3-21-2380/32 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-21-2380

Määruse kuupäev

22. juuni 2023

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

P V S GRUPP OÜ, P V S Põld OÜ ja Janor Metsalliku (ärinimi

FIE Metsalliku Mesindustalu) kaebus Põllumajanduse Registrite

ja Informatsiooni Ameti vastu seoses põllumassiivide piiride

muutmisega

Menetlusosalised

Kaebaja I P V S GRUPP OÜ

Kaebaja II P V S Põld OÜ

Kaebaja III Janor Metsallik (ärinimi FIE Metsalliku

Mesindustalu)

Kaebajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom,

seaduslik esindaja Janor Metsallik

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud

esindajad Ave Paavel

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23. jaanuaril 2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) kaebus osaliselt.

2. Kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit uuesti läbi vaatama

Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) 2021. aasta taotluse osas, mis

puudutab põllumassiivil nr 55952585445 asuva põldudevahelise kraaviosa

maastikuelemendina arvestamise ja toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka

arvamise ettepanekut. Tühistada samas osas PRIA 30. septembri 2021. a vaideotsus nr

12-1/21/3147-5. Ülejäänud osas jätta Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku

Mesindustalu) kaebus rahuldamata.

3. Jätta P V S GRUPP OÜ kaebus rahuldamata.

4. Jätta P V S Põld OÜ kaebus rahuldamata.

5. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Janor Metsalliku

(ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) kasuks välja menetluskulu 164 eurot 87 senti.

6. Jätta P V S GRUPP OÜ ja P V S Põld OÜ menetluskulud nende endi kanda.

7. Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

3-21-2380

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24. juulil 2023

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Janor Metsallik (P V S Grupp OÜ, P V S Põld OÜ, P V S Lammas OÜ ja FIE Metsalliku

Mesindustalu seaduslik esindaja) esitas PRIA-le ajavahemikul 15. veebruar 2021 kuni 27. mai

2021 põllumassiivide piiride muudatusettepanekud. J. Metsalliku ettepanekute alusel viis

PRIA ajavahemikul 13. mai 2021 kuni 8. september 2021 läbi halduskontrollid registris ja

kohapealsed põllumassiivide kontrollid taotlejate P V S Grupp OÜ, PVS Põld OÜ, PVS

Lammas OÜ ja FIE Metsalliku Mesindustalu kasutuses olevatel põllumassiividel. Selle

raames mõõdeti GPS seadmega üle ja uuendati osade taotlejate põllumassiivide piire, muudeti

maksimaalset toetusõiguslikku põllumajandusmaa pindala ning vaadati üle

maastikuelemendid. Kaebajale saadeti mõõtmistulemused ja teavitused registris tehtud

muudatuste kohta.

2. P V S GRUPP OÜ, P V S Põld OÜ, P V S Lammas OÜ ja Janor Metsallik (kaebajad)

seaduslik esindaja J. Metsallik ei nõustunud PRIA kannetega ja esitas 1. juunil 2021 PRIA-le

vaide. PRIA rahuldas 30. septembri 2021. a vaideotsusega nr 12-1/21/3147-5 vaide osaliselt.

3. Kaebajad esitasid 20. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 30. septembri 2021. a vaideotsuse nr 12-1/21/3147-

5 tühistamiseks, PRIA kohustamiseks täita põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a

määrust nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ (määrus nr

4) ning arvestada põllumassiividel asuvad maastikuelemendid toetusõigusliku

põllumajandusmaa hulka.

PRIA rahuldas 30. septembri 2021. a vaideotsusega

nr 121/21/3147-5 vaided osaliselt, kuid on jätnud siiski paljud nendel põllumassiividel asuvad

maastikuelemendid arvestamata ja toetusõigusliku pindala hulka arvamata. PRIA ei järgi

õigusakte, vaid teeb otsuseid omadel tingimustel. PRIA kontrollkäikudel tehtud fotod ei ole

adekvaatsed.

4. Kaebajad esitasid 2. detsembril 2021 kohtule kaebuse täienduse, milles täpsustasid

vaidlustatavaid põllumassiive, mille osas nad ei nõustu PRIA tegevusega.

5. Pärast kaebuse täpsustamist ja täiendamist võttis kohus 4. jaanuari 2022. a määrusega

menetlusse P V S GRUPP OÜ, P V S Põld OÜ ja Janor Metsalliku kaebuse, milles palutakse

kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit arvestada põllumassiividel nr

53955055876, 56752689775, 55952585445, 56552948024, 56952499618, 54653395284 ja

54653386579 olevad maastikuelemendid toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka ja

3-21-2380

nimetatud põllumassiivide osas tühistada 30. septembri 2021. a vaideotsus nr 12-1/21/3147-5.

Sama määrusega tagastas kohus P V S Lammas OÜ kaebuse tervikuna ning P V S GRUPP

OÜ, P V S Põld OÜ ja Janor Metsalliku kaebuse määruse n 4 täitmiseks kohustamise nõude

osas.

6. Vastustaja esitas 31. jaanuaril 2022 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele.

7. Kaebajad esitasid 3. mail 2022 kohtule täiendavad seisukohad, milles muu hulgas palusid

muuta Tartu Halduskohtu 4. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni punkti 2 ning asendada

viide põllumassiivile nr 56952499618 viitega põllumassiivile nr 53955000910.

8. Tartu Halduskohus rahuldas 29. juuni 2022. a määrusega kaebuse muutmise taotluse.

Kohus luges kaebuse esitatuks muudetud kujul, s.o selliselt, et kaebuses on esitatud PRIA

kohustamise nõue arvestada põllumassiividel nr 53955055876, 56752689775, 55952585445,

56552948024, 53955000910, 54653395284 ja 54653386579 olevad maastikuelemendid

taotletud ulatuses toetusõigusliku pindala hulka. Samuti paluvad kaebajad tühistada

vaidlustatud põllumassiivide osas PRIA 30. septembri 2021. a vaideotsuse nr 12-1/21/3147-5.

Kohus vaatas kohtuasja läbi kohtuistungil 23. jaanuaril 2023.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebajad põhjendavad kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

9.1. FIE Metsalliku Mesindustalu põllumassiividel (53955055876, 56752689775, 55952585445,

56552948024), P V S Põld OÜ põllumassiividel (54653395284 ja 54653386579) ning P V S

Grupp OÜ põllumassiivil (53955000910) asuvate kraavide (maastikuelementide)

mittearvestamine toetusõigusliku pindala hulka 2021. aastal oli õigusvastane. Tegemist oli

2021. aastal nõuetele vastavate kraavidega määrus nr 4 § 3 lg-te 6¹ ja 6² tähenduses.

Põllumassiivide 54653395284 ja 54653386579 vahel asuv puittaimestikuga kaetud ala on

võimalik kvalifitseerida ka metsasiiluks määruse nr 4 § 3 lg 2 tähenduses.

9.2. Vastustaja peab maastikuelemente kontrollima esmalt ortofotode alusel ja üksnes vajadusel

füüsiliselt koha peal. Vaidlusalused maastikuelemendid on ortofotodelt tuvastatavad, kuid

PRIA keeldus kraavide maastikuelementidena arvestamisest tuginedes kohapealses kontrollis

visuaalselt tuvastatud asjaoludele. Kraavi visuaalse tuvastamise korral on oluline kontrolli

teostamise aeg ja valitsev aastaaeg. Kraavi olemasolu ja selle piire on palju lihtsam visuaalselt

tuvastada sellisel aastaajal, kui puittaimestik kraavi kaldal on raagus. Ebaõige on piirduda

üksnes kraavi eemalt pildistamisega ning järeldada, et kraav ei ole visuaalselt tuvastatav.

9.3. Asja lahendamisel tuleb lähtuda õigusaktides sätestatust ning seda vajadusel tõlgendada.

PRIA koostatud juhendid sisaldavad määruse nr 4 nõuetega võrreldes täiendavaid piiranguid.

Pealegi pole tegemist avalikult kättesaadava dokumendiga. Tegemist on haldusorgani siseste

dokumentidega, millega ei saa kehtestada täiendavaid piiranguid või nõudeid. Seetõttu on

juhendis sätestatud piiravatele tingimustele tuginemine lubamatu.

9.4. Vastustaja on määruse nr 4 § 3 lg-d 6¹ ja 6² ebaõigesti tõlgendanud. Määruse nr 4 § 3 lg-des

6¹ ja 6² sätestatud tingimused on vajalikud kraavi tuvastamiseks ja selle lubatava pindala

kontrollimiseks. Ainult metsa ääres asuva kraavi osas oli 2021. aastal kehtestatud nõue, et see

peab olema visuaalselt tuvastatav. Visuaalselt peab kraavi põhi, nõlv ja serv olema tuvastatav.

Selleks tulebki kraavi kaldal kasvav puittaimestik vajadusel läbida, et kontrollida kraavi

olemasolu. Kraav arvestatakse toetusõigusliku pindala hulka koos puittaimestikuga, mistõttu

ei ole võsa kasvamine kraavis ja selle nõlval lubamatu. Kui on võimalik kindlaks teha, et

metsa servas asub kraav ning mõõta ka selle laius, siis ainuüksi asjaolu, et kraav ja kraavi

kallas on võsastunud, ei ole kraavi mittearvestamiseks piisav. PRIA nõue, et kraaviperved ja

-servad peavad olema vaadeldavas lõigus suuremas osas võsast puhtad ning sellel võivad

3-21-2380

kasvada vaid üksikud põõsad ja puud, on õigusvastane. Määruse nr 4 § 3 lg 6² sätestatud

visuaalse tuvastamise tingimus ei tähenda, et kraavi põhi, nõlv ja serv peavad olema

puittaimestikust täiesti puhtad või olema selgelt nähtavad. Kraavi kaldaid (st kraavi serva ja

põllu vahelist ala) ei pea võsast puhastama. Taotleja peab piirama kraavi põhja ja selle

põllupoolse nõlva ja serva puittaimestikku üksnes sellisel määral, mis tagab kraavide

tuvastamise. Kui puittaimestik ei takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist, siis ei

pea kraavi puittaimestikust puhastama. Vaidlusaluste kraavide põllupoolne nõlv ja serv ning

kraavide põhi on hoitud sellisel määral puittaimestikust vaba, et kraavi olemasolu on võimalik

visuaalselt tuvastada. Seda tõendavad kaebajate esitatud fotod ja videod. Samuti on võimalik

tuvastada, et kraavide pindala jääb määruse nr 4 § 3 lg-des 6¹ ja 6² sätestatud piiridesse. Metsa

servas asuvat kraavi on visuaalselt võimalik tuvastada eelkõige siis, kui liikuda läbi kraavi

põllupoolsel kaldal kasvava puittaimestiku ja vajadusel ronida kraavi põhja. PRIA ei ole

kontrollimisel enamikel juhtudel kraavi servale roninud ega pildistanud kraavi põhja, nõlva ja

serva. Nendes kohtades, kus seda on tehtud, on kraav väga üheselt visuaalselt tuvastatav.

9.5. Määruse nr 4 § 3 lg 6² alusel tuleb toetatava maa hulka arvata kraav koos puittaimestikuga

kuni 12 meetri laiuselt. Nimetatud normi sõnastusest saavad kaebajad aru nii, et

toetusõigusliku maa hulka tuleb arvata kraav ja 12 m puittaimestikku. Kui kraavi kaldal

kasvav puittaimestik on mingis kohas 12 meetrist laiem, siis tuleb kuni 12 meetri ulatuses

kraav endiselt toetusõigusliku maa hulka arvata. Arvestamata saab jätta kraavi selle osa, mis

12 meetri nõudele ei vasta. Vaidlusalused kraavid ei ole ühelgi juhul laiemad kui 12 meetrit ka

siis, kui lähtuda PRIA tõlgendusest.

9.6. Määrus nr 4 kohustab põllumajandusmaal asuvat maastikuelementi säilitama, et tagada

maastiku ja looduskeskkonna mitmekesisust ja elurikkust. Kraavis ja kraavi ääres kasvav võsa

on just see, mis aitab mitmekesisuse ja elurikkuse säilitamisele kaasa. Selline maa

arvestatakse toetusõigusliku maa hulka. Määrusega nr 4 ei ole kooskõlastus tõlgendus, et

kraavid, mille laius on kas mõnes üksikus kohas või terves ulatuse üle 12 meetri, jäetakse

täies ulatuses säilitamiskohustusega maastikuelementide hulgast välja. Kui maastikuelementi

ei arvestata toetusõigusliku maa hulka, siis pole taotlejal kohustust seda säilitada.

9.7. Põllumassiivil nr 55952585445 asuv kraav mõõdeti 2022. aasta kontrollis esmalt 11 m

laiuseks, kuid hilisemas kontrollaruandes käsitleti seda ikkagi sobimatu kraavina. Põldude

kontroll-lehele on märgitud, et vaidlusalune kraav on ortofotode järgi kohati üle 12 m lai,

seega ei ole PRIA jaoks enam justkui kraavi visuaalne tuvastatus 2022. aastal probleemiks.

Selge pole isegi see, millises osas on kraav laiem kui 12 m. PRIA tegevuses toimunud

muutused kinnitavad kaebajate kahtlusi, et kraavide olemasolu ja nende laiust tuvastatakse

meelevaldselt ja määruse nr 4 tingimusi eiravalt. Kui vaidlusaluste kraavide puhul on PRIA

asunud seisukohale, et kraav ei tohi olla üheski kohas üle 12 m lai, on PRIA mõnel teisel

põllumassiivil jätnud arvestamata üksnes selle osa, mis ületab 12 meetrit (nt põllumassiivil nr

56552682645). PRIA praktika on vastuoluline.

9.8. Põllumassiivide nr 54653395284 ja 54653386579 vahel asuva kraavi puhul on tegemist kahe

põllu vahel asuva kraaviga, mis on lubatav maastikuelement määruse nr 4 § 3 lõike 6

tähenduses. Ebaõige on PRIA seisukoht, et see kraav on üle 12 m lai. Kraavi tuleks mõõta

põllumassiivi servast kuni kraavi vastaskaldani. PRIA on ekslikult mõõtnud kraavi laiuse ühe

põllumassiivi servast teise põllumassiivi servani. Tegelikult on tegemist olukorraga, kus ühe

põllumassiivi kõrval on kraav, kraavi vastaskaldast algab muu kõrgemal asetsev maa (võis

olla kunagi tee), sellele järgneb võsaga kaetud ala ja siis algab alles uus põllumaa. Puudub

mõistlik põhjus, miks kogu see ala lugeda kraavi pindala hulka ja seeläbi järeldada 12 m

nõude rikkumist. Juhul, kui põllumassiivide nr 54653395284 ja 54653386579 vahel asuvat ala

ei saa käsitleda lubatava kraavina, siis tuleb see toetusõigusliku maa hulka arvata

metsasiiluna. Metsasiil ei pea koosnema ainult puudest. Määruse nr 4 seletuskirjas märgitust

nähtub, et metsasiilu all mõeldakse eelkõige puudest koosnevaid kitsaid kuni 30 m laiuseid

3-21-2380

põllumaal asuvaid metsaribasid, mis ei sobi põllusaare kriteeriumite alla. Järelikult võib ka

metsasiil koosneda puudest, põõsastest ja muust looduslikust taimkattest.

9.9. Põllumassiivil nr 53955055876 asuv puudega kaetud ala on käsitletav puude reana määruse

nr 4 § 3 lg 3 mõttes. Määrusest ei tulene, et puude vahel kasvavad üksikud põõsastaimed või

võsa välistaks selgelt eristuvate puudega kaetud ala maastikuelemendina (puude rida)

arvestamist. PRIA keeldus ebaõigesti seda ala 2021. aastal maastikuelemendina käsitlemast

ega arvestanud seda toetustõigusliku põllumajandusmaa hulka. Kohtumenetluse ajal asus

vastustaja seda käsitlema hekina (määruse nr 4 § 3 lg 4). Kuigi vastustaja on kohtumenetluses

nõustunud seda ala maastikuelemendina käsitlema ja arvestanud toetusõigusliku pindala

hulka, on tegemist siiski teise maastikuelemendiga (puude reaga). Tulevikus tekkida võivate

vaidluste vältimiseks on kohtu hinnang jätkuvalt vajalik.

10. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

10.1. Määrus nr 4 ei ole kehtestatud mitte maaparandusseaduse alusel, vaid Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) kuni 31. detsembrini 2022 kehtinud §

32 lg 3 ning määruse nr 1306/2013 art 94 alusel. Normis viidatud maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid II lisa näeb ette liikmesriigile ette

maastikule iseloomulike vormide säilitamise nõude, sealhulgas vajaduse korral hekid, tiigid,

kraavid ja puude read, kogumina või üksikute puudena, põlluservad ja terrassid, sealhulgas

keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, ning

valikuna meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks. Seega ei ole üksnes

maaparandusseaduses sätestatud nõuetest lähtumine ja nende täitmine võimalik. Määrus nr 4

nõuded on kehtestatud küll kooskõlas maaparandusseadusega, kuid toetuste taotlejad peavad

täitma ka määruses nr 4 sätestatud rangemaid nõudeid.

10.2. Määrus nr 4 § 3 lg 6² näeb metsaäärse kraavi toetusõigusliku ala hulka arvestamiseks ette

kaks kumulatiivset tingimust. Esiteks ei tohi kuivenduskraav koos nende põllupoolsel serval

ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga olla laiem kui 12

meetrit ning teiseks võetakse laiust arvesse juhul, kui metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi

põhi ning nende põllupoolne nõlv ja serv on visuaalselt tuvastatavad. Kraav ei pea olema

lausaliselt võsast puhas ning sellel võivad kasvada üksikud põõsad või puud, kuid kraavil

peavad olema lõigud, millel võsa ei kasva ja inspektoril peab olema võimalik kraavi serva ja

keskosa ilma võsa sisse tungimata näha. Kui kraavi harude alguskohtades/ristumiskohtades on

võsa laius üle 12 m, ei muutu kraav mittetoetusõiguslikuks. Nimetatu kehtib aga ainult

ristumiskohtade suhtes, mitte kogu kraavi ulatuses. Kraav on terviklik element ning seda ei

tükeldata toetusõiguslikeks ja mittetoetusõiguslikeks osadeks. Juhul, kui kraav on täis

puittaimestikku, ei ole võimalik ortofotolt ega ka kohapealse kontrolli käigus tuvastada kraavi

piiri ja seega ka määrata ala toetusõigusliku pindala hulka. Ebaõige on kaebajate tõlgendus, et

määruse nr 4 § 3 lg 6² tuleb mõista nii, et toetusõiguslik on kraav + 12 m puittaimestikku.

Nimetatud normi sõnastuse järgi on lubatav arvestada toetusõigusliku pindala hulka kraav

koos puittaimestikuga kuni 12 m ulatuses. Õigusnormi ebaõige tõlgendamise tõttu on

kaebajatel tekkinud vale arusaam mõõtmistulemustest.

10.3. PRIA on taotlejate võrdse kohtlemise eesmärgil kehtestanud siseaktiga juhendid

pindalatoetuste kohapealse kontrolli läbiviimiseks ning maastikuelementide mõõtmiseks.

PRIA juhendid ei kehtesta taotlejatele täiendavaid õigusi ja kohustusi. Juhendid on

juhendmaterjalid inspektoritele, et tagada kontrollide tegemine ühetaoliselt.

10.4. Määrus nr 1306/2013 art 94, millele tuginevalt on määrus nr 4 kehtestatud, annab

liikmesriigile volituse määratleda maastikuelemendid ja nende arvestamise nõuded.

Põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse „Põllumassiivi kaardi koostamise,

põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise,

põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide

3-21-2380

määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise

kord“ (määrus nr 22) § 2 lg 3 p 4 kohaselt kantakse põllumassiivi kaardile määruses nr 4

sätestatud maastikuelemendid ning lähtuvalt sama määruse § 5 lg-st 1 määrab põllumassiivi

maksimaalse toetusõigusliku pindala PRIA. PRIA juhendite kohaselt tuleb

maastikuelementide mõõtmisel püüelda ühiste aluste poole ortofotodelt digitaliseerimisel ning

kohapealses kontrollis GPS seadmega mõõtmisel. Seega tuleb inspektoril hinnata, kas

vaadeldav kraav sobiks maastikuelemendiks ka siis, kui tal tuleks sama kraavi ortofotolt

digitaliseerida – seega tuleb hinnata, kas ka ortofotolt oleksid näha nii kraavi põhi kui ka serv

ning kas selle kraavi laiust oleks võimalik mõõta ka ortofotolt.

10.5. FIE Metsalliku Mesindustalu põllumassiividel asuvaid osasid metsaäärseid kraave ei

saanud toetusõigusliku pindala hulka arvata. Põllumassiivi nr 53955055876 asuva kraavi

puhul on tegemist metsaäärse kraaviga. Kohapealses kontrollis tuvastati, et metsaäärse kraavi

põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi olid võsastunud ega olnud visuaalselt tuvastatavad ning

määruse nr 4 § 3 lg 6² tingimused ei olnud täielikult täidetud. PRIA fotodelt on näha tihe võsa

ja muud puittaimed, kuid kraav, selle põhi, nõlv ja serv ei olnud võsastunud alalt piisavalt

tuvastatavad. Sama puudus esineb põllumassiivil nr 55952585445 ja 56552948024. Samuti

ületas põllumassiivi nr 55952585445 kraavi laius koos puude ja põõsastega mitmes kohas 12

meetrit. Põllumassiivi nr 56752689775 võsast puhastatud ala (0,16 ha) ning kirdepoolses

servas asuv kraav (0,1 ha) arvestati toetusõigusliku pindala hulka. Põllumassiivi teises ääres

asuvaid metsaäärsed kraave (0,52 ha) ei saanud toetusõiguslikuna käsitleda, sest kraavide

põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi olid võsastunud ning ei olnud võsastumise tõttu

visuaalselt tuvastatavad. PRIA ei arvestanud algselt põllumassiivil nr 53955055876 asuvate

puude alust maad toetusõigusliku pindala hulka, kuid on hiljem kohtumenetluses oma

seisukohta muutnud ja arvestanud kaks ala maastikuelemendina „hekk“ toetusõigusliku

pindala sisse. Kuna puude vahel asetses noor võsa, siis on põhjendatud käsitleda seda ala

määruse nr 4 § 3 lg 4 mõttes hekina. Maastikuelement koosneb puudest ja põõsastest, ühes

otsas on ainult põõsad.

10.6. P V S Põld OÜ põllumassiivide nr 54653386579 ja 54653395284 vahel asuv kraav ei vasta

määruse nr 4 § 3 lg-s 6¹ sätestatud tingimustele, sest kraavi laius koos puittaimestikuga on üle

12m. Ortofotodelt nähtuvalt asub kraav kahe põllumassiivi vahel, kuid kuna kraav on

võsastunud, siis tuleb juhendi kohaselt mõõta kraavi laiust võsa servast võsa serva. Kraav

koos seda ümbritseva võsaga on laiusega 14,5-17,2 m ehk lubatust laiem. Kohapeal seda

kraavi üle ei mõõdetud, sest PRIA-l ei tekkinud kahtlustki selle kraavi laiuse mittevastavuse

osas. Kaebaja esitas hiljem uue ettepaneku, käsitleda asjakohast ala metsasiiluna, kuid ka see

ettepanek jäi rahuldamata, sest metsasiil peab täielikult olema ümbritsetud põllumaaga ning

metsasiil saab olla maksimaalselt 30 m lai ning minimaalselt 20 m pikk. Metsasiil võib asuda

põllumaa keskel nii, et ei puutu ühestki servast põllumassiiviga kokku või puutub

põllumassiivi piiriga kokku oma kitsamast servast mitte rohkem kui 30 m ulatuses. Metsasiil

peab olema täielikult ümbritsetud põllumaaga, va kokkupuutekohal. Kahe põllumassiivi vahel

puudub kokkupuutekoht, mistõttu ei saa neid ka ühendada ja ala ei ole seetõttu käsitatav

metsasiiluna. Kui metsasiil läbib näiteks kahte põllumassiivi, millest ühel on püsirohumaa ja

teisel põllukultuurid, ei ole ka selline metsasiil toetusõiguslik. Samuti ei saa võsastunud

kraavi lugeda metsasiiluks.

10.7. P V S Grupp OÜ põllumassiivil nr 53955000910 asunud metsaäärse kraavi põllupoolne

serv, nõlv ja kraavi põhi oli võsastunud ega olnud visuaalse vaatluse tulemusel piisavalt

tuvastatavad. Seda kinnitavad kohapealse kontrolli materjalid.

10.8. Põllumassiivide piiride muudatused tehakse üldjuhul maa-ameti ortofotode ja kaugseire

alusel, kuid täpsustava teabena võib aluseks võtta ka kohapealse kontrolli materjalid. PRIA-l

on lubatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmist

kontrollida kohapeal, kui ortofotodest ei piisa tegeliku olukorra kindlaks tegemiseks. Kuna

kaebajad esitasid vastuväited, siis pidi PRIA tegeliku olukorra kindlaks tegemiseks ja

3-21-2380

toetusõigusliku pindala kindlaks määramiseks kohapeal maastikuelementide seisukorra üle

vaatama. Kohapeal tehtud fotod tõendavad kraavide tegelikku seisukorda vaidlusalusel aastal.

10.9. Kaebajate täiendusele lisatud materjalid käsitlevad 2022. aasta maastikuelementide

kontrolli tulemusi, mis ei ole 2021. aasta seisu tuvastamisel asjakohased. Samal põhjusel ei

ole asjassepuutuv lisana esitatud FIE Metsalliku Mesindustalu 2022. a kohapealse kontrolli

aruanne. Lisadena 4 ja 5 esitatud põllumassiivide kaardid on esitatud näitliku materjalina

põllumassiivi 56552682645 kohta, mis ei ole kohtuasjas arutusel. Lisadena 6 ja 10 esitatud

videod on samuti näitlik materjal, mis ei puuduta antud kohtuasjas vaidlustatud massiivil

asuvaid elemente. Kaebuse täienduses viidatud põllumassiiv nr 56552947286 ei ole

vaidlusalune maastikuelement. Kaebusega esitatud videomaterjalist nähtuvalt ei ole

mõõtmisel arvestatud kraavi süvendi osa, samuti ei selgu, kas kraave mõõdeti kõige laiemast

kohast. See nähtub selgelt põllumassiivi nr 55952585445 käsitlevalt videolt.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kaebajad esitasid 2021. aastal PRIA-le taotluse muuta osade nendele kuuluvate

põllumassiivide piire ning arvestada toetusõigusliku pindala hulka põllumassiividel asuvad

erinevad maastikuelemendid. PRIA jättis osaliselt taotlused rahuldamata. Selles asjas on

vaidluse all osade P V S Grupp OÜ-le, P V S Põld OÜ-le ja FIE Metsalliku Mesindustalule

kuuluvatel põllumassiividel asunud maastikuvormide mittearvestamise õiguspärasus

2021. aastal. Kaebajad on seisukohal, et asjakohased maa-alad vastasid 2021. aastal määruse

nr 4 tingimustele ja oleks tulnud arvata toetusõigusliku pindala hulka ja kanda säilitatavate

maastikuelementidena põllumassiivide kaardile. Kaebajate hinnangul on PRIA eksinud nii

määruse nr 4 tingimuste sisustamisel kui alade mõõtmisel. Kaebajad paluvad seetõttu

kohustada PRIA-t arvestama põllumassiividel nr 53955055876, 56752689775, 55952585445,

56552948024, 56952499618, 54653395284 ja 54653386579 maastikuelemendid kaebajate

taotletud ulatuses toetusõigusliku pindala hulka ja ühtlasi tühistada nimetatud põllumassiivide

osas 30. septembri 2021. a vaideotsus nr 12-1/21/3147-5.

12. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul kontrollida, kas 2021. aastal asusid vaidlusalustel

põllumassiividel kaebaja väidetud määruse nr 4 tingimustele vastavad maastikuelemendid

ning kas PRIA on õigesti jätnud asjakohased maa-alad maastikuelementidena tol aastal

arvestamata. Seega ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust asjaolu, et määruse nr 4 ja nr

22 tingimusi on kraavide osas praeguseks mõnevõrra muudetud, sest kohus peab vaidluse

lahendama 2021. aasta seisu arvestades.

13. Määruse nr 22 § 5 lg 4 järgi arvestatakse määruse nr 4 § 3 lg-tes 1-10 nimetatud

maastikuelemendid põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka.

Maastikuelemendi kohta, mis põllumassiivi kaardil ei kajastu, esitatakse PRIA-le andmed ja

graafiline materjal asjakohase avaldusega, sealhulgas põllumassiivi number ning teave

maastikuelemendi tüübi, pindala ja asukoha kohta, misjärel kontrollib PRIA

maastikuelemendi kohta esitatud andmeid ning kannab need põllumajandustoetuste ja

põllumassiivide registrisse (määrus nr 22 § 6 lg-d 1 ja 2). Põllumassiivi kaardile märgitud

maastikuelementidest ning toetusõiguslikust maksimaalsest pindalast lähtutakse omakorda

erinevate toetuste määramisel.

14. Põllumajandusmaastikul asuvate maastikuelementide määratlemise ja kaitsmise eesmärk

on säilitada maastiku ja looduskeskkonna mitmekesisust ja elurikkust ning

maastikuelementide säilitamise kohustus lasub taotlejal. Määruse nr 1306/2013 art 93 lg 1

järgi on nõuetele vastavuse eeskirjad liidu õiguse kohased kohustuslikud majandamisnõuded

ning riigi tasandil kehtestatavad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise

3-21-2380

standardid, mis on loetletud II lisas. Määruse nr 1306/2013 artikkel 94 lg 1 täpsustab, et

liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata

tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid

määratlevad riiklikul või piirkondlikul tasandil toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus-

ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid II lisa alusel, võttes arvesse asjaomaste

alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist,

maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Määruse nr

1306/2013 lisa II on üheks kriteeriumiks „Maastik, hooldustööde minimaalne tase“ ning selle

veerus „Nõuded ja standardid“ on ette nähtud: „Maastikule iseloomulike vormide säilitamine,

sealhulgas vajaduse korral hekid, tiigid, kraavid ja puude read, kogumina või üksikute

puudena, põlluservad ja terrassid, sealhulgas keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise

ja poegade üleskasvatamise ajal, ning valikuna meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks.

Määrus nr 1306/2013 art 94 lg 1 ja ELÜPS 2014 § 32 lg 3 alusel reguleeris 2021. aastal

maastikuelementide arvestamist ja tingimusi määrus nr 4. Taotluse esitamise ajal kehtinud

määruse nr 22 § 2 lg 3 p-de 3 ja 4 kohaselt kantakse põllumassiivi kaardile maksimaalne

toetusõiguslik pindala ning määruses nr 4 sätestatule vastavate säilitamisele kuuluvate

maastikule iseloomulike vormide alune pind ehk maastikuelemendid.

15. Peaasjalikult on pooled erineval seisukohal kuivenduskraavide arvestamise ja mõõtmise

tingimustes, samuti on vaidluse all ühe ala käsitlemise võimalikkus puude reana ning ühe ala

puhul on kaebajate hinnangul võimalik käsitleda ala kraavi asemel metsasiiluna. Vaidluse eset

arvestades on seega asjakohased määruse nr 4 § 3 lg-tes 2-4, 6¹ ja 6² sätestatud tingimused.

16. Määruse nr 4 § 3 lg 3 nägi taotluste lahendamise ajal ette, et põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval

alal tuleb säilitada selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune

ning kus iga 20 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud. Põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb

säilitada ka selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri

pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune. Heki pikkuse hulka arvestatakse kuni nelja meetri pikkused heki

katkestused (määrus nr 4 § 3 lg 4). Metsasiilu puhul tuli taotluse esitamise ja lahendamise hetkel lähtuda määrus

nr 4 § 3 lg-s 2 sätestatud tingimustest. Nimetatud normi kohaselt tuleb põllumaal säilitada minimaalselt 20

meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis on selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast.

Erandjuhul võib metsasiil kokku puutuda põllumassiivi piiriga maksimaalselt 30 meetri ulatuses. Määruse nr

4 § 3 lg 6 näeb ette, et põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb

säilitada alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga eesvoolud ja maaparandussüsteemi maa-alal

paiknevad kuivenduskraavid. Toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvestatakse lõikes 6

nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva

puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt (määrus nr 4 § 3 lg 6¹). Metsaäärse kraavi puhul tuleb lähtuda määruse

nr 4 § 3 lg-st 6², mis nägi kaebajate taotluste lahendamise ajal ette, et metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi

puhul arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos

nende põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri

laiuselt, kui metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi põhi ning nende põllupoolne nõlv ja serv on visuaalselt

tuvastatavad.

17. Pooled on erineval seisukohal, kuidas tõlgendada määruse nr 4 §-des 6¹ ja 6² sätestatud 12

meetri nõuet ning kuidas mõista lõikes 6² sätestatud visuaalse tuvastamise tingimust. Samuti

on pooled erineval seisukohal, kuidas tuleb mõõta põldudevahelist kraavi.

17.1. Pooled tõlgendavad erinevalt puittaimestiku lubatavust ja kraavide laiuse mõõtmise

tingimusi. Eristada tuleb põldudevahelist kraavi (määrus nr 4 § 3 lg 6¹) ja metsaäärset kraavi

(määruse nr 4 § 3 lg 6²), sest nende maastikuelementidena arvestamisele ning laiuse

arvutamisele kehtivad erinevad reeglid. Kohus nõustub kaebajate seisukohaga, et mõlema

kraavitüübi puhul on iseenesest puittaimestik lubatud, sh võsana kvalifitseeritav osa. Seda

kinnitab normide sõnastus, mõlemas lõikes on sõnaselgelt puittaimestik nimetatud. Erinev on

3-21-2380

aga põldudevahelise kraavi ning metsaäärse kraavi puhul lubatud puittaimestiku ulatus.

Metsaäärse kraavi puhul on kehtestatud lisatingimus, et kraavi põhi ning põllupoolne nõlv ja

serv peavad olema visuaalselt tuvastatavad. Põldudevahelise kuivenduskraavi puhul visuaalse

tuvastamise tingimust ei kohaldata. Seega saab põldudevahelise ja ka teeäärse kraavi

maastikuelemendina toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvestada olenemata

sellest, kas puittaimestikuga kaetud kraavi serv, nõlv ja põhi on visuaalselt tuvastatav või

mitte.

Ka PRIA juhendites on selgitatud, et põldudevaheline ja teeäärne kraav võib olla täiesti

puittaimestikuga kaetud, sh kraavi põhi. Lisaks tuleb silmas pidada, et erisus on kehtestatud

ka laiuse mõõtmisele. Määruse nr 4 § 3 lg 6¹ sõnastusest lähtuvalt arvestatakse

puittaimestikuga kaetud põldudevahelise kraavi puhul kraavi mõlemal küljel asuvat

puittaimestikku, sest erinevalt metsaäärsest kraavist on põldudevaheline kraav mõlemast

küljest põllumaaga ümbritsetud. Samas tuleb arvestada kraavi seisukorda. Kui üks kraavi

põllupoolne serv ja põllu vaheline ala ei ole puittaimestikuga kaetud ja teine pool on, siis saab

kraavi maastikuelemendina selle põllu toetusõigusliku pindala hulka arvata, kus kraavi laius

koos puittaimestikuga ei ületa 12 meetrit. Metsaäärse kraavi puhul saab arvestada kraavi

põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahelise puittaimestikuga ehk

metsapoolset osa mõõtmisel ei arvestata.

17.2. Kaebajate hinnangul tuleneb nendest normidest, et toetusõigusliku põllumajandusmaa

hulka tuleb arvata kraav ja lisaks 12 m puittaimestikku, vastustaja hinnangul hõlmab 12

meetri nõue kraavi ja puittaimestiku kokku. Määruse nr 4 § 3 lg-te 6¹ ja 6² kasutatud sõnad

„koos“ ja „kuni“ ei võimalda tõlgendada normi kaebajate soovitud viisil. Sätte sõnastusest

lähtuvalt arvatakse toetusõigusliku pindala hulka kuivenduskraav koos selle serval või nõlval

asuva ning põllupoolse serva ja põllu vahel asuva puittaimestikuga maksimaalselt 12 m

laiuselt. Nimetatud määruse seletuskirjast ei nähtu, et õigusakti andja oleks soovinud 12 m

nõudega hõlmata üksnes puittaimestikuga kaetud osa, mitte kuivenduskraavi. Määruse,

millega täiendati määruse nr 4 lõigetega 6¹ ja 6², seletuskirjas on selgitatud, et kuna looduses

asuvad kraav, põllu piir ja nende vahel olev võimalik puittaimestik looklevalt, siis on

asjakohane lugeda edaspidi toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala osaks kraav koos selle

põllupoolsel serval, kaldal ja nõlval oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt. Seega

hõlmab 12 meetri nõue nii kraavi kui ka põllupoolsel serval, nõlval ja kaldal asuvat

puittaimestiku kokku.

17.3. Määruse nr 4 § 3 lg 6² kasutatud sõnad „visuaalselt tuvastatavad“ tähendab, et

puittaimestik on lubatud kraavi põhjas ja põllupoolsel nõlval ja serval piiratud ulatuses. Kui

puittaimestik oleks lubatud piiramatult, ei oleks määruse nr 4 § 6² viimases osal mingit

tähtsust ning see muutuks sisutühjaks. Kraavi põhi ja põllupoolne nõlv ja serv peavad olema

visuaalselt tuvastatavad ehk nägemise kaudu piisavalt tajutavad. Visuaalse tuvastamise

tingimus käib kraavi põhja, põllupoolse nõlva ja serva kohta, mitte kraavi serva ja põllu

vahele jääva puittaimestiku kohta. Kohtu hinnangul tähendab visuaalse tuvastamise tingimus

seda, et puittaimestik on lubatud normis märgitud aladel piiratud ulatuses ja rohke

puittaimestikuga metsaäärset kraavi ei saa maastikuelemendina arvesse võtta. Määruse nr 4

eelnõu, millega täiendati määruse nr § 3 lõigetega 6¹ ja 6², seletuskirjas on rõhutatud

metsaäärse kraavi visuaalse tuvastamise tingimuse kehtestamise eesmärgina peaasjalikult

kraavi piiri tuvastamise vajadust. Määruse seletuskirjas (lk 3 ja 4) on selgitatud, et taotleja

peab visuaalse tuvastamise tingimuse täitmiseks hoidma kraavi põhja ehk kraavi veealuse osa

ning selle põllupoolse nõlva ja serva puittaimestikust sellisel määral vaba, et kraavi piire

saaks tuvastada. Samuti on seletuskirja mõjude osas selgitatud, et muudatus aitab kaasa

metsaäärsete kraavide seisundi paranemisele, sest kohustab kraavi võsast osaliselt puhastama

ja võimaldab määrata, millised metsaäärsed kraavid loetakse säilitatava maastikuelemendina

3-21-2380

toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka. Seega on kehtestatud tingimus seotud

eelkõige kraavi piiri tuvastamise vajadusega, mitte niivõrd maaparandussüsteemi toimimise

nõude täitmisega. Visuaalse tuvastamise tingimus on seega kehtestatud esmajoones

maastikuelemendi tingimustele vastavuse kontrollimise hõlbustamise eesmärgil, samuti aitab

see kaasa juhuslikkuse vähendamisele lähtuvalt sellest, millal kontroll teostatakse ja mis viisil

(kontrollimise aeg, tuvastamine kaugseire või kohapealse kontrolli abil). Lisaks tuleb

metsaäärsete kraavide puhul silmas pidada, et puittaimestiku ulatuse piiramine aitab kaasa ka

kraavide eristamisele metsa piirist. Seetõttu ei nõustu kohus kaebajate kaebuses ja

kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et määruse nr 4 seletuskirjas viidatud metsaäärse

kraavi puhastamise kohustus on seotud üksnes maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimise

tagamise vajadusega.

17.4. Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et visuaalse tuvastamise tingimusega on metsaäärsete

kuivenduskraavide puhul kehtestatud taotlejatele kraavide hooldamise kohustus määral, mis

võimaldab kraavi nõlva ja serva ning seeläbi kraavi piire mõistlikul määral tuvastada.

Erinevalt põldudevahelisest või teeäärsest kraavist on metsaäärse kraavi puhul selle

eristamine metsa lähedust arvestades raskendatud, mistõttu on visuaalse tuvastamise

tingimusel legitiimne eesmärk. Oluline ei ole üksnes kraavi olemasolu tuvastamine, vaid ka

selle piiride mõistlike jõupingutustega kindlakstegemise tagamine. Nõustuda saab kaebajatega

selles, et iseenesest on kraavi servas, nõlval ja kraavi põhjas puittaimestiku esinemise korral

võimalik kraavi olemasolu tuvastada, sest on võimalik puittaimestikku läbides jõuda kraavi

põhja. Teisalt on metsaäärsete kraavide puhul tiheda puittaimestiku korral oluliselt

raskendatud kraavi piiride ja mõõtmete täpne tuvastamine. Kui metsaäärse kraavi põllupoolne

serv, nõlv ja kraavi põhi on raskesti läbipääsetavad ja kraavi piiride kindlakstegemine seeläbi

raskendatud, siis ei saa sellist kraavi käsitleda nõuetekohasena. Kraavide toetusõigusliku

pindala hulka maastikuelementidena arvestamine on taotlejate huvides, seetõttu ei ole

metsaäärse kraavi puhul selle hooldamiskohustus põhjendamatu ega ülemäära piirav meede.

Kuivenduskraavide säilitamise kohustuse eesmärgist ei ole seetõttu põhjendatud järeldada, et

toetustõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka on arvestatavad kõik metsaäärsed

kuivenduskraavid, kus kasvab ka puittaimestik olenemata selle ulatusest. Kokkuvõtlikult on

kohus seisukohal, et määruse nr 4 § 3 lg 6² alusel on metsaäärne kuivenduskraav koos

põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga

maastikuelemendina toetusõigusliku pindala hulka arvestatav juhul, kui kuivenduskraavi on

hooldatud määral, mis võimaldab kraavi põhja ja kraavi põllupoolset nõlva ja serva visuaalselt

mõistlike jõupingutustega tuvastada ja kraavi laiust mõõta.

17.5. Pooled on erineval seisukohal ka selles, kuidas tuleb mõista määruse nr 4 § 3 lg-tes 6¹ ja

6² sätestatud tingimust, et toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvatakse kraav

koos puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt. PRIA mõistab neid sätteid nii, et taotleja

põllumajandusmaaga seonduva kraavi saab koos puittaimestikuga toetusõigusliku

põllumajandusmaa hulka arvestada siis, kui kraav koos lubatava puittaimestikuga on

maksimaalselt 12 m lai ning kui mõni kraavi osa on laiem, siis kraavi koos puittaimestikuga

maastikuelemendina toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka arvata ei saa. Kaebajad on

seisukohal, et kui kraav koos puittaimestikuga on kohati laiem kui 12 meetrit, siis ei arvestata

toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka üksnes seda osa, mis ületab lubatud laiust. Seega lähtub PRIA

kraavi kui terviku põhimõttest, kaebajate hinnangul saab kuivenduskraavid koos

puittaimestikuga võtta kuni 12 meetri ulatuses alati arvesse ning vaid seda ületav osa tuleb

arvestamata jätta. Kohtu hinnangul on määruse nr 4 mõttega enam kooskõlas vastustaja

lähenemine. Kaebajate tõlgendusest lähtumine tähendaks, et kraav koos lubatud

puittaimestikuga ei pruugi enam täies ulatuses põllumajandusmaaga piirneda. Kui kraav koos

puittaimestikuga tuleks igal juhul kuni 12 meetri ulatuses arvestada toetusõigusliku pindala

3-21-2380

hulka, siis võib maastikuelemendi piiride ning põllu vahele jääda puittaimestikuga kaetud ala,

mis ei ole põllumajanduses kasutatav. Selline olukord tekiks siis, kui kraavi laiust arvestamata

on põllu ja kraavi serva vaheline puittaimestikuga kaetud ala laiem kui 12 meetrit. Põllu poolt

vaadelduna oleks tulemus siis järgmine: põld, toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka

mittearvatav ala ja seejärel maastikuelement, mis arvestatakse toetusõigusliku

põllumajandusmaa pindala hulka 12 meetri ulatuses. Selline tulemus ei oleks määruse nr 4

eesmärkidega kooskõlas. Seetõttu on kohus seisukohal, et toetusõigusliku põllumajandusmaa

hulka saab arvestada maastikuelemendina kuivenduskraavi üldjuhul siis, kui see ei ole koos

lubatava puittaimestikuga laiem kui 12 meetrit ehk kui mõni kraavi osa on oluliselt laiem, siis

jäetakse kogu kraav arvestamata. Välistatud ei ole siiski määrus nr 4 alusel ka

maastikuelemendi osadeks jagamine kui moodustuvad maastikuelemendid on piisavalt

terviklikud ja eristuvad. Eraldi osadeks on võimalik jagada kraave, milles on piisavalt

eristatavad erinevate kraavitüüpidega osad (metsaäärne ja põldudevahelise kraavi osa).

Samuti on määruse nr 4 eesmärgiga ühildatav sellise osa väljaarvestamine, mis ei ole arvesse

võetava maastikuelemendiga lahutamatult seotud (nt kui mõõdetakse välja kahe kraavi vahele

jääv laiem veesilm ja selle külgedele jäävad kraavid võetakse maastikuelementidena arvesse).

17.6. PRIA on oma juhendites ära märkinud ka mõned teised erandid, mil võib arvestada

kuivenduskraavi toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka ka siis, kui väheolulisel määral on

kuivenduskraavi algus- või ristumiskoht laiem kui 12 meetrit. Kuna juhendis märgitud

erandid ei ole kaebajate õiguseid kahjustavad, siis ei pea kohus vajalikuks nende erandite

asjakohasust selle asja lahendamisel täpsemalt hinnata.

18. Kaebajatega saab nõustuda selles, et PRIA juhendid, mis reguleerivad põllumassiivide

registri pidamise protseduuri, sh maastikuelementide mõõtmise ja arvestamise tingimusi,

samuti pindalatoetuste kohapealse kontrolli läbiviimist, peavad olema kooskõlas määruse nr 4

tingimustega ega tohi seda moonutada, sh kehtestada täiendavaid piiravaid tingimusi, mis

määruse nr 4 maastikuelementidele kehtestatud tingimustega ei ühti või on selle eesmärgiga

vastuolus. Juhendid on abimaterjalid PRIA-le tagamaks kõigi taotlejate võrdne kohtlemine

ning maastikuelementide arvestamise ja mõõtmise reeglite ühtne järgimine, kuid sellega ei saa

irduda õigusaktiga sätestatud tingimustest määral, mis muudaks nende sisu ja poleks

mõistlikult haldusvälistele isikutele ettenähtav. Eelnevalt võetud seisukohtade valguses ei ole

aga alust pidada PRIA juhendeid visuaalse tuvastamise tingimuse ja kraavide mõõtmise korra

osas määruse nr 4 tingimustega mitteühilduvaks. PRIA juhendites on üksnes täpsustatud

maastikuelementide mõõtmise viisi ja korda, kuid ei ole kehtestatud määrusega nr 4 (eelkõige

§-ga 3) vastuolus olevaid lisatingimusi.

19. Kohus nõustub kaebajaga selles, et lähtuvalt määruse nr 809/2014 art 24 lg 4, mis

reguleerib kohapealse kontrolli tegemise tingimusi, lähtutakse põldude piiride ja

nõuetekohase suuruse kindlaks tegemisel, sh maastikuelementide tuvastamisel, esmalt

ortofotode (satelliit- või aerofotod) fototõlgendusest ning ebaselguse korral kontrollitakse

põlde füüsiliselt. Kaebaja teeb sellest aga ebaõige järelduse, et ortofotode olemasolu korral on

põldude ja sellel väidetavalt asuvate maastikuelementide kohapealne kontrollimine ebavajalik

ja antud juhul lubamatu. Puittaimestiku esinemise ja selle täpse ulatuse, samuti metsaäärsete

kraavide arvestamise üheks aluseks oleva visuaalse tuvastamise tingimuse täitmise

hindamiseks ei pruugi ortofotod lähtuvalt nende tegemise ajast ja pildistamissuunast olla

piisavad. Esiteks tuleb arvestada, et ortofotodelt on puittaimestiku osakaalu ning laiuse

tuvastamine raskendatud, mistõttu kahtluse korral on täpse hinnangu andmiseks kohapealse

kontrolli tegemine vajalik. Määrus nr 809/2014 art 24 lg 4 ei kehtesta reeglit, et

maastikuelementide olemasolu ning nende mõõtmete tuvastamine ning täpsustamine ei ole

kohapealse kontrolli kaudu lubatav. Asjaolu, et aerofotode tõlgendamisel on tuvastatav

3-21-2380

maastikuelemendile omane pinnavorm, ei ole maastikuelemendi arvestamise tingimuste

täitmiseks alati piisav. Nagu eelnevalt juba märgitud sai, siis metsaäärse kraavi puhul on

oluline ka visuaalse tuvastamise tingimuse täitmine ning selle hindamine üksnes talvel või

varakevadel tehtud ortofotode alusel ei pruugi olla piisav. Määruse nr 4 mõttes ei piisa

metsaäärse kraavi maastikuelemendina arvestamiseks üksnes kraavi olemasolust, oluline on

ka kraavi põllupoolse osa puittaimestiku ulatus ja põllu serva ning nõlva tuvastamise

võimalikkus.

20. Kohtu hinnangul ei ole olukorras, kus kaebaja on soovinud selliste alade

maastikuelementidena arvestamist, mida varem ei ole maastikuelementidena arvestatud ning

PRIA kasutuses olnud muu materjal ei ole kraavi ja puittaimestiku hindamiseks nende

hinnangul piisav, kohapealse kontrolli läbiviimine ja saadud tulemustega arvestamine

lubamatu. Kohapealse kontrolli tegemist ning asjakohaste alade seisukorra täpset hindamist

ning selleks fotode tegemist ei saa pidada alusetuks ja kaebajate õigusi rikkuvaks toiminguks.

PRIA-l on kohapealse kontrolli tegemise otsustamisel lai kaalumisruum. Kohtule esitatud

materjal ei viita sellele, et PRIA on meelevaldselt otsustanud kohapealse kontrolli teha

olukorras, kus poolte vahel on vaidlusaluste alade nõuetele vastavus vaidluse all. Kohus ei

nõustu seega kaebaja hinnanguga, et maastikuelementide hindamiseks ja toetusõigusliku

põllumajandusmaa hulka arvestamiseks oli piisav üksnes ortofotode tõlgendamine ja kaardil

laiuse mõõtmine. Kui PRIA-l on kahtlus taotletud maastikuelementide nõuetele vastavuses,

on kohapealse kontrolli tegemine ja selle tulemustega arvestamine lubatav. Seega võis PRIA

vaidlusaluste alade hindamisel lähtuda aerofotode või muude ortofotode kõrval ka

kohapealses kontrollis tuvastatud asjaoludest ning fotomaterjalidest.

21. Kuna selle vaidluse esemeks ei ole kuivenduskraavide säilitamise kohustuse täitmine, siis

ei võta kohus seisukohta küsimuses, kas toetusõigusliku pindala hulka mittearvestatavate

kraavide puhul lasub nende säilitamise kohustus või mitte, sest sellest praeguse vaidluse

lahendamine ei sõltu.

22. P V S Grupp OÜ on vaidlustanud põllumassiivil nr 53955000910 asunud metsaäärse

kraavi mittearvestamise. P V S Põld OÜ on vaidlustanud põllumassiivide nr 54653386579 ja

54653395284 vahel asuva põldudevahelise kraavi mittearvestamise. Lisaks palub P V S Põld

OÜ alternatiivselt käsitleda ala lubatava maastikuelemendina metsasiil. FIE Metsalliku

Mesindustalu seab kahtluse alla neljal põllumassiivil asuva kraavi maastikuelemendina

mittearvestamise (põllumassiivid nr 56552948024 (metsaäärne kraav), 56752689775

(metsaäärne kraav), 55952585445 (metsaäärne kraav ja osaliselt ka põldudevaheline ning

teeäärne kraav), 53955055876 (metsaäärne kraav). Samuti on FIE Metsalliku Mesindustalu

seadnud kahtluse alla põllumassiivil 53955055876 asuva puudega kaetud ala kvalifitseerimise

hekina, mitte puude reana.

P V S Grupp OÜ-d puudutavad maastikuelemendid

23. PRIA asus seisukohale, et P V S Grupp OÜ põllumassiivil nr 53955000910 asunud

metsaäärse kraavi põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi oli võsastunud ega olnud visuaalse

vaatluse tulemusel piisavalt tuvastatavad. PRIA kohapealse kontrolli raames tehtud

fotomaterjal (dtl-d 18-20) kinnitab, et kraavi serv ei ole visuaalselt piisavalt tuvastatav, kraavi

põhjas, serval ja nõlval ning ka kaldal kasvab puittaimestik, mis on kohati tihe ja ei võimalda

kraavi serva koheselt tuvastada. Selline kraav ei vasta eeltoodud tingimustele, sest visuaalse

tuvastamise tingimus ei ole nõuetekohaselt täidetud. Kraavi laius koos puittaimestikuga ei

oma selle metsaäärse kraavi maastikuelemendina arvestamisel seega tähtsust. Kaebaja

esitatud tõendusmaterjal ei võimalda asuda teisele seisukohale. Kaebaja esitatud videolt 5-1

3-21-2380

(dtl 99) ja kaldaerofotolt (dtl 173) ilmneb, et kraavi nõlvadel ja serval esineb arvestataval

määral puittaimestikku. Kohapealse kontrolli fotode järgi on puittaimestik aerofotolt

tuvastatavaga võrreldes tihedam. Video 5-1 on tehtud kõige vähema puittaimestikuga koha

pealt, samuti nähtub videolt (alates 00:47), et kraavi teistes kohtades on ka talvistes

tingimustes üsna tihe puittaimestik. Kraavi nõlv ja serv on puittaimestikuga kaetud, mis

suvisel ajal takistab oluliselt kraavi nõlva ja serva täpset tuvastamist. Kohus nõustub, et

vaidlusaluse kraavi puhul võib esineda ka kohti, kus kraavi nõlva ja serva tuvastamine on

lihtsam, kuid sellisel viisil ei saa mõistlike jõupingutustega kontrollida kogu kraavi vastavust

tingimustele. Ka PRIA veebikaardilt on raske tuvastada, kus metsaäärse kraavi serv täpselt

kulgeb. Kohus möönab, et talvistes tingimustes on kraavi nõlva ja serva tuvastamine

mõnevõrra lihtsam, kuid kohtule esitatud materjal kinnitab, et selle metsaäärse kraavi

põllupoolne külg on piisavalt tiheda puittaimestikuga, et seda ei saa käsitleda nõuetekohase

metsaäärse kraavina. Ka kaebaja 13. jaanuaril 2023 esitatud video nr 7 (kaebuse täienduses

ekslikult märgitud põllumassiivi nr 55952585445 kohta käivana, kuid mille puhul kaebajate

lepinguline esindaja märkis kohtuistungil, et see on tehtud siiski Looga kinnistul asuva

põllumassiivi nr 53955000910 kraavist – dtl 239) algusosas kajastatud vaidlusaluse

kuivenduskraavi seisukord ei vii kohut teistsuguse järelduseni, sest see video on tehtud 2022.

aasta märtsikuus ehk ei kirjelda 2021. aasta seisukorda. Samuti viitab videolt nähtuv kraavi

seisukord, et kraavil asuvat puittaimestikku on harvendatud. Samuti on see video tehtud

kraavi sellest osast, millel kasvav puittaimestik on kõige hõredam. Video lõpuosas nähtav

teine kraav (alates 01:50) ei ole praegu vaidluse all, sest tegemist ei ole vaidlusaluse

metsaäärse kraaviga. Selle kraavi seisund ei iseloomusta vaidlusaluse kraavi seisundit (PRIA

veebikaardi järgi on see teine kraav pealegi maastikuelemendina arvesse võetud). Samuti ei

ole videolt nähtav kolmas kraav vaidlusaluse kraavi seisukorra hindamiseks asjakohane, sest

see kraav ei külgne põlluga. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kaebaja esitatud

tõendusmaterjal ei võimalda asuda seisukohale, et tegemist on määruse nr 4 § 3 lg 6²

tingimustele vastava kraaviga kogu ulatuses. Vastustaja on õigesti jätnud vaidlusaluse

metsaäärse kuivenduskraavi arvestamata ning toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala

hulka kandmata. Eelnevale tuginedes jätab kohus P V S Grupp OÜ kaebuse rahuldamata, sest

PRIA kohustamiseks ning selles osas vaideotsuse tühistamiseks ei ole alust.

P V S Põld OÜ-d puudutavad maastikuelemendid

24. P V S Põld OÜ ja PRIA vahel on vaidluse all põllumassiivide nr 54653386579 ja

54653395284 vahel asuva puittaimestikuga kuivenduskraavi tingimustele vastavus.

Alternatiivselt palub kaebaja käsitleda seda ala maastikuelemendina metsasiil määrus nr 4 § 3

lg 2 mõttes.

25. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tegemist ei ole metsaäärse kraaviga ning kraavi

tingimustele vastavuse hindamisel tuleb lähtuda määruse nr 4 § 3 lg-s 6¹ sätestatust. Vastustaja

on tuvastanud ortofotodelt ja PRIA veebikaardilt, et selle põldudevahelise kraavi laius on koos

puittaimestikuga mitmes kohas enam kui 12 meetrit (olenevalt mõõtmiskohast 14-17 meetrit).

Kohus kontrollis ala laiust samuti PRIA veebikaardilt ning nõustub vastustaja hinnanguga.

Kuna põldudevahelise kraavi puhul ei ole kehtestatud visuaalse tuvastamise tingimust, siis

võib kraav olla tihedalt puittaimestikuga ümbritsetud ja ka kraavis võib puittaimestiku tihedus

olla suurem kui metsaäärse kraavi puhul. Samuti arvestatakse kraavi põhjas ja mõlemal

nõlval, serval ja kallastel kasvava puittaimestikuga, kuid ala laius kokku ei tohi ületada 12

meetrit. Poolte esitatud foto- ja videomaterjalist nähtuvalt on vaidlusaluses kraavis kui ka

kraavi mõlemal kaldal puittaimestik, mis tuleb kraavi laiuse mõõtmisel seega kokku

arvestada. Lisaks on oluline, et kraavi ühel kaldal on puittaimestiku vahel kitsas riba

rohumaad ja selle kõrval kohe uus tiheda puittaimestikuga ala. Põhjendatud ei ole kaebaja

3-21-2380

hinnang, et kuna selle vaheala puhul võib tegemist olla kunagise teega või muu maaga, siis ei

tohiks seda laiuse mõõtmisel arvesse võtta. Kaebaja esitatud foto- (dtl 112) ja videomaterjalilt

(dtl 176) on tuvastatav, et kraavi serval kasvava puittaimestiku ning kaebaja väidetud

vahepealse muu maa kõrval asuva puittaimestiku võrad on lähestikku ning moodustavad

sisuliselt ühtse ala. Selline ala ei ole eraldiseisev, vaid moodustab kraavil kasvavava

puittaimestikuga ühtse terviku. Kaebaja on esitanud võrdluseks teisel põllumassiivil esinenud

olukorda kirjeldava video (vt 13. jaanuari 2022. a lisa nr 6 ja 10 – dtl-d 242 ja 267), mis

kinnitab tema hinnangul, et muud maad (sh teed) ei saa arvestada kraavi ja puittaimestiku

pindala hulka. Kohtu hinnangul ei ole need olukorrad samaväärsed. Kaebaja poolt võrdluseks

esitatud teisest põllumassiivist tehtud videolt on selgesti eristatav mitme meetri laiune tee ja

seejärel teine põld. Tee kahel küljel asuvad puittaimestikud ei asu üksteise lähedal ega

moodusta ühtset tervikut. Põllumassiivide 54653386579 ja 54653395284 vahelisel alal asuv

puittaimestik on aga sisuliselt kokku kasvanud ehk puittaimestikuga kaetud alade vaheline ala

on kitsas. Seetõttu on põhjendatud PRIA käsitlus arvestada kraavi ning kraavi mõlemal kaldal

asuvat puittaimestikku ühtse alana ning arvestada see kraavi laiuse mõõtmisel kokku. Kaebaja

esitatud foto- ja videomaterjal ei kinnita, et kraav oleks koos lubatud puittaimestikuga kuni 12

meetrit lai. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et PRIA ei ole eksinud põllumassiivide nr

54653386579 ja 54653395284 vahel asuva kraavi koos puittaimestikuga kvalifitseerimisel ja

laiuse mõõtmisel. Kuna kraavi laius koos puittaimestikuga on selgelt mitmes kohas üle 12

meetri, siis ei saa seda kraavi määruse nr 4 § 3 lg 6¹ tingimustele vastava maastikuelemendina

käsitleda ega toetusõigusliku pindala hulka arvata.

26. P V S Põld OÜ on palunud alternatiivselt käsitleda eelnimetatud ala määruse nr 4 § 3 lg 2

mõttes metsasiiluna. Nimetatud normi kohaselt tuleb põllumaal säilitada minimaalselt 20 meetri pikkune ja

maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis on selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Erandjuhul võib

metsasiil kokku puutuda põllumassiivi piiriga maksimaalselt 30 meetri ulatuses. Eelnimetatud kahe

põllumassiivi vahelist ala ei ole alust käsitleda metsasiiluna, sest vaidlusalune ala ei ole

ümbritsetud täies ulatuses põllumaaga ning puutub kokku põllumassiivi piiridega määruse nr

4 § 3 lg-s 2 sätestatust ulatuslikumalt. Samuti tuleb arvestada, et puittaimestiku piiramisel

oleks see põldudevaheline kraav käsitletav maastikuelemendina ning toetusõigusliku pindala

hulka arvestatav, mistõttu ei ole vaidlusalune ala ka oma olemuselt metsasiil.

27. Seega on kohus seisukohal, et põllumassiivide 54653386579 ja 54653395284 vahelist

vaidlusalust ala ei saa käsitleda nõuetekohase kraavina ega metsasiiluna. PRIA on õigesti

jätnud selle ala maastikuelemendiks kvalifitseerimata ja ei ole arvestanud seda toetusõigusliku

pindala hulka. P V S Põld OÜ kaebus jääb seega rahuldamata.

FIE Metsalliku Mesindustalu puudutavad maastikuelemendid

28. Põllumassiivi nr 56552948024

puhul on vaidluse all metsaäärsed kraavid. PRIA asus

seisukohale, et metsaäärsete kraavide põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi olid võsastunud

ega olnud visuaalselt nõuetekohaselt tuvastatavad, mistõttu ei olnud see määruse nr 4 § 3 lg 6²

tingimustele vastav. PRIA kohapealses kontrollis tehtud fotomaterjal (dtl-d 61-63, vt ka

pildistamissuundi kirjeldavat kaarti dtl 64) kinnitab, et põllumassiividel asunud metsaäärsete

kuivenduskraavide põllupoolne osa oli kaetud valdavalt tiheda puittaimestikuga, mis

raskendas oluliselt kraavide piiride tuvastamist, sh kraavi serva täpset kindlaksmääramist.

Kaebaja esitatud aerofoto (dtl 172) ei kinnita metsaäärsete kuivenduskraavide määruse nr 4 §

3 lg-le 6² vastavust, sest pildistamise kaugust arvestades ei ole visuaalse tuvastamise

tingimuse täimist sellest võimalik nõuetekohaselt hinnata. Nagu eelnevalt juba märgitud sai,

siis kraavide maastikuelemendina toetusõigusliku pindala hulka arvestamisel on oluline ka

kraavide seisukord ning piiride mõistlike jõupingutustega tuvastamise võimalikkus. Kaebaja

3-21-2380

esitatud video nr 4-1 (dtl 98) on tehtud lumistes tingimustes ning sellelt ei ole kraavi serva piir

üldse tuvastatav, samuti kinnitab video, et metsaäärses kuivenduskraavis on üsna tihe

puittaimestik. Selle video alusel on raske mõista isegi seda, kus täpselt on kraavi põhi ja

servad. Video on tehtud kohast, kus puittaimede osakaal oli väiksem, kuid ka selles osas on

näha kuivenduskraavi põhjas, nõlvadel ja servadel üsna tihe puittaimestik, kusjuures

mõõtmiskohast eemale jäävates kraavi osades tundub puittaimestiku osakaal olema

ulatuslikum. Erinevalt PRIA-st on kaebaja teinud video ühest kohast, mis raskendab kogu

kraavi seisukorra hindamist. Kaebaja esitatud videolt ei nähtu, et kuivenduskraavi põhi, nõlv

ja serv oleksid sellises seisukorras, et saaks lugeda visuaalse tuvastamise tingimuse täidetuks.

Seega ei lükka kohtu hinnangul kaebaja esitatud tõendusmaterjal kohapealses kontrolli alusel

tehtud PRIA järeldust ümber. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaidlusaluse

põllumassiivi metsaäärsed kraavid ei vasta määruse nr 4 § 3 lg 6² visuaalse tuvastamise

tingimusele. Seetõttu ei ole kraavi täpne laius koos puittaimestikuga oluline ning kohus seda

täiendavalt ei analüüsi.

29. Samal põhjusel ei ole alust rahuldada FIE Metsalliku Mesindustalu kaebust põllumassiivi

nr 56752689775 osas, sest PRIA kohapealses kontrollis tehtud fotomaterjalid kinnitavad PRIA

järelduse õigsust kontrollimise ajal. Kohus ei võta selle asja lahendamisel seisukohta, kas

kirdepoolses servas osaliselt metsaga mitte külgneval alal asuva kraavi arvestamine

maastikuelemendina (kontrollakt nr 12-11/21/354 (dtl 150), vaideotsuse p 4.2.) oli

põhjendatud, sest see ei ole vaidluse all. Kirdenurgas asuva ala maastikuelemendina

toetuõigusliku põllumajandusmaa hulka arvamine ei tähenda iseenesest, et ka vaidlusalused

metsaäärsed kraavid olid nõuetekohased. Fotomaterjalilt (dtl-d 65-68) on tuvastatav üsna tihe

puittaimestik vaidlusaluste kuivenduskraavide põhjas, nõlval ja serval. Kaebaja esitatud

tõendusmaterjal ei võimalda asuda seisukohale, et PRIA järeldus metsaäärsete

kuivenduskraavide tingimustele mittevastavuse kohta oleks ebaõige. Esitatud kaldaerofotol

(dtl 169) on fikseeritud PRIA veebikaarti aluseks võttes põllumassiivi ida- ja osaliselt

lõunaküljel asuvate metsaäärsete kraavide seisukord märtsis 2020. aastal. Kohus möönab, et

2020. a võisid pildilt nähtavad kuivenduskraavid vastata nõuetele, sest siis olid ida- ja

lõunaküljel asuvad metsaäärsed kraavid värskelt puittaimestikust puhastatud. Kohapealse

kontrolli tegemise ajal mais 2021 on PRIA piltide järgi kraavide seisukord, sh puittaimestiku

osakaal, oluliselt muutunud (vrd PRIA fotod 1-3, dtl-d 65-67). Samuti ei kinnita kaebaja

esitatud videomaterjal, et 2021. a kohapealse kontrolli ning video tegemise ajal olid

kuivenduskraavid samasuguses seisukorras puittaimestiku osakaalu mõttes kui 2020. aastal.

Kaebaja esitatud videosalvestistelt nähtub puittaimestik, mis takistab kraavi põllupoolse nõlva

ja serva tuvastamist. Samuti ei võimalda videod tuvastada kogu kraavi seisukorda. Video

Alejaani 1 (dtl 93) on tehtud põllumassiivi lõunaküljelt põllusaare lähedalt ning sellelt on

näha kraavi servas üsna tihe puittaimestik. Video Alejaani 1 puhul tuleb lisaks arvestada, et

osa videol kujutatud olustikust (ajavahemik 00:31-00.34) ei iseloomusta vaidlusaluse kraavi

seisukorda, vaid sellega kraaviga lõikuva teise (asub kahe metsamaa vahel) kraavi seisukord,

mis ei ole vaidluse all. Nimetatud teine kraav on vaidlusaluse kraaviga (vt truup ja sellele

järgnev ala) võrreldes puittaimestikust oluliselt puhtam ning kraavi serv selgelt tuvastatav.

Sama ei saa väita vaidlusaluste kraavide kohta. Video Alejaani 2 (dtl 94) on tehtud

põllumassiivi teisest kohast ning ka see ei jäta kahtlust, et metsaäärsetes kraavides on kohati

üsna tihe puittaimestik, kuid esineb ka visuaalselt paremini tuvastatavaid kohti. Kuna kraavi

puhul tuleb võtta aluseks selle terviklikkus ning kohtule mõlema poole esitatud tõendid ei

võimalda järeldada, et visuaalse tuvastamise tingimus oli täidetud piisavas ulatuses, siis ei ole

alust pidada PRIA järeldust vaidlusaluste metsaäärsete kraavide osas õigusvastaseks. Kaebaja

esitatud tõendusmaterjalidelt nähtav kuivenduskraavide seisukord ei veena kohut selles, et

tegemist oli määruse nr 4 § 3 lg 6² tingimustele vastavate metsaäärsete kuivenduskraavidega

2021. aastal.

3-21-2380

30. FIE Metsalliku Mesindustalu ja PRIA vahel on vaidluse all ka põllumassiivi nr

55952585445 ümbritsevate kraavide kvalifitseerimine. Kohtu hinnangul ei ole PRIA tegevus

selle põllumassiivi puhul olnud täiesti korrektne. Vastustaja ei ole põllumassiivi nr

55952585445 puhul sisuliselt arvestanud asjaoluga, et tegemist ei ole täies ulatuses

metsaäärsete kraavidega. Kui tervikkraavil on nii metsaäärseid kui põldudevahelisi/teeäärseid

osi, siis tuleb neid hinnata eraldi. Seda seetõttu, et erinevatele kraavitüüpidele kohalduvad

erinevad tingimused. Metsaäärsele kraavile rakendub määruse nr 4 § 3 lg-s 6² sätestatud

tingimused, teiste kraavitüüpide (põldudevaheline ja teeäärne kuivenduskraav) puhul aga

lähtutakse määruse nr 4 § 3 lg 6¹ tingimustest. Seega kui metsaäärne kraav ei vasta

tingimustele ja ei ole toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka arvatav, ei tähenda see, et

nõuetekohast põldudevahelist või teeäärset kraavi ei saa eraldi kraavina arvestada. Ka PRIA

kohtule esitatud juhendite väljavõtetes on peetud võimalikuks ühe kraavi puhul eristada

metsaäärset osa ning põldude või teeäärset osa ning neid eraldi toetusõigusliku pindala hulka

arvestada (vt PRIA esitatud juhendite väljavõtteid – täpsemalt dtl-d 214-215 ja 226).

31. Põllumassiivi nr 55952585445 ümbritsevad kraaviosad saab jagada neljaks: metsaäärne

kraav, sellega ristuv põldudevaheline kraav, esimene teeäärne kraav (põldudevahelisest

kraavist kuni ehitist ümbritseva hekini kulgev kraav) ning teine teeäärne kraav, mis asetseb

ehitisest paremal pool tee ääres.

32. PRIA ei võtnud haldusmenetluses põllumassiivi nr 55952585445 ümbritsevaid

kuivenduskraave tervikuna arvesse. Vastustaja vaideotsusest ning kohtule esitatud kirjalikest

materjalidest ning kohtuistungil esitatud seisukohtadest saab kohus aru nii, et vastustaja

käsitles kogu kraavi metsaäärse kraavina, kuid lisaks on kraavid, sh teeäärsed kraavid ja

põldudevaheline kraav, koos puittaimestikuga kohati rohkem kui 12 meetrit laiad. Seega on

PRIA ekslikult kohaldanud määruse nr 4 § 3 lg 6² nõudeid ka põldudevahelisele kraaviosale

ning teeäärsetele kraaviosadele. Kuna kontrollaktis ja vaideotsuses on PRIA tuginenud ka

sellele, et tervikuna kraavi vaadeldes on kohati kraav koos puittaimestikuga lisaks üle 12

meetri lai, siis on PRIA sisuliselt kontrollinud siiski ka määruse nr 4 § 3 lg 6¹ tingimuste

täitmist.

33. Kohtumenetluse ajal on PRIA pidanud võimalikuks võtta arvesse põllumassiivi nr

55952585445 esimese teeäärse kraavi (PRIA veebikaardile maastikuelemendina nr

KR54484102 praeguseks kantud kraav). Ka kohtuistungil märkis Janor Metsallik, et see osa

vaidlusalusest teeäärsest kraavist on nüüdseks arvesse võetud ning seda kinnitab ka kaebaja

esitatud PRIA kaart (dtl 249). Selle kraaviosa puhul on kaebaja oma eesmärgi seega

saavutanud ning vastavas osas ei ole kohustamiskaebuse rahuldamine võimalik. Kohus ei saa

kohustada vastustajat tegema sellist toimingut, mis praeguseks hetkeks on juba tehtud.

34. Kohtule esitatud materjalide pinnalt on arusaadav, et PRIA ei ole metsaäärset ja

põldudevahelist kraavi eraldi maastikuelemendina arvesse võtnud. Samuti on ehitisest

paremale jääv teine teeäärne kraav PRIA hinnangul nõuetele mittevastav. Põldudevahelise ja

teise teeäärse kraavi puhul on vastustaja sisuliselt seisukohal, et need on koos

puittaimestikuga kohati laiemad kui 12 meetrid ja seega mittetoetusõiguslikud.

35. Kohtu hinnangul on vastustaja metsaäärse kraaviosa ja teise teeäärse kraaviosa puhul

asunud õigesti seisukohale, et need ei ole nõuetekohased.

35.1. Kohtule esitatud tõendusmaterjal ei võimalda asuda seisukohale, et metsaäärse kraaviosa

põllupoolne nõlv ja serv olid nõuetekohaselt sedavõrd vähese puittaimestikuga kaetud, et

3-21-2380

visuaalse tuvastamise tingimuse saaks lugeda täidetuks. PRIA kohapealses kontrollis tehtud

fotomaterjal (fotod 1 ja 2 dtl-d 54-55) kinnitab, et põllumassiividel asunud metsaäärse

kuivenduskraavi põllupoolne osa oli kaetud valdavalt tiheda puittaimestikuga, mis raskendas

oluliselt kraavide piiride tuvastamist, sh kraavi serva täpset kindlaksmääramist. Ka kaebaja

esitatud foto- ja videomaterjalilt ei nähtu kohtu hinnangul, et kuivenduskraavi nõlv ja serv

oleksid sellises seisukorras, et saaks lugeda visuaalse tuvastamise tingimuse täidetuks. Fotolt

3-1 (dtl 111) nähtub kraavi põllupoolsel nõlval ja serval üsna tihe puittaimestik, kusjuures

sellelt fotolt on näha kraav väikses ulatuses. Fotolt on siiski arusaadav, et kraavi kaugemas

osas on tihe puittaimestik. Video 3-1 (dtl 96) on tehtud põllumassiivil asuva põllusaare

läheduses asuvast kraaviosast ning sellelt on samuti näha tihe puittaimestik kraavi

põllupoolsel nõlval ja serval. Videosalvestis on tehtud kraavi sellest osast, kus puittaimestik

on selgelt kõige hõredam, samas on videolt nähtavad ka kraavi teised osad, kus kraavi nõlva

ning serva tuvastamine on ulatusliku puittaimestiku tõttu selgelt raskendatud. Kaebaja esitatud

video 3-2 (dtl 97) ei ole tehtud metsaäärsest kraavist, vaid põllumassiivi teises küljes asuvast

teeäärsest kraavist põllu poolt vaadatuna ega iseloomusta seetõttu metsaäärse kraavi

seisukorda. Video 3 (dtl 95, sama video täiendava seisukoha lisa 8 – dtl 240) on tehtud

teeäärse kraaviosa ja põldudevahelise kraaviosa ristumiskohast ja see ei iseloomusta

metsaäärse kraaviosa seisukorda. Kaebaja esitatud kaldaerofotod (dtl-d 170-171) on tehtud

2020. aasta märtsikuus ega kirjelda metsaäärse kraavi seisukorda 2021. aastal. Kohus

möönab, et nendelt kaldaerofotodelt on osaliselt kraavi serv tuvastatav, kuid mitte kogu kraavi

ulatuses, samuti on näha kraavi põllupoolsel serval kasvamas puittaimestikku. Kaebaja

esitatud tõendusmaterjal ei ole PRIA järelduste ümberlükkamiseks piisav, sest need ei kinnita

veenvalt, et metsaäärse kraavi nõlv ja serv olid 2021. aastal nõuetekohased. Kaebaja esitatud

foto 3 ja video nr 3-1 ning PRIA pildimaterjal võimaldab järeldada, et 2021. aastal oli

puittaimestiku osakaal kraavi nõlval ja serval märkimisväärne ning kraavi serva ja nõlva

tuvastamine seetõttu raskendatud. Kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei veena seega kohut, et

vaidlusalune metsaäärne kraav oli nõuetekohane ja visuaalse tuvastamise tingimus täidetud.

Ka asjaolu, et kaebaja väitel asus vastustaja kohtumenetluse ajal väidetavalt metsaäärse kraavi

osas 2022. aasta kohapealse kontrolli tegemise ajal ajutiselt teistsugusele seisukohale, kuid

lõpptulemusena kraavi siiski lubatava maastikuelemendina ei käsitlenud, ei anna alust pidada

metsaäärset kraaviosa 2021. aastal nõuetekohaseks. Vastustaja on seega õigesti leidnud, et

tegemist ei ole määruse nr 4 § 3 lg 6² tingimustele vastava metsaäärse kraaviga kogu ulatuses

ja on jätnud põhjendatult selle arvestamata. Selles osas jääb kaebus rahuldamata.

35.2. Kohtule esitatud materjal ning PRIA veebikaardilt nähtuv ei võimalda ka

põllumassiiviga nr 55952585445 külgnevast ehitisest paremale poole jääva teeäärse kraavi

osas asuda seisukohale, et tegemist on nõuetekohase laiusega kraaviga. PRIA esitatud

fotomaterjalidelt on nähtav selles kraaviosas ulatuslik puittaimestiku osakaal, sama kinnitab

kaebaja esitatud video 3-2 (dtl 97). Lisaks tuleb arvestada, et videol 3-2 mõõdab kaebaja

üksnes kraavi põllupoolsele nõlvale, servale ja kaldale jäävat puittaimestiku alust ala ega

arvesta kraavi laiusega. Sellisel viisil kraavi laiuse mõõtmine ei ole nõuetekohane ega arvesta

piisavalt määruse nr 4 § 3 lg 6¹ tingimusi, mida kohus käsitles otsuse punktides 17.1. ja 17.2.

PRIA veebikaardilt on samuti tuvastatav selle teeäärse kraavi põllupoolses osas ulatuslik

puittaimestiku levik, mida tuli kraavi laiuse mõõtmisel arvesse võtta. PRIA veebikaardilt on

sealseid mõõtmisvahendeid kasutades tuvastatav, et sellel kraaviosal on kraavi laius koos

puittaimestikuga mitmes kohas oluliselt laiem kui 12 meetri (osade kohtade laius on 15-18

meetrit). Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei

kinnita teise teeäärse kraaviosa nõuetele vastavust ehk et kraavi laius koos puittaimestikuga ei

ületa üheski kohas oluliselt 12 meetrit. Seega ei saa sellist ala toetusõigusliku

põllumajandusmaa pindala hulka arvata ja nõuetekohase maastikuelemendina arvesse võtta.

Selles osas jääb kaebus samuti rahuldamata.

3-21-2380

36. Kohtu hinnangul ei ole PRIA tegevus põllumassiivil nr 55952585445 idaküljel asuva

põldudevahelise kraaviosa puhul õiguspärane. Põldudevaheline kraav ristub põllumassiivi

vasakus nurgas teeäärse kraaviga ja ülal metsaäärse kraaviga, kuid ei lõppe seal. Kuna edasine

kraaviosa ei külgne enam kaebaja põllumassiiviga, siis on selle asja lahendamisel asjakohane

üksnes metsa ja tee vahele jääv kraaviosa. Kraavist vasakule jääb põllumassiiv nr

55952500766 ja paremale kaebaja põllumassiiv nr 55952585445. Kohtule esitatud foto- ja

videomaterjalilt on tuvastatav, et kraavi mõlemal serval ja nõlval on ka puittaimestik. Kohus

ei ole veendunud, et PRIA on põldudevahelise kraavi puhul selle erinevate osade laiust

mõõtnud. Sellele viitab kontrollaktile tehtud märge, et põllumassiivi ümbritsevate kraavide

puhul on hinnatud metsaäärse kraavi ja teeäärse kraavi nõuetele vastavust ning et teeäärne

kraav on kohati laiem kui 12 meetrit. Põldudevaheline kraav ei olnud teeäärne kraav ega

metsaäärne kraav, mistõttu ei ole kohus veendunud, et kohapealses kontrollis selle kraavi

laiust koos puittaimestikuga täpsemalt mõõdeti. PRIA ei ole kohtule esitanud ka materjale,

millelt nähtuks mõõtmispunktid ning kraavi täpne laius erinevates kohtades. Ka PRIA

veebikaart ei võimalda selle ala puhul tõsikindlalt veenduda, et kraav on mõnes kohas koos

puittaimestikuga laiem kui 12 meetrit. Valdavalt jääb kraavi laius siiski 8-11 meetri piiresse,

kuid on ka osasid, mis on olenevalt valitud mõõtmispunktist võivad, kuid ei pruugi ületada 12

meetrit.

37. Kahtlusi vaidlusaluse kraavi koos puittaimestiku tegelikus mõõtmises tekitab ka asjaolu,

et kohtuistungil (helisalvestis 03:23:01-03:30:00) jäid vastustaja esindajad hätta PRIA

kohapealse kontrollis tehtud foto nr 3 (dtl 67) hindamisel, pidades seda esiti metsaäärseks

kraaviks, asusid seejärel väitma, et tegemist on hoopis üle 10-ruutkilomeetrise valgala

eesvooluga ja juba seetõttu pole tegemist toetusõigusliku alaga (määrus nr 4 § 3 lg 6) ning

lõpuks tuginesid üldsõnaliselt sellele, et kraav on koos puittaimestikuga kohati ikka üle 12

meetri lai. Seejuures ei ole vastustaja esitatud materjalide ning kohtuistungil esitatud

seisukohtade pinnalt võimalik mõista, millises kohas täpselt kraavi laius koos

puittaimestikuga 12 meetrit ületab. Valgala eesvoolu tingimusele mittevastavusele (määruse nr

4 § 3 lg 6) ei ole vastustaja selle kraavi nõuetekohasuse hindamisel kontrollaktis, vaideotsuses

ega ka enne kohtuistungit esitatud kirjalikes dokumentides kordagi tuginenud ning selle väite

kinnituseks ei ole kohtule esitatud ka ühtegi tõendit. Kohus ei pea seetõttu nimetatud

seisukohta põhjendatuks. Ükski kohtule esitatud tõend ei kinnita, et selle kraavi puhul ei ole

määruse nr 4 § 3 lg 6 tingimus täidetud.

38. Ka kaebaja esitatud tõendusmaterjal ei võimalda selle kraavi täpsetele mõõtmetele

hinnangut anda, sest video 3 (dtl 95, sama video täiendava seisukoha lisa 8 – dtl 240) on

tehtud teeäärsest nurgast ning kraavi laiust on mõõdetud tee peal sammudes. Selline

mõõtmine ei ole usaldusväärne ega oma tõendusväärtust. Selline mõõtmine võib olla küll

visuaalselt mõjukas, kuid ei kirjelda kraavi erinevate osade seisukorda ja laiust täpselt.

39. Kuna vastustaja ei ole esitanud kohtule veenvaid tõendeid, mis võimaldaksid veenduda, et

põldudevaheline kraaviosa on koos puittaimestikuga 12 meetrist laiem ning PRIA

veebikaardilt ei ole ka kraavi laius koos puittaimestikuga täpselt tuvastatav, siis on kohtu

hinnangul PRIA tegevus selle maastikuelemendina soovitud ala hindamisel olnud ebapiisav

ning õigusvastane. Seetõttu rahuldab kohus FIE Metsalliku Mesindustalu kaebuse

põllumassiivi nr 55952585445 põldudevahelise kraaviosa osas ja kohustab vastustajat selles

osas uuesti kaebaja esitatud taotluse lahendama.

40. Eelnevast tulenevalt on kohus põllumassiivi nr 55952585445 ümbritsevate kraavide puhul

kokkuvõtlikult seisukohal, et kuna PRIA on ühe teeäärse kraavi praeguseks

3-21-2380

maastikuelemendina arvesse võtnud ja jätnud teise teeäärse kraavi põhjendatult arvestamata,

ei ole selles osas kohustamisnõude rahuldamiseks alust. Samuti on vastustaja põhjendatult

jätnud põllumassiivi nr 55952585445 metsaäärse kraavi maastikuelemendina arvestamata ja

toetusõigusliku pindala hulka arvamata. Kohus rahuldab Janor Metsalliku (ärinimi FIE

Metsalliku Mesindustalu) kaebuse põllumassiivi nr 55952585445 põldudevahelise kraavi osas

ja kohustab PRIA-t uuesti läbi vaatama Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku

Mesindustalu) 2021. aasta taotluse osas, mis puudutab põllumassiivil nr 55952585445 asuva

põldudevahelise kraaviosa maastikuelemendina arvestamise ja toetusõigusliku

põllumajandusmaa pindala hulka arvamise ettepanekut. Vastavas osas kuulub ka vaideotsus

tühistamisele.

41. Põllumassiivi nr 53955055876

puhul on vaidluse all metsaäärne kraav ja põllumassiivi

lõunapoolses osas tee ääres asuv puittaimedega kaetud ala kvalifitseerimine. PRIA asus

kohapealse kontrolli tulemusel seisukohale, et metsaäärse kraavi põllupoolne serv, nõlv ja

kraavi põhi olid võsastunud ega olnud visuaalselt nõuetekohaselt tuvastatavad, mistõttu ei

olnud see metsaäärne kuivenduskraav määruse nr 4 § 3 lg 6² tingimustele vastav. Kraavi laius

ei olnud seetõttu oluline. PRIA tugineb kohapealse kontrolli tulemustele, sh selle raames

tehtud fotomaterjalile kraavi seisukorra kohta (dtl 47-51) ja pildistamissuundi näitav kaardile

(dtl 47). Foto nr 6 on tehtud puittaimedega kaetud ala algusosast (dtl 52) ning ei ole kraavi

tingimuste hindamisel oluline. Vastustaja esitatud fotomaterjal kinnitab PRIA järelduste

õigsust. Nendelt PRIA fotodelt on näha, et kraavi nõlv ja serv on kaetud kohati tiheda

puittaimestikuga (valdavalt põõsad ja peente tüvedega puittaimestike kooslus, foto nr 1 puhul

ka tihedam puudega kaetud ala) ning raske on mõista, kust algab kuivenduskraavi serv.

Kaebaja hinnangul vastab metsaäärne kuivenduskraav tingimustele ja on selle kinnituseks

esitanud video kraavi ühest osast (dtl 92), millel teostab mõõdulindiga ka mõõtmise (video on

tehtud ajal, mil ala on lumega kaetud ja puittaimestik raagus). Kaebaja esitatud

tõendusmaterjal ei võimalda asuda seisukohale, et metsaäärne kuivenduskraavi põllupoolne

nõlv ja serv olid nõuetekohaselt visuaalselt tuvastatavad ning vastas seetõttu tingimustele.

Videolt on näha mõõtmiskohas üsna tihe puittaimestiku levik, mõõtjal on endal raskusi kraavi

põhja ja serva tuvastamisega ning kohus pole ka veendunud, et mõõtmistulemused on

mõõtmistehnikat ja -viisi arvestades asjakohased. Kraavi nõuetele vastavust ei kinnita ka

kaebaja esitatud kaldaerofoto (dtl 168), sest ka sellelt on näha puittaimestiku levik ning selle

täpse ulatuse hindamiseks oli kohapealne kontrolli tegemine põhjendatud. Kohapealse

kontrolli tulemused ei kinnita metsaäärse kuivenduskraavi nõuetele vastavust. Kaebaja

esitatud materjal ei kinnita, et kraav oli hooldatud määral, mis võimaldab kraavi põhja ja

kraavi põllupoolset nõlva ja serva visuaalselt mõistlike jõupingutustega tuvastada ja kraavi

laiust koos puittaimestikuga mõõta. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et põllumassiivi nr

53955055876 metsaäärne kuivenduskraav koos puittaimestikuga ei vasta määruse nr 4 § 3 lg

6² tingimusele (visuaalse tuvastamise tingimus ei olnud nõuetekohaselt täidetud) ning PRIA

on õigesti jätnud kraavi arvestamata ja toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka

kandmata.

42. Põllumassiiviga nr 53955055876 seonduvalt on vaidluse all ka põllumassiivi lõunapoolses

servas puittaimedega kaetud ala kvalifitseerimine. Haldusmenetluses ei käsitlenud PRIA seda

ala maastikuelemendina. Vaideotsuses tugines vastustaja asjaolule, et puude rida ei olnud

selgelt eristuv ja sisaldas põõsaid ning võsa. PRIA muutis kohtumenetluses oma seisukohta ja

käsitles ala hekina määruse nr 4 § 3 lg 4 mõttes ning arvestas ala kahe eraldi

maastikuelemendina toetusõigusliku pindala hulka (HE54379646 ja HE54379647). Kaebaja

FIE Metsalliku Mesindustalu nõustub ala käsitlemisena maastikuelemendina, aga on

seisukohal, et tegemist on puude rea, mitte hekiga (määrus nr 4 § 3 lg 3).

3-21-2380

43. Määruse nr 4 § 3 lg 3 kohaselt tuleb põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal

säilitada selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri

pikkune ning kus iga 20 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud. Määruse nr 4 § 3 lg 4 järgi

tuleb säilitada ka puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20

meetri pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune. Heki pikkuse hulka arvestatakse kuni

nelja meetri pikkused heki katkestused. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on hekiks tihe,

harilikult pöetav, ühtlaste vahedega põõsaste või puude rida. Seega eristab puude rida ja hekki

peaasjalikult puittaimestiku tihedus ning kooslus. Hekk on tihedam kui puude rida ning võib

koosneda ka ainult põõsastest. Kohus ei nõustu siiski vastustaja kohtuistungil esitatud

seisukohaga, et puude reas ei tohi põõsaid või muid puittaimi üldse olla. Üksikud muud

puittaimed puude vahel ei mõjuta puude kasvamist ja säilimist olulisel määral. Samuti ei ole

määruse nr 4 § 3 lg-s 3 sellist piirangut kehtestatud. Maastikuelemendi nimetused viitavad

siiski sellele, et puude rida peab koosnema peaajalikult puudest ning oluline on, et need

oleksid ühes reas. Seega saab kohtu hinnangul määruse 4 § 3 lg 3 mõttes käsitleda puude

reana puittaimestikuga kaetud ala, millel valdavalt kasvavad korrapäraselt puud ühes reas ja

kus on täidetud kehtestatud minimaalse tiheduse ja pindala nõuded.

44. FIE Metsalliku Mesindustalu esitatud foto- ja pildimaterjal vaidlusaluse ala kohta ei

kinnita, et tegemist on maastikuelemendiga, mida saaks käsitleda määruse nr 4 § 3 lg 3 mõttes

puude reana. Kaebaja esitas vaidlusalusest ala kohta fotod nr 1-3 (dtl 108-110) ja video nr 2

(dtl 91), kuid need kajastavad puittaimestikuga kaetud ala üksnes ühest küljest ja ei hõlma

kogu maastikuelemendina käsitleda soovitud ala. Video nr 1 (dtl 90) kajastab puittaimestikuga

kaetud ala adekvaatsemalt, kuid sellel on kajastatud ka alad, mis ei seondu põllumassiiviga nr

53955055876. Video esimesel kolmandikul on nähtav põllumassiivi nr 53955055876 kõrval

asuva põllumassiiviga nr 53955025496 külgnev puittaimestikuga ala ning video viimasel

kolmandikul on nähtav teise põllumassiiviga nr 53955085308 külgnevat puittaimestikuga

kaetud ala. Seda kinnitab ka PRIA veebikaart. Eelviidatud materjalist nähtub, et vaidlusalusel

alal oli nii eristatavaid puid ühes reas, kuid rohkelt ka muud puittaimestikku. Seejuures tuleb

arvestada, et ulatuslikus osas oli tegemist võsale omase struktuuriga. Võsaks saab pidada

peente tüvedega puittaimestiku kooslust. Näiteks maaparandusseaduse § 17 lg 5 alusel

kehtestatud maaeluministri 20. detsembri 2018. a määruses nr 77 „Maaparanduse uurimistöö

nõuded“ § 20 lg-s 2 ja 3 käsitletakse võsana puittaimestikku, mille tüve läbimõõt 1,3 meetri

kõrguselt mõõdetuna on 2-8 sentimeetrit ning eristatakse madalat võsa (puittaimede kõrgus

kuni 3 meetrit) ja kõrget võsa (puittaimede kõrgus kolm ja enam meetrit). Seega ei ole

puittaimestiku võsana käsitlemisel esmatähtis mitte niivõrd puittaimede kõrgus, vaid

puittaimestiku tüvede läbimõõt. Kuna võsana käsitletavat puittaimestikku ja ka põõsaid oli

alal ulatuslikult, ei saa sellist ala käsitleda maastikuelemendi „puude rida“ omase kooslusena.

45. Kohus möönab, et PRIA on käsitlenud põllumassiivi nr 53955055876 vahetus läheduses

asuva põllumassiiviga nr 53955025496 külgnevat puittaimestikuga ala puude reana (seda

kinnitab PRIA veebikaardile tehtud maastikuelemendi märge). Nimetatud asjaolu ei kinnita

aga, et ka vaidlustatud puittaimestikuga kaetud ala tuleks kvalifitseerida sarnasel viisil.

Kaebusega esitatud videolt nr 1 (ajavahemik 00:00-00:43) nähtub, et võrreldes

põllumassiiviga nr 53955055876 külgneva alaga on põllumassiivi nr 53955025496 äärne

puittaimestikuga kaetud ala korrapärasem ning sellel on puude osakaal ja tihedus oluliselt

suurem. Seetõttu jättis PRIA õigesti vaidlusaluse ala maastikuelemendina puude rida

arvestamata ning kaebuse rahuldamiseks ei ole selles osas alust. Kuna kaebaja ei saavutanud

soovitud eesmärki ehk vaidlusaluse ala arvestamist just maastikuelemendina puude rida, siis

ei kuulu selles osas ka vaideotsuse tühistamise nõue rahuldamisele.

Kokkuvõte

3-21-2380

46. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus P V S Grupp OÜ ja P V S Põld OÜ kaebuse tervikuna

rahuldamata. Kohus rahuldab Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu)

kaebuse osaliselt. Kohus kohustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit uuesti

läbi vaatama Janor Metsalliku 2021. aasta taotluse osas, mis puudutab põllumassiivil nr

55952585445 asuva põldudevahelise kraaviosa maastikuelemendina arvestamise ja

toetusõigusliku pindala hulka arvamise ettepanekut. Vastavas osas tühistab kohus ka PRIA

30. septembri 2021. a vaideotsuse nr 12-1/21/3147-5. Ülejäänud osas jääb Janor Metsalliku

(ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) kaebus rahuldamata.

Menetluskulud

47. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 ja 2 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

48. Kaebajate õigusabikulud ja kohtuistungil osalemise kulud ilma käibemaksuta on kokku

4071,80 eurot (3287,67+784,13). Kaebajad paluvad need menetluskulud vastustajalt välja

mõista võrdsetes osades. Seega on ühe kaebaja menetluskulu suuruseks ilma käibemaksuta

1357,27 eurot (4071,80÷3). FIE Metsalliku Mesindustalu puhul tuleb eelnimetatud summale

lisada käibemaks, sest tegemist ei ole käibemaksukohustuslasega. FIE Metsalliku

Mesindustalu õigusabikulud ja kohtuistungil osalemise kulud on seega kokku 1628,72 eurot

(1357,27x1,2). Lisaks tasus iga kaebaja kaebuse esitamisel 20 eurot riigilõivu, mille nad

paluvad samuti vastustajalt välja mõista. Vastustaja ei ole kaebaja menetluskulude suurusele ja

põhjendatusele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on kaebajate kohtumenetluses kantud

menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning nende vähendamiseks puudub alus.

49. Kuna P V S Grupp OÜ ja P V S Põld OÜ kaebused jäävad rahuldamata, siis jäävad nende

menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).

50. Kuna kohus rahuldab FIE Metsalliku Mesindustalu kaebuse osaliselt, siis tuleb tema

menetluskulude vastustajalt väljamõistmisel arvestada kaebuse rahuldamise proportsiooni.

Kohtu hinnangul on kaebus rahuldatud 10% ulatuses. Lähtudes FIE Metsalliku Mesindustalu

kaebuse rahuldamise proportsioonist mõistab kohus HKMS § 108 lg 2 alusel vastustajalt

Janor Metsalliku (ärinimi FIE Metsalliku Mesindustalu) kasuks välja kohtumenetluses kantud

menetluskulud 164 eurot 87 senti ((1628,72+20)x0,1).

51. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks vastaspooltelt

ega menetluskulude nimekirja, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

52. Kaebaja on põhjendatult juhtinud kohtu tähelepanu kohtuotsuse viibimisega seonduvale.

Kohus peab sellest lähtuvalt vajalikuks veel kord vabandada menetlusosaliste ees, et

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine lükati mitmel korral edasi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider

3-21-2380

Tartu Halduskohtu otsus jõustus 07.05.2024 Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2024 otsusega.