2-21-15832/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15832

Kohtuasi

X

hagi

C

vastu

ühisvara

jagamiseks

ja

kinnistusraamatus

omanikukande

muutmiseks

tahteavalduse asendamiseks

C vastuhagi X vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. märtsi 2023. a otsus (parandatud 5. juuni

2023. a määrusega)

Kaebuse esitaja ja liik

C apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde X 26. mail 2023 tõendina esitatud pangakonto väljavõte

(menetlusdokumendi lisa 3).

2. Mitte võtta asja juurde X 26. mail 2023 tõenditena esitatud väljavõtteid Maa-ameti

hinnaindeksi ja kinnisvaraturu kohta (menetlusdokumendi lisad 1 ja 2) ja 12. juunil

2023 tõendina esitatud Swedbank AS-i teatist (menetlusdokumendi lisa 2).

3. Tühistada Harju Maakohtu 3. märtsi 2023. a otsus (parandatud 5. juuni 2023. a

määrusega) tsiviilasjas nr 2-21-15832 osas, milles maakohus:

-

arvestas laenujäägi suurust 2. märtsi 2021 seisuga;

-

mõistis C-lt X kasuks välja 4969,86 eurot (laenulepingust tulenevate kohustuste

katteks) ja 1738,37 eurot (korteriomandi majandamiskulude katteks), jättes

need summad tasaarvestamata, samuti mõistis välja nendelt summadelt

sissenõutavaks ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise;

-

mõistis C-lt X kasuks välja pool tulevikus sissenõutavaks muutuvatest

igakuistest laenumaksetest kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega arvestada laenujäägi suurust 11. mai 2023

seisuga, tasaarvestada X nõue 4969,86 eurot (laenulepingust tulenevate kohustuste

katteks) ja 1738,37 eurot (korteriomandi majandamiskulude katteks) temalt C

kasuks väljamõistetud hüvitisega ning jätta nendelt summadelt arvestatud

viivisenõue rahuldamata, samuti jätta rahuldamata X nõue C vastu poole tulevikus

sissenõutavaks muutuvate igakuiste laenumaksete väljamõistmiseks.

5. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, arvestades lisaks

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

6. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jagas Tallinnas, XXX

korteriomandis asuva vallasvara, määrates kindlaks ka selle väärtuse (maakohtu

otsuse resolutsiooni punktid 2.1.3–2.2.16).

7. Rahuldada

C

apellatsioonkaebus

osaliselt

ning

jätta

ringkonnakohtu

menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

8. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

8.1. Rahuldada X hagi ja C vastuhagi osaliselt.

8.2. Jagada X ja C ühisvara järgmiselt:

8.2.1. Jätta X ainuomandisse korteriomand asukohaga Tallinn, XXX

(registriosa nr XXXXXXXX);

8.2.2. Jätta X ainuomandisse Swedbank AS-i laenulepingust nr 18-138054-EL

tulenev laenukohustus, mille jääk 11. mai 2023 seisuga on 144 173,13 eurot;

8.2.3. Jätta X ainuomandisse korteriomandis asukohaga Tallinn, XXX asuv

vallasvara väärtuses 1443 eurot:

8.2.3.1. pesumasin Bosch, sisaldub korteriomandi väärtuses;

8.2.3.2. köögimööbel, sisaldub korteriomandi väärtuses;

8.2.3.3. integreeritav nõudepesumasin Bosch, sisaldub korteriomandi

väärtuses;

8.2.3.4. integreeritav külmkapp Samsung, sisaldub korteriomandi väärtuses;

8.2.3.5. integreeritav ahi Bosch, sisaldub korteriomandi väärtuses;

8.2.3.6. induktsioonpliidiplaat Bosch, sisaldub korteriomandi väärtuses;

8.2.3.7. köögikubu Falmec, sisaldub korteriomandi väärtuses;

8.2.3.8. söögitoolid (suured antiiksed), väärtus 38 eurot;

8.2.3.9. diivan ja pehme tumba, väärtus 500 eurot;

8.2.3.10. diivanilaud, väärtus 20 eurot;

8.2.3.11. kiiktool, väärtus 38 eurot;

8.2.3.12. postament 3 tk, väärtus 38 eurot;

8.2.3.13. elutoa vaip, väärtus 25 eurot;

8.2.3.14. televiisorilaud, väärtus 10 eurot;

8.2.3.15. lisatoa riiul, väärtus 0 eurot;

8.2.3.16. lisatoa voodi, väärtus 0 eurot;

8.2.3.17. lisatoa laud, väärtus 0 eurot;

8.2.3.18. rõdu mööbel, väärtus 80 eurot;

8.2.3.19. magamistoa laud, väärtus 0 eurot;

8.2.3.20. esiku kummut, väärtus 0 eurot;

8.2.3.21. esiku riidepuu, väärtus 0 eurot;

8.2.3.22. elutoa kardinad ja kardinasiinid, väärtus 350 eurot;

8.2.3.23. magamistoa kardinad ja kardinapuu kinnitused 2 tk, väärtus 0

eurot;

8.2.3.24. lisatoa ümmargune laud, väärtus 20 eurot;

8.2.3.25. peegel vannitoas, väärtus 15 eurot;

8.2.3.26. esiku vaip, väärtus 15 eurot;

8.2.3.27. vannitoa vaip hall, väärtus 3 eurot;

8.2.3.28. nugade hoidja köögi seinal IKEA, väärtus 5 eurot;

8.2.3.29. mikser, väärtus 8 eurot;

8.2.3.30. punane termonõu, väärtus 8 eurot;

8.2.3.31. rohelised supikausid 4 tk, väärtus 6 eurot;

8.2.3.32. Bodumi kohvipresskann, väärtus 15 eurot;

8.2.3.33. pikendusjuhe sinine, väärus 0 eurot;

8.2.3.34. vinüülplaadimängija, väärtus 0 eurot;

8.2.3.35. väikese toa 1 rulookardin, väärtus 70 eurot;

8.2.3.36. elutoa ja köögilambid (2 suurt, 1 söögilaua kohal), väärtus 75 eurot;

8.2.3.37. magamistoa kardinapuud, väärtus 20 eurot;

8.2.3.38. vannitoa ja WC rätikuhoidjad 6 tk, väärtus 18 eurot;

8.2.3.39. WC-paberi hoidjad 2 tk, väärtus 15 eurot;

8.2.3.40. WC-harja hoidja seina küljes 1 tk, väärtus 8 eurot;

8.2.3.41. seebihoidja, hambapesutops, seebidosaator, väärtus 8 eurot;

8.2.3.42. kuivatusrest, väärtus 0 eurot;

8.2.3.43. punased retro tassid ja taldrikud 6 tk, väärtus 0 eurot;

8.2.3.44. kuldsed kandikud 3 tk, väärtus 0 eurot;

8.2.3.45. väike prügikast vannitoas, väärtus 20 eurot;

8.2.3.46. vannitoas seina külge kinnitatud duši riiulid 2 tk, väärtus 15 eurot.

8.2.4. Jätta C ainuomandisse korteriomandis asukohaga Tallinn, XXX asuv

vallasvara väärtuses 888 eurot:

8.2.4.1. lastetoa voodi, väärtus 100 eurot;

8.2.4.2. lastetoa kapp, väärtus 104 eurot;

8.2.4.3. lastetoa sahtlid, väärtus 95 eurot;

8.2.4.4. lastetoa riiul, väärtus 93 eurot;

8.2.4.5. lastetoa ruloo, 1 tk väärtus 141 eurot;

8.2.4.6. lapse voodi madrats, väärtus 40 eurot;

8.2.4.7. lapse söögitool, väärtus 30 eurot;

8.2.4.8. lastetoolid 3 tk, väärtus 60 eurot;

8.2.4.9. laste toa riidest kiik, väärtus 30 eurot;

8.2.4.10. lastetoa lamp, väärtus 2 eurot;

8.2.4.11. lastetoa diivanipadjad 4 tk, väärtus 10 eurot;

8.2.4.12. šampuse klaasid kuldse äärega 8 tk, väärtus 80 eurot;

8.2.4.13. hallid kuldse äärega Royal taldrikud 8 tk, väärtus 40 eurot;

8.2.4.14. magamistoa lamp valge sulgedega, väärtus 33 eurot;

8.2.4.15. sinine lai tekk, väärtus 30 eurot;

8.2.4.16. esiku kapp, väärtus 0 eurot.

8.3. Tuvastada, et X-l ja C-l on praeguses menetluses jagatavat ühisvara kokku

väärtuses 113 157,87 eurot ning kummalgi poolel on õigus sellest pooles

väärtuses varale, s.o 56 578,93 eurot.

8.4. Tasaarvestada X nõue 4969,86 eurot (laenulepingust tulenevate kohustuste

katteks) ja 1738,37 eurot (korteriomandi majandamiskulude katteks) temalt C

kasuks väljamõistetud hüvitisega, lisaks arvestades resolutsiooni punktis 8.2.4

märgitud vallasvaraga, mõista X-lt C kasuks välja enamsaadud ühisvara arvelt

hüvitis 48 982,70 eurot.

8.5. Kohustada C andma nõusolek korteriomandi asukohaga Tallinn, XXX

(registriosa

nr XXXXXXXX)

ühisomandi

üleandmiseks

X-le

ja

kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses kinnistusraamatu kannete

muutmiseks (kinnistusraamatu II jaos omanikukande kustutamiseks ja uue

omanikukande tegemiseks) korteriomandi registriosas nr XXXXXXXX

selliselt, et korteriomandi ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse X.

8.6. Määrata, et kui C keeldub pärast kohtulahendi jõustumist, millega

korteriomand asukohaga Tallinn, XXX jääb X ainuomandisse, korteriomandi

valduse vabastamisest 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest, on X-l õigus

täitemenetluses kohtutäituri ja politsei kaasabil C korteriomandist välja tõsta

ning C kohustub tasuma X-le iga valduse vabastamisest viivitatud päeva eest

kasutuseelist 15 eurot päevas kuni korteriomandi valduse vabastamiseni.

8.7. Jätta C 18. mail 2023 esitatud taotlus kohtuotsuse täitmise korra

kindlaksmääramiseks rahuldamata.

8.8. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 8. oktoobril 2021 (täpsustatud 10. juunil 2022) Harju Maakohtule C (kostja)

vastu hagi ühisvara jagamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 7. aprillil 2018 ning lahutati kohtuotsusega,

mis jõustus 2. märtsil 2021. Poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga Tallinnas

XXX (korteriomand) turuväärtusega 255 000 eurot ning selles asuv vallasvara. Korteriomand

on hageja ja poolte ühise lapse koduks. Samuti kuulub poolte ühisvara hulka laenukohustus

Swedbank AS-i ees. 2. märtsi 2021 seisuga on laenulepingust nr 18-138054-EL tulenev

laenukohustus 155 987,62 eurot. Hageja on 10. juuni 2022 seisuga lahusvara arvelt kostja osa

laenust 4969,86 eurot tagasi maksnud, mille väärtus tuleb hagejale hüvitada (perekonnaseaduse

(PKS) § 34 lg 2). Lisaks on hageja oma lahusvara arvelt tasunud kostja osa korteriomandi

kasutamisega seonduvatest kuludest 1738,37 eurot, mille väärtus tuleb samuti hagejale

hüvitada. Korteriomandi kasutamise kulude puhul on tegemist poolte ja nende ühise lapse

kuludega, milliseid peavad pooled kandma eelduslikult võrdselt. Kuna kostja on

põhjendamatult jätnud tasumata ühisvaraks oleva laenu- ja kindlustusmaksed, samuti

kommunaalteenuste eest, tuleb kostjal hagejale tasuda ka seadusjärgset viivist.

1.2. Hageja palus jätta ühisvara jagamise tulemusena hageja ainuomandisse vara väärtuses

100 455,40 eurot järgmiselt: korteriomand turuväärtuses 255 000 eurot ja selles olev vallasvara

kokku väärtuses 1443 eurot ning Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus

155 987,62 eurot. Hageja palus jätta ühisvara jagamise tulemusena kostja ainuomandisse

vallasvara kokku väärtuses 888 eurot. Hageja palus tuvastada, et pooltel on kokku ühisvara

101 343,40 eurot ning kummalgi poolel on sellele võrdses osas õigus, s.o 50 671,69 eurot.

Hageja palus mõista hagejalt kostja kasuks enamsaadud ühisvara arvel välja hüvitise 49 783,69

eurot.

1.3. Hageja palus kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatus omaniku kande

muutmiseks ning määrata otsuse täitmise kord selliselt, et kui kostja keeldub korteriomandi

valduse vabastamisest 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest, on hagejal õigus täitemenetluses

kohtutäituri ja politsei kaasabil kostja korteriomandist välja tõsta ning kostja kohustub tasuma

hagejale iga päeva eest, mil kostja keeldub korteriomandi valduse vabastamisest, kasutuseelist

15 eurot päevas kuni korteriomandi valduse vabastamiseni.

1.4. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust

tulenevate kohustuste täitmise eest hüvitis summas 4969,86 eurot ning tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 369 alusel kuni kohtulahendi jõustumiseni pool igakuiselt tasumisele

kuuluvatest sissenõutavaks muutuvatest laenumaksetest. Ka palus hageja kostjalt välja mõista

ühisomandis oleva korteriomandi kommunaalteenuste tasumise eest 1738,37 eurot, 10. juuni

2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise laenu-, kindlustus- ja kommunaalteenuste eest

summas 406,33 eurot ning edasiulatuv viivise seadusjärgses määras laenumaksete nõudelt

4969,86 eurot ning kommunaalteenuste nõudelt 1738,37 eurot alates 11. juunist 2022 kuni

kohustuste täitmiseni.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja hinnangul on korteriomandis oleva vallasvara väärtus 3493 eurot. Korteriomandi

turuväärtus on 284 000 eurot, mida kinnitab kostja esitatud asjatundja arvamus. Kostja on oma

tööga korteriomandi korrashoidmisel panustanud korteriomandi alalhoidmisse ning kostja

panust tuleb lugeda samaväärseks hageja poolt tasutud kommunaalmaksetega. Ka on hageja

põhjendamatult

kommunaalteenuste

hulka

arvestanud

AS-i STV

arved

telekommunikatsiooniteenuse eest, sest tegemist ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 63 p 1 mõttes vajalike kulutustega.

3. Kostja esitas 16. novembril 2021 vastuhagi, milles palus ühisvara jagamise tulemusena jätta

kostja ainuomandisse vallasvara väärtuses 888 eurot, hageja ainuomandisse vallasvara

väärtuses 2605 eurot ning mõista hagejalt kostja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis

858,50 eurot. Kostja palus korteriomandi müüa avalikul enampakkumisel ja määrata

enampakkumise korraldajaks Harju tööpiirkonna kohtutäitur. Hageja palus pärast

korteriomandi müügi korraldamise kulude mahaarvamist tasuda enampakkumise tulemist

laenukohustus Swedbank AS-i eest, seejärel hüvitada kostjale lahusvara väärtus

21 962,56 eurot ning jagada ülejäänud raha poolte vahel võrdsetes osades.

Vastuhagi kohaselt panustas kostja korteriomandi omandamiseks lahusvara arvelt 21 962,56

eurot. Nimelt maksis Eesti Haigekassa kostjale 16. aprillil 2018 töövõimetushüvitise summas

10 962,56 eurot. Kostja viimane päev enne puhkusele (sh rasedus- ja sünnituspuhkusele)

jäämist oli 16. märts 2018, s.o enne abielu sõlmimist. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 56

lg 3 kohaselt tekib õigus saada hooldushüvitist, sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist

töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest päevast

alates. Seega tuleb töövõimetushüvitis lugeda kostja lahusvaraks (PKS § 27 lg 2 p 3). Kostja

kasutas viidatud kulutuste tegemiseks ka lahusvara 11 000 eurot, mille kostja sai vanematelt

kingituseks (PKS § 27 lg 2 p 1).

Hageja vastuväited kostja vastuhagile

4. Hageja vaidles kostja vastuhagile osaliselt vastu. Hageja võttis vastuhagi osaliselt õigeks

vallasvara jagamise osas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

4.1. Kostja ei kasutanud oma lahusvara korteriomandi omandamiseks. Eesti Haigekassa maksis

kostjale töövõimetushüvitise välja abielu ajal, mistõttu on tegemist ühisvaraga. Samuti ei ole

kostja tõendanud, et ta kasutas hüvitist enam kui pool aastat hiljem korteriomandi ostuhinna

tasumiseks. Kostja ei saanud vanematelt raha kingitusena, vaid kostja vanemad andsid pooltele

korteriomandi omandamiseks laenu. Hagejale teadaolevalt tagastas kostja laenu poolte abielu

ajal või vähemalt pidi seda tegema.

4.2. Hageja leidis, et kostja taotletud korteriomandi jagamise viis ei ole kooskõlas kaasomanike

huvidega ega ole ka õiglane. Samuti ei nõustu hageja kostja pakutava korteriomandi

turuväärtusega. Hageja hinnangul tuleb lähtuda kohtu poolt määratud eksperdi arvamusest.

Hageja on suuteline hüvitama kostjale tema osa korteriomandi väärtusest ning tasuma edasi ka

laenumakseid. Kostja nõusoleku andmata jätmise tõttu pole pank saanud teha otsust

laenukohustuse hagejale üleandmise kohta. Lisaks panga kinnitusele on kolmandad isikud

valmis hagejale laenu andma.

4.3. Hageja leiab, et kostjal on kohustus tasuda korteriomandi kommunaalteenuste eest

sõltumata tema isiklikust panusest korteriomandi koristamisel (PKS § 33 lg 1 p 1). AS-i STV

telekommunikatsiooniteenuseid kasutab nii hageja, kostja kui poolte ühine laps, mistõttu on

tegemist perekonna huvides tehtud kulutusega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 3. märtsi 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja vastuhagi

osaliselt. Maakohus jagas poolte ühisvara ja jättis hageja ainuomandisse vara väärtuses

100 455,40 eurot, s.o korteriomandi turuväärtuses 255 000 eurot, laenulepingust nr 18-138054-

EL tuleneva laenukohustuse 2. märtsi 2021 seisuga 155 987,62 eurot ning vallasvara kokku

väärtuses 1443 eurot. Maakohus jättis kostja ainuomandisse vallasvara kokku väärtuses 888

eurot. Maakohus tuvastas, et pooltel on ühisvara 101 343,40 eurot ning see jaguneb võrdsetes

osades, s.o 50 671,69 eurot. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks enamsaadud ühisvara

arvel välja hüvitise 49 783,69 eurot. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja

laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 4969,86 eurot ning TsMS § 369 alusel kuni

kohtulahendi jõustumiseni pool igakuiselt tasumisele kuuluvatest sissenõutavaks muutuvatest

laenumaksetest. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ühisomandis oleva

korteriomandi kommunaalteenuste katteks 1738,37 eurot, samuti seadusjärgse viivise laenu-,

kindlustus- ja kommunaalmaksete eest 10. juuni 2022 seisuga 406,33 eurot ning edasiulatuva

viivise laenumaksetelt 4969,86 eurot ja kommunaalteenustelt 1738,37 eurot alates 11. juunist

2022 kuni põhinõuete tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

5.1. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb hageja ainuomandisse jätta vallasvara kokku

väärtuses 1443 eurot ja kostja ainuomandisse kokku väärtuses 888 eurot. Maakohus leidis, et

korteriomandi

turuväärtuse

tuvastamisel

tuleb

aluseks

võtta

25. aprilli

2022. a

eksperdiarvamus, kuna see kajastab kõige täpsemalt omandi kaotamise hetke seisuga poolte

korteriomandi turuväärtust, s.o 255 000 eurot.

5.2. Maakohus, kaaludes mõlema poole huve, leidis, et põhjendatud on jätta korteriomand

hageja ainuomandisse. Tõendatud ei ole, et korteriomandi müük avalikul enampakkumisel

võimaldaks saada kõrgemat hinda. Seejuures ei kaalu kõrgema hinna saamise võimalus üle

hageja huvi säilitada harjumuspärane kodu endale ja poolte ühisele lapsele. Juhindudes PKS §-

st 38 ja asjaolust, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse, tuleb ka laenukohustus

Swedbank AS-i ees jätta hageja omandisse. Kohtu hinnangul tõendavad kolmandate isikute

kinnituskirjad, et hagejal on vajadusel võimalik neilt laenu saada, et kostjale omandi kaotuse

eest hüvitist tasuda.

5.3. Maakohus asus seisukohale, et hageja nõue lahusvara arvelt tasutud laenumaksete eest

hüvitise saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on perekonna huvides

võetud kohustusega. Pooled ei vaidle, et perioodil 8. märts 2021 kuni 10. juuni 2021 tasutud

osamaksetest pool, s.o 5848,32 eurot on kostja osa, kuid kostja on viidatud perioodil tasunud

makseid summas 878,46 eurot. Põhjendatud on ka hageja nõue kostjalt välja mõista

TsMS § 369 alusel pool igakuiselt tasumisele kuuluvatest sissenõutavaks muutuvatest

laenumaksetest.

Maakohus leidis, et korteriomandi kasutamise kulude puhul on tegemist poolte ja nende ühise

lapse kulutustega, mida peavad pooled kandma võrdsetes osades. Maakohus märkis, et kostja

tegevused seonduvalt korteriomandi koristamisega ei vabasta teda kulude kandmisest pärast

abielu lõppemist. Maakohus nõustus, et AS-i STV poolt pakutava teenuse näol ei ole tegu

kommunaalkuluga. Kuivõrd kostja ei vaidle vastu, et lisaks hagejale kasutas antud teenust ka

poolte ühine laps, siis on tegemist kulutusega, millest kostja on kohustatud tasuma poole.

5.4. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et ta on korteriomandi omandamiseks

kasutanud oma lahusvara. Kuivõrd maksekorralduse kohaselt sai kostja töövõimetushüvitise

abielu ajal, siis on nimetatud hüvitis eelduslikult ühisvara ning asjaolu, et tegu ei ole ühisvaraga,

tuleb kostjal tõendada (PKS § 27 lg 6). Selliseid tõendeid kostja esitanud ei ole. Samuti ei ole

tõendatud, et kostja kasutas töövõimetushüvitist korteriomandi ostuhinna tasumiseks.

Maakohus leidis, et poolte kirjavahetusega on tõendatud, et kostja vanematelt saadud rahaliste

vahendite näol oli tegu laenuga. Maakohus asus seisukohale, et kostja tõenditest

usaldusväärsemateks tõenditeks tuleb pidada hageja ja kostja omavahelist vestlust ja nende

ühist arusaama kostja vanematelt laekunud raha osas.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha

uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata osas, milles hageja palub jätta korteriomand ja

laenukohustus hageja ainuomandisse, samuti osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista

kommunaalteenuste katteks 1738,37 eurot, viivised laenu-, kindlustus- ja kommunaalteenuste

eest summas 406,33 eurot ning edasiulatuva viivise kommunaalteenuste hüvitise eest. Samuti

palub kostja rahuldada vastuhagi, müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ja määrata

enampakkumise korraldajaks Harju tööpiirkonna kohtutäitur ning pärast korteriomandi müügi

korraldamise kulude mahaarvamist tasuda enampakkumise tulemist laenukohustus Swedbank

AS-i ees, seejärel hüvitada kostjale lahusvara väärtus 21 962,56 eurot ning jagada ülejäänud

raha poolte vahel võrdsetes osades. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

6.1. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kostjale tasutud töövõimetushüvitis ei

olnud kostja lahusvara. Makstud hüvitise näol on tegemist lahusvaraga, kuivõrd

töövõimetushüvitise saamise õigus tekkis kostjal töökohustuste täitmisest vabastamisega, s.o

enne abielu sõlmimist. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks kohus kostja

seisukohaga ei nõustu. Ka on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja ei ole tõendanud viidatud

hüvitise kasutamist korteriomandi ostuhinna tasumiseks. Kostja on esitanud tõendid 35 318,37

euro suuruses kulutuste kohta. Kuna tegemist on suurte summadega, siis puudub igasugune

mõistlik põhjus eeldada, et kostja ei kasutanud nende tasumiseks Eesti Haigekassalt saadud

hüvitist.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja vanematelt saadud raha ei olnud kostja lahusvara.

Kostja esitatud tõendid ja tema vanemate antud ütlused tõendavad, et kostja on saanud oma

vanematelt kingitusena 11 000 eurot.

6.2. Kostja hinnangul tuvastas maakohus ebaõigesti korteriomandi turuväärtuse. Kostja esitatud

asjatundja arvamuse kohaselt, mis on tehtud eksperdiarvamusest hiljem, on korteriomandi

turuväärtus 284 000 eurot. Maakohus ei ole selle tõendiga arvestamata jätmist põhjendanud.

Nende rikkumiste tagajärjel ei ole kostjale tagatud õiglane hüvitis korteriomandi kaotamise

eest.

6.3. Kui korteriomand jäetakse hagejale, kuid laenulepingust tulenevat kohustust ümber ei

vormistata, siis tekib olukord, kus kostja kaotab omandi, kuid vastutab solidaarselt

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Seetõttu tuleb korteriomand müüa avalikul

enampakkumisel. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus otsustab jätta korteriomandi hageja

ainuomandisse, tuleb korteriomandi valduse vabastamise tähtajaks määrata 60 päeva.

6.4. Maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja korteriomandi kommunaalteenuste ja viivise

nõude. AS-i STV osutatud 357 euro suuruse telekommunikatsiooniteenuse näol ei ole tegemist

vajalike kulutustega, vaid see on mugavusteenus.

Vastustaja seisukoht

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus

arvestas laenujäägi suurust 2. märtsi 2021 seisuga, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

4969,86 eurot (laenulepingust tulenevate kohustuste katteks) ja 1738,37 eurot (korteriomandi

majandamiskulude katteks), jättes need summad tasaarvestamata, samuti mõistis nendelt

summadelt välja sissenõutavaks ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja poole tulevikus sissenõutavaks muutuvatest igakuistest

laenumaksetest kuni otsuse jõustumiseni. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega arvestab laenujäägi

suurust 11. mai 2023 seisuga, tasaarvestab hageja nõude 4969,86 eurot (laenulepingust

tulenevate kohustuste katteks) ja 1738,37 eurot (korteriomandi majandamiskulude katteks)

hagejalt kostja kasuks väljamõistetud hüvitisega ning jätab nendelt summadelt arvestatud

viivisenõude rahuldamata, samuti jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu poole tulevikus

sissenõutavaks muutuvate igakuiste laenumaksete väljamõistmiseks. Muus osas jääb maakohtu

otsuse

resolutsioon

muutmata,

kuid

ringkonnakohus

täiendab

otsuse

põhjendusi.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Tulenevalt apellatsioonkaebuse ulatusest on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi

jõustunud osas, milles maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt vallasvara jagamise osas

(maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2.1.3–2.2.16). Ringkonnakohus viitas 31. mai 2023. a

määruse p-s 13, et tulenevalt kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlustest tuleb kaebuse

ulatust ja sisu mõista nii, et kostja on vaidlustanud hagi rahuldamise korteriomandi jagamist

puudutavas osas, taotledes vastuhagi rahuldamist selliselt, et korteriomand müüakse

enampakkumise teel ja laenukohustus täidetakse müügist saadud raha arvel. Seega ei saa

maakohtu otsus olla jõustunud laenukohustuse jagamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-

d 2.1.2, 5 ja 7), sest vastuhagi rahuldamisel oleks laenukohustuse jagamine maakohtu määratud

viisil välistatud. Sellisel juhul hüvitatakse hagejale laenumaksed ja täidetakse laenukohustus

võlausaldaja ees korteriomandi müügist saadud rahast.

10. Ringkonnakohus selgitas pooltele asjaolusid nii õiguslikust kui ka faktilisest küljest ning

määras neile seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtajad (II kd, tl-d 186–187). Uute tõendite

vastuvõtmise on ringkonnakohus lahendanud 31. mai 2023. a määrusega (III kd, tl-d 22–23

pöördel). Kostja esitas 12. juunil 2023 vastuväite kohtu tegevusele, millega kohus jättis vastu

võtmata 18. mail 2023 tõendina esitatud 1PARTNER Kinnisvara Tallinn OÜ eksperdihinnangu

nr 0388/0523H. Ringkonnakohus selgitas tõendi vastu võtmata jätmise määruses, et pool, kelle

tõendi vastuvõtmisest keelduti, võib TsMS § 696 lg 2 järgi sellise määruse kohta esitada

vastuväite kassatsioonkaebuses. Seetõttu pole vaja vastuväidet eraldi määrusega lahendada.

11. Hageja esitas 26. mail 2023 uued tõendid (väljavõtted Maa-ameti kinnisvara hinnaindeksi

ja Maa-ameti kinnisvaraturu kohta ning pangakonto väljavõte). Uute tõendite esitamine

ringkonnakohtus on TsMS § 652 lg 3 järgi piiratud. Hageja esitatud tõendid (lisad 1 ja 2) on

ennekõike esitatud tulenevalt kostja 18. mail 2023 esitatud asjatundja arvamusest. Kolleegium

kõnealust tõendit asja juurde ei võtnud. Hageja ei ole esitanud täiendavaid põhjendusi tõendite

apellatsioonimenetluses esitamise kohta, mistõttu tuleb need jätta vastu võtmata. Lisana 3

esitatud pangakonto väljavõte on TsMS § 238 lg 1 järgi asjakohane tõend ja selle esitamine on

TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi lubatud. Ringkonnakohus võtab selle tõendi vastu.

Hageja on 12. juunil 2023 esitanud väljavõtted poolte e-kirjavahetusest ja panga teate

laenulepingu ümbervormistamise võimalikkuse kohta (lisad 1–3). Kolleegium leiab, et

menetluse kestel poolte saadetud e-kirjad võimaliku kokkuleppe sõlmimise kohta ei ole

dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 lg 1 mõttes, kuid jätab need kui osa menetlusdokumendist

asja materjalide juurde. Swedbank AS-i e-kirja osas ei ole hageja põhjendanud, miks ta ei

saanud seda tõendit esitada varem, sest juba 8. mail 2023 juhtis ringkonnakohus poolte

tähelepanu laenulepingu ümbervormistamise küsimusele. Seetõttu ei võta ringkonnakohus

nimetatud tõendit vastu, sest TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud uue tõendi vastuvõtmise eeldused

pole täidetud.

12. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks

järgmised maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, mille üle puudub vaidlus ka apellatsiooniastmes:

-

Pooled abiellusid 7. aprillil 2018 ja nende abielu lahutamise kohtuotsus jõustus

2. märtsil 2021;

-

Pooled ostsid 14. detsembril 2018, s.o abielu kestel, korteriomandi asukohaga Tallinn,

XXX;

-

Korteriomandi ostmiseks sõlmisid pooled abielu kestel Swedbank AS-iga laenulepingu

nr 18-138054-EL;

-

Laenukohustuse suurus 11. mai 2023 seisuga on 144 173,13 eurot.

13. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomand on ostetud abielu kestel ja kuulub PKS § 25 järgi

ühisvara hulka. PKS § 37 lg 3 järgi abikaasade ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise

sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tulenevalt asjaõigusseaduse

(AÕS) § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kohus peab

lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või

vastuhagis.

14. Kostja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga korteriomandi väärtuse kohta

ega tõenditest tehtud järeldusega, et korteriomandit ei ole omandatud osaliselt kostja lahusvara

arvel. Kostja hinnangul ei taga ebaõigesti tuvastatud asjaolude pinnalt tehtud otsus talle õiglast

hüvitist omandi kaotamise eest. Lisaks on mõlemad pooled jätkuvalt solidaarvõlgnikud panga

ees ning maakohtu otsuse tagajärjel kaotab kostja omandi, kuid jääb laenulepingust tulenevate

kohustuste täitmise eest hagejaga solidaarselt vastutama. Eelneva põhjal on kostja arvates

sobivaks ühisvara jagamise viisiks korteriomandi müümine avalikul enampakkumisel.

Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja poolt esile toodud asjaolud alust maakohtu poolt valitud

ühisvara jagamise viisi muutmiseks. Hageja kinnitas ka apellatsioonimenetluses, et ta ei soovi

oma kodu müüa ning ta soovib korterit enda omandisse. Kohus saab lõpetada kaasomandi selle

jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud

ja nõus teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksma (vt RKTKo 10.05.2017 3-2-1-39-

17, p 13). Hageja on kohtule kinnitanud, et ta saab kostjale tema osa rahas välja maksta ning ta

on võimeline laenulepingust tuleneva kohustuse üle võtma. Hageja esitas oma pangakonto

väljavõtte, millest nähtuvalt on tal kontol 75 410,45 eurot (III kd, tl 5) ning pank on kinnitanud,

et on valmist laenulepingut muutma ja kostja laenukohustusest vabastama (I kd, tl 149). Eelneva

põhjal leiab kolleegium, et võimalikud riskid ning nende realiseerumisel tekkida võivad

õiguslikud tagajärjed ei välista hageja taotletud viisil kaasomandi lõpetamist. Seega omab

vaidluse lahendamisel tähtsust korteriomandi väärtus ja laenukohustuse suurus.

15. Pooltel on jätkuvalt vaidlus korteriomandi väärtuse üle.

15.1. Kolleegium nõustub kostja etteheitega, et maakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise

kohustust, kui jättis kostja 10. juunil 2022 esitatud asjatundja arvamuse hindamata. Kõnealuses

arvamuses leidis eriteadmistega isik, et korteriomandi väärtus 6. juuni 2022 seisuga on 284 000

eurot (II kd, tl-d 43–64). Vaatamata sellele, et maakohus jättis kostja esitatud tõendi

arvestamata, ei tinginud see rikkumine kolleegiumi arvates ebaõige korteriomandi turuväärtuse

tuvastamist. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et ühisvara jagamisel tuleb lähtuda

korteriomandi väärtusest 255 000 eurot. Korteriomandi turuväärtuse kindlaks tegemiseks

määras maakohus TsMS § 293 lg 1 järgi ekspertiisi. 25. aprillil 2022 koostatud

eksperdiarvamuse kohaselt on korteriomandi väärtus 6. aprilli 2022 seisuga 255 000 eurot (II

kd, tl-d 3–22).

15.2. Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt tuleb omandi

väärtus määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt RKTKo

20.11.2008 3-2-1-101-08, p 11). Eelmärgitud põhimõte ei tähenda aga seda, et tingimata tuleb

kohtul väärtuse tuvastamisel aluseks võtta ajaliselt kõige hilisem hinnang. Praegusel juhul ei

ole kostja esitatud asjatundja arvamus koostatud eksperdiarvamusest oluliselt hiljem.

Riigikohus on selgitanud, et korteriomandi väärtust ei saa tuvastada poolte esitatud hinnangute

keskmisena, vaid üldjuhul peab tõendeid hinnates kontrollima, kas neist ühe põhjal on võimalik

tuvastada vaidlusalune asjaolu (vt RKTKo 03.10.2007 3-2-1-77-07, p 14). Seega olukorras, kus

poolte tõendid erinevad teineteisest oluliselt, peab kohus tuginema kas ühele või teisele tõendile

ja põhjendama, miks tuleb korteriomandi väärtuse määramisel võtta aluseks just see tõend ning

miks ei saa arvestada teistel tõenditel märgitud väärtusi. Samuti tuleb arvestada TsMS § 232

lg-s 2 sätestatuga, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

15.3. Kolleegiumi hinnangul kajastab kõige objektiivsemalt korteriomandi väärtust

eksperdiarvamus, sest selles on piisava põhjalikkusega uuritud hinnatava korteriomandi

väärtust mõjutavaid aspekte. Hageja on põhistanud, miks kostja esitatud tõendit ei saa

korteriomandi turuväärtuse tuvastamisel arvesse võtta – arvamuses on meelvaldselt arvestatud

võrdlustehingutena kõrgema ruutmeetri hinnaga korteriomandeid ja eelistatud uusehitisi ning

eriteadmistega isik ei ole neid valikuid loogiliselt ja objektiivselt põhjendanud. Kolleegium

nõustub hageja seisukohaga. Apellatsioonkaebuses ei tuginenud kostja sellele, et korteriomandi

väärtus on menetluse kestel (s.o maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse esitamise vaheline

aeg) muutunud. Uue asjatundja arvamuse esitas kostja apellatsioonimenetluses 18. mail 2023,

mille vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldus (vt põhjendusi III kd, tl-d 22–23).

16. Kostja on jätkuvalt sisukohal, et ta kasutas korteriomandi ostuhinna tasumiseks oma

lahusvara – Eesti Haigekassa poolt tasutud töövõimehüvitist 10 962,56 eurot. Maakohus leidis,

et kostja väide on tõendamata. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, kuid täiendab

põhjendusi.

16.1. PKS § 34 lg 2 järgi, kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda,

et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Kostjale kanti Eesti Haigekassa poolt 16. aprillil

2018 üle 10 962,56 eurot selgitusega töövõimetushüvitis (I kd, tl 96). Seega sai hageja hüvitise

abielu kestel. Kostja leiab, et tegemist on tema lahusvaraga, sest töövõimetushüvitise saamise

õigus tekkis tal töökohususte täitmisest vabastamisega. Kostja viimane tööpäev enne rasedus-

ja sünnituspuhkusele jäämist oli 16. märts 2018 (II kd, tl 193). Lisaks sellele leiab kostja, et

töövõimetus on isikuga lahutamatult seotud, mistõttu on töövõimetushüvitis mõeldud

sihtotstarbeliselt kostjale kasutamiseks.

16.1.1. Varaühisuse korral kuulub PKS § 25 järgi eelduslikult kogu abielu kestel omandatud

vara (sh töötasu, pension, kontol olev raha) abikaasade ühisomandisse (RKTKm 13.02.2013 3-

2-1-152-12, p 19). PKS § 27 lg 6 järgi eeldatakse varaeseme abikaasade ühisvara hulka

kuuluvaks, mistõttu pidi kostja tõendama, et tegemist ei ole ühisvaraga. Ainuüksi asjaolu, et

kostja jäi enne abiellumist rasedus- ja sünnituspuhkusele, ei tähenda, et tegemist on kostja

lahusvaraga PKS § 27 lg 2 p-de 2 või 3 mõttes. Riigikohus on selgitanud, et iga üksiku toetuse

või hüvitise puhul tuleb eraldi selle sihtotstarvet analüüsida (RKTKo 27.03.2017 3-2-1-108-16

p 19). Kohtupraktika kohaselt on sihtotstarbelist kasutamist hinnatud läbi täitemenetluse

seadustiku § 131, mis loetleb sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet (vt samas). Selles

sissetulekute loetelus töövõimetushüvitist pole.

16.1.2. Kolleegium leiab, et kostja esitatud asjaolud ja tõendid ei võimalda järeldada, millest

töövõimetushüvitis koosnes. Kostja viited, et tegemist oli rasedus- ja sünnituspuhkusega ning

hüvitise saamise eelduseks oli tema töötamine enne abiellumist, ei võimalda järeldada, et

tegemist oli kostja lahusvaraga. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hüvitist ei saa

lugeda kostja lahusvaraks, siis puudub vajadus hinnata, kas ja millises summas kasutas kostja

hüvitist korteriomandi ostuhinna ja tehinguga seotud kulutuste tasumiseks. Vastava põhjenduse

jätab ringkonnakohus maakohtu otsusest välja.

16.2. Kostja leiab jätkuvalt, et ta on kinke alusel oma vanematelt saanud 11 000 eurot, mida ta

kasutas korteriomandi ostmiseks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asjaolu tuvastamisel, et

11 000 euro näol ei ole tegemist kostja lahusvaraga, menetlusõiguse norme rikkunud ning on

tõendite pinnalt teinud õige järelduse.

16.2.1. Kostja pidi tõendama, et raha üleandmise õiguslikuks aluseks oli kinkeleping.

Kolleegiumi hinnangul ei saa kinkelepingu sõlmimist hinnata üksnes tunnistajate Y ja F ütluste

põhjal. Tõendeid hinnatakse igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole

kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2). Maakohus on tõendeid

kogumis hinnanud, sh poolte omavahelist suhtlust raha saamise ajal ja pangakontode

väljavõtteid, milles on selgituseks märgitud „ülekanne“ (I kd, tl-d 100, 106). Pooled ise on

vaidlusaluse raha arvestanud ühisvara hulka (II kd, tl-d 73–75). Kostja ise on enne korteri

ostmist hagejale avaldanud, et ta saab emalt laenu (II kd, tl 90 pöördel). Samuti pidas hageja

korteri ostmisel eelarvet, mida ta jagas ka kostjaga, kus on kostja isalt saadud 6000 eurot

kajastatud laenuna (II kd, tl-d 90 pöördel, 95–99).

16.2.2. Lepingu sisu määravad lepingupooled ning lepingu kvalifitseerimisel on oluline lähtuda

lepingupoolte tegelikust tahtest ning kuidas nad ise sõlmitud lepingut mõistsid

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1). Praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et tema tahe oli

suunatud kinkelepingu sõlmimiseks. Seega, isegi kui kostja vanemad on praeguses menetluses

avaldanud, et nende arvates võis tegemist olla kinkega, siis esitatud tõendite pinnalt nähtub, et

raha saamise ajal oli kostja tahe suunatud laenulepingu sõlmimisele.

16.2.3. Kostja on apellatsioonimenetluses asunud väitma, et kostja vanemate kingitud raha

laenuks kvalifitseerimisel ei muutu ühisvara jääk, sest ühisvara väärtus oleks 11 000 euro võrra

väiksem. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Esmalt märgib kolleegium, et ühisvara väärtuse

tuvastamisel omab tähendust, kas tegemist on kinkega või ühisvara hulka kuuluva laenuga.

Kuna PKS § 34 lg 2 alusel esitatava nõude sisu on lahusvara arvel ühisvara huvides tehtud

kulutuste väärtuse hüvitamine, peab õigustatud isik tõendama lahusvara arvel tehtud kulutuste

väärtuse. Teiseks, kostja ei ole esitanud nõuet ühisvarasse kuuluva 11 000 euro suuruse

laenukohustuse jagamiseks. Asjaolu, et tegemist võib olla ühisvara hulka kuuluva kohustusega,

ilmnes juba hageja seisukohast kostja vastusele. Kuna kostja ei ole PKS § 38 järgi

laenukohustuse jagamise nõuet esitanud, ei saa kohus selle kohta tulenevalt TsMS § 5 lg-st 1 ja

§-st 439 otsust teha.

17. Maakohus on rahuldanud hageja nõuded kostjalt 4969,86 euro (laenulepingust tulenevate

kohustuste

katteks)

ja

1738,37 euro

(korteriomandi

majandamiskulude

katteks)

väljamõistmiseks. Samuti on maakohus rahuldanud hageja viivisenõuded (vt maakohtu otsuse

resolutsiooni p-d 5, 6, 8–10). Kolleegiumi hinnangul tuleb maakohtu otsus eeltoodud nõuete

rahuldamise osas apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata

tühistada järgmistel põhjendustel.

17.1. Ühisvara valitsetakse ühisvara arvel ja lahusvara vastavalt lahusvara arvel. Samas võivad

abikaasad teha ühe varakogumi arvel kulutusi ka teise varakogumi kasuks. Selleks on PKS § 34

lg-tes 1 ja 2 sätestatud eriregulatsioon käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete

suhtes. PKS § 34 lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta

nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Eeltoodust tuleneb, et kui üks abikaasa

kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta PKS § 34 lg 2 alusel nõuda, et selle väärtus

hüvitatakse ühisvara arvel. Seega tuleb hageja eelpool nimetatud nõuete alusena kõne alla

üksnes PKS § 34 lg 2.

17.2. PKS § 34 lg 2 järgi saab üks abikaasa nõuda oma lahusvarasse kulutuste hüvitamist

ühisvara arvel, mitte aga nõuda teiselt abikaasalt enda kasuks kulutuste hüvitamist. Eeltoodu

kehtib ka juhul, kui abikaasade abielu on küll lahutatud, kuid abikaasad ei ole neile kuuluvat

ühisvara veel jaganud. Ka sellisel juhul kuulub abikaasade ühisvara edasi nende ühisomandisse

ning seda vara tuleb valitseda ühisvara arvel, arvestades abikaasade ühisvara valitsemise

põhimõtteid. Eelmärgitu tuleneb ka PKS § 37 lg-st 2 (vt RKTKo 25.02.2015 3-2-1-164-14 p

13). Maakohus on kohtuotsuse resolutsiooniga loonud olukorra, kus hageja saab kostjalt nõuda

enda kasuks kulutuste hüvitamist, kuid kulutuste hüvitamine ei toimu ühisvara arvel. Eeltoodud

põhjusel tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõuded.

17.3. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt Swedbank AS-iga sõlmitud

laenulepingust tuleneva kohustuse jagamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.2).

11. mai 2023 seisuga on laenujääk 144 173,13 eurot (II kd, tl 195). Hageja ei vaidle sellele

asjaolule vastu. Laenukohustus jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (PKS § 38).

Maakohus on laenukohustuse jätnud põhjendatult hageja kanda.

17.4. Kuigi kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse resolutsiooni p 7 vaidlustanud,

tuleb see tühistada koosmõjus resolutsiooni p 2.1.2 osalise tühistamisega. Nagu

ringkonnakohus on 8. mai 2023. a kirjas märkinud, siis on kõnealuste resolutsiooni punktides

vastuolu, sest 2. märtsi 2021 seisuga jäeti laenukohustus hageja omandisse, seda arvestati

omandi kaotuse eest kostjale hüvitise suuruse määramisel, samas mõisteti kuni otsuse

jõustumiseni kostjalt hageja kasuks välja pool igakuistest laenumaksetest.

17.5. Pooled ei vaidle selle üle, et perioodil 8. märts 2021 kuni 10. juuni 2021 on hageja laenu-

ja kindlustusmaksetest tasunud 11 696,64 eurot ning kostja 878,46 eurot. Pooled on panga ees

solidaarvõlgnikud, mistõttu on hagejal, kes täitis kohustust oma lahusvara arvelt, PKS § 34 lg

2 järgi õigus nõuda pooles ulatuses kulutuste hüvitamist ühisvara arvel. Täiendavalt ei ole

pooled ühisvara arvel laenumaksete hüvitamise tasaarvestamiseks nõudeid esitanud.

18. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles mõisteti temalt hageja kasuks välja AS-i

STV telekommunikatsiooniteenuse katteks 357 eurot. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

iseenesest õigesti leidnud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kõnealuste kulutuste hüvitamist,

kuid on eksinud sellega, et nende hüvitamine ei toimu ühisvara arvelt. AS STV osutab teenuseid

poolte ühisvara hulka kuuluvale korterile (I kd, tl-d 69–77). Seega nõuab hageja kostjalt pärast

abielu lahutamist korteriomandi kasutamisega seotud kulutuste hüvitamist. Kuna korteriomand

kui ühisvara hulka kuuluv ese on jagamata, kohalduvad selle valitsemisele endiselt ühisvara

valdamise ja kasutamise sätted.

Hageja on esile toonud, et telekommunikatsiooniteenust kasutasid pooled abielu kestel ning on

selle kasutamist jätkanud ka pärast lahutamist. Kostja ei ole tuginenud sellele, et vastava

teenuse tellis hageja pärast abielu lahutamist. Abikaasade solidaarkohustus PKS § 18 lg 1 järgi

tekib tehingust, mille üks abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või

perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Kui hageja on kandnud korteriomandi

valitsemisega seotud kulud (maksed teistele isikutele korteriomandiga seotud teenuste eest),

siis PKS § 29 lg 4 järgi on kostja solidaarvõlgnikuna kohustatud hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel

maksma hüvitist kostjale langeva solidaarkohustuse osa eest. Perekonnaseaduses ei ole

sätestatud, kuidas jaguneb solidaarkohustus abikaasade omavahelises suhtes, mistõttu tuleb

solidaarkohustust abikaasade vahel jagades lähtuda VÕS §-st 69. Omavahelises suhtes peavad

solidaarvõlgnikud kohustuse täitma VÕS § 69 lg 1 järgi võrdsetes osades, kui seadusest,

lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.

Kuigi kostja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud sisulisi vastuväiteid korteriühistule tasutud

majandamiskuludele ja Eesti Energia AS-i elektrienergia tasule, märgib kolleegium, et ka nende

kulutuste eest on hagejal õigus nõuda hüvitist kostjale langeva solidaarkohustuse osa eest (vt

selles osas ka praeguse otsuse p 17.2).

19. Järgnevalt jagab ringkonnakohus ühisvara, tehes kindlaks teisele ühisomanikule makstava

rahalise hüvitise suuruse, ning lahendab kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramisega

seotud vastuväited ja taotlused.

20. Korteriomand väärtuses 255 000 eurot ja laenukohustus 144 173,13 eurot jäävad ühisvara

jagamise tulemusena hageja ainuomandisse. Vallasvara väärtuses 2331 eurot on maakohtu

otsusega jagatud ning otsus on selles osas jõustunud – hagejale jääb vallasvara väärtuses 1443

eurot ja kostjale 888 eurot. Kuna vara jagamisel ei tule poolte võrdsusest kõrvale kalduda, tuleb

vara väärtuste saldo 113 157,87 eurot (= 255 000 + 2331 - 144 173,13) jagada kahega, s.o

56 578,93 eurot. Arvestades kostjale jäävat vallasvara väärtuses 888 eurot, on kostjal õigus

saada enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis 55 690,93 eurot (= 56 578,93 - 888).

Kostjale makstavat hüvitist tuleb vähendada hageja poolt lahusvara arvel tehtud kulutuste osas

laenumaksetele (sh kindlustusmaksed) 4969,86 eurot ja majandamiskuludele 1738,37 eurot.

Kuna kulutuste hüvitamise väljamõistmist kostjalt hagejale ei ole vaja kohtuotsuse

resolutsioonis kajastada (sest kulutuste hüvitamine toimub ühisvara arvel tasaarvestuse teel),

siis ei ole vaja selles osas resolutsioonis TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestusi teha.

Kostja on esitanud vastuhagi hüvitise saamiseks. Kuna maakohus ei ole hageja lahusvara arvelt

tehtud kulutusi hüvitisega tasaarvestanud, tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada. Hagejalt

tuleb kostja kasuks välja mõista enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis 48 982,70 eurot (=

55 690,93 - 4969,86 - 1738,37).

21. Maakohus rahuldas hageja TsMS § 445 lg 1 alusel esitatud taotluse kohtuotsuse täitmise

korra kindlaksmääramiseks. Kostjal tuleb korteriomand vabastada 30 päeva jooksul otsuse

jõustumisest ning hagejal on valduse vabastamata jätmisel õigus kostjalt nõuda kasutuseelist 15

eurot päevas kuni kohustuse täitmiseni. Kostja taotleb maakohtu poolt otsuse täitmise korra

muutmist selliselt, et kostjal tuleb korteriomandi valdus vabastada 60 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust otsuse täitmise korra

muutmiseks. Täitmise korra kindlaksmääramisel peab kohus kaaluma mõlema poole huve ning

kostja esitatud põhistus ei kaalu tema huvid kostja huve üle. Kostjal on olnud piisavalt aega

korteri valduse vabastamise ettevalmistamiseks, sest ka kostja enda ühisvara jagamise viis

eeldab, et ta korteriomandi valduse vabastab. Selles osas ei näe kolleegium põhjust maakohtu

otsuse muutmiseks.

22. Maakohus, jättes korteriomandi ja sellel lasuva laenukohustuse hageja ainuomandisse, ei

näinud probleemi selles, et pooled on panga ees solidaarvõlgnikud. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et hageja on tõendanud, et ta on võimeline laenukohustusest tulenevat kohustust

ainuisikuliselt täitma, samuti võimeline maksma omandi kaotamise eest kostjale hüvitist (vt ka

praeguse otsuse p 14).

22.1. Kuna otsuse täitmisel võib pooltel tekkida ebakindlus tahteavalduste andmiseks ja

rahalise hüvitise maksmiseks, andis ringkonnakohus pooltele võimaluse otsuse täitmise korra

suhtes seisukoha esitamiseks (II kd, tl-d 186–187). Samuti pakkus ringkonnakohus välja, kas

pooled näevad võimalust, et laenulepingu ümbervormistamine ja hüvitise maksmine peaksid

olema eseme omandamise eelduseks (vt RKTKo 22.03.2023 2-19-18320/73, p-d 13, 14

ja 15.1). Kostja esitas TsMS § 445 lg 1 kohase taotluse määrata kohtuotsuse täitmise viis

kindlaks selliselt, et eseme omandamise eelduseks on laenulepingust tuleneva kohustuse

ümbervormistamine hageja nimele.

22.2. Kolleegium leiab, et kostja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks (siduda

omandi kaotamine laenulepingu ümbervormistamisega) tuleb jätta rahuldamata. Vaatamata

ringkonnakohtu poolt tehtud ettepanekule pole võimalik kohtuotsuses seada tingimusi, mis

eeldavad võlausaldaja nõusolekut või sõltuvad kolmandast isikust. Pooltel oleks olnud võimalik

see küsimus kohtuväliselt lahendada, kuid tulenevalt hageja väitest on laenulepingu ümber

kujundamiseks vajalik kostja tahteavaldust, mida kostja ei ole nõus andma. Kostja pole andnud

ka mõistlike selgitusi, mis on teda takistanud vastava nõusoleku andmiseks.

Vaatamata sellele ei välista abielu kestel võetud laenukohustus kolleegiumi hinnangul ühisvara

jagamist hageja taotletud viisil. Praeguse otsuse tagajärjel on sisesuhtes laenukohustuse täitmise

eest vastutav hageja. Kui hageja oma kohustust võlausaldaja ees ei täida, siis saab võlausaldaja

kui hüpoteegipidaja nõuda hüpoteegi realiseerimist korteriomandi sundtäitmise teel (TMS § 2

lg 1 p 19; I kd, tl-d 32–41). Samuti läheb hageja kohustuse täitnud kostjale rahuldatud ulatuses

üle võlausaldaja nõue hageja vastu.

Menetluskulude jaotus

23. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses menetluskulude jaotuse. Kostja taotleb maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja hinnangul annab selleks

aluse TsMS § 164 lg 2, sest hageja ei ole soovinud kompromissi sõlmida ega lähtuda

korteriomandi turuväärtusest, et tagada kostjale õiglane hüvitis omandi kaotamise eest.

24. Kuigi ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt tühistab, ei näe kolleegium põhjust

maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kolleegium leiab, et menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus tuleb TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätta poolte endi kanda, sest asjaoludest ei

tulene, et selline kulude jaotus ei oleks TsMS § 164 lg 2 mõttes õiglane või kahjustaks ülemäära

ühe poole olulisi vajadusi. Samuti ei esine ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 163 lg 2

kohaldamise eeldusi. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole kulusid vaja rahaliselt kindlaks

määrata.

25. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)