A. Hramtsovi postitust Facebooki keskkonnas ning tema arusaama

väärteo toimepanemise kohta jahipidamisel ei saa omistada hagejatele.

Kohus pidas ebaõigeks kostja seisukohta, et hageja II poolt jahimeeste allkirjade kogumist

avaldusele M.K.i väljaarvamise kohta saab käsitleda kui hageja II ebaõiglast suhtumist

oma jahikaaslasesse. M.K.i väljaarvamist brigaadist oli pädev otsustama jahtkonna juhatus,

mitte hageja II. Lisaks hagejale II on avaldusele allkirja andnud veel viis jahimeest.

Kohus kuulas 18. novembri 2021. a kohtuistungil ära tunnistajad. A.T. seletas, et hageja II

rääkis talle, et esimehe kohta tuleb koostada dokument, tunnistaja kirjutas sellele alla aga

dokumenti läbi ei lugenud. Tunnistaja oli tegelikult A. Zhebrovskiy seltsist väljaviskamise

vastu. Tunnistaja D.M. seletas, et ta hääletas hagejate jahtkonnast väljaheitmise poolt.

Hageja I osas tal pretensioone ei ole, kuid hageja II ütles tunnistajale, et mine parem ise

jahiseltsist ära, muidu sind aetakse ära. Tunnistaja M.K. seletas, et hageja I töötas tema

vastu ja hageja II kogus allkirju, sest tahtis tunnistajat neljandast brigaadist välja arvata.

Tunnistaja arvati teisse brigaadi, ta käis jahil ja kõik oli korras. Tunnistaja hääletas

hagejate jahtkonnast väljaheitmise poolt. Tunnistaja S.P. seletas, et hagejad korjasid

mingeid pabereid, mida nad teistele ei näidanud. Tunnistaja sai aru, et hagejad töötavad

esimehe vastu. Tunnistaja kirjutas alla dokumendile, et kaks brigaadi said jahi ajal ohtlikult

kokku (oht juhusliku kuuli läbi), kuid hiljem tuli välja, et dokument oli selle kohta, et A.

Zhebrovskiy ei suuda jahti korraldada. Tunnistaja E.L. seletas, et hageja II tuli tunnistaja

abikaasa juurde ja palus alla kirjutada mingile paberile, abikaasa läks endast välja ja ei

olnud sellega nõus, võttis hiljem ühendust A. Zhebrovskiyga ja andis selle paberi talle.

Tunnistaja I.G. seletas, et ta hääletas hagejate jahtkonnast väljaheitmise poolt. Hageja I

tahtis jahtkonda oma võimu alla võtta ning tema vastuvõtmisel jahtkonda rikuti reegleid.

Tunnistaja A. I. seletas, et ta oli jahtkonnas revisjonikomisjonis, kuid tal puudus

juurdepääs jahiseltsi dokumentidele. Revisjonikomisjon ei töötanud, sest oli survestatud.

Tunnistaja S.B. seletas, et ta oli Vaivara jahiseltsi liige ning kui moodustati Viivikonna

jahiselts, siis tunnistajat seal nimekirjas ei ole, kuigi ta oli 30 aastat jahiseltsi liige.

Tunnistaja N.B. seletas, et ta aeti Vaivara jahtkonnast minema ning praegu on ta Vaivina

jahtkonna liige.

Kohus leidis, et tunnistajate ütlused on laialivalguvad, ebakonkreetsed, vastuolulised ning

sisaldavad isiklikke hinnanguid hagejate ja jahtkonna juhatuse suhtes. Tunnistajate

ütlustega ei ole võimalik tõendada asjaolusid, et hagejad kahjustasid oluliselt seltsi mainet,

tekitasid seltsi tegevusele kahju, õhutasid jahtkonnas vaenu või ei täitnud põhikirjas

sätestatud kohustusi.

7(12)

MTÜS § 16 lg 1 sätestab, et liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse

otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme

väljaarvamise otsustab üldkoosolek. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus

mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või

põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Kohus leidis, et jahtkonna jahimeeste

6. novembri 2018. a koosoleku otsus hagejate jahtkonnast väljaheitmise kohta on vastuolus

väljaheitmise ajal kehtinud seltsi põhikirjaga, mistõttu on otsus kehtetu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi läbi

vaatamata. Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada ning teha asja esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi täielikult

rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.

Maakohus hindas ebaõigesti kostja esitatud dokumentaalseid tõendeid või jättis need üldse

analüüsimata. Seetõttu kohaldas kohus vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt

menetlusõiguse norme.

Kostja leidis vastuväidetes hagile, et hagejad rikkusid seltsi põhikirja punkti 5.3.6, mille

järgi on seltsi liige kohustatud hoidma ja kaitsma seltsi ning jahtkonna ja tema liikmete

mainet. Hagejad on kahjustanud olulisel määral jahtkonna mainet ning tekitanud seltsis

sisemisi tülisid, mis on põhikirja p 4.11.4 kohaselt alus seltsi liikmest väljaarvamisele.

Samuti rõhutas kostja, et hagejate tegevus oli suunatud Vaivara jahtkonna liikmete

lõhestamisele ja enda eestvedamisel uute jahtseltside moodustamisele. Hagejad on

nõudnud ultimatiivselt Vaivara jahtkonnale eraldatud jahimaade jagamist, mida tõendavad

MTÜ Vaivara jahiseltsi juhatuse liikme pöördumine A. Zhebrovskile ja MTÜ Vaivina

jahiseltsi juhatuse liikme I. Jakovlevi ettepanek. Asjaolu, et Vaivara jahtkonnas sisetüli

tekitamise eesmärk oli mitte võitlus jahtkonna juhatuse esimehe A. Zhebrovski väidetavalt

ebaseadusliku tegevusega, vaid hagejate eestvedamisel uue jahiseltsi moodustamine,

tõendab ka Vaivara jahtkonna 6. detsembri 2019. a koosoleku protokoll, mille kohaselt

hääletati suurema enamusega (35 – poolt; 5 – vastu) astuda kostja liikmeks juriidilise

isikuna MTÜ Viivikonna jahiseltsi kaudu.

Maakohus analüüsis hageja esitatud dokumentaalsetest tõenditest kohtuotsuses ainult

kolme: initsiatiivgrupi 26. septembri 2018. a avaldust, A. Hramtsovi postitust Facebooki

keskkonnas ning tema arusaama väärteo toimepanemise kohta jahipidamisel; avaldust

M.K.i väljaarvamise kohta. Ülejäänud tõendeid ei ole kohus analüüsinud ega nendest

järeldusi teinud, kuigi tõendite hulgas on videosalvestused, mis tõendavad, et hagejad

käitusid ebaväärikalt jahtkonna liikmete suhtes, levitasid nendest valeinfo ning infot

väidetavate rahatrahvide kohta, mida tuleb maksta juhul, kui ei täideta metsseale küttimise

nõudeid arvukuse nõudeid. Samas jättis analüüsimata kostja väite, et hagejad rikkusid

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 sätestatud hea usu põhimõtet, sest hagejad I

ja II ei ole oma õigusi teostanud kooskõlas hea usu põhimõttega. Sellega rikkus maakohus

oluliselt TsMS § 442 lg 8 sätestatut.

Maakohus jõudis ebaõigetele järeldustele ka nimetatud kolme dokumentaalset tõendit

analüüsides. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 26. septembri 2018. a initsiatiivgrupi avalduse

koostamise eestvedajateks oli hageja II ja sel juhul võiks just temale ette heita avalduses

toodud väärade väidete esiletoomist. Hagejad ei ole vaidlustanud valeinfo levitamist

jahtkonna esimehe A. Zhebrovskiy ja tema naise N. Zhevrovskaja kohta. See asjaolu on

kostjate esitatud videosalvestusega (CD plaat GP011281) ka tõendatud. Eelmärgitut

arvestades on väär maakohtu järeldus, et tegemist on isikliku arvamuse avaldamisega.

8(12)

Avalduse vormisas hageja II initsiatiivgrupi nimel ja see sisaldas valeinfot, mis

põhjendamatult kahjustas jahtkonna juhatuse mainet.

Kohus jõudis ebaõigele järeldusele, et A. Hramtsovi postitust ei saa omistada hagejatele.

Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et A. Hramtsovi postitusele viidetakse

26. septembri 2018. a initsiatiivgrupi avalduses. Tegemist oli järjekordse valeinfo

levitamisega.

Kohus hindas vääralt avaldust M.K.i väljaarvamise kohta, leides, et hageja II poolt

jahimeeste allkirjade kogumist avaldusele ei saa käsitleda kui ebaõiglast suhtumist

jahikaaslasesse. Kohus analüüs seda tõendid ühekülgselt, arvestamata kostja selgitusi, et

tegemist oli hageja II brigadirina korraldatud M.K.i väljaarvamisega IV brigaadist ilma

koosolekuta, M.K.it ära kuulamata. Hageja II M.K.i umbusaldamise põhjusi välja tuua ei

suutnud, mida kostja pidas sobimatuks ja M.K. õigusi riivavaks käitumiseks. Seega oli

tegemist pigem mitte allkirjade kogemisega, vaid ebaväärika kohtlemisega M.K.i suhtes ja

tol ajal kehtiva põhikirja rikkumisega M.K.i IV brigaadist väljaarvamisel.

Ebaõiged on maakohtu järeldused kostja tunnistajate ütluste kohta. Maakohus jättis vääralt

kostja tunnistajate ütlused analüüsimata, väites otsuse põhjendustes paljasõnaliselt ja

pealiskaudselt, et ütlused on "laialivalguvad, ebakonkreetsed, vastuolulised ning sisaldavad

isiklikke hinnanguid hagejate ja jahtkonna juhatuse suhtes". Väär ning TsMS § 251 lg-ga 1

vastuolus on maakohtu järeldus, et "tunnistajate ütlustega ei ole võimalik tõendada

asjaolusid, et hagejad kahjustasid oluliselt seltsi mainet, tekitasid seltsi tegevusele kahju,

õhutasid jahtkonnas vaenu või ei täitnud põhikirjas sätestatud kohustusi" (maakohtu otsuse

punkti 19.9 teine lause).

Kostja tunnistajad S.P., A.T., I.G., M.K., E.L. ja D.M. kinnitasid 18. novembri 2021. a

kohtuistungil, et hagejad tegelesid liikmete allkirjade kogemisega juhtkonna vahetamiseks

varjatult, kuna väitasid, et koguvad allkirju teistel eesmärkidel; soovisid jahikonna juhatuse

esemehe vahetada tema seljataga; hagejad pidevalt tekitasid tülisid teiste jahtkonna

liikmetega,

jahimeeste

jahikonnast

väljaheitmisele,

jahimaade

jagamisele

ning

salaküttimisele kallutamisega.

Tunnistajate ütlusega on ka tõendatud, et hagejate tegevusel oli kaks eesmärki: sisetülide

tekitamise kaudu heita välja liikmeid, kes ei ole nõus nende jahtkonna juhatuse esimehe

kohale pürgimisega; ja lõhkuda jahtkonna liikmeskonda ning moodustada lojaalsetest

liikmest ringi, kellega asutada uut jahiseltsi, kes võtab üle Vaivara jahtkonna kasutuses

olevad maad.

Sellistel eesmärkidel tegutsemine on vastuolus vaidlustatud otsuste vastuvõtmise ajal

kehtinud seltsi põhikirja p-ga 5.3.6 ning on põhikirja p 4.11.4 kohaselt alus seltsi liikme

väljaarvamisele.

Jättes tunnistajate ütlused põhjendamatult analüüsimata, rikkus maakohus oluliselt TsMS

§ 442 lg-s 8 sätestatut. See minetus tõi kaasa ka materiaalõiguse normide väära

kohaldamise.

Vaivara jahtkonna jahimeeste koosoleku 6. novembri 2018.a. otsus, millega otsustati

hagejad jahtkonnast välja heita, vastab seadusele ja põhikirjale ning on õiguspärane.

Lisaks on kostja jätkuvalt seisukohal, et pärast Vaivara jahtkonna likvideerimist on

hagejate haginõue muutunud perspektiivituks, mis võimaldab kohtul jätta hagi TsMS § 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Hagi rahuldamine ei anna hagejatele rohkem subjektiivseid õigusi, kui nendel praegu juba

on, sest jahtkonnade liikmesus on lõppenud jahtkonnade likvideerimisega kostja uue

põhikirja vastuvõtmisega. Tänaseks mitte-eksisteeriva Vaivara jahtkonna jahimeeste

9(12)

koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine ei anna hagejatele jahtosakonna väljaarvamise

tõttu kaotatud jahtkonna liikme õigusi, samas on hagejatel jäänud liikmesus kostjas.

Samas ei ole õige maakohtu järeldus, et MTÜ Viivikonna Jahiselts on Vaivara jahikonna

õigusjärglane. Lõplikult otsustas MTÜ Viivikonna Jahiseltsi kostja liikmeks vastuvõtmise

mitte Vaivara jahtkond, vaid kostja juhatus, mis võttis MTÜ Viivikonna Jahiseltsi kostja

liikmeks ja otsustas sõlmida jahiseltsiga jahimaade haldamise lepingu.

8. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

Maakohus analüüsis tunnistajate ütlusi kõikide teiste tõenditega koostoimes ning tegi oma

lahendis õiged ja põhjendatud järeldused. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega

ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendatud, mis

on jäänud maakohtu poolt kohtuotsuses analüüsimata ja kuidas tõi see kaasa ebaõige otsuse

tegemise.

Väär on kostja arusaam, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Ebaõiged on kostja seisukohad,

et hagejad on jätkuvalt kostja liikmed (vaatamata seltsi struktuurimuudatustele) ning et

endisel Vaivara jahtkonnal puudub õigusjärglane.

Kostja 23. märtsi 2019. a üldkoosolekul kinnitatud uue põhikirja kohaselt võivad seltsi

liikmeks olla Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa haldusterritooriumil seltsi

eesmärkide elluviimisega tegelevad mittetulundusühingud, kellega selts on sõlminud

jahimaade haldamise lepingu (põhikirja punkt 3.1). Seltsi põhikiri ei näe ette, et seltsi

liikmeteks saavad olla füüsilised isikud (jahimehed). Kostja veebileheküljel avaldatud

liikmete nimekirja kohaselt on kostja liikmeteks 20 jahiseltsi (mittetulundusühingut).

Vaivara jahtkonna jahimeeste 6. detsembri 2019. a koosoleku protokolli kohaselt valiti

Vaivara jahtkonna õigusjärglaseks ning kõikide õiguste saajaks MTÜ Viivikonna Jahiselts.

Koosoleku protokolli punktis 5 on märgitud, et vajadus on valida Vaivara jahtkonna

(jahiseltsi) õigusjärglane juriidilise isiku näol, milleks on MTÜ Viivikonna Jahiselts.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmiseks, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada resolutsiooni

sõnastust. Samuti tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt muuta otsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Lähtudes analoogia korras TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus maakohtu otsuse

resolutsiooni täpsustamise tõttu kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

10. Hagejad on hagiavalduses palunud tunnistada kehtetuks seltsi Vaivara jahtkonna

jahimeeste 6. novembri 2018. a koosoleku otsuse. Maakohus on hagi rahuldanud, leides, et

otsus oli vastuolus selle tegemise ajal kehtinud kostja põhikirjaga. Samas on kohus

sõnastanud resolutsiooni punkti 2 järgmiselt: "Tuvastada MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts

Vaivara jahtkonna 06.11.2018. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuse, millega otsustati

Valeriy Petrov ja Anatoly Plotnikov jahtkonnast välja heita, kehtetus." Selliselt ei ole

lahendi resolutsioon ringkonnakohtu hinnangul üheselt arusaadav ega vasta TsMS § 442

lg-s 5 sätestatud nõuetele.

MTÜS § 24 lg 1 esimese lause järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi

alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse.

Sama paragrahvi lg 7 järgi võib sama paragrahvi lg-tes 1–6 sätestatud korras nõuda ka

mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Viidatud sätted annavad

MTÜS § 24 lg-s 3 nimetatud isikutele õiguse kohtule vastavasisulise kujundushagi

esitamiseks. Hagi rahuldamise korral teeb kohus otsuse, millega kujundab õigussuhte

10(12)

ümber ehk tunnistab otsuse kehtetuks. Kohus saab kehtetuks tunnistada vaid sellise otsuse,

mis ei ole tühine (MTÜS § 241). Hagejad ei ole praeguses asjas esitanud ega kohus

rahuldanud tuvastushagi, nagu võiks ekslikult järeldada maakohtu otsuse resolutsioonist.

Maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 sõnastust tuleb eelmärgitut arvestades täpsustada

selliselt, et 6. novembri 2018. a jahtkonna jahimeeste koosoleku otsus tunnistatakse kohtu

poolt kehtetutuks (mitte ei tuvastata selle kehtetust).

11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustes (p-s 18) märgituga, nagu

oleks Vaivara jahtkonnal õigusjärglane MTÜ Viivikonna Jahiselts näol. TsÜS § 6 lg 1 järgi

võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need

ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Vaivara jahtkond ei olnud iseseisev

juriidiline isik (TsÜS §-d 24 ja 25) ning seetõttu puudus jahtkonnal iseseisev õigusvõime,

st võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (TsÜS § 26 lg 1). Vaivara jahtkond

oli seltsi (kostja) üks organ, mille kaudu kostja 6. novembri 2018. a seisuga kehtinud

põhikirja järgi tegutses. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja õigused ja kohustused oleksid

läinud üle MTÜ-le Viivikonna Jahiselts. Kõnealused põhjendused Vaivara jahtkonna

õigusjärglase kohta tuleb seega kaevatavast otsusest välja jätta.

Eelmärgitu ei muuda ringkonnakohtu hinnangul siiski ebaõigeks maakohtu järeldusi hagi

rahuldamise kohta. Samuti ei võta kostja põhikirja muutmine ja Vaivara jahtkonna

likvideerimine hagejatelt õigust nõuda jahtkonna jahimeeste 6. novembri 2018. a

koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Isikutel, kellel on MTÜS § 24 lg-st 3 lähtuvalt

õigus mittetulundusühingu otsuseid vaidlustada, on selleks ringkonnakohtu arvates ka

õiguslik huvi. Nende vaidlustamisõigus tuleneb seadusest ning neil on huvi

mittetulundusühingu otsuste kehtivuse vastu tulenevalt nende olemasolevast või vaidluse

all olevast liikmesussuhtest ühinguga. Hagejad on põhjendanud jahtkonna otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude juurde jäämist sooviga esitada edaspidi kostja vastu nõudeid kehtetuks

tunnistatud otsusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Erinevalt juriidilise isiku organi otsuse

tühisusest saab otsuse kehtetusele tugineda vaid siis, kui kohus on otsuse kehtetuks

tunnitanud.

12. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654

lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse

ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

12.1. Ringkonnakohtu arvates on maakohus esitatud tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS

§ 232 lg-tega 1 ja 2 ning oma järeldusi otsuses TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele

vastavalt põhjendanud. Maakohus on otsuses kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid nende

kogumis ja vastastikuses seoses hinnanud. Üldjuhul ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu.

12.2. Kostja leiab, et maakohus on jätnud hindamata osa dokumentaalseid tõendeid, kuid

konkreetsemalt viitab kostja kaebuses koos 18. veebruari 2019. a hagivastusega esitatud

videosalvestistele (CD-plaat GP011281). Samas on vestlused videosalvestistel valdavas

osas venekeelsed. TsMS § 33 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosalise kohtule esitatud

dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle

tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu

arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi

vastuvõtmisele vastu. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta TsMS § 33 lg-st 3

lähtudes dokumentaalse tõendi tähelepanuta.

Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus 27. veebruari 2019. a kirjaga andnud kostjale

10-päevase tähtaja vastuse venekeelsete lisade tõlgete esitamiseks ning hoiatanud TsMS

§ 33 lg-tele 1 ja 3 viidates, et tõlgete esitamata jätmisel jätab kohus dokumendid

tähelepanuta (I kd, tl 91). Kuna salvestistel olevatest vestlustest kohtule tõlkeid esitatud ei

11(12)

ole, võis maakohus TsMS § 33 lg-test 1 ja 3 tulenevalt jätta kõnealused võõrkeelsed

tõendid asja lahendamisel tähelepanuta. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus arvestada

nende dokumentaalsete tõenditega ka apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 2).

12.3. Muus osas ei ole apellatsioonkaebuses osutatud sellistele asja lahendamise

seisukohalt tähtsust omavatele dokumentaalsetele tõenditele, mida maakohus ei oleks

otsuses hinnanud.

12.4. Kokkuvõttes jõudis maakohus järeldusele, et kostja väited, mille kohaselt edastasid

hagejad valeinfot, tekitasid kollektiivi siseselt tüli, kahjustasid seltsi mainet, solvasid ja

mõjutasid jahimehi (ehk asjaolud, mille eest hagejad jahtkonnast välja heideti), ei ole asjas

tõendamist

leidnud. Tunnistajate

ütlused

olid

kohtu

hinnangul

laialivalguvad,

ebakonkreetsed, vastuolulised ning sisaldasid isiklikke hinnanguid hagejate ja jahtkonna

juhatuse suhtes. Apellatsioonkaebuses hageja küll ei nõustu maakohtu poolt tõenditest

tehtud järeldustega, kuid see iseenesest ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt

või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et kostja taotlusel üle kuulatud tunnistajate S.P., A.T., I.G., M.K., E.L. ja

D.M. (III kd, tl-d 42–45 pöördel) ütlused sisaldavad paljus tunnistajate endi hinnanguid

hagejate käitumisele ja selle motiividele. Vaidluse lahendamise seisukohalt oluliste

faktiliste asjaolude kohta on ütlustes infot napilt.

12.5. Kostja märgib apellatsioonkaebuses iseenesest põhjendatult, et ka tunnistajate

ütlustega on võimalik tõendada asjaolusid, mille kohaselt kahjustasid hagejad seltsi mainet,

tekitasid seltsi tegevusele kahju, õhutasid jahtkonnas vaenu ning ei täitnud põhikirjas

sätestatud kohustusi. Samas ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul asunud

vaidlustatud otsuses teistsugusele seisukohale. Maakohus on leidnud, et praegusel juhul ei

ole kõnealused asjaolud tunnistajate ütlustega tõendatud.

12.6. Ringkonnakohus möönab, et hagejad võisid olla jahtkonna juhatuse tegevuse suhtes

kriitilised ning jahtkonna koosolekud võisid mööduda emotsionaalses ja pingelises

õhkkonnas, kuid see ei anna alust pidada jahtkonna jahimeeste 6. novembri 2018. a

koosoleku otsust hagejate väljaarvamise kohta õiguspäraseks. Samuti ei anna hagejate

väidetav hea usu põhimõtte vastane käitumine (TsÜS § 138) iseseisvat alust hagejate

jahtkonnast välja heitmiseks.

13. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu

seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude

kandmise erisused kohtuastmete kaupa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kohtul

menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

13.1. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

13.2. Maakohus on vastuolus TsMS § 173 lg-ga 2 vaidlustatud otsuses märkinud, et

määrab vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätesatud korras. Ringkonnakohus rõhutab,

et menetluskulude jaotamine ja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu

eraldiseisvad otsustused (vt nt Riigikohtu 19. jaanuari 2022. a määrus tsiviilasjas

nr 2-20-14547, p 13). TsMS § 174 lg-s 4 sätestatu puudutab üksnes menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramist ning ei võimalda jätta kohtul märkimata

menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel.

13.3. Ringkonnakohtu

hinnangul

on

võimalik

maakohtu

viidatud

minetus

apellatsioonimenetluses kõrvaldada ning jaotada käesoleva otsusega TsMS § 173 lg-tes 1

12(12)

ja 2 lähtudes ka maakohtu menetluses kantud menetluskulud. Kuna maakohus hagi

rahuldas ning ringkonnakohus maakohtu otsust lõppjäreldustes ei muuda, jäävad

menetluskulud maakohtu menetluses TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

14. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt

kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab

menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

15. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Margit Vutt

Indrek Parrest