2-22-2815/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-2815

Tsiviilasi

A.A. ja B.B. hagi R.A. vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

750,96 eurot ja 462,78 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. septembri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (hagejad):

A.A., ik XXXXXXXXXXXX,

B.B., ik XXXXXXXXXXXX,

esindaja I.A.

Vastustaja (kostja): R.A., ik XXXXXXXXXXXX; esindaja

Peeter Malve

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 8. septembri 2022 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Jätta asja juurde võtmata ekraanipilt Transmark OÜ tööpakkumisest ja R.A.

töövõimetuslehtede väljavõtted.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 23. veebruaril 2022 hagi R.A. (kostja) vastu, milles

palusid muuta 25. oktoobri 2021 kompromissi, suurendada elatist ning mõista kostjalt kummagi

hageja kasuks välja elatis seadusega sätestatud miinimummääras.

Kohus kinnitas 25. oktoobril 2021 tsiviilasjas nr 2-21-13263 kompromissi, mille kohaselt

maksab kostja kummalegi hagejale elatist 130 eurot kuus. Tänaseks on selgunud, et 130 euro

suurune elatis ei ole piisav, kuna lapsed on kasvanud, nende riided ja jalanõud vajavad

uuendamist. Samuti vajavad nad igapäevaselt rohkem, mitmekesisemat ning tervislikku toitu;

kõik hinnad on tõusnud (eriti elekter ja autokütus).

Kuna lapsed on ATH diagnoosiga, on oluliselt suurenenud nende transportimise vajadus. Kooli

ja trennide kõrval on vajalik ka iganädalane logopeedi ja psühholoogi külastus. Puudest

tulenevalt on tungivalt vajalik sporditegevus.

2022. aasta algul tekkis hagejate emal depressioon ja generaliseeritud ärevushäire. Veebruari

algul põdes hagejate ema koos poegadega läbi koroonaviiruse. Nõrkusehoogude tõttu ei ole

hagejate emal võimalik palgatööd teha. Alates 19. jaanuarist 2022 on hagejate ema olnud

töövõimetu. Depressiooni ravikuuri pikkuseks on vähemalt 8 kuud.

Kostja on alustanud kohtuasja kaasomandi lõpetamiseks, mis toob kaasa vajaduse uue eluaseme

üürimiseks ja suurendab laste ülalpidamise kulusid oluliselt. Suurenenud on kostja sissetulekud.

14. märtsil 2022 teises kohtuasjas esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja juba

enne eelistungit riigilõivule ja õigusabile kulutanud 1290 eurot. See ei oleks olnud võimalik

700 euro suurusest sissetulekust, millest 260 eurot kulub laste elatiseks ja 150 eurot laenu

tasumiseks.

Kompromissi sõlmimise ajal oli hagejate ema regulaarne sissetulek kokku 1058 eurot kuus, sh

töötasu 600 eurot, peretoetus 120 eurot, puudetoetus 138,08 eurot, isa poolt lastele makstav

elatis 200 eurot. Uue hagi esitamise ajal oli hagejate ema regulaarne sissetulek kokku 640,86

eurot, sh haigustoetus 252,78 eurot, peretoetus 120 eurot, puudetoetus 138,08 eurot, isa poolt

lastele makstav elatis 260 eurot. Veebruaris laekus hagejate ema kontole 300 euro suurune

broneeringutasu, mis on ettemaks 2022. aasta veebruaris sündinud kutsika ostmiseks.

Hagejate ema ei pea tõukoeri kutsikate tootmise ja müümise eesmärgil. See on hagejate ema

hobitegevus, mis sai alguse enne abiellumist. Ei vasta tõele, nagu oleks hagejate ema saanud

2021. aastal kutsikate müügist tulu 5800 eurot ja 2022. aastal kokku 11 200 eurot.

Vastab tõele, et hagejate ema ostis selle aasta märtsis 7000 eurot maksva auto. Eelmise auto

kasutusiga oli lõplikult läbi saanud. Hagejate ema võttis selleks väikelaenu, mida maksab tagasi

kuue aasta jooksul 139 euro suuruste kuumaksetega.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu.

Hagejate ema peab kodus tõukoeri kutsikate tootmise ja müümise eesmärgil. Hagejate ema

kinnitas varasemas elatise väljamõistmise menetluses, et tegeleb koerandusega, millest tuleb

lisasissetulek. Hagejate ema seletuse järgi sai ta 2021. aastal kutsikate müügist tulu 5800 eurot,

s.o 483,33 eurot kuus, millele lisandub isaskoera paaritumistasu. Kostjale teadaolevalt sündis

2022. aastal kokku 8 kutsikat. Kui võtta aluseks keskmine hind 1400 eurot kutsika kohta, on

hagejate ema sellel aastal teeninud lisatasu 11 200 eurot. Kui varasema elatise menetluse ajal

oli hagejate ema kasutada suhteliselt eakas, kuid toimiv Volkswagen Passat, siis alates märtsist

2022 on hagejate ema käsutada 2015. aasta sõiduk turuväärtusega ca 8000 eurot. Autole on

ostetud uus jalgrattaraam. See ei kinnita hagejate ema väiteid halvenevast majanduslikust

olukorrast.

Kuna põhiosa koertest on soetatud abielu ajal, koerakari on taastootev, siis on kutsikate müügist

saadud tulu näol tegemist ühisvaraga, mille jagamiseks ei ole kostja nõuet esitanud. Seega tuleb

pool kutsikate müügist saadud tulust (s.o 483,33:2=241,66 eurot kuus) lugeda kostja panuseks

hagejate ülalpidamisse.

Hagejate vanemate ühisvara on jagamata ning kogu ühisvara on hagejate teenistuses. Poolte

ühisvaraks on kostja ja I.A. ½ mõttelistes osades kaasomandisse kuuluv kinnisasi, millest

hagejad saavad igakuiselt kostja arvelt kasutuseeliseid, hagejate elukohaks oleva kinnisasja

tagatisel võetud eluasemelaen, mida on ka kostja teenindanud, ning tõukoerte kari, mis toob

igal kuul sisse vähemalt 480 eurot.

Hagejate puue on hagis tegelikkusest raskemaks räägitud. Hagejate ATH-ga seoses ei lisandu

erilisi väljaminekuid, mida ei kataks riigilt saadav toetus.

Hagejate ema ei ole haigestumise kohta esitanud ühtegi tõendit.

Kostja on õigusteenuste eest kandnud üle raha vaid ühel korral. Kõik ülejäänud kohtuasjadega

seotud ülekanded on teinud kostja eest tema elukaaslane. Kostja sissetulek on võrreldes

varasema menetluse ajaga suurenenud 100 euro võrra, kuid samal määral on suurenenud ka

tema kulutused üldise elukalliduse tõusu tõttu. Üldises plaanis on kostja majanduslik olukord

sama, mis see oli varem.

Kostja maksab endiselt pangalaenu hagejate ja nende ema elukohaks oleva kinnisasja eest.

Kostja on sunnitud elama üüripinnal. Kostja eluaseme kulud (üür + elekter) on 300 eurot kuus.

Kostjat aitab majanduslikult tema elukaaslane.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus jättis 8. septembri 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte

endi kanda.

PKS § 96 esimese lause ja PKS § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal

pidama. I.A. ja kostja ühised lapsed (hagejad) on sündinud XXXX ja XXXX.

Tartu Maakohtu menetletud tsiviilasjas nr 2-21-13263 esitasid hagejad kostja vastu nõude

elatise väljamõistmiseks kehtivas miinimummääras, s.o 292 eurot kuus kummalegi hagejale

(tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 1-5). Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2021 määrusega tsiviilasjas

nr 2-21-13263 kinnitati hagejate ning kostja vahel sõlmitud kompromiss, millega pooled

leppisid kokku, et kostja tasub alates 1. novembrist 2021 kummagi hageja ülalpidamiseks elatist

130 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni, kokku 260 eurot kuus. Pooled ei vaidle selle

üle, et kostja täidab kohtumäärust ning tasub hagejatele 260 eurot kuus.

Tartu

Maakohtu

25. oktoobri

2021 määrus

tsiviilasjas

nr

2-21-13263

jõustus

edasikaebeõigusest loobumise tõttu samal kuupäeval. Neli kuud hiljem, s.o 23. veebruaril 2022,

esitasid hagejad kohtule hagi väljamõistetud elatise suurendamiseks miinimumelatise määrani,

kuna kostja ei olnud vabatahtlikult nõus elatist suurendama.

TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus

ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt

võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib

nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Seega, elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2021 kompromissimäärusest ei nähtu, millised asjaolud on elatise

suuruse määramisel aluseks olnud. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui elatise

väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise

aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks

teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need

eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis

ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada,

kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (vt 20. juuni 2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17, p 11; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-17, p 37.1)

Hagejad tuginevad elatise suurendamise põhjendamisel esmalt sellele, et hagejate vajadused on

kasvanud ning elukallidus on tõusnud.

Tsiviilasjas nr 2-21-13263 esitatud hagiavalduses (tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 1-2) on hageja I

vajadustena loetletud kulutused kokku summas 890 eurot, sh eluasemekulud 100 eurot, toit 200

eurot, transport 180 eurot, sidekulud 40 eurot, tervishoid 80 eurot, hügieenitarbed 30 eurot,

koolikohustuse täitmiseks 50 eurot, riided ja jalanõud 60 eurot, laagrid 50 eurot, võistlused 50

eurot, trenn 50 eurot. Hageja II vajadustena on loetletud kulutused kokku summas 820 eurot,

sh eluasemekulud 100 eurot, toit 150 eurot, transport 180 eurot, sidekulud 40 eurot, tervishoid

80 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, koolikohustuse täitmiseks 50 eurot, riided ja jalanõud 40

eurot, laagrid 50 eurot, võistlused 50 eurot, trenn 50 eurot. Hagejad tõid tsiviilasja nr 2-21-

13263 menetluses esile mh ka hagejate diagnoose (ATH), huviharidust ja logistikat (tsiviilasja

nr 2-21-13263 tl 10-11, 64-65 pöördel, 66 pöördel), s.o samu kuluartikleid, millele hagejad

tuginevad elatise suurendamist nõudes.

Käesolevas menetluses ei ole hagejad esitanud kokkuvõtlikku loetelu kummagi hageja

igakuiste vajaduste kohta. Hagejate 21. juuni 2022 menetlusdokumendis toodud kulutuste

analüüsist jaanuari kuni juuni 2022 kohta saab järeldada, et hageja I igakuised kulutused on sel

ajal olnud järgmised: sporditreeningutele 58,83 eurot, sporditarvetele ja -riietele 67,17 eurot,

võistlustel osalemise tasu 32,25 eurot, spordilaagrite tasu 7,92 eurot, koolitarbed 4,71 eurot,

taskuraha 10 eurot, rõivad ja jalatsid 35,81 eurot, prillid 34,73 eurot, kodu küte 16,03 eurot,

auto kütus 62,26 eurot, auto liisingmakse 46,53 eurot, kasko ja liikluskindlustus 19,68 eurot,

pesumasina järelmaks 10,44 eurot, prügivedu 1,98 eurot, elekter 16,46 eurot, toidukulu 40,43

eurot, kokku 465,23 eurot. Hageja II igakuised kulutused on sel ajal olnud järgmised:

sporditreeningutele 58,83 eurot, sporditarvetele ja -riietele 67,17 eurot, võistlustel osalemise

tasu 32,25 eurot, spordilaagrite tasu 7,92 eurot, koolitarbed 4,71 eurot, taskuraha 10 eurot,

rõivad ja jalatsid 35,81 eurot, logopeed 22,10 eurot, kodu küte 16,03 eurot, auto kütus 62,26

eurot, auto liisingmakse 46,53 eurot, kasko ja liikluskindlustus 19,68 eurot, pesumasina

järelmaks 10,44 eurot, prügivedu 1,98 eurot, elekter 16,46 eurot, toidukulu 40,43 eurot, kokku

452,60 eurot. Tõenditena on hagejad esitanud elektrienergia, prügiveo, sporditegevuse,

sideteenuse ja logopeediteenuse arved (tl 11-20, 117-120) ja hagejate seadusliku esindaja

pangakonto väljavõtte (tl 95-115).

Eeltoodust järeldub, et hagejate igakuiste vajaduste kogusumma ei ole varasema menetluse

ajaga võrreldes tõusnud, vaid on hoopis langenud – hageja I puhul 890 eurolt 465,23 euroni

ning hageja II puhul 820 eurolt 452,60 euroni. Hagejad ei ole käesolevas menetluses toonud

esile ega tõendanud laste vajaduste osas selliseid asjaolusid, mis ei oleks hagejatele olnud teada

juba 25. oktoobri 2021 kompromissi sõlmimise ajal. Elukalliduse tõus on asjaolu, mida hagejate

seaduslik esindaja pidi kompromissi sõlmimise ajal loogiliselt ette nägema ning sellega

kompromissi sõlmimisel arvestama. Vaatamata asjaolule, et juba üksnes kulutus transpordile

(180 eurot kuus) või sporditegevusele (150 eurot kuus) ületas kompromissi sõlmimise ajal

kokkulepitud elatise summa (130 eurot kuus), otsustas hagejate seaduslik esindaja hagejate

nimel siiski kompromissi sõlmida. Laste tervisest tulenevad erivajadused ning kulutused

sporditegevusele olid seega hagejatele teada juba varasema menetluse ajal.

Isegi kui praeguseks on lisandunud vajadus külastada psühholoogi ja logopeedi (tl 117-120),

laekub puudest tingitud kulude katmiseks hagejate seaduslikule esindajale igakuine

sotsiaaltoetus 138,08 eurot (hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõte, tl 95-115).

Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest (tl 70-74), et kostja on jaanuaris, veebruaris ja

märtsis 2022 lisaks igakuisele elatisele kandnud ka täiendavaid hagejate sporditegevusega

seotud kulutusi, kokku summas 275 eurot, ning mais 2022 kandnud hagejale I ja juunis 2022

hagejale II üle 30 eurot. Seega on kostja lisaks elatise maksmisele enda kanda võtnud ka

täiendavaid kulutusi.

Maakohus ei pidanud kostjapoolseks täiendavaks ülalpidamiseks kostja poolt hageja I arvele

tehtavat igakuist 10 euro suurust makset selgitusega „hoius“, kuna avanemata hoiuse arvel ei

ole võimalik last jooksvalt ülal pidada. Ka hagejate elukohaks oleva, kuid hagejate vanemate

kaasomandisse kuuluva kinnisasjaga seotud pangalaenu tasumist ei saa pidada hagejate

ülalpidamiseks, vaid tegemist on eelkõige hagejate vanemate investeeringuga kinnisvarasse.

Maakohus jättis tähelepanuta ka poolte erinevad väited hagejate vanemate ühisvara kohta, kuna

sel ei ole asja lahendamisel määravat tähendust.

Järgnevalt kohus kontrollis maakohus, kas vanemate varaline seisund on varasema menetlusega

võrreldes muutunud.

Hagejate seaduslik esindaja nimetas tsiviilasjas nr 2-21-13263 oma töötasu suuruseks 600

eurot, samuti sai hagejate seaduslik esindaja lastetoetusi ja puudega lapse toetust (tsiviilasja nr

2-21-13263 tl 1 pöördel). Hagejate seadusliku esindaja 1. veebruari kuni 1. oktoobri 2021

pangakonto väljavõttelt (tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 41-62) nähtub igakuise peretoetuse

summana 120 eurot ja sotsiaaltoetusena 138,08 eurot. Sama pangakonto väljavõte tõendab, et

hagejate seadusliku esindaja töötasu suurus oli sel perioodil kõige rohkem 686,85 eurot, kuid

lisaks laekus hagejate seadusliku esindaja pangakontole ka nt X Vallavalitsuse huvitegevuse

toetus, tulumaksu tagastus, Eesti Haigekassa töövõimetushüvitis, väljamakse Eesti

Töötukassalt, sularaha sissemaksed ja ülekanded erinevatelt eraisikutelt, kokku 12 306,06

eurot. Jagatuna 8 kuuga tegi see hagejate seadusliku esindaja keskmiseks ühe kuu sissetulekuks

1538,26 eurot kuus, millele lisandus peretoetus, sotsiaaltoetus ja kostja tasutud elatis.

Selles menetluses 1. jaanuari 2022 kuni 21. juuni 2022 kohta esitatud hagejate seadusliku

esindaja pangakonto väljavõttest (tl 95-115) ilmneb, et pere- ja sotsiaaltoetuse summad ei ole

muutunud. Hagejad väidavad, et muutunud on hagejate seadusliku esindaja sissetulek, kuna

haigestumise tõttu ei ole hagejate seaduslikul esindajal võimalik töötada. Asjaolu, et hagejate

seaduslik esindaja viibib alates 19. jaanuarist 2022 haiguslehel, on tõendatud kohtule esitatud

töövõimetuslehega (tl 116). Hagejate seadusliku esindaja pangakontolt nähtub, et hagejate

seaduslik esindaja on alates märtsist 2022 saanud Eesti Haigekassalt töövõimetushüvitist algselt

272,58 eurot ning seejärel aprillist kuni juunini 327,10 eurot kuus. Samas nähtub hagejate

seadusliku esindaja pangakontolt, et tema kontole on laekunud ka sotsiaal- ja huvitegevuse

toetus X Vallavalitsuselt, tulumaksu tagastus, sularaha sissemaksed ja ülekanded erinevatelt

eraisikutelt, kokku summas 8510,30 eurot. Jagatuna 6 kuuga teeb see hagejate seadusliku

esindaja keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 1418,38 eurot kuus, millele lisandub peretoetus,

sotsiaaltoetus ja kostja tasutud elatis. Maakohus ei arvestanud hagejate seadusliku esindaja

sissetuleku hulka laenuna saadud 7000 eurot, kuna see on koheselt tasutud sõiduauto ostmiseks,

ega pensioni väljamakset üle 3000 euro, kuna see on ühekordne sissetulek, mille sihtotstarve

on hageja seadusliku esindaja enese kindlustamine pensionipõlveks. Hagejate seadusliku

esindaja pangakontole laekunud ülekannete selgitused on sageli nt „kleit“, „samet“, „kostüüm“,

„õmblustöö“, mis annab alust arvata, et vaatamata haigestumisele on hagejate seaduslik

esindaja siiski jätkanud õmblusteenuse osutamist ning teeninud sellest tulu. Eeltoodu lükkab

ümber hagejate väite selle kohta, et hagejate seaduslik esindaja ei ole tervise halvenemise tõttu

võimeline töötama ning tema majanduslik seis on seetõttu halvenenud. Hagejate seadusliku

esindaja pangakonto analüüs tõendab, et hagejate seadusliku esindaja keskmine sissetulek on

võrreldes eelmise menetluse ajaga vähenenud ainult 119,88 euro võrra. Seega ei leidnud

tuvastamist, et hagejate seadusliku esindaja sissetulek oleks eelmise menetlusega võrreldes

niivõrd palju vähenenud, et õigustaks väljamõistetud elatise summa muutmist.

Tsiviilasjas nr 2-21-13263 väitis kostja oma töötasu suuruseks 600 eurot, millele lisandub

autokompensatsioon 100 eurot, kokku 700 eurot kuus (tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 21, tl 66-66

pöördel). Kostja pangakonto väljavõttelt 1. märtsi kuni 31. augusti 2021 kohta nähtub, et kostja

on tõesti töötasu ja autokompensatsioonina saanud 700 eurot kuus ning lisaks on kostja kontole

laekunud ka tulumaksu tagastus, üksikud ülekanded ja üks sularaha sissemakse, kokku 5350,68

eurot (tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 23-31). Jagatuna 6 kuuga tegi see kostja keskmiseks ühe kuu

sissetulekuks 891,78 eurot kuus. Käesolevas menetluses on kostja väitnud oma töötasu

suuruseks kokku 800 eurot kuus, sh autokompensatsioon (tl 50 pöördel, tl 67). Kostja

pangakonto väljavõttelt 1. veebruari kuni 12. juuni 2022 kohta (tl 70-74) nähtub, et kostja

sissetuleku on moodustanud töötasu summas 800 eurot kuus, tulumaksu tagastus,

haiguspäevade tasu, Eesti Haigekassa hüvitis ja üksikud ülekanded, kokku 4416,70 eurot.

Jagatuna 5 kuuga teeb see kostja keskmiseks ühe kuu sissetulekuks käesolevas menetluses

883,34 eurot kuus. Seega ei ole kostja sissetulek tõusnud, vaid veidi vähenenud.

Kostja sissetulekut ei saa hinnata selle järgi, milline on olnud tema poolt kohtule esitatud

menetluskulude nimekiri teises tsiviilasjas (tl 40). Menetluskulusid ei pea menetlusosaline

kandma isiklikult. Kostja on kinnitanud, et tema on 1290 euro suurusest menetluskulust tasunud

125 eurot (mis kajastub ka tema pangakonto väljavõttel, tl 71) ning ülejäänud ulatuses on

menetluskulu tasunud tema elukaaslane. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et kostjal võib

olla sissetulekuid, mida ta kohtule ei ole avaldanud. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamist leidnud,

et kostja sissetulek oleks eelmise menetlusega võrreldes muutunud.

Hagejad on elatise suurendamise vajadust põhjendanud ka sellega, et kostja on alustanud

kohtuasja kostjale ja hagejate seaduslikule esindajale kuuluva kinnisasja kaasomandi

lõpetamiseks, mis toob kaasa vajaduse uue eluaseme üürimiseks ja suurendab sellega laste

ülalpidamise kulusid. Pooled ei vaidle selle üle, et 1) pärast lahkuminekut jäid hageja seaduslik

esindaja koos lastega elama hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale kaasomandis kuuluvale

kinnistule; 2) kinnistu ostmiseks võetud laenu on pärast lahkuminekut tasunud kostja; 3) kostja

on pärast 25. oktoobri 2021 kompromissi sõlmimist esitanud kohtusse hagi hagejate seadusliku

esindaja vastu kinnisasja kaasomandi lõpetamise nõudes; 4) kohtumenetlus kaasomandi

lõpetamise vaidluses on pooleli ning hagejad elavad jätkuvalt samal kinnistul. AÕS § 76 lõikest

1 tulenevalt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 76 lg 1 kehtis

sellisena ka 25. oktoobri 2021 kompromissi sõlmimise ajal. Kostjale ei saa ette heita

kaasomaniku õiguste teostamist. Käesoleval hetkel ei ole kohus kaasomandi lõpetamise kohta

veel lahendit teinud ning teada ei ole, kas ja kuidas see mõjutab hagejate elukohale tehtavaid

kulutusi. Kohus ei saa kohtuotsust rajada oletustele ning väljamõistetud elatise summat muuta

asjaolude tõttu, mis ei ole saabunud. Kui hagejate eluasemekulud kasvavad oluliselt suuremaks

kui varasemas menetluses väidetud 100 eurot kuus kummagi hageja puhul (tsiviilasja nr 2-21-

13263 tl 1 pöördel), on hagejatel alles siis õigus taotleda sel põhjusel elatise suurendamist.

Praegusel hetkel ei ole hagejad tõendanud sellist eluasemekulude suurenemist.

Väljamõistetud elatise suurendamiseks ei anna alust ka asjaolu, et alates 1. jaanuarist 2022 on

muutunud PKS § 101, s.o alaealise lapse elatise alammäär on lahti seotud Vabariigi Valituse

poolt kehtestatud palga alammäärast ning kehtestatud on uued põhimõtted elatise arvutamiseks.

Alates 1. jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 võimaldab arvutada igale lapsele individuaalse

miinimumelatise. Miinimumelatise arvutamiseks on justiitsministeerium välja töötanud

elatiskalkulaatori. Hagejad on elatiskalkulaatori abil arvutanud hageja I elatise miinimumiks

213,44 eurot ning hageja II elatise miinimumiks 181,42 eurot (tl 10). Varasema menetluse ajal

oli elatise miinimum 292 eurot kuus. Hagejad ei ole selgitanud, kuidas hagejate puhul elatise

miinimumi vähenemine õigustab elatise suurendamist.

Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et hagejad ei ole suutnud esile tuua ega tõendada, et oluliselt on

muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud ning et need asjaolud on tekkinud pärast tsiviilasja

nr 2-21-13263 arutamise lõpetamist (TsMS § 459). Seetõttu tuleb hagiavaldus jätta

rahuldamata.

TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega mõista elatis välja miinimummääras.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on väär maakohtu seisukoht, et laste igakuised

vajadused ei ole suurenenud. Hagejad on kasvanud suuremaks ning nad söövad rohkem, vaja

on uusi riideid. Suurenenud on ka elukallidus, mida on põhjustanud Ukraina sõda,

elektrihindade tõus ja tarbijahinnaindeksi kasv.

Ebaõiglane on jätta elatis suurendamata, kuna hagejate ema sissetulek on vähenenud liiga vähe.

Kompromiss sõlmiti kostja advokaadi meelitusel, hagejate ema käitus kompromissi sõlmides

kergemeelselt.

Maakohus ei arvestanud esitatud tõendit, et kostja võiks suuremat sissetulekut teenida. Kostja

ei taha suuremat sissetulekut teenida, kuigi see oleks võimalik. Öisel tööl võiks CE-kategooria

autojuht teenida 1800 eurot kuus, seda tõendab apellatsioonkaebusele lisatud dokument.

5. Kostja leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Kompromissi sõlmimisest kuni hagi esitamiseni oli möödunud neli kuud ning selle aja jooksul

ei toimunud väljaminekutes ja sissetulekutes olulisi muutusi.

Üldine elukalliduse tõus iseenesest ei ole piisav argument selleks, et nõuda varasema

kohtulahendi muutmist ja senisest suuremat elatist. Kasvanud on ka vanemate kulud.

Lisatud töökuulutus tuleb jätta tõendina vastu võtmata. Seda tõendit ei ole maakohtus esitatud,

tegu on uue tõendiga, mispärast tuleb jätta see TsMS § 652 lg 1 p-i 2 järgi asja juurde võtmata.

Kostja esitas 12. juunil ringkonnakohtule väljavõtted töövõimetuslehtedest alates 02. jaanuar

2023 kuni 30.juuni 2023.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

7. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ja ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 442 lg 8 nõuetele vastavalt oma otsust

põhjendanud ning vastavalt TsMS § 459 lg-le 1 kõrvutanud eelmise kohtulahendi aluseks olnud

asjaolusid praeguses hagis esitatud asjaoludega. Maakohus analüüsis põhjalikult poolte kulusid

ja tulusid ning leidis, et alates kompromissimäärusest kuni elatise suurendamise hagi

esitamiseni (nelja kuu kestel) ei ole asjaolud oluliselt muutunud. Maakohus ei ole rikkunud

tõendite hindamist reguleerivaid menetlusõiguse norme (eelkõige TsMS § 232 lg-t 1).

Vastusena apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Hagejate suuremaks kasvamine oli neile kompromissi sõlmimisel teada ja tegu ei ole

TsMS § 459 lg 1 mõttes uue ega muutunud asjaoluga. Ka üldine elukalliduse tõus ei saa olla

uus muutunud asjaolu ning maakohus leidis õigesti, et see ei anna alust elatist suurendada. Hagi

esitamise ajaks ei olnud Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu veel alanud (on

üldteada, et agressioon algas 24. veebruaril 2022, hagi esitati 23. veebruaril 2022). Seega ei

saanud ka sõjast tulenev elukalliduse tõus olla hagi esitamise ajal oluliselt hagejate kulusid

kasvatanud. Ka elektrihindade tõus pidi kompromissi sõlmimise ajal olema hagejatele

(seadusliku esindaja kaudu) teada, kuna on üldteada, et elektrihinnad tõusid tavapärasest

suuremateks juba sel ajal, kui kompromiss sõlmiti. Lisaks mõjutab elukalliduse tõus ka kostja

kulusid.

9. Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata ekraanipildi Transmark OÜ tööpakkumisest, kuna

see ei ole mingil viisil seotud selle tsiviilasja menetlusosalistega ning ei tõenda ka kostja

sissetulekuid. Järelikult on tegu asjakohatu tõendiga, mis tuleb jätta TsMS § 238 lg 1 alusel asja

juurde võtmata. Ringkonnakohus ei võta asja juurde ka kostja esitatud töövõimetuslehtede

väljavõtteid. Hagi esitati elatise suurendamise nõudes ja kohus leidis asjas kogutud tõendite

alusel, et elatise suurendamiseks puudub alus, seega ei pea ringkonnakohus põhjendatuks anda

hinnangut uutele ja hilinemisega esitatud tõenditele, mis viitavad pigem kostja maksevõime

vähenemisele. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta poolte esitatud täiendavad selgitused ja

tõendid, mis esitati olulise hilinemisega 13., 20. ja 22. juunil.

10. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/