2-17-2412/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-2412

Tsiviilasi

XX kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja

kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, tel

xxxxxxxx, e-post xxx)

Puudutatud isikud võlausaldajad AA ja BB (e-post xxx ja

xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku XX (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Keelduda

vabastamast

võlgnikku

XXt

pankrotimenetluses

täitmata

jäänud

kohustustest.

3. Avaldada teade võlgniku XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Menetluskulud jätta võlgniku kanda.

5. Määrata kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 12.04.2017 määrusega kuulutati välja XX pankrot. 02.05.2018 määrusega lõpetas

kohus XX pankrotimenetluse, algatas tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning

kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Võlgniku XX pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldajate AA (endine C) ja BB nõue summas

44 268,88 eurot.

Käesolevaks hetkeks on võlgniku XX kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu

tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid

võlausaldajad oma seisukoha, mille kohaselt nad ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega.

Menetluse kestel on võlgniku poolt osamaksetena laekunud kokku 375,90 eurot. Võlausaldajate

hinnangul varjab võlgnik oma sissetulekuid ja vara, sh vara mis on saadud pankrotiasja keskmeks

olnud kinnisvara ostu-müügitehingust. Võlgniku igakuine sissetulek on olnud madal, s.o väidetavalt

241 eurot. Antud naeruväärselt madal palk viitab selgelt kohustustest kõrvale hiilimisele ja kohtule

puudulike andmete esitamisele. Võlgniku väidetava palgaga pole reaalselt võimalik ära elatuda.

Puuduvad viited, mis viisil tasub võlgnik oma eluaseme ja transpordi eest. Võlgnik pole ka

põhjendanud, miks ta pole otsinud tasuvamat tööd. Võlgniku puhul on tegemist endise keskastme

juhiga.

18.05.2023 toimus Harju Maakohtus võlgniku XX ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses.

Ärakuulamisele ilmus võlgnik ja võlausaldaja BB. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et proovis esitada

kohtule digiloo väljavõtet. Haigus kulgeb ägenemise ja leevenemisega, mis tähendab, et vähemalt paar

korda aastas ei ole ta võimeline voodist püsti tõusma. Peab sageli istuma, ilmtingimata on vaja

seljatuge. Ei ole tahtnud oma seisundit siiani kuigi ametlikuks teha, kuna see konkurentsivõimet väga

ei suurenda. Majandus ei ole praegu selline, mis temasugustele hästi tasustatavat tööd pakuks.

Haigusele tõhusat ravi siiamaani ei ole. Keskmine sissetulek kuus on olnud alla 300 euro.

Elamiskulusid endal kanda ei tule. See raha on piisav, et tal oleks kohvipaki raha. Tavalist eluviisi ta

ei viljele. Võlgnik palub kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja ta kohustustest vabastada.

Võlausaldaja tõi ärakuulamisel esile, et pankroti alge oli nö kinnisvara ostumüügitehing, millest saadi

110 000 eurot. Kohtudokumentidest tuli välja, et tal oli pangalaenuks 30 000 eurot. Seega sellest ajast

peaks olema alles 80 000 eurot, mis peale kohtuvõitu haitus. 12 aastat vana haigusloo dokument ei

näita midagi. Kui inimene on haige ja väeti, siis selleks on töövõimetuspension.

18.05.2023 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande.

Kohus andis 18.05.2023 ärakuulamisel võlgnikule tähtaja hiljemalt 19.06.2023 oma tervisliku seisundi

osas tõendite esitamiseks.

Võlgnik esitas 19.06.2023 kohtule arstitõendi väljavõtte, millest nähtub, et võlgnikul on diagnoositud

xxx.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud

pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel

algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja

võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati

pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis

kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab,

et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus

uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Käesolevaks

ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu

otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

PankrS § 175 lg-le 1.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande

all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet

ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast

(PankrS § 175 lg 4).

Kohus kuulas 18.05.2023 ära võlgniku ja võlausaldaja. 18.05.2023 andis võlgnik kohtule PankrS § 175

lg 4 alusel võlgniku vande.

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti

eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui

tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust

sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, XX

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik jätta

kohustustest vabastamata.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes

täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsida. Esiteks kohus märgib, et võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust esitada kohtule

koos usaldusisiku aruandega tõendeid. Võlgnik on kohtule esitanud üksnes filtreeritud pangakonto

väljavõtteid, mis ei kajasta täielikku ülevaadet kõikidest tehingutest. Samuti ei ole võlgnik esitanud

kohtule töölepingu koopiat ega ka muid tõendeid, mis tõendaksid mh tema väiteid Töötukassa poole

pöördumise kohta. Seega puudub kohtul kindel ülevaade võlgniku sissetulekutest ja väljaminekutest

ning kohtul tuleb lähtuda üksnes võlgniku enda poolt avaldatust.

Võlgnik on esile toonud, et tema igakuine sissetulek on 241 eurot. Selle tõendamiseks on kohtule

esitatud ka filtreeritud pangakonto väljavõte, millelt nähtuvad igakuised töötasu laekumised ettevõttelt

Osaühing SSS summas 241 eurot. 18.05.2023 ärakuulamisel võlgnik avaldas, et tal on krooniline

haigus, mis kulgeb ägenemise ja leevenemisega. Võlgnik selgitas, et ei ole soovinud oma töövõimet

lasta hinnata, sest ei taha teha töövõime alanemist ametlikuks. Selline tervislik seisund ei mõju tema

tööturu konkurentsivõimele positiivselt. Kohus märgib, et võlgniku igakuine töötasu on ligikaudu 1/3

kehtivast miinimumpalgast. Võlgnik ei ole suutnud usutavalt esile tuua ega põhjendada, miks ta ei suuda

leida tasuvamat tööd. Kohus leiab, et kuigi igakuise töötasu suurus ei sõltu üksnes võlgnikust, vaid ka

tööandjast ning sellest, palju tööandja on valmis pakutava töö eest maksma, ei saa käesolevat kohtu

hinnangul mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks nimetada. Üksnes töökoha olemasolu, sellel

makstavat töötasu suurust arvestamata, ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena. Kuigi võlgnik

põhjendas, et töö tegemist segab krooniline haigus, siis kohtule ei ole tõendatud, et võlgniku haigus

oleks tema töövõimet vähendanud ja tänasel päeval reaalselt takistaks töötamist.

Lisaks eeltoodule peab kohus võlgniku seisukohti töövõimetoetuse taotlemata jätmiseks ebaloogiliseks

ja vastuoluliseks. Võlgnik selgitab, et ei ole taotlenud Töötukassast oma töövõime hindamist, sest ei

taha enda terviseprobleeme ametlikuks teha, kuna see vähendab tema konkurentsivõimet töö leidmisel.

Samas vaatamata sellele töötab võlgnik ikkagi ettevõttes, kus tema igakuine töötasu on 241 eurot, s.o

tunduvalt alla miinimumpalga ning ta ei ole midagi selleks ette võtnud, et leida tasuvamat tööd. Seega

on võlgniku väited konkurentsivõime vähenemise kohta üksnes paljasõnalised ja otsitud, sest võlgnik

ei tegelegi tasuvama töö otsimisega. Käesoleval hetkel on võlgnik jätnud põhjendamatult taotlemata

töövõimetoetuse. Võlgnik oleks toetust saanud kasutada võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.

PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav

sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Kohus

on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt tasuvama töö või lisatöö võimalust otsinud, oleks see tal

ka õnnestunud.

Kohus märgib ka täiendavalt, et kohtule 19.06.2023 esitatud epikriisist nähtub, et võlgnik avaldas

26.05.2023 arstile, et töötab praegu WWW taksojuhina. Sellist informatsiooni võlgnik kohtule

18.05.2023 ärakuulamisel ei avaldanud. Samuti ei nähtu taksojuhina töötamist ka kohtule esitatud

usaldusisiku aruannetest. Juhul kui võlgnik asus WWW taksojuhina tööle alles vahetult pärast

ärakuulamist, siis ei ole arusaadav, miks ei võinud võlgnik seda võimalust kasutada juba ka varasemalt

lisatulu teenimiseks. Eeltoodu ilmestab kohtule võlgniku soovi vältida menetluse kestel tulu teenimist

ja võlausaldajatele väljamaksete tegemist.

Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt

VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole

järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata

jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel

või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust

võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on

PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on

Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab

olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud

kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise

vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest

tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega.

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et XX ei ole andnud endast parimat

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades

sellega võlausaldajate huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate

nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult

rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku XX

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema

kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.

Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti

raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast

parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile

võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd XX

ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma

kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb XX kohustustest vabastamise

menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisest.

Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku XXt

tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt

oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku

kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning

menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel

puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate XX (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik