4-23-1274/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

4-23-1274

1 (7)

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2023.a, Rapla, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-1274 (940023000043) Kohtunik Endla Ülviste Väärteoasi Vilmar Heinmäe kaebus Keskkonnaameti 15.04.2023.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 940023000043 looduskaitseseaduse (LKS) § 74 lg 1 järgi.

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: Vilmar Heinmäe isikukood: 36406270270; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx alev, xxxxxxx vald, xxxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxxxxxxxx.

Kohtuväline menetleja: Keskkonnaamet, esindaja Väino Vaidla; e-post: info@keskkonnaamet.ee.

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1 ja 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta Vilmar Heinmäe kaebus rahuldamata.

2. Jätta Keskkonnaameti 15. aprilli 2023.a otsus väärteoasjas nr 940023000043 muutmata.

3. Rahatrahv tuleb tasuda 15. aprilli 2023.a otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastava viitenumbri.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Kohtuotsuse ärakiri saata Vilmar Heinmäele ja kohtuvälisele menetlejale.

4-23-1274

2 (7) EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 12. juunil 2023.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus

1. Väärteoasjas 15.04.2023.a koostatud kiirmenetluse otsuse kohaselt tuvastati, et ajavahemikus 01.09.-30.11.2022.a paigaldas Vilmar Heinmäe temale kuuluva haagisel ehitise xxxxxxx maakonnas xxxxxxxx alevis xxxxxxx kinnistul xxxxxx jõe (xxxxxxx paisjärve) ehituskeeluvööndisse, ca 11 meetrit xxxxxxxx paisjärve veepiirist.

Eeltooduga rikkus Vilmar Heinmäe LKS § 38 lõiget 3, mille kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatise ehitamine keelatud. xxxxxxxx alevis on ehituskeeluvöönd 25 meetrit.

1.1. Vilmar Heinmäe süü rikkumiste toimepanemises on tõendatud 21.06.2022.a objekti kontrollimise protokolliga nr 1114559, millest nähtub, et haagisel ehitis on xxxxxxxx paisjärve ääres ning Vilmar Heinmäele on selgitatud ehituskeeluvööndi nõudeid ning 13.01.2023.a sündmuskoha vaatluse protokolliga, milles kohaselt on xxxxxx maakonna xxxxxxxx vallas xxxxxxxx alevis xxxxxxxxx kinnistul xxxxxxx jõe ääres ca 11 meetri kaugusel veepiirist haagisel ehitis. Vilmar Heinmäe poolt 04.03.2023.a menetlusaluse isikuna ülekuulamisel antud ütlused ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul aga usaldusväärsed, sest ei ole eluliselt usutav, et keegi kolmas isik teisaldas temale kuuluv sauna.

1.2. Vilmar Heinmäe pani toime LKS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani eelkirjeldatud teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses, kuna ta teadis, et haagisel ehitis ei tohi olla jõele lähemal, kui 25 meetrit, kuid sellest hoolimata viis haagisel ehitise ehituskeeluvööndisse ehk ca 11 meetri kaugusele veepiirist, seega seadis eesmärgiks süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise.

1.3. Karistuse määramisel juhindus kohtuväline menetleja KarS § 56 lõikest 1. Vilmar Heinmäe karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüd vähendava asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja seda, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused LKS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise eest ning teoga ei tekitatud keskkonnale kahju. Süüd suurendava asjaoluna arvestab kohtuväline menetleja seda, et tegu on toime pandud kavatsetult. Menetlusalune isik teadis haagisel ehitist ehituskeeluvööndisse viies, et tegu on LKS nõuete rikkumisega, kuid tegi seda sellest hoolimata. Eripreventiivsest küljest arvestab kohtuväline menetleja sellega, et menetlusalusele isikule on varem korduvalt selgitatud LKS nõudeid ja 2022. a esimese pooles on temale korduvalt antud korraldusi haagisel ehitis ehituskeeluvööndist välja viia, kuid menetlusalune isik ei ole ma käitumist muutnud.

Kõike eeltoodut arvestades leidis kohtuväline menetleja, et Vilmar Heinmäele on kohane karistus, mis jääb ½ sanktsiooni määra piiridesse ning otsustas määrata Vilmar Heinmäele

4-23-1274

3 (7) karistuseks rahatrahvi 120 trahviühikut, mis moodustab 480 eurot.

Menetlusaluse isiku kaebus

2. 23.04.2023.a esitas Vilmar Heinmäe eelnimetatud otsusele kaebuse ning vaidlustades kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses, leides, et väärteomenetlus kuulub lõpetamisele väärteotunnuste puudumise tõttu.

2.1. Väärteootsuse kohaselt on väärteokoosseis toime pandud LKS § 38 lg 3 nõuete rikkumisega, mis eeldab, et menetlusalune isik on kaitsealale püstitanud ehitise. Kaebaja hinnangul ei ole tegemist ehitisega. Ehitusseaduse (EhS) § 3 lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Kaebaja omandis olev haagissaun ei ole aluspinnasega ühendatud ega toetu sellele vahetult (haagis toetub ratastele). Kaebaja on seisukohal, et haagis ei ole hoone EhS § 3 lg 2 mõttes. Kuna ehitise rajamine on vältimatuks eelduseks etteheidetava rikkumise kvalifitseerimisel väärteona, siis tuleb menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel.

2.2. Kaebuse esitaja seisukohal, et täitmata on ka väärteo subjektiivne koosseis. Kaebaja jääb kindlaks väitele, et tema viis oma haagissauna veepiirist kaugemale ning ei ole osalenud selle liigutamisel 13.01.2023 a. sündmuskoha vaatluse protokollis fikseeritud asukohale. Subjektiivse koosseisu puudumise tõttu tuleks Keskkonnaameti karistusotsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2.3. Kolmandaks leiab kaebuse esitaja, et väärteomenetlus tuleks lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Keskkonnaamet ei ole kordagi viidanud, et haagissaun oleks toonud või tooks tulevikus kaasa keskkonnale ebasoodsa mõju. Teiseks pole võimalik rääkida sellest, et menetlusaluse isiku süü oleks suur. Isegi kui jaatada hoolsuskohustuse rikkumist kaebajale kuuluva haagise kolmandate isikute poolt keeluvööndisse ümberpaigutamise mittetakistamisel ning mitteavastamisel, siis teo ja tagajärje raskust arvestades on isiku karistamine põhjendamatu. Arvestades ka teo tagajärje väheolulisust, ei saa antud juhul jaatada kõrgendatud ohtu tulevaste süütegude toimepanemiseks ega teo iseloomust tulenevat ühiskonnavaenulikku hoiakut. Seega ei ole väärteomenetluse jätkamine põhjendatud ei eriega üldpreventiivsetel kaalutlustel.

2.4. Vilmar Heinmäe palub tühistada Keskkonnaameti 15.04.2023.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 940023000043 ja lõpetada väärteomenetlus kaebaja suhtes ning jätta maakohtu menetluse kulud riigi kanda.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht

3. Keskkonnaamet esitatud kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteomenetlus on läbi viidud kooskõlas väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse seadustikes sätestatud nõuetega, oluliste menetlusvigadeta ning määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatud põhimõtetega ning Riigikohtu praktikaga. Arvestades eeltoodut ei ole Vilmar Heinmäe kaebus põhjendatud ja Keskkonnaameti 15.04.2023.a väärteoasjas 940023000043 tehtud kiirmenetluse otsuse tühistamiseks puudub alus.

3.1. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et haagissauna puhul on tegemist ehitisega. EhS § 3

4-23-1274

4 (7) lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. On ilmselge, et haagissaun on inimtegevuse tulemusel loodud. Haagissaun koosneb haagisest (mille lahutamatuks osaks on ka rattad, sest muidu ei oleks tegemist haagisega) ja sellele asetatud saunast ja on käsitletav ühe objektina. Kuivõrd haagissaun toetub, nagu sündmuskoha vaatluse protokolli juures oleval fototabelil näha, maapinnale, on tegemist on aluspinnasele toetuva asjaga. Sauna kasutamise otstarve, eesmärk ja kasutamise viis on üldteada asjaolud ja ei vaja tõendamist. Menetlusalune isik on ka oma ütlustes kinnitanud, et sauna kasutati eesmärgiga, et pärast suplust soojendada.

3.2. Menetlusaluse isiku väide, et tema ei ole haagissauna veepiiri lähedale lükanud, ei ole eluliselt usutav. Haagissaun on piisavalt suur ja raske asi, mida ei ole võimalik ühel-kahel inimesel ilma tehniliste abivahenditeta rohuga kaetud tihendamata pinnasel ühest kohast teise liigutada. Ei ole eluliselt usutav, et tundmatud isikud tulevad auto või traktoriga kohale ja teisaldavad võõra haagissauna jõe äärde. Haagissaun on piisavalt suur ja oluline asi, mille teisaldamist ja kasutamist võõraste, omanikule tundmatute, isikute poolt tavaliselt asja omanik ei talu. Arvestades, et haagissaun paiknes sündmuskoha vaatluse teostamise ajaks menetlustoimingus fikseeritud asukohas juba vähemalt poolteist kuud, ei ole tõenäoline, et selle toimetasid antud asukohta võõrad isikud. Juhul, kui seda oleksid teinud võõrad isikud omaniku teadmata, oleks menetlusalune isik selle korrarikkumise kõrvaldamiseks esimesel võimalusel ehituskeeluvööndist eemaldanud, kuna korra on Keskkonnaamet seda tal juba lasknud teha ja menetlusalune isik oli teadlik, et haagissaun ehituskeeluvööndis olla ei tohi.

Menetlusalune isik on ülekuulamisel kirjeldanud, et ta ajavahemikul 2022.a sügisest kuni 2023.a jaanuarini sauna ei kasutanud, küll aga kasutas sauna jälle pärast selle teisaldamist ehituskeeluvööndist. Ei ole eluliselt usutav, et inimene, kellel on saunakasutamise harjumused, kasutas sauna enne väärteo lühikirjelduses märgitud aega ja pärast väärteo lühikirjelduses märgitud aega ja ainult väärteo lühikirjelduses märgitud ajal sauna ei kasutanud.

Seega, arvestades asjaoludega, et menetlusalune isik oli ehituskeeluvööndi piiranguga kursis ja tavapärast asja omaniku hoolsuse üles näitamata jätmist, on Keskkonnaamet seisukohal, et menetlusaluse isiku väide, et haagissauna toimetasid ehituskeeluvööndisse tuvastamata kolmandad isikud, on sisutu ja otsitud põhjendus, mille eesmärgiks on vältida karistust toimepandud väärteo eest.

3.3. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Keskkonnaamet ei nõustu väitega, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Väärteomenetluse raames on tõendatud, et menetlusalune isik oli haagissauna ehituskeeluvööndis hoidmise keelust teadlik, talle on vastavat asjaolu 2022.a esimeses pooles korduvalt selgitatud ning korra juba antud suuline korraldus haagissaun ehituskeeluvööndist välja viia. Seega pani menetlusalune isik talle 15.04.2023.a kiirmenetluse otsuses etteheidetava teo toime kavatsetuse vormis, mis on tahtluse raskeim vorm ja ei saa rääkida väikesest süüst. Samuti ei saa nõustuda, et väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Ehituskeeluvööndi eesmärk on kaitsta veekogu läheduses olevat looduslikku kooslust, mis ehitise paigaldamise ja kasutamisega hävib. Arvestades, et kirjeldatud rikkumine toimus tiheasustusalal ja üldist suurt huvi ja survet just tiheasustusaladel ehitada veekogude lähedusse, on taoliste rikkumiste puhul keskmisest suurem menetlushuvi. Arvestades eeltoodut, puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel.

4-23-1274

5 (7) Kohtu seisukoht

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

5. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et väärteo toimepanemine Vilmar Heinmäe poolt on tõendamist leidnud ning temale määratud karistus on kooskõlas süü suurusega, mõjutab teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja tagab õiguskorra kaitsmise huvid.

6. Objekti kontrollimise protokolli nr 1114559 kohaselt tehti 21.06.2022.a järelkontrolli xxxxxx maakonnas xxxxxx vallas, xxxxxxx alevis xxxxxxxx kinnistul ning tuvastati, et haagisel olev saun on xxxxxxxx paisjärve ääres /fotod nr 1-3/. Kohapeal teostatud mõõtmiste käigus selgus, et haagisel olev saun on xxxxxxx paisjärvest 9,8 meetri kaugusel. Vilmar Heinmäega, haagisel oleva sauna omanikuga, võeti ühendust ning temale selgitati, et saun tuleb liigutada xxxxxxxx paisjärvest vähemalt 25 meetri kaugusele ehituskeeluvööndist välja. xxxxxxx alevikus on ehituskeeluvööndi laiust, s.o 50 meetrit, vähendatud planeerimisseaduse §-de 75, 91 ja 126 alusel 25 meetri peale. Samuti teavitati Vilmar Heinmäed, et uue järelkontrolli ajaks, mis toimub 27.06.2022.a, tuleb haagissaun teisaldada.

7. 31.01.2023.a teostati xxxxxxx maakonnas xxxxxxx vallas, xxxxxxxx alevis xxxxxxxx kinnistul sündmuskoha vaatlus väärteoasjas nr 940023000043 ning selle käigus tuvastati, et xxxxxxxx paisjärve kaldal, ligikaudu 11 meetrit veepiirist, asub haagisel ehitis /lisa 2/, mida on üksikasjalikult protokollis kirjeldatud. Protokollile lisatud asukohaskeemilt /lisa 1/ nähtub ehitise asukoht xxxxxxx paisjärve suhtes. /tl 15-18/

8. Vilmar Heinmäe poolt 04.03.2023.a antud ütluste kohaselt viis ta 2022.a juuni lõpus torusauna xxxxxxx paisjärvest 25 meetri kaugusele, kuna saun on haagisel ja liigutatav siis tema ei tea, kes selle 2023.a alguses paisjärvele lähemale viis. Kui inspektor 13.01.2023.a helistas ja andis teada, et haagisel torusaun on paisjärvele lähemal, kui 25 meetrit, viis Vilmar Heinmäe sauna 14.01.2023.a hinnanguliselt 100 meetri kaugusele paisjärvest.

2022.a jaanuaris viis Vilmar Heinmäe haagisel torusauna xxxxxxxx paisjärve kaldale, et talisuplejad saaksid ennast soojendada. 2022.a sügisest kuni 2023.a jaanuari alguseni Vilmar Heinmäe sauna ei kasutanud ning majast vaadates ei saanud ta aru, et saun on lähemal, ta ei käinud sauna juures ning ei näinud, et seda oleks liigutatud. Vilmar Heinmäe ei olnud varem teadlik veekaitsevööndist ega ehituskeeluvööndist, ta sai nendest ja nende laiusest teada, kui inspektor 2022.a veebruari alguses helistas. Vilmar Heinmäe on arvamusel, et haagisel olev torusaun ei ole ehitis ning ta arvab, et see võiks olla xxxxxxxx paisjärve ääres ehituskeeluvööndis.

9. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on tõendatud, et täpselt tuvastamata ajal 2022.a sügisel ajavahemikus 01.09.-30.11.2022.a paigaldas Vilmar Heinmäe temale kuuluva haagisel ehitise xxxxxx maakonnas xxxxxxx alevis xxxxxxxx kinnistul xxxxx jõe (xxxxxxxx paisjärve) ehituskeeluvööndisse, ca 11 meetrit xxxxx paisjärve veepiirist, s.o rikkus LKS § 38 lg-s 3 sätestatut.

9.1. Puudub vaidlus selles, et Vilmar Heinmäe on kõnealuse haagissauna omanik, kes oli teadlik ehituskeeluvööndist, mis xxxxxxx alevis on 25 meetrit ning alates 2022.a sügisest kuni

4-23-1274

6 (7) 12.01.2023.a oli Vilmar Heinmäe haagissaun taas paigaldatud ehituskeeluvööndisse.

9.2. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et käesoleval juhul oli haagissauna puhul tegemist ehitisega EhS § 3 mõttes. EhS § 3 lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. EhS § 3 lg 2 järgi on hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Kõnealune Vilmar Heinmäe haagissaun on oma põhiolemuselt saun, s.o ehitis, mis ongi haagisel põhiliselt selleks, et eirata ehituskeeluvööndi seadusest tulenevat looduskaitselist eesmärki. Käesoleval juhul ei ole tegemist saunaga, mis paigutatud haagisele, et seda oleks võimalik transportida erinevatesse asukohtadesse.Seda kinnitavad ka haagisel tulede ja numbrimärgi puudumine, mis on vajalikud haagise osalemiseks liikluses. Sündmuskoha vaatluse protokolli juurde lisatud fototabeli kohaselt oli paigaldatud saun rõhtloodi, toetudes puitmaterjalist raamile, mis omakorda toetus teljele ja ratastega aluspinnasele ning lisaks toetus saun ka üksteise otsa laotud puitmaterjaliga aluspinnasele ja paigaldatud trepiga aluspinnasele. Haagissauna asukoha püsivusele viitavad ka lumikatte puudumine haagissauna all ja võrreldes 2022.a juuni fotodega ka uue trepi olemasolu. Seega tegemist on püsivalt aluspinnasele toetuva saunaga, mis on ehitis seaduse mõttes.

9.3. Kohus peab paljasõnaliseks Vilmar Heinmäe ennast õigustavaid väiteid, et tema ei ole näinud enda elukoha juurest sauna asukohta ja sauna ta ei kasutanud 2022.a sügisest kuni 2023.a jaanuarini ning, et tema ei ole haagissauna veepiiri lähedale lükanud. Juhul kui isik otsustab ennast aktiivselt kaitsta, siis tuleb menetlejale anda ka võimalus kontrollida oma väidete paikapidavust. Kohtule ei ole esitatud vähimaidki tõendeid selle kohta, miks Vilmar Heinmäe sauna ei kasutanud pika perioodi vältel või kes olid need isikud, kes tema sauna kasutasid ja teisaldasid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et sauna teisaldamist ja kasutamist võõraste isikute poolt reeglina asja omanik ei talu ja selline rikkumine oleks omaniku poolt viivitamatult kõrvaldatud. Eriti veel olukorras, kus saun oli Vilmar Heinmäe elukohast paarisaja meetri kaugusel, elukohast nähtav ja seega omaniku igapäevase valve all. Ehituskeeluvööndisse tagasi teisaldamise järgselt oli saun sätitud korrektselt rõhtloodi ja oli seal mitmeid kuid ning seetõttu ei pea kohus eluliselt usutavaks menetlusaluse isiku ennast õigustavat kaitseväidet, et keegi võõras on menetlusaluse isiku teadmata haagissauna liigutanud.

9.4. Vilmar Heinmäe pani väärteo toime tahtlikult kavatsetuse vormis, sest ta oli ehituskeeluvööndi piiranguga kursis, kuid sellele vaatamata paigaldas ehitise uuesti ehituskeeluvööndisse, seades sellega eesmärgiks süüteokoosseisu täitmise.

9.5. Kohus ei tuvastanud ühtegi Vilmar Heinmäe teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu. Eeltoodust järeldub üheselt, et Vilmar Heinmäe LKS § 38 lg 3 nõudeid rikkudes pani toime LKS 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Temale määratud karistus on kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse liigi ja määra valikul on arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ning võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Selliselt saadud süüle vastavat karistuse määra korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Vilmar Heinmäele määratud karistus on kooskõlas ka Riigikohtu suunistega. Vilmar Heinmäe rikkus looduskaitseseadust kavatsetult ning arvestades tema süü suurust ja õiguskorra kaitsmise huvisid on kohtuvälise menetleja määratud karistus,

4-23-1274

7 (7) mis on alla sanktsiooni 1/2 määra, igati seaduslik ja põhjendatud.

9.6. Vilmar Heinmäe on oma kaebuses leidnud, et menetlus tuleks lõpetada avaliku menetlushuvi puudumisega. Otstarbekuse alusel menetluse lõpetamine on menetleja kaalutlusotsus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas. Käesoleval juhul oli menetlusalune isik oma teo keelatusest teadlik ning see on toime pandud vaatamata varasematele hoiatustele ja selgitustele, mistõttu tuleb karistamise vajadust jaatada. Veekogu ehitusekeeluvööndi kaitse nõuete kavatsetud eiramise eest karistuse määramine on antud juhul põhjendatud ja proportsionaalne nii erikui ka üldpreventatiivsetel eesmärkidel.

9.7. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine, kohus jätab rahuldamata Vilmar Heinmäe kaebuse ning jätab Keskkonnaameti 15.04.2023 a. kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 940023000043 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik