2-22-141016/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja

koht

27. juuni 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-141016

Kohtuasi

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

hagi

LINNAINVESTEERINGUD

OÜ

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. aprilli 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

LINNAINVESTEERINGUD OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja

LINNAINVESTEERINGUD

OÜ

(registrikood

10990860), seaduslik esindaja LT

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28. aprilli 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-141016

muutmata.

2. Jätta LINNAINVESTEERINGUD OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta

määruskaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

LINNAINVESTEERINGUD OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulud. Mõista

LINNAINVESTEERINGUD OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja

220 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 28. oktoobril 2022 Pärnu Maakohtule

2 (6)

maksekäsu kiirmenetluse avalduse LINNAINVESTEERINGUD OÜ (kostja) vastu 70 euro

saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 1. detsembril 2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt

enda kasuks välja mõista võlgnevuse 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 40 eurot

sissenõudmiskulud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hageja esitas 29. märtsil 2023 kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja tõi esile, et

23. märtsil 2023 on võlgnevuse katteks tasutud 30 eurot, mistõttu loobub ta hagist ja taotleb

asjas menetluse lõpetamist. Hageja palus jätta menetluskulud 845 eurot kostja kanda ning

mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude kostja kanda jätmisel tugines hageja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-le 5, mille kohaselt, kui hageja loobub hagist

või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab

kostja hageja menetluskulud.

4. Kostja leidis, et hageja taotlus hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks tuleb vastu

võtta, kui loobumise aluseks on TsMS § 428 lg 1 p 3. Kostja ei ole hagi tunnistanud ega hageja

nõuet rahuldanud. Kostja ei ole väidetava parkimislepingu pool. Seega puuduvad hagejal

nõuded kostja vastu. Seejuures on hageja nõude rahuldanud JB, kes on ka tegelikult hagejaga

parkimislepingu sõlminud.

Samas palub kostja ka asja sisulist lahendamist ning jätta hagi rahuldamata, teha hagejale

ettepanek menetluse jätkamiseks vastavalt TsMS § 208 lg-le 1, lõpetades menetluse kostja

vastu. Kostja arvates tuleb menetluskulud tuleb jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja

kasuks välja kostja nõustaja kulud 550 eurot ning neilt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

5. Hageja esitas 24. märtsil 2023 seisukoha, milles leidis, et kostja väited, et sõidukit on

kasutanud keegi teine, on jätkuvalt tõendamata. Kostja endine juhatuse liige on üksnes e-kirjas

välja toonud, et nii tema, kui ka tema abikaasa kasutasid sõidukit. Seejuures on praeguses

menetluses kostjaks olnud LINNAINVESTEERINGUD OÜ, mitte LT ega JB.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus võttis 28. aprilli 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) vastu hagist

loobumise ja lõpetas asjas menetluse. Maakohus jättis menetluskulud 57% ulatuses hageja

kanda ja 43% ulatuses kostja kanda. Maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 323,58 eurot ning neilt seadusjärgses

määras viivise. Maakohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude hüvitamise taotluse 538,92

euro ulatuses ning kostja taotluse 550 euro ulatuses. Samuti jättis maakohus rahuldamata kostja

taotluse menetluse jätkamiseks ja hagejale ettepaneku tegemiseks kostja asendamiseks.

Maakohus tagastas hagejale riigilõivust 17,50 eurot.

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei esine asjaolusid hagist loobumise vastu

võtmata jätmiseks. Seega tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. Isegi,

kui asjas esineb võimalus teha veel muid toiminguid, siis ei saa kohus neid enam teha pärast

hagist loobumise avalduse saamist. Maakohus märkis, et kostja asendamine ei mõjutaks seniste,

st hageja ja kostja vaheliste menetluskulude jaotust.

Hageja

loobus

leppetrahvi

nõudest

selle

tasumise

tõttu.

Hageja

loobus

ka

sissenõudmiskuludest, kuid selle põhjuseks ei ole see, et kostja oleks nõude rahuldanud.

3 (6)

Maakohus asus seisukohale, et menetluskuludest 43% tuleb jätta kostja kanda TsMS § 168 lg

5 alusel, kuna kostja on leppetrahvi nõude rahuldanud ja 57% menetluskuludest tuleb jätta

hageja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel, kuna hageja loobub ülejäänud nõude väljamõistmisest.

6.2. Maakohus hindas hageja menetluskulusid ning määras need rahaliselt kindlaks.

Maakohus pidas põhjendatud menetluskuluks riigilõivu (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud

20 eurot). Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulusid, pidades põhjendatuks esindaja

toiminguid 6,5 tunni ulatuses (vähendades neid 1 tunni ulatuses). Maakohus leidis, et hageja

lepingulise esindaja tunnihind 110 eurot on põhjendatud ja ei ületa keskmisi turuhindasid.

Seega pidas maakohus hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 752,50

(715+20+17,50) eurot. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista 323,58 eurot.

6.3. Kostja menetluskulude osas märkis maakohus, et asja materjalidest ei nähtu, et kostjal

oleks menetluses olnud lepinguline esindaja. Kohtule esitatud menetlusdokumendid on kostja

juhatuse liige ise allkirjastanud. Kuna TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata,

jättis maakohus nõustaja kulud 550 eurot hagejalt välja mõistmata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega muudetakse hageja poolt hagist loobumise alust ja jäetakse

menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse rahuldamisel palub kostja tagastada riigilõiv 70

eurot. Alternatiivselt palub kostja lahendada hagiavaldus sisuliselt.

7.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus menetluse lõpetamisel kohaldanud

ebaõiget sätet, sest kohaldada tulnuks TsMS § 168 lg-t 4. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud,

vaid nõude rahuldas kostja endine juhatuse liige JB. Kuna hageja nõude rahuldas JB, siis ei

saanud maakohus väita, et kostja on nõude rahuldanud. JB pole kostjaga seotud isik.

7.2. Kostja on tõendanud, et vaidlusalusel ajal kasutas sõidukit kostja endine juhatuse liige

JB, mistõttu ei olnud kostja parkimislepingu pooleks. Seega saab hagist loobumise põhjuseks

olla asjaolu, et kostja on tõendanud, et tema ei olnud parkimislepingu pooleks. Seejuures sai

hagejale juba maksekäsu kiirmenetluses (määruskaebuses märgitud kui eelmenetlus) teatavaks,

et kostja ei olnud parkimislepingu pooleks. Seega puudus hagejal vajadus hagi esitamiseks

kostja vastu.

7.3. Ka ei ole maakohus vaidlustatud määruses hinnanud hageja menetluskulusid

nõuetekohaselt. Arvestades, et hageja esindaja EFTA Legal OÜ on hagejale kuuluv äriühing,

ei ole usutav, et teenust osutati sama hinnakirja alusel nagu teistele ettevõtetele.

8. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

9. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

11. Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kostja menetluse lõpetamist hagist loobumise tõttu,

vaid kostja hinnangul tulnuks maakohtul leppetrahvi nõude osas menetluse lõpetamisel

4 (6)

kohaldada TsMS § 168 lg-t 4, sest kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Kolleegium märgib,

et TsMS § 168 lg-s 2 sätestatud üldise põhimõtte järgi kannab menetluse lõpetamise korral

hageja menetluskulud, kui TsMS § 168 lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Seda põhimõtet rakendades

on maakohus õigesti kohaldanud viidatud paragrahvi lõikeid 4 ja 5 ning jätnud menetluskulud

57% ulatuses hageja kanda ja 43% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud

määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) ei pea

vajalikuks neid täies ulatuses korrata.

12. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all menetluskulude jaotamine olukorras, kus hageja

loobus hagist seetõttu, et kolmas isik tasus hagejale leppetrahvi nõude. Kostja hinnangul ei ole

sellisel juhul tegemist nõude rahuldamisega kostja poolt ning menetluskulud tulnuks ka selle

nõude osas jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 28. oktoobril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kostjalt 70 euro saamiseks. Kostja esitas sellele 15. novembril 2022

vastuväite, milles muuhulgas avaldas, et vaidlusaluse parkimislepingu sõlmimine ei saanud aset

leida kostja uue juhatuse liikme poolt ja seetõttu ei saanud kostja olla parkimislepingu pool.

Kolleegium kostjaga ei nõustu.

12.1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja pöördus kohtusse põhjendatult ning kostja

rahuldas hageja leppetrahvi nõude pärast hagi esitamist. Seega on maakohus menetluskulude

jaotamisel õigesti lähtunud sellest, et kostja on pärast hagi esitamist nõude osaliselt rahuldanud.

Hageja sai hagi esitades lähtuda sellest, et parkimisleping on sõlmitud kostja kui sõiduki

omanikuga/vastutava kasutajaga. Parkimislepingu tingimuste rikkumise ajal oli sõiduki

omanik/vastutav kasutaja kostja (dtl 42). Riigikohus on leidnud, et sõiduki kasutaja ja

parkimisalale parkija kohta asjaolude väljaselgitamine on sõiduki omaniku kontrolli all ning

hagejal on objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada (vt RKTKo 23.03.2016 3-2-1-3-

16 p 11). Kostja kui sõiduki omaniku kohustuseks on järgida liiklusseaduses (LS)

sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav

kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise

korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. LS § 72 lg 3 kohaselt laienevad vastutavale kasutajale

LS § 72 lg-s 2 sätestatud kohustused seoses tema kasutuses oleva mootorsõidukiga.

12.2. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki kasutaja ja parkimisalale parkija ei olnud kostja oma

seadusliku või volitatud esindaja vahendusel. Kuna parkimislepingu tingimuste rikkumise ajal

oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja juriidiline isik, sai hageja tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 31 lg 5 järgi eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis kostja (oma seadusliku esindaja vahendusel).

Osaühingu kui juriidilise isiku vastutuse puhul ei oma praeguses asjas tähtsust, et osaühingu

osanik või juhatuse liige on vahetunud või et sõidukit enam osaühingu bilansis ei ole. Selleks,

et pidada JB parkimislepingu pooleks, oleks kostja pidanud tõendama, et JB ei tegutsenud

sõidukit kasutades ja parkides juriidilise isiku nimel.

12.3. Õiguskirjanduses on selgitatud, et nõude rahuldamise hindamisel saab lähtuda peamiselt

sellest, kas hagejale tehtud sooritus vastas eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada (TsMS

I komm (2017), § 168, p 3.5 alap b). Kolleegiumi hinnangul vastas hagejale tehtud sooritus –

sissenõutavaks muutunud leppetrahvinõude katteks tasutud 30 eurot – eesmärgile, mida hageja

soovis saavutada. Hagejale on 23. märtsil 2023 makstud kolmanda isiku (JB) poolt 30 eurot

selgitusega „leppetrahvi nr 1771803211741528/1771803211741528“ (dtl 162). Kolleegium

märgib, et menetluskulude kostja kanda jätmisel ei pea nõue olema täidetud kostja poolt.

Näiteks on Riigikohus varasemalt leidnud, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda siis, kui

vaidluse ajal täidab hagetava kohustuse teine solidaarvõlgnik, kelle vastu hagi ei olnud esitatud

(vt RKTKo 09.03.2005 3-2-1-5-05, p-d 18–20).

5 (6)

Kolleegium leiab, et TsMS § 168 lg 4 sätte tähenduses saab nõude rahuldamiseks lugeda

täitmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 1 alusel (kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt).

Seega saab kostja poolt nõude rahuldamiseks lugeda ka seda, kui kohustuse täidab kolmas isik.

VÕS § 78 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu

võtmast, kui võlgnik vaidleb sellele vastu, et kohustuse täidaks kolmas isik. See on võlausaldaja

õigus, mitte kohustus. Praegusel juhul ei ole hageja kohustuse täitmise vastuvõtmisest

keeldunud.

12.4. Kolleegiumi arvates ei saa maakohtu menetluskulude jaotust pidada kõiki menetluse

asjaolusid arvestades kostja suhtes ebaõiglaseks (TsMS § 162 lg 4). Kostja on alates maksekäsu

kiirmenetlusest vaidlustanud parkimislepingu sõlmimist ja tingimuste rikkumist. Seega pidi

hageja lisaks väitele, et tegemist on vale kostjaga, tõendama ka nõude aluseks olevaid

asjaolusid. Esitatud asjaolude pinnalt ei olnud hagejal võimalust nõude rahuldamiseks

kohtuvaidluseta.

13. Kostja toob määruskaebuses välja, et ta on korduvalt palunud maakohtu menetluse kestel

kostja asendamist. Kolleegiumi hinnangul ei oma see väide määruskaebuse lahendamisel

tähtsust. Kolleegium märgib, et kostja asendamist ja kaasamist reguleerib TsMS § 208 lg 1,

mille esimese lause kohaselt võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme

kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga, kui hageja

leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja. Seega saab kohus

kostja kaasata või asendada üksnes hageja taotlusel, mitte aga omal algatusel. Lisaks sellele on

kohane maakohtu põhjendus, et kostja asendamine ei saanuks mõjutada seniste, st hageja ja

kostja vaheliste menetluskulude jaotust.

14. Kostja alternatiivse taotluse osas, s.o lahendada tsiviilasi sisuliselt, märgib kolleegium

järgmist.

14.1. TsMS § 4 lg-st 3 ja § 206 lg-st 1 tulenevalt on pooltel lai õigus enda menetlusõigusi

käsutada, muuhulgas on hagejal õigus hagist loobuda. TsMS § 429 lg 1 esimese lause järgi võib

hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Kohus võib jätta hagist loobumise põhjendatud määrusega vastu võtmata üksnes TsMS § 429

lg-s 4

sätestatud

juhtudel.

Viidatud

sätte

kohaselt

ei

võta

kohus

vastu

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui

hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti

muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

14.2. 13. aprilli 2023. a seisukohas (s.o vastus hageja hagist loobumise avaldusele) ega ka

määruskaebuses ei ole kostja tuginenud TsMS § 429 lg-s 4 toodud asjaoludele. Vaidlustatud

määrusest nähtuvalt ei tuvastanud maakohus asjaolusid, mis võinuks viidatud sätte järgi anda

aluse jätta hagist loobumine vastu võtmata. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka

ringkonnakohus. Eelnevast tulenevalt on maakohus menetluse õigesti lõpetanud ning

ringkonnakohus ei pea asja uueks lahendamiseks tagasi saatma.

15. Kostja on määruskaebuses esitanud üldsõnalise väite kindlaksmääratud menetluskulude

suuruse vaidlustamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus õigusabiteenuse osutamisele

kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi,

mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust

erinevalt. Asjaolu, et kostja arvates kuulub praeguses asjas hagejale õigusteenust osutav

äriühing hagejale, ei tähenda, et lepinguline esindaja peaks hagejale õigusteenust osutama

turuhinnast madalamalt. Samuti märgib ringkonnakohus, et äriregistri andmetel ei ole hageja

EFTA Legal OÜ osanikuks.

6 (6)

Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele

tuginedes hageja lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja

vajalikkust ning kolleegiumil ei ole alust ümber hinnata maakohtu diskretsiooniotsust.

Maakohus on pidanud hagi koostamisega seonduvate toimingute põhjendatud ajakuluks 1 tund

(vähendades ajakulu 1 tunni võrra). Arvestades kostja hagi vastuse sisu ja mahtu ning sellele

lisatud tõendite mahtu (10 lk teksti ja 13 tõendit), ei ole kostja hagivastusega tutvumise,

analüüsimise ja sellele vastuse koostamise seotud maakohtu määratud ajakulu 5,5 tundi

ülemäärane.

16. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitanud kostja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul

puudub menetluskulude jaotamisel alus TsMS § 178 lg 4 kohaldamiseks, sest hageja seisukoht

määruskaebusele ei sisalda väiteid menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kohta.

17. Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.

17.1. Hageja

16. juuni

2023. a

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

hageja

määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu. Menetluskulude

nimekirja järgi tegi esindaja hagejat esindades tunnitasuga 110 eurot kokku toiminguid 2 tunni

ulatuses, sh määruskaebusega tutvumine 35 minutit, sellele vastuse koostamine 1 tund ja 15

minutit ning menetluskulude nimekirja koostamine 10 minutit. Hageja on kinnitanud, et kõik

kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses

praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).

17.2. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, leiab

kolleegium, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada. Seejuures ei

ületa hageja esindaja tunnitasu määr 110 eurot keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 220 eurot (2 x 110).

Hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Samuti ei ole hageja

palunud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivist.

18. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)