1-23-3214/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-23-3214

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2023, Tallinn

Kriminaalasja number

1-23-3214 (23231700695)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Tõlk

Karina Šorohhova

Kriminaalasi

Maksim Pronin´i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi

Lühimenetluses

Prokurör

Ruta Rammo

Süüdistatav

Maksim Pronin

Ik: 38708300315, XXX kodakondsusega, XXX,

töökoht: andmed töökoha kohta puuduvad, elukoht:

andmed püsiva elukoha kohta puuduvad. Asukoht:

Tallinna vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae

vald, Harju maakond.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 03.04.2023,

vahistatud Harju Maakohtu 04.04.2023 määruse alusel

alates Maksim Pronini kahtlustatavana kinnipidamisest

vahistamise tähtajaga kuni 03.06.2023.

Varasem

karistatus:

kehtiv

kriminaalkaristus:

karistatud Harju Maakohtu 06.05.2021 otsusega nr 1-

21-2824 KarS § 201 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud,

milline karistus jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi 1

aastase katseajaga kohaldamata. Katseaeg 06.05.2021

kuni 05.05.2022.

1 kehtiv väärteokaristus.

Kaitsja

Advokaat Indrek Västrik, kohtueelsel menetlusel

advokaat Gennadi Kull

RESOLUTSIOON

1. Maksim Pronin süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6

(kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Maksim Proninile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse

1 (üks) aasta.

3. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 06.05.2021 otsusega nr 1-21-2824 mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o

vangistusega 2 (kaks) kuud, suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust Harju

Maakohtu 06.05.2021 otsusega nr 1-21-2824 mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 2

(kaks) kuulise vangistuse võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks

tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud liitkaristuse,

s.o tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud kandmist arvestada alates

Maksim Pronini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 03.04.2023.

5. Maksim Pronini suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja saabumisel

Menetluskulu

6. Maksim Proninilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg

1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

-

teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1087 (tuhat

kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) senti;

-

määratud kaitsjale Gennadi Kull kohtueelses menetluses makstud tasu 64

(kuuskümmend neli) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, määratud kaitsjale Indrek

Västrik kohtueelses menetluses makstud tasu 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja

20 (kakskümmend) senti ning kohtumenetluses makstud tasu 172 (sada

seitsekümmend kaks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, kokku määratud

kaitsjatele makstud tasu 334 (kolmsada kolmkümmend neli) eurot ja 80

(kaheksakümmend) senti;

s.o kokku menetluskulu 1422 (tuhat nelisada kakskümmend kaks) eurot ja 30

(kolmkümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda

kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse:

„Maksim Pronin, 1-23-3214, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos

viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Maksim Proninile

tema kinnipidamiskohta edastamiseks kinnipidamiskoha administratsiooni vahendusel.

Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Tsiviilhagi

7. Kannatanu X OÜ seadusliku esindaja J. F. esitatud tsiviilhagi 930 (üheksasada

kolmkümmend) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p

5 alusel välja mõista Maksim Proninilt X OÜ kasuks 930 eurot, mis tuleb kanda

kannatanu X OÜ arveldusarvele nr EEXXX, LHV Pank, märkides selgitusena: „Maksim

Pronin, 1-23-3214, tsiviilhagi hüvitamine“.

8. Kannatanu X OÜ seadusliku esindaja S. D. esitatud tsiviilhagi 3441 (kolm tuhat nelisada

nelikümmend üks) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg

1 p 5 alusel välja mõista Maksim Proninilt X OÜ kasuks 3441 eurot, mis tuleb kanda

kannatanu X OÜ arveldusarvele nr EEXXX, Swedbank, märkides selgitusena: „Maksim

Pronin, 1-23-3214, tsiviilhagi hüvitamine“.

9. Kannatanu X OÜ seadusliku esindaja O. R. esitatud tsiviilhagi X OÜ ebaseaduslikus

valduses oleva ja Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas

hoiustatud kuldketi kaaluga 23,80 grammi, pikkusega 45 cm, prooviga 585

omandiõiguse tunnustamises ja asja X OÜ ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises X

OÜ valdusesse rahuldada täies ulatuses, ning AÕS § 34 lg 1, § 39 lg 1 ja § 80 lg 1 alusel

lõpetada X OÜ ebaseaduslik valdus Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas akti nr

23ATH23820 alusel hoiustatud kuldketi kaaluga 23,80 grammi, pikkusega 45 cm,

prooviga 585 üle ja tunnustada X OÜ omandiõigust kuldketile ning anda kuldkett X OÜ

ebaseaduslikult valdusest X valdusse.

Asitõendid, äravõetud objektid ja salvestised

10. Maksim Pronini läbivaatusel ära võetud ja Põhja prefektuuri asitõendite laos Rahumäe

tee 6/1 Tallinnas (akt nr 23ATH23603) hoiustatud valge tallaosaga pruuni-musta värvi

saapad Champion (pakend nr 1), millede omanik on teada - tagastada KrMS § 126 lg 3

p 2 alusel asja omanikule Maksim Pronin, edastades esemed süüdistatava

kinnipidamiskoha administratsioonile hoiustamiseks süüdistatava Maksim Pronini

isiklike asjade hulgas.

11. Sündmuskoha vaatlusega võetud puuteproovid (pakendid nr 1-4) ja DNA-võrdlusproov,

mis on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 Tallinnas (akt nr

23ATH23601) ja milledel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja

materiaalne väärtus - hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

12. 1 DVD-plaat Tallinnas Madala X asuva pandimaja 22.08.2021 turvakaamerate

videosalvestistega; 3 CD-plaati Häirekeskuse 21.02.2023, 15.03.2023 ja 20.03.2023

kõnesalvestistega; 1 CD-plaat Elisa Eesti AS-i poolt 01.03.2023 päringu vastusena

edastatud andmetega; 1 DVD-plaat Tallinnas x asuvate AS-i OG Elektra Grossi

Toidukaubad kaupluse 11.02.2023, 20.02.2023 ja 21.02.2023 turvakaamerate

videosalvestistega; 1 DVD-plaat Tallinnas Kari x asuva Itella Estonia OÜ turvakaamera

21.02.2023 videosalvestistega; 1 DVD-plaat Tallinnas xxx asuva kaupluse R 21.02.2023

turvakaamerate videosalvestistega; 1 CD-plaat Tallinnas xxx asuva pandimaja

turvakaamerate 14.03.2023 ja 15.03.2023 videosalvestistega, 1 CD-plaat Tallinnas xxx

ja xxx asuvate pandimajade X.ee 11.03.2023 ja 15.03.2023 turvakaamerate

videosalvestistega; 1 DVD-plaat Tallinnas xxx asuva X Hotel 20.03.2023

turvakaamerate videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures

kriminaaltoimikus (eraldi suures valget värvi ümbrikus), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaaltoimikusse.

13. Põhja prefektuuri asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 Tallinnas (akt 23ATH23820, pakend

1) hoiustatud kuldkett kaaluga 23,80 grammi X OÜ esitatud tsiviilhagi rahuldamise tõttu

välja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omaniku X OÜ seaduslikule või volitatud

esindajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja,

tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul

alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva

süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest

kinnipidamiskohas viibivale isikule. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse

kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU

Maksim Pronin`it süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda karistati Harju Maakohtu

06.05.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2824 KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo eest, milline karistus ei ole kustunud, palus võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil 22.08.2021 ajavahemikul kell 15:20 kuni 16:23 Tallinnas xxx asuvas,

X OÜ-le kuuluvas pandimajas klienditeenindajalt vaadata erinevaid kuldehteid ning olles

välja valinud kullast kaelaketi hinnaga 930.00 eurot ja saanud selle enda kätte, lahkus ketiga

ilma selle eest tasumata pandimajast, tekitades X OÜ-le varalist kahju 930.00 eurot.

Samuti tema varem omastamise ja varguse toime pannud isikuna, palus võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil 21.02.2023 alates kella 11:05st Tallinnas xxx

asuvas, X OÜ-le kuuluvas „R“ juveelikaupluses müüjal näidata arvukalt erinevaid kullast

ehteid ning kui müüja andis Maksim Pronin`ile viimase soovil proovimiseks 3199-eurose

maksumusega kuldketi kaaluga 24,09 grammi, jättis Maksim Pronin selle endale kaela,

misjärel palus näidata veel ka 1012-eurose hinnaga kuldketti kaaluga 7,49 grammi ja selle

juurde 242-eurose hinnaga südamekujulist ripatsit kaaluga 1,79 grammi. Kui müüja seda

tegigi, võttis Maksim Pronin kuldketi ja ripatsi enda kätte ning lahkus seejärel kell 14:16

kaelas ja käes olevate ehetega kauplusest ilma nende eest tasumata, tekitades X OÜ-le

varalist kahju kokku 4453.00 eurot.

Samuti tema varem omastamise toime pannud isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime

vargusi, palus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 15.03.2023 kella 11:28

ajal Tallinnas xxx asuvas, X OÜ-le kuuluvas pandimajas müüjal näidata 1100-eurose

hinnaga kuldketti ning kui müüja näitas talle nimetatud kuldketti läbi avatud luugi, võttis

Maksim Pronin keti endale kätte, misjärel põgenes kella 11:29 ajal sellega pandimajast,

jättes nimetatud keti eest tahtlikult tasumata, tekitades X OÜ-le varalist kahju 1100.00 eurot.

Samuti tema varem omastamise toime pannud isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime

vargusi, palus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 20.03.2023

ajavahemikul kell 15:45 kuni kell 16:27 Tallinnas xxx asuvas X OÜ-le kuuluvas kaupluses

„X“ müüjal näidata 1904-eurose hinnaga 45 cm pikkust kullast kaelaketti kaaluga 23,80

grammi, mida müüja tegigi. Seejärel palus Maksim Pronin näidata veel ka erinevaid kullast

käekette. Kui müüja andis ühel hetkel Maksim Pronin`i soovil talle vaatamiseks veel ka

1168-eurose hinnaga 18 cm pikkuse kullast käeketi kaaluga 14,60 grammi, võttis Maksim

Pronin mõlemad ketid kätte ning põgenes nendega kauplusest, jättes kettide eest tahtlikult

tasumata, tekitades X OÜ-le varalist kahju kokku summas 3072.00 eurot.

Oma tahtliku tegevusega pani Maksim Pronin toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja

süstemaatiliselt, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, s.o KarS § 199

lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises

süüdi, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kaitsja asus seisukohale, et toetab asja arutamist lühimenetluses, takistusi selleks ei ole.

Süüdistatav on end süüdi tunnistanud, toimikus olevad tõendid toetavad süüdistust.

Tsiviilhagides on küsitavused. X OÜ lõplik kahju on 3441 eurot. Hagi tõendavad

dokumendid, pildid, vaidlusaluste ehete hind nähtub ainult lao jaehindade väljatrükist. See

ei ole piisav tõend kahju suuruse tõendamiseks. X OÜ hagi on esitatud X OÜ vastu valduses

oleva ehte tagastamiseks. Toetab hagi, kannatanule ehte väljaandmisega saaks hagi

hüvitatud. X OÜ hagi 930 euro nõudes on tõendatud, on näha kui palju on tekitatud kahju.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud

kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale

asumist põhjendab kohus järgmiselt.

22.08.2021 varguse episood aadressil xxx, Tallinnas asuvas X OÜ-le kuuluvas

pandimajas

Kohus leiab, et 22.08.2021 kella 15.20-16.23 paiku Tallinnas xxx asuvas, X OÜ-le kuuluvas

pandimajas kuldketi hinnaga 930 eurot, varguse toimepanemine süüdistatava poolt on

tõendatud kannatanu süüteoteate, videosalvestuse, selle vaatlusprotokolli, tunnistaja ütluste

ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

PPA menetlusinfosüsteemi (MIS) väljavõtte kohaselt teatati Häirekeskusele 22.08.2021

kella 16.20 paiku xxx, Tallinn toime pandud kuldketi prooviga 585 ja kaaluga 14 grammi,

hinnaga 930 vargusest meesterahva poolt, kes kandis musta värvi dresse, musta värvi

nokamütsi ja oli umbes 180 cm pikk, kõhna kehaehitusega. Teataja tuvastanud meesterahva

kui Maksim Pronini, kuna tegemist on pandimaja varasema kliendiga, kelle dokumendi

koopa on neil olemas (II kd, tl 207).

X OÜ esindaja J.F. 23.08.2021 esitatud süüteoteatest nähtub, et 22.08.2021 kell 16.20

sisenes xxx, Tallinn pandimajja meesterahvas Maksim Pronin, kes palus, et talle näidataks

kuldketti kaaluga 14 grammi, hinnaga 930 eurot. Kui sai keti enda kätte, jooksis sellega

minema. Kannatanu on X OÜ, tööl oli L. R., juhtunu kohta on videosalvestus. Lisatud koopia

Maksim Pronini elamisloast ja välimaalase passist ning pilt varastatud keti tüübist (III kd, tl

1-5).

11.09.2020 X OÜ ja A. B. vahel sõlmitud lepingu kohaselt on A. B. ~14,4-15,4 grammise

kuldketi eest prooviga 585 saanud 930 eurot (III kd, tl 13).

Tunnistaja L. R. antud ütluste kohaselt töötab ta X OÜ-le kuuluvas Tallinnas xxx asuvas

pandimajas klienditeenindajana. 22.08.2021 kell 16.20 sisenes pandimajja meesterahvas,

kellel olid seljas tumedad riided, dressipluusil oli kiri Guess ja peas oli nokamüts kirjaga

Guess. Meesterahvas oli tuttav, kuna on teda ka varem teenindanud, perekonnanimi algab

võib olla P-tähega. Meesterahvas palus tal näidata kuldkette, valis välja keti maksumusega

930 eurot, ütles, et võtab selle ja palus tulla kassasse, mis asub kõrvalruumis. Kui tunnistaja

jõudis kassa juurde nägi, et välisuks läks kinni ja sai aru, et meesterahvas lahkus pandimajast

kullast ketiga jättes selle eest tasumata. Tunnistaja helistas seejärel ülemusele ja siis

politseisse, kus paluti esitada avaldus jaoskonnas või interneti teel. Tunnistaja hakkas

pandimaja P-tähega perekonnanimega kliente vaatama, kuni tuvastas meesterahva kui

Maksim Pronini (III kd, tl 15-16).

Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud xxx, Tallinn 22.08.2021 videosalvestisi

ajavahemikul 15.20-15.28, milledest nähtub, et kella 15.20 ajal läheb xxx, Tallinn asuvasse

pandimajja meesterahvas, kellel on seljas sinist värvi dressid ja peas nokamüts. Mees läheb

müügisaali, suhtleb töötajaga, kes annab talle kätte mitu kaelaketti, lõpuks jääb mehe kätte

üks kaelakett. Kell 15.28 lahkub mees pandimajast, hoides kaelaketti käes ja kõnnib välja

Kari tn poole (III kd, tl 17-21).

Maksim Pronini kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt ta ei mäleta, et ta oleks

kahtlustuses kirjeldatud teo toime pannud, aga arvab, et pigem pani selle kuriteo toime.

Kahetseb, et selle toime pani, kuigi ei mäleta sellest midagi (III kd, tl 29-33).

03.04.2023 isiku läbivaatuse protokollis on fikseeritud Maksim Pronini välimus (I kd, tl 217-

227).

Kohus leiab, et ülalnimetatud omavahel riimuv tõendikogum annab aluse rääkida

süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

X OÜ poolt esitatud süüteovormi kohaselt varastati 22.08.2021 kell 16.20 aadressil xxx,

Tallinn asuvast pandimajast kuldkett väärtusega 930 eurot. Kirjelduse kohaselt sisenes

pandimajja meesterahvas, kes soovis näha kette ning keti enda kätte saades lahkus

pandimajast ilma keti eest tasumata. Pandimaja töötajast tunnistaja tundis meesterahva ära

kui varasema kliendi ja tuvastas isiku kui Maksim Pronini. Varguse toimepanemise asjaolud

on nähtavad ka kaupluse turvakaamera salvestistelt.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab

seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja

nõusolekuta. Kaupluse süüteovormist nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei

ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli

seni, kuni selle eest süüdistatav ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud

asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja

kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab

kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu

realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka

subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul

toimus keti äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei

ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada, mis

näitab seda, et süüdistataval võetud kauba kauplusele tagastamise soov puudus ja süüdistatav

pööras võõra vallasasja enda kasuks, mis viitab omastamise eesmärgi realiseerimisele. Seega

on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine.

Arvestades kuriteo asjaolusid, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o

kavatsetusega toimepandud süüteoga.

21.02.2023 varguse episood aadressil xxx, Tallinnas asuvas X OÜ-le kuuluvas „R“

juveelikaupluses

Kohus leiab, et 21.02.2023 kella 14.16 ajal Tallinnas xxx asuvas, X OÜ-le kuuluvas „R“

juveelikaupluses kuldketi hinnaga 3199 eurot, kuldketi hinnaga 1012 eurot ja

südamekujulise ripatsi hinnaga 242 eurot varguse toimepanemine süüdistatava poolt on

tõendatud

kannatanu

avalduse,

tunnistajate

ütluste,

videosalvestuste,

nende

vaatlusprotokollide ja süüdistatava ütlustega. Oma seisukohta põhjendab kohus

alljärgnevalt.

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud 21.02.2023 kell 16.15 Häirekeskusele

tehtud kõne xxx asuva R juveelipoe töötaja poolt, kes teatas, et politseiuurija oli talle öelnud,

et kohale tuleb kutsuda patrull, kes fikseeriks juveelipoes umbes tund aega tagasi toime

pandud varguse, mille käigus võeti ära kaks ketti ja ripats, koguväärtusega 4465 eurot (I kd,

tl 1-7).

Tunnistaja A. N. ülekuulamise protokolli kohaselt oli ta 21.02.2023 tööl kaupluses xxx,

Tallinn, kui kella 11 paiku sisenes 30-35 aastane 170-175 cm pikkune noormees, kellel oli

seljas lühike punane jope, hall spordidress ja kapuuts oli peas, jalas olid valge tallaga pruuni

pealisega spordijalatsid. Meesterahval olid lühikesed mustad juuksed, kiilad meelekohad, ei

olnud habet ega vuntse, kõhna kehaehitusega. Ta tuli nagu klient, ütles, et müüs korteri maha

ja tahab osta ristiga kuldketti ja naisele samalaadset. Kettide valimine kestis pikka aega, 3

tundi. Lõpuks valis välja kaks ketti ja ripatsi, kallima keti pani meesterahvas endale kaela,

odavamat hoidis käes. Kui tunnistaja palus keti kaelast ära võtta, meesterahvas ei

reageerinud ja kõndis rahulikult poest välja, samuti tunnistaja hüüdmisele ei reageerinud.

Kaupluses on videokaamerad, kahju on 4453 eurot (kr. toimik I kd, tl 8-11). 06.03.2023

ülekuulamise protokollis tunnistaja täiendas varem antud ütlusi, lisas, et meesterahval olid

pruunid silmad, nägu oli sümmeetriline, kõrvalesta väliskülje rant oli kumer, meesterahvas

tundus korralik, ei tundnud temal mingeid lõhnasid, ei olnud tätoveeringuid ega neete, tema

jaoks oli meesterahvas tavalise välimusega. Ei oska öelda, kas ta tunneks selle meesterahva

ära. Varasemale lisas tunnistaja, et meesterahvas tuli korraks poodi, lahkus ja tuli 15 minutit

hiljem tagasi ning rääkis puhtas vene keeles. Meesterahvas proovis erinevaid kuldkette, selle

jaoks võttis kapuutsi peast ja kindad käest. Naise jaoks valitud südamekujulise ripats oli

südame kujuline, mille sees oli naisterahvas, kes hoiab last käes. Ketil ja ripatsil olid

hinnasildid peal. Sel päeval neil poes turvameest ei olnud ja juhendi järgi ei tohi müüja järgi

joosta ja poodi valveta jätta. Kui meesterahvas lahkus, helistas tunnistaja poe omanikule R.

D.. Seejärel R. helistas ühele uurijale, kelle number oli neil varasema juhtumiga seoses

olemas. Uurija helistas tunnistajale ja ütles, et tuleb numbrile 112 helistada, mida ta ka tegi

(kr. toimik I kd, tl 12-17). Tunnistaja A. N. tundis äratundmiseks esitamise protokolli

kohaselt temale esitatud kolme meesterahva fotode hulgast ära Maksim Pronini kui isiku,

kes varastas 21.02.2023 aadressil xxx, Tallinn juveelipoest kaks Bismarck tüüpi kuldketti,

milledest üks oli ripatsiga. Tundis isiku ära silmade, näokuju ja kõrva lesta kumera väliskülje

randi järgi (I kd, tl 18-22).

Tunnistaja R. D. ülekuulamise protokolli kohaselt on ta X OÜ tegevjuht, 21.02.2023 oli

juveelpoes R tööl A. N., kes helistas talle kell 14.17 ja ütles, et üks noormees võttis tooted,

kaks kuldketti ja ripatsi, ning läks poest minema. Ise läks ta poodi järgmisel päeval, A. ütles

millised ehted varastati. Kuldkett, mille noormees endale kaela pani, oli 24,09 g ja hind on

3199 eurot, teine kett oli 7,49 g ja hinnaks on 1012 eurot, ripats kaalub 1,79 g ja hind on 242

eurot. Annab politseile üle erinevad ehetega seotud dokumendid. Ehete vargusega tekitati X

OÜ-le varaline kahju summas 4453 eurot. Ehetel puudub kindlustus. Poes on olemas

videokaamerad, salvestised on antud politseile (I kd, tl 23-26).

OÜ X esitatud avalduse kohaselt 21.02.2023 kella 14.15 ajal varastati OÜ X juveelipoest R

kuldkett kaaluga 24,09 g, väärtusega 3199 eurot, kuldkett kaaluga 7,49 g, väärtusega 1012

eurot ning kuldripats kaaluga 1,79 g, väärtusega 242 eurot. Avaldusele on lisatud pildid

varastatud ehetest ning lao hindamise tabel, kust nähtuvad ehete hinnad, samuti ehete

soetamiste dokumentatsioon (I kd, tl 30-71).

Esitatud õiendist nähtub, et xxx, Tallinn asuva Grossi kaupluse videokaamerate

videosalvestiste kohaselt 11.02.2023 ajavahemikul kell 18.41-18.45 on kaupluses

meesterahvas punast värvi jope ja musta värvi dressipüksidega, kellel on lühikesed tumedat

värvi juuksed. Meesterahva kõrval seisab poiss. 20.02.2023 ajavahemikul 12.30-12.32

seisab kassarivis meesterahvas, kellel on seljas punast värvi jope ja jalas helehallid

dressipüksid, võtab midagi letilt ja lahkub kauplusest. 21.02.2023 on kaamerapildis

meesterahvas punast värvi jope, helehallide dressipükste ja pruuni värvi jalanõudega. Isik

siseneb kauplusesse kell 10.28, väljub 10.29. siseneb poodi kell 10.47, lahkub kauplusest

kell 10.55. Siseneb taas kauplusesse kell 11.05, väljub kauplusest kell 14.16 (I kd, tl 81-88).

Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud xxx, Tallinn asuva juveelipoe videokaamerate

21.02.2023 videosalvestisi ja xxx, Tallinn asuva Itella Smartpost videokaamerate

21.02.2023 videosalvestisi, millede kohaselt kell 10.47 siseneb kauplusesse meesterahvas,

kellel on seljas punast värvi jope, kapuuts peas ja jalas halli värvi dressipüksid ning kes on

tuvastatud kui Maksim Pronin. Kell 10.47 siseneb juveelipoodi M. Pronin, juveelipoes on

ka poemüüja. M. Pronin seisab vitriinkapi ees ja suhtleb poemüüjaga. Poemüüja võtab järjest

vitriinkapist kette, näitab neid M. Proninile ja paneb tagasi kappi, teeb seda mitmete

kettidega kuni M. Pronin lahkub kell 10.55 poest ning kell 10.56 kauplusest. M. Pronin tuleb

kauplusesse tagasi kell 11.05 ning kõnnib uuesti juveelipoodi. Poemüüja tutvustab M.

Proninile erinevaid ehteid, võttes neid vitriinkapist välja ja paneb hiljem tagasi, viimane

katsub ja vaatab neid. Vahepeal poemüüja paneb kette enda kaelapiirkonda. Kell 11.29 võtab

M. Pronin kindad käest, poemüüja väljub kaamera vaateväljas, M. Pronin järgneb talle. Kell

11.31 on mõlemad taas kaamera vaateväljas, M. Pronin võtab kapuutsi peast. Poemüüja

tutvustab ehteid edasi, andes mõningaid kette ka M. Pronini kätte. Alates kella 11.42 proovib

M. Pronin poemüüja abiga erinevaid kette kaela, hiljem proovib ka käekette. Kell 12.31

paneb M. Pronin ühe keti endale kaela ja seda enam poes viibimise ajal kaelast ära ei võta,

ketti on tal kaelas näha ka kell 12.52, jätkates samal ajal ehetega tutvumist. Kell 14.14 võtab

poemüüja M. Pronini käes oleva keti enda kätte ja paneb alusele, keti küljes on näha

hinnasilti ja ripatsit. Kell 14.15 võtab M. Pronin aluse peal oleva keti enda kätte ja kell 14.16

lahkub poest ning kauplusest, ilma, et oleks poes kassas kauba eest tasunud (I kd, tl 102-

154).

Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt Maksim Pronin tunnistab kuriteo

toimepanemist R juveelikaupluses. Elab koos elukaaslase O. A. ja kolme lapsega hostelites,

kuna ei ole raha, et korterit üürida. 21.02.2023 läks xxx, Tallinnas asuvasse poodi ja nägi, et

seal on juveelipood. Oli sel aadressil asuvas Grossi poes paar päeva varem käinud, et osta

kõneaega. 21.01.2023 läks juveelipoodi, nägi, et mingeid ehteid ei olnud kappide peal näha,

läks poest välja ja tuli tagasi umbes 30 minuti pärast. Poemüüjal palus näidata endale

erinevaid kette, millest vaid ühte proovis kaela ja samal ajal kui vaatas oma naisele

kingituseks kaelaketti, oli tal proovitud kett kaelas. Oli poes umbes 2 tundi, kuna ei teadnud,

millist ehet võtta ja tal ei olnud ka raha, et ehete eest maksta. Kui ehteid vaatas, valis neid

kaalu järgi, mäletab, et meeste kaelakett kaalus 24 grammi. Lõpuks võttis enda kätte naiste

kaelaketi koos ripatsiga, mis oli südame kujuline, mille sees oli naisterahva kuju koos

lapsega. Mõtles sellele, et lastel ei ole süüa ja neil ei ole kuskil elada, tahtis ehted pandimajja

viia ja siis kõndis nende ehetega lihtsalt poest välja. Kui jõudis sõbra juurde, kus nad ööbisid,

andis ehted elukaaslase O. kätte, ütles, et leidis need bussist ja palus need pandimajja viia.

Ise ei julgenud neid pandimajja viia, kuna kartis vahele jääda. O. viis samal päeval meeste

keti Sõle tn pandimajja, kaelaketi koos ripatsiga hiljem Maneeži pandimajja. Raha jäi O.

kätte, kuna tema ostab süüa ja maksab hostelite eest. Juveelipoes oli tal seljas Tommy

Hilfigeri punast värvi kapuutsiga jope, halli värvi dressipluus, jalas heledad dressipüksid ja

pruuni värvi saapad. Kapuuts oli tal peas, kuna ei tahtnud, et teda oleks kaameras näha.

Kahetseb, et need ehted varastas (I kd, tl 225-234).

Tunnistaja O. A. antud ütluste kohaselt on Maksim Pronin tema elukaaslane, kellega neil on

3 last. Ühel õhtul näitas Maksim talle ühte Bismark kaelaketti, mille ta olevat leidnud ja

ütles, et ta läheks viiks selle pandimajja ja tunnistaja oli nõus, kuna neil oli raha vaja. Viis

selle keti F OÜ pandimajja Sõle tn 64, tal on olemas leping kuupäevast 21.02.2023, sai selle

eest 770 eurot. Järgmisel päeval andis Maksim talle veel ühe keti, mis oli väiksem ja viis ka

selle pandimajja, mis asub xxx ning sai selle eest 225 eurot. Lepingud antud uurijale (I kd,

tl 248-252, 253-257).

X OÜ vastusest nõudekirjale nähtub, et vastavalt laenu- ja pandilepingule on O. A. xxx,

Tallinnas asuvas pandimajas 22.02.2023 pantinud kuldketi prooviga 585, kaaluga 7,49 g,

milline leping ja ehe on politseile üle antud (kr. toimik I kd, tl 156-166). Asitõendi

vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud kuldketti prooviga 585 kogupikkusega

50,7 cm, paksusega 4 mm ning kaaluga 7,49 grammi (I kd, tl 167-180).

Hea valik OÜ vastusest nõudekirjale nähtub, et vastavalt laenu- ja pandilepingutele on O. A.

xxx, Tallinnas asuvas pandimajas 22.02.2023 pantinud kuldripatsi prooviga 585, kaaluga

1,85 g, mis on pandimaja poolt müüdud. Lisatud on foto ripatsist, mis on südame kujuline,

kus on kujutatud naist ja last. Leping ja arvekviitung on politseile üle antud, lisatud O. A.

elamisloa koopia (I kd, tl 183-196).

OÜ F esindaja A. K.`i poolt menetlejale esitatud vastuse kohaselt panditi Lombard

pandimajas 21.02.2023 kuldkett kaaluga 24.09 grammi, mille nad väljaostu tähtaja

möödumisel 05.04.2023 maha müüsid. Edastati ka O. A.ga sõlmitud pandilepingu koopia (II

kd, tl 155-156).

03.04.2023 isiku läbivaatuse protokollis on fikseeritud Maksim Pronini välimus ning võeti

ära tema jalas olnud pruuni-musta värvi valge tallaosaga jalanõud (kr. toimik I kd, tl 217-

227). 21.04.2023 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Maksim Pronini kinnipidamisel

temalt ära võetud jalatseid, mis on pruuni värvi, osaliselt musta värvi ning tallaosa on valget

värvi (II kd, tl 181-189).

Kohus leiab, et ülalnimetatud omavahel riimuv tõendikogum annab aluse rääkida

süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. OÜ X esitatud

avalduse kohaselt 21.02.2023 kella 14.15 ajal varastati juveelipoest R kuldkett väärtusega

3199 eurot, kuldkett väärtusega 1012 eurot ning kuldripats väärtusega 242 eurot. Tunnistaja

A. N. tundis varguse toimepanijana ära Maksin Pronini. Ka süüdistatav ise tunnistas

kuldehete vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka

juveelipoe turvakaamera salvestiselt. Lisaks sellele nähtub tunnistaja O. A. ütlustest, et ta sai

Maksim Proninilt kuldketid ja kullast ripatsi, millised ehted viis pandimajadesse, millist

asjaolu kinnitavad ka pandimajadest väljastatud dokumendid.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab

seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja

nõusolekuta. Juveelipoe avaldusest nähtuvalt kuulusid ehted poele ning süüdistatav ei ole

kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni,

kuni süüdistatav selle eest ei ole tasunud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud

asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja

kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab

kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu

realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka

subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul

toimus ehete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei

ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud ehteid kannatanule tagastada,

vastupidi süüdistatav võttis ehted ja väljus poest ehete eest maksmata. Süüdistatava ja

tunnistaja O. A. selgituste kohaselt andis süüdistatav varastatud ehted elukaaslasele, et

viimane need pandimajja viiks. Seda kinnitavad ka kogutud kirjalikud tõendid. Seega on

õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ja ka varastatu enda kasuks pööramine, ehk tuvastamist on leidnud varguse

objektiivse koosseisu realiseerimine. Nimelt saab kriminaalasjas kogutud tõenditest

järeldada, et süüdistatav varastas ehteid selleks, et saada ehete pandimajja viimisel elamiseks

ning eluruumi eest maksmiseks rahalisi vahendeid. Seega puudusid tal rahalised vahendid

panditud esemete väljaostmiseks ning esemete väljaostmise plaani tal ei olnud ja varastatud

ehete pantimisest saadud rahalised vahendid kulutas süüdistatav enda tarbeks.

Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist leiab kohus, et tegemist on

eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga.

15.03.2023 varguse episood aadressil xxx, Tallinnas asuvas X OÜ-le kuuluvas

pandimajas

Kohus leiab, et 15.03.2023 kella 11.28 paiku Tallinnas xxx asuvas, X OÜ-le kuuluvas

pandimajas kuldketi hinnaga 1100 eurot varguse toimepanemine süüdistatava poolt on

tõendatud kannatanu süüteoteate, videosalvestuse, selle vaatlusprotokolli, tunnistajate ja

süüdistatava ütlustega ning kogutud kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus

alljärgnevalt.

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud 15.03.2023 kell 11.43 Riigiinfo

telefonile ja kell 11.44 Häirekeskusele tehtud kõne xxx asuva X OÜ pandimaja töötaja J. G.

poolt. Esimeses kõnes küsis helistaja, kuhu ta peab helistama, kui on varastatud kuldkett

ning tal soovitati helistada 112. Häirekeskusele tehtud kõnes teatab helistaja, et töötab

pandimajas ja umbes pool tundi tagasi noormees varastas kuldketi, väärtusega 1100 eurot,

kaamerad on olemas (II kd, tl 3-9).

J. G. esitas avalduse, et 15.03.2023 kella 11.20 paiku pandi toime X Kinnisvara OÜ-le

kuuluvas pandimajas vargus, noormees varastas Bismark keti väärtusega 1100 eurot (kr.

toimik II kd, tl 12). J. G. tunnistajana antud ütluste kohaselt 14.03.2023 käis kella 19.30-

20.00 ajal meesterahvas vaatamas kuldkette, ütles, et vaatab ka mujalt ja lahkus. 15.03.2023

kella 11.20 paiku tuli sama meesterahvas pandimajja ja soovis vaadata kuldketti. Tunnistaja

näitas meesterahvale ketti, hoides seda enda käes, kuna tegemist oli kallima ketiga, kaaluga

22,1 grammi ja hinnaga 1100 eurot. Järsku meesterahvas haaras tunnistaja käest keti ja pani

jooksu. Pandimajas on videovalve. Meesterahvas oli umbes 175 cm pikk, kõhna

kehaehitusega, seljas khaki värvi jope, bordoo-punaste värviosadega, jalas sinised

spordipüksid, peas oli kapuuts, mille alt paistsid pruunid juuksed. Tunnistaja arvab, et

tunneks meesterahva ära (kr. toimik II kd, tl 13-17). Äratundmiseks esitamise protokolli

kohaselt ei tundnud tunnistaja J. G. temale esitatud fototabelist kedagi ära (II kd, tl 18-22).

S. K. esitas süüteoteate, mille kohaselt 15.03.2023 Tallinnas, xxx palus mees palus talle

näidata kuldketti ja rebis selle müüja käest ära ning jooksis minema. Kuldketi väärtus on

1100 eurot (II kd, tl 23-24).

Kannatanu X Kinnisvara OÜ esindaja S. K.i antud ütluste kohaselt 15.03.2023 helistas talle

Vilde tee 101b pandimajast seal tööl olnud J. G. ja ütles, et pandimajast varastati Bismark

kaelakett ning kett oli ühes osas peenem, teises laiem. Foto on neil olemas analoogsest ketist,

mille edastab e-kirja teel uurijale. Varastatud kett oli pikkusega 50 cm ja kaalus 23,98

grammi, kaaluerinevus võib olla kuni 0,4 grammi. Kett oli ostetud OÜ poolt, kett ei olnud

uus. Kuldketi väärtus on 1100 eurot (II kd, tl 26-28).

Tunnistaja F. D. antud ütluste kohaselt töötab ta xxx, Tallinn X pandimajas. 15.03.2023 oli

tööl kui nägi, et majja tuli politseipatrull ja kuulis, et samal aadressil asuvast teisest

pandimajast oli varastatud kett. Vaatas enda poe kaamera salvestisi, millest oli näha, et

tumedates riietes meesterahvas jooksis Männi pargi suunas, seljas oli must jope, millel oli

halli värvi kolmnurk. X töötajatel on ühine suhtlusrakenduse grupp, kuhu tunnistaja kirjutas,

et teisest pandimajast varastati kuldkett ja hoiatas teisi töötajaid. Üks L., kes töötab xl asuvas

X, kirjutas, et võib olla on tegemist Maksim Proniniga, kuna ta oli ühest teisest pandimajast

ka kuldketi varastanud. Tunnistaja vaatas nende süsteemist järgi, et M. Pronin käis

11.03.2023 kell 11.44 paiku xxx tn pandimajas ja tõi sel päeval sinna oma telefoni, esitas ka

enda dokumendi. Süsteemist on näha, et M. Pronin on mitu aastat käinud pandimajja asju

müümas. Politseile on edastatud M. Pronini dokumendi koopia ja 11.03.2023 xxx tn

pandimaja videosalvestused. Salvestisel oli M. Proninil seljas samasugune jope nagu

meesterahval, kes 15.03.2023 xxx kuldketi varastas (II kd, tl 29-31).

Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud xxx, Tallinn asuva X pandimaja videokaamera

11.03.2023 videosalvestisi, milledelt nähtub, et kell 10.44 siseneb trepikotta tumedat riietust

kandev meesterahvas, isikul on kapuuts peas, püksisaare välisküljel on hele vertikaalne triip,

jope rinnapiirkonnas vasakul küljel on heledat värvi kujund, jalanõude tallad on heledad.

Isik kõnnib pandimaja teenindusleti juurde ja paneb mobiiltelefoni letile ning võtab välja

dokumendi. Samuti on vaadeldud xxx, Tallinn asuva X pandimaja videokaamera 15.03.2023

videosalvestist, millest nähtub, et kell 11.29 jookseb tumedates riietes ja jalanõudes isik,

kapuuts peas, läbi parkla kortermajade suunas. Isiku jope selja peal on halli värvi kujund (II

kd, tl 38-48).

Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud xxx, Tallinn asuva X Kinnisvara OÜ pandimaja

videokaamera 14.03.2023 videosalvestist, millest nähtub, et kell 19.18 siseneb pandimaja

eesruumi isik, kellel on seljas sinist värvi jope, kapuuts on peas, jalas on tumedad püksid,

mille parema sääre väliküljel on vertikaalne hele triip. Isik paneb sisenedes kätte tumedat

värvi kindad. Isik paneb käe teenindusluugist sisse, kätt välja võttes hoiab käes keti sarnast

eset ja vaatab seda. Paneb keti teenidusleti peale, võtab jope sisetaskust rahakoti sarnase

eseme, teeb selle lahti ja paneb taskusse tagasi. Isik osutab vitriinile ja samal ajal võtab

teenindaja leti pealt keti ära. Isik võtab teenindusluugi kaudu uue keti, vaatab seda ja annab

tagasi. Kell 19.35 vaatab isik videokaamera suunas ja lahkub pandimajast. Samuti on

vaadeldud sama pandimaja 15.03.2023 videosalvestist, millest nähtub, et kell 11.28 siseneb

pandimajja isik tumedates riietes, kellel on kapuuts peas. Tumedat värvi jopel on näha

esiküljel vasakul pool hallikat värvi kolmnurka, tumedat värvi pükstel on parema sääre

välisküljel heledat värvi vertikaalne triip. Kell 11.29 paneb käe teenindusluugist sisse, võtab

käe välja ja hoiab käes keti sarnast eset. Seejärel pöörab isik end ümber ja jookseb

pandimajast välja (II kd, tl 50-70).

Kahtlustavana ülekuulamisel Maksim Pronin tunnistas, et pani kahtlustuses esitatud kuriteo

toime ja 15.03.2023 umbes kella 12.00 paiku läks Szolnoki bussipeatuse juures olevasse

pandimajja, kus käis ka 14.03.2023, kui käis ühte ketti vaatamas. 15.03.2023 poemüüja pani

kuldketi laua peale, mis oli ainuke suurem kett, misjärel müüja hakkas vitriinist võtma teist

ketti, kui ta võttis laua peal oleva keti ja jooksis välja. Varastas keti, kuna tal polnud tööd ja

polnud raha, et koju süüa osta. Seljas oli tal tumedat värvi jope ja püksid, jalas pruuni värvi

saapad. Pandimajast läks Ristiku tn hostelisse, kus nad elukaaslase O. A.ga elasid, andis keti

elukaaslasele, kellel palus keti pandimajja viia, kes seda ka samal päeval tegi ja sai selle eest

600-700 eurot. Kahetseb, et keti varastas (II kd, tl 71-75).

X OÜ vastusest nõudekirjale nähtub, et vastavalt laenu- ja pandilepingutele on O. A. xxx,

Tallinnas asuvas pandimajas 15.03.2023 pantinud kuldketi prooviga 585, kaaluga 23,91

grammi. Kuldkett koos lepingute ja arvekviitungiga on politseile üle antud, lisatud O. A.

elamisloa koopia (kr. toimik I kd, tl 183-196). Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga

on vaadeldud kuldketti prooviga 585, kogupikkusega 50,8 cm, kett keskosast paksem, kett

kaalub 23.91 grammi (I kd, tl 197-206).

03.04.2023 isiku läbivaatuse protokollis on fikseeritud Maksim Pronini välimus ning võeti

ära tema jalas olnud pruuni-musta värvi valge tallaosaga jalanõud (kr. toimik I kd, tl 217-

227). 21.04.2023 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Maksim Pronini kinnipidamisel

temalt ära võetud jalatseid, mis on pruuni värvi, osaliselt musta värvi ning tallaosa on valget

värvi (II kd, tl 181-189).

Kohus leiab, et ülalnimetatud omavahel riimuv tõendikogum annab aluse rääkida

süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu X

Kinnisvara OÜ esindaja esitatud süüteoteate kohaselt 15.03.2023 Tallinnas, xxx palus mees

palus talle näidata kuldketti ja rebis selle müüja käest ära ning jooksis minema, kuldketi

väärtus on 1100 eurot. Süüteo toimepanemist kinnitavad ka tunnistajate ütlused ja kirjalikud

tõendid. Ka süüdistatav ise tunnistas kuldketi vargust nimetatud kuupäeval, millise

toimepanemise asjaolud on nähtavad ka pandimaja turvakaamerate salvestiselt.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab

seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja

nõusolekuta. Kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kuldkett kauplusele ning süüdistatav ei

ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli

seni, kuni süüdistatav selle eest ei ole tasunud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud

asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja

kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab

kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu

realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka

subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul

toimus kuldketi äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt

ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kuldketti kannatanule tagastada,

vastupidi süüdistatav jooksis kuldketiga pandimajast välja ja andis varastatud kuldketi

elukaaslasele, et ta selle teise pandimajja viiks, et saada elamiseks rahalisi vahendeid. Sellest

saab järeldada, et süüdistataval puudusid piisavad rahalised vahendid eseme pandimajast

väljaostmiseks ning eseme väljaostmise ja kannatanule tagastamise plaan puudus. Seega on

õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ja ka varastatu enda kasuks pööramine, ehk tuvastamist on leidnud varguse

objektiivse koosseisu realiseerimine.

Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist leiab kohus, et tegemist on

eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga.

20.03.2023 varguse episood aadressil xxx, Tallinnas asuvas X OÜ-le kuuluvas „X“

juveelikaupluses

Kohus leiab, et 20.03.2023 kella 16.27 paiku Tallinnas xxx asuvas, X OÜ-le kuuluvas „X“

juveelikaupluses kuldketi hinnaga 1904 eurot ja käeketi hinnaga 1168 eurot varguse

toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud tunnistajate ütluste, turvakaamerate

videosalvestuste, nende vaatlusprotokolli, süüdistatava ütlustega ja muude kirjalike

tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud 20.03.2023 kell 16.38 Häirekeskusele

tehtud kõne xxx asuva X juveelipoe töötajate poolt, kelledest üks ütles oma nimeks A. D.

ning teatasid, et varastati kullast kaelakett ja käevõru, varas oli umbes 30-aastane

meesterahvas, tumedat värvi riietes, kapuuts oli peas, jopel oli heledamat värvi kiri. Jooksis

poest välja Balti jaama suunas. Kaamera on olemas, kuid see on ajutiselt välja lülitatud (II

kd, tl 77-82).

Tunnistaja G. K. ülekuulamise protokolli kohaselt oli ta 20.03.2023 tööl xxx, Tallinn, asuvas

kaupluses X. Umbes kell 16.30 tuli kauplusesse tumedat värvi riietuses 30-aastane mees.

Jopel olid valged kirjad, mees rääkis vene keeles. Vaatas ja proovis erinevaid tooteid, oli

poes umbes 30 minutit. Meesterahvaga suhtles A. D.. Ühel hetkel haaras mees kapile

asetatud keti ja käevõru ning jooksis nendega minema Balti jaama suunas. Paar minutit

hiljem helistas politseisse. Varastati käevõru kaaluga 14,60 g, hinnaga 1168 eurot ja kett

kaaluga 23,80g, hinnaga 1904 eurot. Hetkel kaamerad ei tööta (II kd, tl 83).

Sündmuskoha xxx, Tallinn vaatlusprotokollist nähtub olustik sündmuskohal ning on

fikseeritud sündmuskohalt võetud puuteproovid vaheukselt, kettidelt ja klaasilt (II kd, tl 84-

101).

Tunnistaja A. D. ülekuulamisel antud ütluste kohaselt töötab ta xxx, Tallinn asuvas

juveelipoes X. 20.03.2023 kui ta oli tööl, tuli kella 15.45 paiku poodi tumedates riietes

meesterahvas, kes oli umbes 28-35 aastane, 170 cm pikk. Meesterahval oli seljas musta värvi

jope, millel olid ringid, millede sees valget värvi kirjad, isikul oli koguaeg kapuuts peas.

Samuti oli peas tumedat värvi müts. Meesterahva nägu oli tavaline, habet ei olnud, arvab, et

tunneks isiku ära. Rääkis vene keeles ja soovis näha Bismarki tüüpi kuldketti. Meesterahvas

võttis keti vahepeal enda kätte, aga üldiselt oli kett nende vahel klaasi peal. Seejärel soovis

meesterahvas näha käevõrusid, mida soovis oma tüdrukule kinkida. Tunnistaja näitas

meesterahvale erinevaid käevõrusid, viimasena Bismark käevõru, mis sarnanes kaelaketile,

mis oli klaasi peal. Meesterahvas võttis mõlemad ehted enda kätte, hoidis neid käes. Kui

poodi tuli veel üks klient, kes soovis mingit ehet näha ja soovis rääkida, jooksis meesterahvas

koos kaelaketi ja käevõruga poest välja ilma, et oleks nende eest tasunud. Tunnistaja karjus

talle midagi järgi ja siis vajutas paanikanuppu, mille peale tuli kõrvalt kabinetist välja

kolleeg Galina, kes helistas kohe politseisse. Kullast Bismark käevõru ja kaelakett maksid

kokku umbes 3700 eurot. 20.03.2023 poes olevad kaamerad ei töötanud (kr. toimik II kd, tl

106-110). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb tunnistaja A. D. fototabelist

ära Maksim Pronini kui isiku, kes varastas 20.03.2023 juveelipoest Bismark käevõru ja

kaelaketi, tunneb isiku ära näo ja huulte järgi (II kd, tl 111-115).

Kannatanu X OÜ esindaja O. R.`i ütluste kohaselt 20.03.2023 Tallinnas xxx asuvas

kaupluses X varastatud ehete kohta on tal väljatrükid, kus on kirjas nende omadused koos

fotodega. Varastatud kaelakett kaalus 23,80 grammi, oli 45 cm pikk, hinnaks 1904 eurot.

Varastatud käekett kaalus 14,60 grammi, oli 18 cm pikk, hinnaga 1168 eurot. Arvestades

seda, et kaalud võivad olla erinevad, võib ka kaaluerinevus olla +/- 1 gramm (II kd, tl 117-

121). Kannatanu esindaja edastas uurijale ka väljatrükid kassasüsteemist, millelt nähtub

kettide tüüp (muster), hind, kaal, kullaproov, pikkus ning dokumendid ehete sisseostu kohta

(II kd, tl 122-126, 127-130).

Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud xxx, Tallinn asuva X Hotell turvakaamerate

salvestusi, millede kohaselt on näha kell 15.45 kaamerapildis meesterahvast, kellel on musta

värvi kapuutsiga jope, musta värvi püksid ja jalas pruuni värvi valget värvi tallaga saapad.

Jope vasaku varruka ülapiirkonnas on näha valget värvi ringi kujulist detaili ja selja ülaosas

valget värvi kirje. Isik on tuvastatud kui Maksim Pronin. Kell 15.46 siseneb M. Pronin

tänaval asuvasse hoonesse ja väljub sellest kell 16.27 ning jookseb videokaamera suunas ja

möödub sellest, joostes Vana-Kalamaja tänavale (II kd, tl 132-147).

Kahtlustavana ülekuulamisel Maksim Pronin tunnistas, et pani kahtlustuses esitatud kuriteo

toime ja 20.03.2023 kella 16.00 paiku läks Balti jaamas asuvasse juveelipoodi, kus palus

müüjal näidata talle kuldketti, hoidis seda käes, misjärel palus endale näidata ka kullast

käevõrusid, milledest ühe võttis endale kätte. Mingil hetkel tuli poodi teine klient, kellega

müüja rääkima hakkas. M. Proninil olid sel hetkel käes käevõru ja kett ning jooksis nendega

poest välja, Ristiku tn hosteli poole, kus ta pere oli. Sel päeval oli tal seljas musta värvi

kapuutsiga jope, musta värvi dressipüksid ja pruuni värvi saapad. Koju jõudes andis keti ja

käevõru elukaaslase O. kätte, kellel palus need pandimajja viia. O. viis need ehted kuskile

Kopli pandimajja. Kahetseb, et need ehted varastas (II kd, tl 148-152).

Tunnistaja O. A. antud ütluste kohaselt on Maksim Pronin tema elukaaslane, kellega neil on

3 last. Maksim andis talle ühe Bismarki keti ja käeketi, mis ei tundunud uued. Tunnistajat ei

huvitanud, kust Maksim ketid sai, kuna neil ei olnud raha ja kuskil ööbida. Maksim andis

ketid samal päeval kui tunnistaja kaelaketi xxx, Tallinn pandimajja viis, lepingu kohaselt

20.03.2023 ja sai selle eest 714 eurot. Käeketi viis tunnistaja xxx, Tallinn asuvasse

pandmajja 21.03.2023, sai selle eest 478,50 eurot. Lepingud antud uurijale (I kd, tl 248-252,

253-257).

X OÜ vastusest nõudekirjale nähtub, et vastavalt laenu- ja pandilepingutele on O. A. xxx,

Tallinnas asuvasse pandimajja 21.03.2023 toonud kuldkäeketi prooviga 585, kaaluga 14,58

g, milline leping ja ehe on politseile üle antud (kr. toimik I kd, tl 156-166). Asitõendi

vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud kuldkäeketti prooviga 585, mis koosneb

omavahel ühendatud seotud ketilülidest, keti paksus on 6 mm ning kaalub 14,58 grammi (I

kd, tl 167-180).

02.05.2023 üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt andis Tallinnas xxx asuva X OÜ esindaja

E. P. menetlejale üle kuldketi kaaluga 23,80 grammi ja 20.03.2023 X OÜ ja O. A. vahel

sõlmitud lepingu nr 6070 23,80 grammise kuldketi tagatisel 714-eurose laenu andmise kohta

(kr. toimik II kd, tl 166-167). Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud 02.05.2023

üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu võetud kuldketti, mille kogupikkus on 46,9 cm ning

kaalub 23,80 grammi, lisatud mitteautomaatkaalu taatlustunnistus (II kd, tl 168-180).

03.04.2023 isiku läbivaatuse protokollis on fikseeritud Maksim Pronini välimus ning võeti

ära tema jalas olnud pruuni-musta värvi valge tallaosaga jalanõud (kr. toimik I kd, tl 217-

227). 21.04.2023 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Maksim Pronini kinnipidamisel

temalt ära võetud jalatseid, mis on pruuni värvi, osaliselt musta värvi ning tallaosa on valget

värvi (II kd, tl 181-189).

Kohus leiab, et ülalnimetatud omavahel riimuv tõendikogum annab aluse rääkida

süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu

Häirekeskusele tehtud kõnest ja juveelipoe töötajatest tunnistajate ütlustest nähtub

20.03.2023 kella 16.27 paiku Tallinnas xxx asuvast juveelikauplusest varastati meesterahva

poolt kuldkett hinnaga 1904 eurot ja käekett hinnaga 1168 eurot. Ka süüdistatav ise tunnistas

ehete vargust nimetatud kuupäeval.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab

seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja

nõusolekuta. Kannatanu esindaja ütlustest ja esitatud dokumentidest nähtuvalt kuulusid

ehted kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on

sedastatav, et süüdistuses märgitud ehted olid seni, kuni süüdistatav nende eest ei ole tasutud,

süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega

sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu

tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud

varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka

subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul

toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt

ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud ehteid kannatanule tagastada,

vastupidi süüdistatav jooksis ehetega juveelipoest välja kauba eest maksmata. Süüdistatava

selgituste kohaselt andis ta varastatud ehted oma elukaaslasele, et ta need pandimajja viiks,

mida viimane ka tegi ja mida kinnitavad esitatud lepingud ning üleantud ehted. Sellest saab

järeldada, et varastatud ehted viidi teise pandimajja, et saada elamiseks rahalisi vahendeid

ning ehete väljaostmise ja kannatanule tagastamise eesmärk puudus, kuivõrd selleks

puudusid süüdistataval rahalised vahendid ja kuldehted varastatigi varastatu müügist

rahaliste vahendite saamiseks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja

äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja ka varastatu enda kasuks

pööramine, ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine.

Süüdistusaktis on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle

ebaseadusliku

omastamise

eesmärgil

avalikult,

kuid

vägivalda

kasutamata

ja

süstemaatiliselt, olles isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, s.o KarS § 199 lg 2

p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 järgi, s.o

varguse toimepanemine avalikult ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava

tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Vargus on avalik, kui see pannakse

toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv

isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta

üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või

selle katseks (RKKK 3-1-1-93-96). Antud juhul kuriteo toimepanemise asjaoludest

nähtuvalt varastas süüdistatav neljal korral kuldehteid juveelipoest ja pandimajadest,

haarates ehted leti pealt või poemüüja käest ning väljus või lausa jooksis poest, pandimajast

välja. Seega sai süüdistatav üheselt aru, et klienditeenindajad said aru tema õigusvastasest

käitumisest. Seega leiab kohus, et antud juhul oli vargus toime pandud avalikult. Kuivõrd

kogutud tõenditest tulenevalt süüdistatav vägivalda võõra vallasasja äravõtmisel ei

kasutanud, siis on tegemist võõra vallasaja äravõtmisega avalikult, kuid vägivalda

kasutamata KarS § 199 lg 2 p 5 tähenduses.

Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi,

s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on

toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Maksim Pronin toime

pannud neli vargust. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süstemaatiline on vargus siis,

kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt

korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on

need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude

vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud,

et Maksim Pronin pani toime neli varguse episoodi ning seda ligi aasta ja seitsme kuulise aja

jooksul, s.o ajavahemikul 22.08.2021 kuni 20.03.2023. Seejuures tekkis olukord, et esimese

episoodi kohtusse saatmise ja kohtuistungi toimumise vahelisel ajal, pani süüdistatav toime

uue varguse ning kolm 2023 aastal toime pandud episoodi pani ta toime vaid kuu aja jooksul,

s.t süüdistatava poolt varavastaste süütegude toimepanemine on olnud süsteemne. Sellistest

andmetest tulenevalt asub kohus seisukohale, et varguse süstemaatilisuse kriteerium on

täidetud faktilises mõttes KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses.

Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, leiab kohus, et tegemist on

eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Lisaks eelmärgitule on süüdistusaktist tulenevalt süüdistuse formuleeringus süüdistatud

süüdistatavat ka selles, et ta on temale inkrimineeritud süüteod toime pannud isikuna, kes on

varem toime pannud omastamise. Maksim Pronini karistusregistri andmetest ja Harju

Maakohtu 06.05.2021 otsusest nr 1-21-2824, nähtub, et süüdistatav on süüdi mõistetud KarS

§ 201 lg 1 järgi ning teda karistati 2 kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel

1 aastase katseajaga kohaldamata. Seega algas kohtu määratud katseaeg 06.05.2021 ja

lõppes 05.05.2022. Kuivõrd süüdistatav pani esimese süüteo toime 22.08.2021, s.o kohtu

määratud katseajal ning ülejäänud süüteod ajal, mil viidatud otsusega karistus ei olnud

kustunud, oli süüdistatav isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, s.t tegemist on

KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuga. Samas on süüdistatav vargused toime pannud

süstemaatiliselt ning eraldi ei ole vaja enam teha viidet KarS § 199 lg 2 p-le 4. Samas,

kuivõrd süüdistatav on varem toime pannud mitte varguse, vaid omastamise, on tegemist

erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, kuivõrd tegemist on KarS § 199 lg 2 p 4

sätestatud süüteokooseisu tunnusega, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi. Seega on

tegemist erilise isikutunnusega, mis iseloomustab süüdistatavat ning kuigi see tunnus oleks

eraldi kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, ei saa seda eraldi kvalifitseerida, kuivõrd

süüdistatava tegevus on kvalifitseeritav juba KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Seega tuleb eriline

isiktunnus nimetada süüdistuse formuleeringus, jättes selle paragrahvi lõike ja punkti

täpsusega fikseerimata.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistusaktis on süüdistatava Maksim Pronini käitumine õigesti

kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 ettenähtud kuriteona, märkides ära ka süüdistatava

erilise isikutunnuse, s.t võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, olles isikuks, kes on

varem toime pannud omastamise.

Süüdistatavat iseloomustavad tõendid

Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Maksim Proninil 1 kehtiv kriminaalkaristus KarS §

201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning 1 kehtiv väärteokaristus KarS § 218 lg

1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest (II kd, tl 193-194).

Harju Maakohtu 06.05.2021 otsusest nr 1-21-2824 nähtuvalt karistati Maksim Proninit KarS

§ 201 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud, mis jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult

täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta, mille kulgemise alguseks loeti 06.05.2021 (II kd, tl

195-196). Karistusandmetest nähtuv väärteokaristus on määratud 22.02.2010 ning karistus

on kehtiv seetõttu, et määratud rahatrahv on jäetud tasumata. Samas on KarS § 82 lg 4

kohaselt selle rahatrahvi sissenõue aegunud, s.t otsuse täitmine on aegunud ja see

väärteokaristus ei saa olla kehtiv.

3. TSIVIILHAGID

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu X OÜ esitatud hagiavalduse, millest nähtuvalt soovib

kannatanu temale kuriteoga tekitatud kahju summas 930 eurot väljamõistmist süüdistatavalt

ja kahju hüvitada X OÜ arveldusarvele (III kd, tl 12-14). Samuti on hagiavalduse esitanud

kannatanu X OÜ, millest nähtub, et kannatanu palub talle hüvitada õigusvastaselt tekitatud

kahju summas 3441 eurot, mis kanda kannatanu X OÜ arveldusarvele (III kd, tl 67-68).

Hagiavalduse on esitanud ka kannatanu X OÜ, millest nähtuvalt soovib kannatanu nõuda X

OÜ ebaseaduslikust valdusest välja kuldkett kaaluga 23,80 grammi ja pikkusega 45 cm, X

OÜ valdusesse või alternatiivselt temale õigusvastaselt tekitatud kahju 1904 eurot

väljanõudmist süüdistatavalt, mis hüvitada X OÜ arveldusarvele (III kd, tl 72-73).

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §

1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise

eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid

ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või

mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1

kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui

vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks olevate varaliste kahjude

tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuritegudega. Kohtu

hinnangul on varalised kahjud tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd

see on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahjude tekkimises, siis

tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varalised kahjud tuleb hüvitada kahju kannatanud

isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline

kahju tuleb välja mõista Maksim Proninilt kannatanute kasuks vastavalt tekitatud kahjule.

Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, s.h Maksim Pronini

kohtueelsel menetlusel antud X OÜ ja X OÜ episoodides kahju tekitamist tunnistavate

ütlustega, kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kohtuistungil süüdistatava süü

tunnistamisega on tõendatud, et kannatanutele kahju tekitas varguse toimepanemisega

Maksim Pronin, mistõttu peab varalise kahju hüvitama Maksim Pronin.

Kaitsja leidis, et kannatanute esitatud tsiviilhagid varalise kahju nõudes ei ole põhjendatud,

kuivõrd kriminaalasjas leiduvate tõenditega ei ole kahju suurus tõendatav. Samas nõustus

kaitsja X OÜ hagiga tsiviilkostaja vastu, leides, et võõras valduses olev asi tuleb omanikule

tagastada. Seejuures leidis kaitsja, et kuivõrd X OÜ esitas tsiviilhagi 930 euro nõudes ja X

OÜlt varastatud ehe oli vastu võetud sama hinnaga, siis selles osas ei saa varalise kahju vastu

eriti vaielda.

Kohus asub seisukohale, et puutuvalt X OÜ esitatud tsiviilhagisse 930 euro nõudes nähtub

kriminaaltoimikust, et 23.08.2021 esitatud süüteoteate kohaselt on 14 grammise kuldketi

vargusega 22.08.2021 pandimajast X (X OÜ) tekitatud varalist kahju 930 eurot (kd 3, tl 1).

Kriminaaltoimikus leiduvast tsiviilhagist (kd 3, tl 12) nähtuvalt taotletakse 930 euro

hüvitamist ning kahju suurust tõendavaks dokumendiks on hagiavalduse kohaselt pandimaja

leping. Viidatud pandimaja lepingust (kd 3, tl 13) nähtuvalt on A. B. 11.09.2020 pantinud

vaidlusaluse kuldketi pandimajas ja saanud laenu 930 eurot. Samas jääb kohtule

arusaamatuks, miks ei ole märgitud lepingusse laenu tähtaega ja miks peab laenu

kustutamisel laenaja maksma vaid 884 eurot, mis on väiksem summa kui laenusumma.

Samas saab järeldada, et kannatanu on kuldketi oma valdusse saamisel teinud kulutusi 930

eurot ja selle kuldketi varastas Maksim Pronin, mis on kriminaalmenetluses üheselt

tõendamist leidnud. Sellest saab järeldada, et kannatanule on vargusega tekitatud varalist

kahju vähemalt 930 euro ulatuses. Sellest tulenevalt peab kohus tsiviilhagis esitatud nõude

suurust põhjendatuks.

Lisaks eelmärgitule on X OÜ esitanud tsiviilhagi 3441 euro nõudes ning nõue sisaldab endas

kuldketi (3199 eurot) ja kuldripatsi (242 eurot) väärtust, milliseid ehteid tagasi saada ei

õnnestunud. Kohus peab siinkohal oluliseks seda, et tunnistaja A. N. on koheselt pärast

vargust helistanud hädaabi numbrile ja teatanud vargusest ning nimetanud kahjusummaks

4465 eurot. Samal päeval toimunud ülekuulamisel on ta täpsustanud summat (4453 eurot) ja

nimetanud ka iga ehte hinna eraldi (3199 €, 1012 €, 242 €). Seega oskas tunnistaja koheselt

vargusest teatades nimetada esemete müügihindasid. Tunnistaja R. D. ütluste kohaselt olid

ehetel varguse hetkel hinnasildid küljes, mis on tuvastatav ka videosalvestisest.

Kriminaalasjas ei ole ka vaidlust selle üle, et süüdistatav süüdistuses nimetatud ehted OÜ X

kauplusest varastas. Kannatanu esindaja on esitanud laoaruande seisuga 21.02.2023, milles

on ära näidatud kõikide laos olevate ehete kogused, kaalud ja jaehinnad ning varastatud ehete

hinnad ühtivad aruandes ja kannatanu esitatud avaldustes ning tsiviilhagis nimetatutega.

Lisaks sellele on esitatud ehete ostudokumendid, millest saab järeldada, et kannatanu on

ehteid ostnud 2022. aastal korduvalt ja suuremas koguses ning on esitatud ka

tollideklaratsioonid

ning

kauba

päritolu

tõendavad

dokumendid.

Arvestades

ostudokumentidest nähtuvaid hindu, millele lisanduvad ka erinevad maksud, ei saa pidada

asja väärtuseks algse asja müüja kataloogihinda, kuivõrd kannatanust edasimüüja eesmärk

on teenida kasumit. Ehte müümisel sisseostu hinnaga äriühing ei oleks võimeline ei ruume

rentima ega töötajaid palkama ega ka muid kulusid katma. Seetõttu ei saa kohus kaitsja

vastuväidetega nõustuda. Kohus lähtub kriminaaltoimikus leiduvast laoseisu väljatrükist,

millest nähtuvad müügil olnud ehete jaehinnad, s.t hinnad, millega need ehted 21.02.2023

müügil olid. Vastavalt TsÜS § 65 ls 2 sättele on eseme harilikuks väärtuseks selle eseme

kohalik keskmine müügihind. Käesoleval juhul olid esemed, mis varastati, müügis hinnaga

3199 eurot ja 242 eurot. Kui müüja paneb esemed müüki sellise hinnaga, siis võtab müüja

ka riski, et sellise hinnaga ei pruugi eseme müük õnnestuda, kuid see ei võta müüjalt õigust

sellist hinda küsida. Tunnistaja O. A.ga sõlmitud pandilepingutest nähtuvalt on O.A.

pantinud kuldketi kaaluga 24,09 grammi 770 euro eest ja kohustus tagasi maksma 877 eurot

ning 7,49 grammise keti pantis O.A. 225 euro eest ja kohustus tagasi maksma 247,50 eurot.

Seega pantis O.A. varastatud esemed oluliselt odavama hinna eest võrreldes esemete

väärtusega. Kohus leiab, et selline hinnavahe ei muuda eseme müügihinda või väärtust,

kuivõrd pandimaja huvi on anda võimalikult väikeses summas laenu võimalikult kalli eseme

pantimise eest, kuivõrd pantimise ja laenu andmisega kaasneb rahast ilmajäämise risk ning

risk tuleb maandada. Samas varastatud asja pantijal, kellel puudub püsiv sissetulek ja kes ei

kavatse panditud asja välja osta, puudub huvi saada võimalikult suurt laenusummat, vaid

tähtis on laenu saamine ükskõik mis hinnaga. Liiga suure laenusumma küsimisel võib

laenust ilma jääda ja varastatud ese võib jääda realiseerimata ning raha saamata. Seejuures

juhul, kui panti välja ei osteta, saab pandimaja panditud asja maha müüa välja antud

laenusummast oluliselt suurema summa eest. Vastasel juhul puuduks pandimaja pidamisel

majanduslik mõte. Seega ei saa asja hinda arvestada pandimajas antud laenusumma alusel.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et tsiviilhagis märgitud kahjusummad vastavad kohtule

esitatud dokumentides märgitud jaehindadele ning kohtul puudub alus tekitatud varalise

kahju suuruses kahelda. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline

kahju ja saamata jäänud tulu. Käesoleval juhul on kannatanule tekitatud otsest varalist kahju

kaotsiläinud vara väärtuse ulatuses, samuti jäi asja varguse tõttu asi müümata, mille tõttu jäi

kannatanul saamata ka tulu, mille kannatanu oleks saanud kui tal õnnestunuks asi müüa. Asja

varguse tõttu kannatanu aga kasu saamise võimaluse kaotas. Seega sisaldab esitatud

tsiviilhagis märgitud nõue nii kaotsiläinud asja väärtust kui ka saamata jäänud tulu.

X OÜ on esitanud alternatiivse tsiviilhagi, milles ta soovib temale kuuluva asja tagastamist

X OÜ võõrast valdusest või siis 1904 euro välja mõistmist Maksim Proninilt. Kriminaalasjas

kogutud tõenditega on tõendatud, et X OÜ episoodis Maksim Pronin varastas kannatanult

kaks kuldketti, millised palus oma elukaaslasel O. A.l viia pandimajja. X OÜ on ühe kuldketi

kanntanule tagastanud, kuid X OÜ, kui teise kuldketi O. A.lt ostja ja valdaja ei ole nõustunud

valduses oleva kuldketi tagastamisega. Käesoleval juhul on küll valdajalt nõutav asi ära

võetud ja hoiustatud politseis, mistõttu on asja hoidjaks politsei, kui asja otsene valdaja ja

endine valdaja X OÜ on asja kaudseks kaasvaldajaks, kuid AÕS § 80 lg 1 alusel esitatav

hagi esitatakse sellegipoolest senise valdaja vastu ning politsei kui asja otsene valdaja on

kohustatud asja välja andma sellele, kellele kohus selle määrab.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on varalise kahju hüvitamise eesmärk kannatanu asetamine

olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib

hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Käesoleval juhul on ilmselgelt

tegemist varalise kahjuga ja varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata

jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse

või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Antud juhul on tegemist olukorraga,

kus X OÜlt varastatud vara ehk kuldkett ei ole kaotsi läinud ega hävinud ega ole ka tema

väärtus vähenenud. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et Maksim Pronin

varastas vaidlusaluse kuldehte X OÜ kauplusest, tekitades X OÜle varalist kahju ja andis

varastatu üle oma elukaaslasele, kes pantis selle X OÜle, saades selle eest laenu ning politsei

võttis selle ehte kohtueelse uurimise käigus ära ja hoiustas asitõendite laos. Seega on ese

olemas endisel kujul. Käesoleval juhul on kannatanu esimese alternatiivina taotlenud asja

tsiviilkostja ebaseaduslikust valdusest tagastamist ja juhul, kui kohus sellise nõude

rahuldamata jätab, siis vara väärtuse hüvitamist M. Proninilt. Põhimõtteliselt võib

kannatanust omanik kiita heaks kolmanda isiku ja valdaja vahelise käsutuse ja sel juhul saaks

valdaja asja omanikuks ning tema vastu suunatud vindikatsiooninõue lõppeks ja käsutuse

heaks kiitnud endisel omanikul tekiks nõue kolmanda isiku vastu, mille sisuks oleks asja

hariliku väärtuse hüvitamine. Käesoleval juhul aga nõuab kannatanu ebaseadusliku valduse

lõpetamist ja vaid juhul, kui kohus seda taotlust ei rahulda, siis hüvitise väljamõistmist

süüdistatavalt. Seega ei ole kannatanu kui vara omanik vara valdaja ja kolmanda isiku

vahelist käsutust heaks kiitnud, mistõttu puudub alus alternatiivse, s.o varalise kahju

hüvitamise taotluse läbi vaatamiseks. Käesoleval juhul on vaidlusalune vara olemas, kuid

varalise kahju nõude esitamise eelduseks on vara hävimine või kaotsiminek.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on vaidlusaluse asja puhul tegemist kuldketiga, mille väärtus

oli kannatanu hinnangul varguse hetkel 1904 eurot. O. A. on vaidlusaluse ehte tsiviilkostjale

laenu tagatisena müünud 714 euro eest ja kohustus laenuandjale tagasi maksma 800,68 eurot.

Arvestades eelmärgitud hinnavahet ning samasuguse asja harilikku väärtust, sai tsiviilkostja

aru, et pandina vastu võetud asja väärtus on oluliselt suurem kui väljastatud laenusumma.

Seejuures võeti tsiviilkostjalt valduses olev asi ära ja tsiviilkostja sai teada, et tegemist on

varastatud asjaga, s.t tsiviilkostja tegevuse läbi sattus käibesse süüteo toimepanemise

tulemusel saadud vara. Sellele vaatamata, olles teadlik nii asja omanikust, kuriteo

toimepanemisest ja ka väärtuste vahest, ei nõustu tsiviilkostja valdust asja üle loovutama.

Kohus leiab, et kuna asi on omaniku valdusest välja läinud omaniku tahte vastaselt,

tsiviilkostjast asja valdaja on sellest üheselt teada saanud, siis peab tsiviilkostja aru saama

ka sellest, et tema valdusel puudub õiguslik alus ja kannatanul kui omanikul on suurem õigus

asja vallata. Kuivõrd nende asjaolude esinemisele vaatamata tsiviilkostja asja valdusest

loobuma ei nõustu, on tegemist pahauskse valdusega AÕS § 35 lg 2 tähenduses. AÕS § 95

lg 3 kohaselt heauskset omandamist ei toimu kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil

omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kuivõrd vaidlusalune kuldkett on

kannatanust omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastaselt ja varguse tulemusena, ei

ole uus valdaja asja omandanud heauskselt ning valdus asja üle on pahauskne ning kuna

tsiviilkostja on saanud valduse asja üle, mis on varastatud, on tegemist ebaseadusliku

valdusega AÕS § 34 lg 1 tähenduses. Sellest tulenevalt on X OÜ esitatud tsiviilhagis esitatud

nõue asja tsiviilkostja võõrast valdusest tagastamiseks põhjendatud ning AÕS § 80 lg 2

kohaselt tunnustab kohus X OÜ omandiõiguse nõuet temale kuuluvale kuldketile kaaluga

23,80 grammi, pikkusega 45 cm ja prooviga 585 ning leiab, et asja väljanõudmine

tsiviilkostja X OÜ ebaseaduslikust valdusest X OÜ valdusse tuleb rahuldada ja Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas akti nr 23ATH23820 alusel hoiustatud kuldkett kaaluga 23,80

grammi (pakend 1) tuleb välja anda selle omanikule X OÜ.

4. KARISTUSE MÕISTMINE

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette

näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne

süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohtuvaidlustes palus kaitsja

tungivalt kohtul kaaluda võimalust rahalise karistuse kohaldamiseks ning ka süüdistatav

leidis viimases sõnas, et teda tuleks karistada rahalise karistusega, sest vanglas viibides ei

saa ta tööl käia ja pere jaoks raha teenida. Puutuvalt kaitsja ja süüdistatava seisukohtadesse

karistuse liigi osas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et süüdistatavale inkrimineeritakse 4

varguse toimepanemist. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara

arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite

puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Süüdistatava

isikuandmete kontrollimisel antud selgituste kohaselt süüdistatav enne kinnipidamist ei

töötanud, s.t tal puudus legaalne sissetulek, mis oleks taganud tema enda ja tema

pereliikmete ülalpidamise. Samas ei esitatud kohtule ka mingeid põhjendusi, mis takistasid

süüdistataval või tema elukaaslasel tööle asumise ja töise sissetuleku saamise. Seevastu

nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et süüdistatav vahetas süütegude toimepanemise

järgselt riideid, visates süüteo toimepanemisel kantud üleriided minema ning vargusi pani

toime selleks, et maksta hostelites elamise kulu ja kulu perele muretsetava toidu eest. Selline

elustiil viitab sellele, et süüdistatava ja tema pere kulud olid suured, kuid legaalne tulu nende

kulude katmiseks puudus. Arvestades seda, et süüdistatav püüdis varastada suurema kaaluga

ja võimalikult palju maksvaid ehted, saab järeldada, et süüdistatava eesmärgiks oli tekitada

kannatanutele võimalikult suurt kahju, saamaks varastatu müügiga võimalikult suurt tulu.

Seega süüdistataval on pikemat aega puudunud legaalne ja püsiv sissetulek, kuid

süüdistataval lasub ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis

on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste

kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Ankeetandmete

kohaselt Maksim Pronin kinnipidamisele eelnenud ajaperioodil ei töötanud, kuid tal on

olnud erinevaid töökohti, kusjuures viimane tööleping lõppes 2022. aasta lõpus (II kd, tl 201-

205). Seejuures nähtub eelviidatud töötamise andmetest, et aastate vältel on süüdistatav

töötanud erinevate tööandjate juures, kuid kõik töötamised on olnud lühiajalised ning

suurem osa töösuhteid ei ole kestnud üle 2 kuu. Ka 2022. aasta andmetest töötamise kohta

nähtub, et süüdistataval on olnud kolm töökohta ja kõik töösuhted on olnud väga lühiajalised.

Keskmise päevasissetuleku teatise kohaselt oli süüdistatava netosissetulek 2022. aastal 3039

eurot ja keskmine päevasissetulek pärast mahaarvamist 2,10 eurot (II kd, tl 199-200). Samuti

on süüdistatav enda ülekuulamistel selgitanud, et on käinud kuldehteid varastamas, kuna

tema perekonnal, kus on kolm last, ei ole raha, et süüa osta ja teinekord ka kohta, kus

magada. Kuldehete pantimise eest saadud raha eest on nad ostnud süüa ja maksnud hostelite

eest, mida nad pidevalt vahetavad. Seega ei ole süüdistataval ka püsivat elukohta. Lisaks

eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval on 1 kehtiv

kriminaalkaristus, mis on talle mõistetud varavastase süüteo toimepanemise eest ning on

süüdistataval tasumata 1 väärteo eest määratud rahatrahv. Seega on varavastaste süütegude

toimepanemisest saadav tulu süüdistatava jaoks tulusam kui töise tegevuse eest saadav ja

õigusvastasel teel tulu saamine on välja kujunenud süüdistatava elustiiliks ning süüdistataval

puuduvad piisavad legaalsed elatusvahendid, mis välistab rahalise karistuse kohaldamise.

Süüdistatav on ka oma ütlustes selgitanud, et tal on rahalised raskused. Seega ülaltoodu

välistab üheselt rahalise karistuse kohaldamise võimaluse ja süüdistatava suhtes tuleb

kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol.

Hinnates Maksim Pronini süü suurust KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava

õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav

ühe ja korduva kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Aluse

selliseks järelduseks annab ka asjaolu, et Maksim Proninile inkrimineeritakse nelja

varavastase kuriteo toimepanemist. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et

süüdistatav on kuriteod toime pannud süsteemselt ja eesmärgipäraselt. Seejuures pani ta

esimese süüteo toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal ning ka eelmine karistus oli

mõistetud süüdistatavale varavastase kuriteo toimepanemise eest. Tal oli vaba valik, kas

panna kuritegusid toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult, tehes seda

järjekindlalt ja süstemaatiliselt ning teadmises, et sellisele käitumisele järgneb järjekordne

karistus. Samas arvestades seda, et osaliselt on varastatud ehted küll kannatanutele

tagastatud, on ülejäänud kuldehete puhul tekkinud varaline kahju küllaltki suur, ületades

ühel juhul ka olulise varalise kahju piiri KarS § 121 p 1 tähenduses, mistõttu leiab kohus, et

süüdistatava süü on keskmine.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav

on kohtueelses menetluses iga episoodi kohta ütlusi andes avaldanud kahetsust ja avaldas

kahetsust ka kohtuistungil. Kohus ei saa avaldatud kahetsusest mööda vaadata ja kohus peab

võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste

süütegude süstemaatilisust ja rohkust leiab, et süüdistatava kahetsus ei ole kuigi siiras.

Süüdistatav on jätkanud varguste toimepanemist ka ajal, kui üks kriminaalasi oli juba

kohtusse saadetud, mis annab kohtule aluse suhtuda süüdistatava avaldatud kahetsusse

kriitiliselt. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei

tuvastanud.

Kaitsja küll leidis, et kergendava asjaoluna tuleks arvestada süüteo toimepanemist raske

isikliku olukorra mõjul, kuid kohus suhtub sellisesse väitesse tugeva kriitikaga. Juhul, kui

kohus peaks seda asjaolu arvestama kergendava asjaoluna, tekiks olukord, et seda

kergendavat asjaolu tuleks kohaldada iga varavastase süüteo eest karistuse mõistmisel,

kuivõrd süüdlasel puudub töine sissetulek ja tal elamiseks raha ei jätku ning sellest tulenevalt

tekib tal raske isiklik olukord, sest lastele või mõnele muule ülalpeetavale söögi ostmiseks

ei ole raha. Seega peaks kohus suhtuma igasse vargasse kaastundega ning hakkama kahtlema

karistuse kohaldamise vajaduses, jättes kõrvale kannatanule tekitatud kahju. Kohus leiab, et

selline suhtumine ei ole karistusseadustiku §-s 56 sätestatud põhimõtte ja eesmärkidega

kooskõlas. Kriminaalasja kirjalikest tõenditest, süüdistatava või tunnistaja O. A. ütlustest ei

nähtu, et süüdistatav või tema elukaaslane ja laste ema oleks pöördunud kohaliku

omavalitsuse poole või riigi poole toetuse saamiseks seoses raske majandusliku olukorraga,

mis on tingitud sellest, et süüdistatav ei suuda töökohti pidada ja elamiseks raha teenida.

Süüdistataval on kogu aeg olnud võimalus käia tööl ja saada palka, millest ennast ja

ülalpeetavaid ülal pidada, kuid töötamise registri andmed viitavad sellele, et süüdistatav tööd

teha ei soovi ja eelistab sissetulekut saada kergemal viisil, s.o süütegude toimepanemisega.

Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral

mõjutada, kuigi seda kahetsust ei saa jätta täies ulatuses tähelepanuta. Samas kaitsja viidatud

kergendavat asjaolu ei pea kohus üldse võimalikuks arvestada, kuivõrd sellist kergendavat

asjaolu ei ole võimalik sedastada.

Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades süütegude rohkust ja kahetsuse avaldamist,

millesse kohus suhtub mõningase kriitikaga, võib süüdistatavale karistuse mõista küll alla

ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis

oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedases määras, kuivõrd mõistetav

karistus peab süüdistatavas tekitama arusaama keelunormi kehtivusest nii käesoleval ajal kui

ka tulevikus. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei

tuvastanud.

Lisaks sellele ilmneb kriminaalasja materjalidest, et süüdistatavat on karistatud Harju

Maakohtu 06.05.2021 otsusega nr 1-21-2824 KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest vangistusega 2 kuud, mis jäeti tingimisi täielikult täitmisele pööramata

1 aasta pikkuse katseajaga, mille algust arvestati otsuse kuulutamisest, s.o alates 06.05.2021

ning katseaeg kestis kuni 05.05.2022. Seega pani süüdistatav 22.08.2021 kuupäeval toime

varguse temale määratud katseajal.

KarS § 73 lg 4 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda

karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. KarS

§ 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse

täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust

eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64

lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega kuna süüdistataval on eelmise, s.o Harju Maakohtu

06.05.2021 otsusega mõistetud karistus täies ulatuses ära kandmata, tuleb käesoleva

otsusega mõistetavat karistust suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ära

kandmata osa võrra, liites eelmise otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse käesoleva

otsusega mõistetavale karistusele täies ulatuses.

KarS § 73 lg 4 kohaselt on võimalik jätta mõistetav liitkaristus tingimisi kohaldamata,

vabastades süüdistatava liitkaristuse kandmisest, kuid selline karistuse kohaldamata jätmine

eeldab liitkaristusest vabastamist koos käitumiskontrolliga ühes elektroonilise valvega ning

karistuse täitmisele pööramisel on võimalik liitkaristust asendada ka üldkasuliku tööga KarS

§ 69 lg 1 alusel. Nii KarS § 74 sätete kohaldamisega kaasnev käitumiskontroll kui ka KarS

§ 75 lg 2 p 9 või 10 alusel kohaldatav elektrooniline valve, samuti KarS § 69 lg 4 kohaselt

üldkasuliku tööga kaasnev käitumiskontroll eeldavad aga süüdimõistetul püsiva elukoha

olemasolu. Süüdistataval kriminaaltoimikust nähtuvalt püsivat elukohta ei ole pikemat aega

olnud ega olnud seda ka kinnipidamise ajal, nagu ei ole tal elukohta ka käesoleval ajal.

Seetõttu ei ole tema suhtes võimalik ka käitumiskontrolli ja elektroonilise valve

kohaldamine, samuti vangistuse üldkasuliku tööga asendamine, s.t puuduvad igasugused

võimalused mõistetava liitkaristuse kohaldamata jätmiseks või asendamiseks.

5. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelsel menetlusel ja

kohtulikul menetlusel ning teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks

on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses

oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk.

Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav

määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu

põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungi

protokollist ning kohtueelses menetluses on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu

suurused vastavuses menetluse ajakuluga, siis on tekkinud kulu mõistlik ja põhjendatud.

Kuivõrd süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid kohtueelse menetluse lõpuleviimisel

on kaitsja osavõtt kohustuslik kui süüdistatav ei ole kaitsjast loobunud, siis on süüdistatavale

kaitsja määratud kohtueelsel menetlusel. Seega on olnud määratud kaitsja osalemine

menetluses kohustuslik ja vajalik, mistõttu saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale

makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses.

Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu

maksevõimeline. Kuigi süüdistatava tulu kogu 2022. aasta jooksul on olnud 3039 eurot, leiab

kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks.

Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult

isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka

süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb

menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku

positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku

laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku

seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Maksim Pronin on aga varem

nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud isikuks, seega ei ole tegemist juhuslike

episoodidega tema elus ning süüdistatav on teadlik sellest, et kriminaalmenetlusega kaasneb

menetluskulu, mis jääb tema kanda. Lisaks sellele ei süüdistata süüdistatavat mitte ühe

süüteo toimepanemises, vaid varguste süstemaatilises toimepanemises, milline asjaolu

välistab tegude juhuslikkuse. Seega oli süüdistatav vargusi toime pannes üheselt teadlik

sellest, et iga järgneva kriminaalmenetlusega kaasnev menetluskulu jääb taas tema kanda.

Seejuures ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse

lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda

menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

süüdistatavalt täies mahus välja mõista.

Samas leiab kohus menetluskulude suurusest, samuti süüdistatavalt välja mõistetavate

tsiviilhagide suurusest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist

(KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. ASITÕENDID

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite

ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude

objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole

kohtueelse

menetluse

lõpule

viimisel

menetlusotsustust

tehtud,

mis

on

kas

kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures.

03.04.2023 on Maksim Pronini isiku läbivaatuse käigus ära võetud ja pakendatud ning

vaadeldud valge tallaosaga pruuni-musta värvi jalatsid (saapad), mis on 03.05.2023 asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akti nr 23ATH23603 alusel Põhja Prefektuuri asitõendite

hoidlasse asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn, mis kuuluvad süüdistatavale. Seega kuna asja

omanik on teada, tuleb asjad tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule Maksim

Proninile, edastades need jalatsid süüdistatava kinnipidamiskoha administratsioonile

hoiustamiseks süüdistatava Maksim Pronini isiklike asjade hulgas.

Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse (akt nr 23ATH23601, II kd tl 191) on antud

20.03.2023 sündmuskoha vaatlusega võetud puuteproovid (pakendid nr 1, 2, 3, 4) ja DNA-

võrdlusproov A. D.lt. Nimetatud proovide osas leiab kohus, et kuivõrd kohtuotsuse

jõustumise järgselt minetavad proovid tõendusliku tähenduse, on tegemist väärtuseta

asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel.

Kriminaaltoimikus on 1 DVD-plaat Tallinnas xxx asuva X OÜ pandimaja 22.08.2021

turvakaamerate videosalvestistega; 3 CD-plaati Häirekeskuse 21.02.2023, 15.03.2023 ja

20.03.2023 kõnesalvestistega; 1 CD-plaat Elisa Eesti AS-i poolt 01.03.2023 päringu

vastusena edastatud abonentnumbrile 56188329 panga kaudu teostatud kõneaja laadimiste

andmetega; 1 DVD-plaat Tallinnas xxx asuvate AS-i OG Elektra Grossi Toidukaubad

kaupluse 11.02.2023, 20.02.2023 ja 21.02.2023 turvakaamerate videosalvestistega; 1 DVD-

plaat Tallinnas xxx asuva Itella Estonia OÜ turvakaamera 21.02.2023 videosalvestistega; 1

DVD-plaat Tallinnas xxx asuva X OÜ kaupluse R 21.02.2023 turvakaamerate

videosalvestistega; 1 CD-plaat Tallinnas xxx asuva X Kinnisvara OÜ-le kuuluva pandimaja

turvakaamerate 14.03.2023 ja 15.03.2023 videosalvestistega, 1 CD-plaat Tallinnas xxx ja

xxx asuvate, Hea valik OÜ-le kuuluvate pandimajade X.ee 11.03.2023 ja 15.03.2023

turvakaamerate videosalvestistega; 1 DVD-plaat Tallinnas xxx asuva XHotel 20.03.2023

turvakaamerate videosalvestistega, mis asuvad eraldi kinnises ümbrikus. Eelnimetatud

teabekandjatel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb

andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg

3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse.

Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 23ATH23820 kohaselt on Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas hoiustatud kuldkett kaaluga 23,80 grammi (pakend 1). Kuivõrd kohus

rahuldab X OÜ hagi omandiõiguse tunnustamises ja asja X OÜ ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks X OÜ valdusesse, tuleb asitõendite hoiuruumis hoiustatud kuldkett välja

anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule, s.o X OÜ volitatud või seaduslikule

esindajale.

Märt Toming

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/